Wɔhe Shi Ni Wɔbaa Wɔhaa Hegbɛi Ni Yeɔ Nɔ Lɛ Kɛyashiɔ He Ko Lɛ
“No hewɔ lɛ sa akɛ abaa he shi.”—ROMABII 13:5.
1. Mɛɛ niiashikpamɔi ni mli wawai mɛi pii na yɛ Nazi hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ adɛŋ, ni ani enɛ jɛ “nɔ ni ji efɔŋ” ni amɛfee hewɔ?
YƐ JANUARY 7, 1940 lɛ, akɛ tsɔne fo Franz Reiter kɛ Austria obalaŋtai enumɔ ayi ni agbe amɛ. Amɛji Bibelforscher, Yehowa Odasefoi, ni amɛgboi ejaakɛ amɛnyɛɛɛ amɛkɛ amɛhenilee akɔlɔ tui ni amɛwuu amɛha Hitler Reich loo Nɔyeli lɛ. Reiter ji Odasefoi akpei abɔ ni gboi yɛ amɛhemɔkɛyeli hewɔ yɛ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ mli lɛ ateŋ mɔ kome. Mɛi babaoo hu kɛ afii pii hi gbokɛlɛfoi aŋsraiaŋ. Ani mɛnɛɛmɛi fɛɛ na amanehulu yɛ Nazi hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ “tsi lɛ” naa akɛni amɛfee “nɔ ni ji efɔŋ” lɛ hewɔ? (Romabii 13:4) Dabida kwraa! Paulo wiemɔi ni tsara nɔ lɛ tsɔɔ akɛ nɛkɛ Kristofoi nɛɛ bo Nyɔŋmɔ famɔi ni yɔɔ Romabii yitso 13 lɛ toi, eyɛ mli akɛ amɛna amanehulu yɛ nɔyeli lɛ adɛŋ.
2. Mɛni ji yiŋtoo ni mli wa hewɔ ni abiɔ ni aba he shi aha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ?
2 Bɔfo lɛ ŋma yɛ Romabii 13:5 akɛ: “No hewɔ lɛ sa akɛ abaa he shi, jeee yɛ mlifu lɛ kɛkɛ hewɔ, shi moŋ henilee hewɔ hu.” Paulo kɛɛ kɛtsɔ hiɛ akɛ “tsi lɛ” ni nɔyeli hegbɛ lɛ hiɛ lɛ ji yiŋtoo kpakpa ni aaadamɔ nɔ aba he shi aha lɛ. Shi kɛlɛ, agbɛnɛ, ekɛ yiŋtoo ni mli wa haa: henilee hewɔ. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ “yɛ henilee krɔŋŋ mli.” (2 Timoteo 1:3) Biblia lɛ kɛɔ wɔ ni wɔba wɔhe shi wɔha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ, ni wɔboɔ toi ejaakɛ wɔmiitao ni wɔfee nii ni ja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. (Hebribii 5:14) Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔhenilee ni Biblia etsɔse lɛ lɛ tsirɛɔ wɔ ni wɔbo nɔyeli hegbɛ lɛ toi kɛji akɛ adesa ko po bɛ jɛmɛ ni eeekwɛ akɛ wɔmiifee nakai lo lɛ.—Okɛto Jajelɔi 10:20 he.
“Enɛ Hewɔ ni Nyɛtsuɔ Onia Hu Lɛ”
3, 4. Mɛɛ gbɛi kpakpa Yehowa Odasefoi yɔɔ, ni mɛni hewɔ ni esa akɛ Kristofoi awo too lɛ?
3 Afii komɛi ni eho nɛ lɛ, basabasafeemɔi te shi yɛ too ni awoɔ lɛ he yɛ Nigeria. Mɛi pii laaje amɛwala, ni nɔyeli lɛ ha asraafoi kɛ amɛhe wo sane lɛ mli. Asraafoi lɛ bote Maŋtsɛyeli Asa ko ni aafee kpee yɛ mli lɛ mli ni amɛbi ni atsɔɔ amɛ yiŋtoo ni yɔɔ henaabuamɔ lɛ sɛɛ. Beni amɛna amɛle akɛ Yehowa Odasefoi akpee ni amɛkɛmiikase Biblia lɛ, onukpa ni nyiɛ hiɛ lɛ fa asraafoi lɛ ni amɛshi jɛmɛ, ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Yehowa Odasefoi jeee mɛi ni feɔ basabasa yɛ toowoo he.”
4 Nakai Nigeria Odasefoi lɛ yɛ gbɛi kpakpa yɛ Paulo wiemɔi nɛɛ ni amɛhiɔ shi yɛ naa lɛ hewɔ: “Enɛ hewɔ ni nyɛtsuɔ onia hu lɛ; ejaakɛ Nyɔŋmɔ tsuji ji amɛ, ni nɛkɛ sɔɔmɔ nɛɛ nɔŋŋ he amɛyɔɔ.” (Romabii 13:6) Beni Yesu kɛ mla lɛ ha akɛ, ‘Nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare’ lɛ, no mli lɛ eewie too ni awoɔ lɛ he. (Mateo 22:21) Maŋ nɔyeli hegbɛi lɛ gbalaa gbɛjegbɛi, ni amɛhaa polisifoi buɔ maŋ lɛ he, amɛbaa wojiatoo hei, tsɔnei ni akɛfaa gbɛ, skul, post ɔfis kɛ hiamɔ nii krokomɛi babaoo. Yɛ bei babaoo mli lɛ wɔkɛ enɛɛmɛi tsuɔ nii. No hewɔ lɛ eja gbɛ akɛ wɔɔwo nibii nɛɛ ahe nyɔmɔ kɛtsɔ too ni wɔwoɔ lɛ anɔ.
“Bɔ ni Ji Mɔ Fɛɛ Mɔ Gbɛnaa lɛ, Nyɛfea Nyɛhaa Lɛ”
5. Mɛni ji nɔ ni wiemɔ “bɔ ni ji mɔ fɛɛ mɔ gbɛnaa lɛ, nyɛfea nyɛhaa lɛ” lɛ tsɔɔ?
5 Paulo tee—nɔ akɛ: “No hewɔ lɛ, bɔ ni ji mɔ fɛɛ mɔ gbɛnaa lɛ, nyɛfea nyɛhaa lɛ: Mɔ gbɛfaŋ ni ji onia lɛ, nyɛtsua onia; mɔ nɔ ni ji too lɛ, too; mɔ nɔ ni ji gbeyeishemɔ lɛ, gbeyeishemɔ; mɔ nɔ ni ji woo lɛ, woo.” (Romabii 13:7) Wiemɔ “fɛɛ” lɛ kɔɔ maŋ nɔyeli hegbɛi fɛɛ ni ji Nyɔŋmɔ maŋ sɔɔlɔ lɛ he. Ajieee mɔ ko mɔ ko yɛ mli. Kɛji wɔyɛ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo ko ni wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔsumɔɔɔ lɛ shishi po lɛ, wɔwoɔ too. Kɛji ajieɔ jamɔi lɛ kɛjɛɔ mɛi ni woɔ too lɛ ateŋ yɛ maŋ nɔ he ni wɔyɔɔ lɛ, no lɛ asafoi lɛ kɛ hegbɛ nɛɛ tsuɔ nii. Ni taakɛ maŋbii krokomɛi feɔ lɛ, Kristofoi hu baanyɛ amɛkɛ mla naa hegbɛi ni yɔɔ lɛ atsu nii bɔni afee ni amɛkɛtse too ni amɛwoɔ lɛ nɔ. Shi esaaa ni Kristofonyo ko joɔ too ni eeewo lɛ naa foi yɛ gbɛ ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ lɛ nɔ.—Okɛto Mateo 5:41; 17:24-27.
6, 7. Mɛni hewɔ ni kɛji akɛ shika ni wɔwoɔ akɛ too lɛ miitsu nɔ ko ni wɔnyaaa he aloo nɔyelɔi lɛ miiwa wɔ yi po lɛ, esa akɛ wɔwo too lolo lɛ?
6 Shi kɛlɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ ekolɛ too ni awoɔ lɛ ejaaa gbɛ. Aloo mɛni kɛji akɛ akɛ too ni awoɔ lɛ shika lɛ fa tsuɔ nɔ ko ni wɔkɛkpaaa gbee lɛ he nii, tamɔ hɔ jiemɔ ni aheee he shika, latoo hei, aloo gbɛjianɔtoi ni kɛ wɔhe ni wɔkɛwooo maŋ saji amli lɛ kpaaa gbee lɛ hu? Wɔyaa nɔ wɔwoɔ wɔtoo fɛɛ. Nɔyeli lɛ ji mɔ ni esa akɛ bɔ ni akɛ tooyeli lɛ mli shika lɛ aaatsu nii aha lɛ he gbɛnaa nii aka enɔ. Akɛ nitsumɔ woko wɔdɛŋ akɛ wɔkojo nɔyeli lɛ. Nyɔŋmɔ ji “shikpɔŋ lɛ nɔ Kojolɔ,” ni yɛ lɛ diɛŋtsɛ ebe ni eto mli lɛ, ekɛ nɔyelii lɛ baabu akɔntaa yɛ gbɛ ni amɛtsɔ nɔ amɛkɛ amɛnɔyeli hegbɛ lɛ tsu nii lɛ he. (Lala 94:2; Yeremia 25:31) Kɛyashi enɛ baaba mli lɛ, wɔbaaya nɔ wɔwo wɔtoo.
7 Shi mɛni kɛji nɔyeli lɛ waa wɔ yi? Wɔbaaya nɔ wɔwo too yɛ daa gbi nibii ni maŋ lɛ feɔ ehaa wɔ lɛ ahewɔ. Yɛ nɔ ni kɔɔ Odasefoi ni naa yiwaa mli amanehulu yɛ Afrika maŋ ko mli lɛ ahe lɛ, San Francisco Examiner lɛ kɛɛ akɛ: “Ekolɛ obaabu amɛ akɛ maŋbii ni feɔ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa. Amɛkɛ hiɛshikamɔ woɔ too, ni amɛsaraa mɛi ni he yeɔ lɛ, ni amɛwuɔ amɛshiɔ woloŋlee ni bɛ.” Hɛɛ, nakai Odasefoi ni awa amɛ yi lɛ woɔ amɛtoo.
“Gbeyeishemɔ” kɛ “Woo”
8. Mɛni ji “gbeyeishemɔ” ni wɔkɛhaa nɔyelɔi lɛ?
8 “Gbeyeishemɔ” ni yɔɔ Romabii 13:7 lɛ jeee feetɔ-feemɔ, shi moŋ, bulɛ ko ni ayɔɔ kɛha maŋ nɔyeli lɛ, gbeyei ni asheɔ ni akaku emla mli. Akɛ nɛkɛ bulɛ nɛɛ haa yɛ gbɛhe ni fata he lɛ hewɔ, ni jeee be fɛɛ be afeɔ enɛ yɛ mɔ aŋkro ni yɔɔ nakai gbɛhe lɛ mli lɛ hewɔ. Yɛ be mli ni Biblia lɛ wieɔ Roma nɔyelɔ Tiberio he yɛ gbalɛ wiemɔi amli lɛ, etsɛ lɛ “mɔ ko ni abuuu.” (Daniel 11:21) Shi kɛlɛ, lɛ ji maŋtsɛ, ni enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofonyo lɛ kɛ gbeyeishemɔ kɛ woo ni sa lɛ aha.
9. Mɛni ji gbɛi komɛi ni wɔtsɔɔ nɔ wɔkɛ woo baa adesai nɔyelɔi lɛ?
9 Yɛ nɔ ni kɔɔ woo he lɛ mli lɛ, wɔnyiɛɔ Yesu famɔ akɛ akadamɔ jamɔ mli gbɛhenamɔ nɔ akɛ sabalai miiha lɛ sɛɛ. (Mateo 23:8-10) Shi kɛ ebalɛ maŋ nɔyeli hegbɛi lɛ, wɔyɛ he miishɛɛ akɛ wɔkɛ sabalai ni he hiaa ni akɛwo amɛ lɛ aaatsɛ amɛ. Paulo kɛ wiemɔ “Jurɔ” tsu nii yɛ be mli ni ekɛ Roma nɔyelɔi lɛ wieɔ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 26:25) Daniel tsɛ Nebukadnezar “minuŋtsɔ.” (Daniel 4:19) Ŋmɛnɛ, Kristofoi baanyɛ amɛkɛ wiemɔi tamɔ “Minuŋtsɔ” loo “Mi-Nuŋtsɔ Maŋtsɛ” atsu nii. Amɛbaanyɛ amɛte shi yɛ be mli ni kojolɔ ko boteɔ kojomɔ he tsu mli aloo amɛkɛ bulɛ baama amɛyi shi yɛ nɔyelɔ hiɛ kɛji nakai ji bɔ ni afeɔ yɛ he ni amɛyɔɔ lɛ.
Wɔhe Shi ni Wɔɔba Kɛyashi he Ko
10. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔɔ yɛ akɛ husui yɛ nibii ni adesai nɔyelɔi baanyɛ abi kɛjɛ Kristofonyo lɛ dɛŋ lɛ he yɛ?
10 Akɛni Yehowa Odasefoi baa amɛhe shi amɛhaa adesai anɔyeli hegbɛi hewɔ lɛ, mɛni hewɔ ni Franz Reiter kɛ mɛi krokomɛi pii na amanehulu taakɛ afee amɛ lɛ? Ejaakɛ wɔheshibaa lɛ yashiɔ he ko, ni jeee be fɛɛ be nɔyelɔi lɛ yɔseɔ akɛ Biblia mli husui yɛ nibii ni amɛbaanyɛ amɛbi lɛ ahe. Kɛji nɔyeli lɛ bi nɔ ko ni teɔ shi woɔ Kristofoi ahenilee ni atsɔse lɛ lɛ, no lɛ eeteke husu ni Nyɔŋmɔ eto eha lɛ lɛ. Yesu fee enɛ faŋŋ yɛ be mli ni ekɛɛ nɛkɛ lɛ: “Nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare, ni Nyɔŋmɔ nii lɛ, nyɛŋɔhaa Nyɔŋmɔ.” (Mateo 22:21) Kɛji Kaisare miibi nɔ ni ji Nyɔŋmɔ nɔ lɛ, esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ nɔ̃ lɛ ji nɔ ni baa klɛŋklɛŋ.
11. Mɛɛ shishitoo mla ni tsɔɔ akɛ husui yɛ nibii ni adesai nɔyelɔi aaanyɛ abi lɛ he akpɛlɛɔ nɔ yɛ he fɛɛ he?
11 Ani shidaamɔ ni tamɔ nɛkɛ tsɔɔ maŋ hiɛ atuatsemɔ loo anɔkwa ni ayeee? Dabi kwraa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji shishitoo mla ni maji pii ni hiŋmɛigbelemɔ etee hiɛ yɛ mli lɛ kpɛlɛɔ nɔ lɛ mlilɛɛmɔ kɛkɛ. Yɛ afii ohai 15 lɛ mli lɛ, akojo nuu ko ni atsɛɔ lɛ Peter von Hagenbach yɛ yiwalɛ nɔyeli ko ni eje shishi yɛ Europa kpokpaa ko ni yɔɔ ehewalɛ shishi lɛ mli lɛ hewɔ. Akpɛlɛɛɛ naajiemɔ ni ekɛfa ehe, akɛ eeye enuŋtsɔ, ni ji Burgundy ablade lɛ famɔi anɔ kɛkɛ lɛ nɔ. Akɛ naajiemɔ ni akɛhaa, akɛ mɔ ko ni miifee yiwalɛ nii lɛ yeee fɔ kɛji eetsu famɔi ni jɛ hegbɛ ko ni nɔ kwɔ dɛŋ lɛ he nii lɛ eha shii abɔ kɛjɛ nakai be lɛ mli aahu kɛbashi ŋmɛnɛ—ni mɛi ni ayoo titri ni amɛfeɔ nakai ji Nazi ta mli awuiyelɔi ni Jeŋmaji Ateŋ Kojomɔ He ni yɔɔ Nuremberg lɛ kojo amɛ lɛ. Yɛ bei babaoo mli lɛ, akpɛlɛɛɛ nakai naajiemɔ lɛ nɔ. Jeŋmaji Ateŋ Kojomɔ He lɛ kɛɛ yɛ ekojomɔ lɛ mli akɛ: “Aŋkroaŋkroi yɛ jeŋmaji ateŋ nitsumɔi ni nɔ kwɔlɔ fe amɛmaji amli gbɛnaa nii ni ji toiboo ni amɛmaji lɛ biɔ ni amɛfee amɛha amɛ lɛ.”
12. Mɛɛ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔ nii komɛi yɔɔ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ tsuji ni kpoo akɛ amɛaabo famɔi ni nilee bɛ mli ni nɔyelɔi kɛhaa lɛ toi lɛ ahe?
12 Nyɔŋmɔ tsuji eyoo yɛ bei fɛɛ mli akɛ husui yɛ gbɛnaa nii ni ka amɛnɔ akɛ amɛba amɛhe shi amɛha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ yɛ henilee kpakpa mli lɛ he. Aaafee be mli ni afɔ Mose yɛ Mizraim lɛ mli lɛ, Farao fa Hebri yei enyɔ ni fɔɔ yeifɔyei lɛ ni amɛgbe Hebri abifabii hii ni afɔɔ lɛ fɛɛ. Shi kɛlɛ, yeifɔyei lɛ baa abifabii lɛ ayi. Ani amɛtɔ̃ yɛ Farao mla ni amɛbooo toi lɛ hewɔ? Dabi, amɛnyiɛ henilee ni Nyɔŋmɔ kɛha amɛ lɛ sɛɛ, ni Nyɔŋmɔ jɔɔ amɛ yɛ enɛ ni amɛfee lɛ hewɔ. (2 Mose 1:15-20) Beni Israel yɔɔ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon lɛ, Nebukadnezar bi ni emaŋ lɛŋ amralofoi, ni Hebribii ni ji Shadrak, Meshak, kɛ Abednego fata he lɛ akula shi yɛ amaga ko ni efee ema Dura ŋa lɛ nɔ lɛ hiɛ. Shi Hebribii etɛ lɛ kpoo akɛ amɛfeee nakai. Ani amɛtɔ̃? Dabi, ejaakɛ maŋtsɛ lɛ famɔ lɛ nɔ yeli baatsɔɔ akɛ amɛmiigbo Nyɔŋmɔ mla nɔ toi.—2 Mose 20:4, 5; Daniel 3:1-18.
“Abo Nyɔŋmɔ Moŋ Toi Akɛ Nɔyelɔ”
13. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ mra be mli Kristofoi lɛ fee amɛfɔ shi yɛ sane ni kɔɔ toiboo ni wɔɔfee wɔha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ kɛyashi he ko lɛ he lɛ mli?
13 Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ hu lɛ, beni Yudafoi nɔyelɔi lɛ fa Petro kɛ Yohane ni amɛkpa shiɛmɔ yɛ Yesu he lɛ, amɛha amɛ hetoo akɛ: “Kɛ eja gbɛ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ akɛ abo nyɛ moŋ toi fe Nyɔŋmɔ lɛ, nyɛkojoa.” (Bɔfoi lɛ Asaji 4:19; 5:29) Amɛnyɛɛɛ amɛfee dioo. Wolo tɛtrɛɛ ni atsɛɔ lɛ The Christian Century lɛ gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa shidaamɔ kroko ni damɔ henilee ni mra be mli Kristofoi lɛ kɔ lɛ nɔ ni ekɛɔ akɛ: “Mra be mli Kristofoi lɛ sɔmɔɔɔ akɛ asraafoi ni kɛ tui wuɔ ta. Roland Bainton kadiɔ akɛ ‘odaseyeli ko kwraa bɛ ni tsɔɔ akɛ Kristofoi kɛ amɛhe wo asraafoi anitsumɔ mli kɛjɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ naagbee be lɛ mli gbɛ kɛbashi 170-180 Ŋ.B. afii nyɔŋma lɛ mli’ (Christian Attitudes Toward War and Peace [Abingdon, 1960], bf. 67-8). . . . Swift wieɔ akɛ Justin Martyr ‘buɔ lɛ akɛ eji mla naa taomɔ nii akɛ Kristofoi aaatsi amɛhe kɛaajɛ yiwalɛ nifeemɔi ahe.’”
14, 15. Mɛni ji Biblia mli shishitoo mlai ni kudɔ toiboo ni mra be mli Kristofoi lɛ fee amɛha adesai nɔyelɔi kɛyashi he ko lɛ ekomɛi?
14 Mɛni hewɔ ni mra be mli Kristofoi lɛ sɔmɔɔɔ akɛ asraafoi lɛ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ emlai lɛ jogbaŋŋ ni amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ aŋkroaŋkroi yɛ amɛhenilee ni Biblia etsɔse lɛ lɛ naa. Amɛkɛ amɛhe wooo maŋ saji amli, ni “amɛjɛɛɛ je lɛ mli,” ni amɛhe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli lɛ tsiɔ amɛ gbɛ hu koni amɛkafi mɔ ko sɛɛ yɛ je nɛŋ tai ni awuɔ lɛ amli. (Yohane 17:16; 18:36) Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ nii ji amɛ. (2 Timoteo 2:19) Amɛwala ni amɛkɛaafɔ shi amɛha Maŋ lɛ baatsɔɔ akɛ amɛkɛ nɔ ni ji Nyɔŋmɔ nɔ lɛ miiha Kaisare. Ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, amɛfata jeŋmaji ateŋ nyɛmifeemɔ ko ni suɔmɔ kpaa fimɔɔ amɛ efeɔ amɛ ekome lɛ ahe. (Yohane 13:34, 35; Kolosebii 3:14; 1 Petro 4:8; 5:9) Amɛnyɛŋ amɛkɛ henilee kpakpa akɔlɔ tui ni aaaha enyɛ ebalɛ akɛ amɛaagbe amɛ Kristofonyo nyɛminuu loo nyɛmiyoo ko lɛ kɔkɔɔkɔ.
15 Kɛfata enɛ he lɛ, Kristofoi nyɛɛɛ amɛkɛ amɛhe awo jamɔ mli nifeemɔi ni ehe gbɛi waa, tamɔ maŋtsɛ jamɔ nɛkɛ lɛ amli. Nɔ ni jɛ enɛ mli ba ji akɛ, abu amɛ akɛ “gbɔmɛi sɔrɔtoi komɛi ni he yɔɔ gbeyei, ni eha maŋbii ni eshwɛ lɛ jie amɛhiɛ amɛka amɛ.” (Still the Bible Speaks, ni W. A. Smart fee lɛ) Eyɛ mli akɛ Paulo ŋma akɛ esa akɛ Kristofoi kɛ ‘nakai gbeyeishemɔ lɛ aha mɔ nɔ ni ji gbeyeishemɔ’ lɛ moŋ, shi amɛhiɛ kpaaa gbeyeishemɔ kpele, aloo bulɛ ni amɛyɔɔ kɛha Yehowa lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. (Romabii 13:7; Lala 86:11) Yesu diɛŋtsɛ kɛɛ: “Ni nyɛkashea mɛi ni gbeɔ gbɔmɔtso lɛ ni amɛnyɛɛɛ susuma lɛ amɛgbe lɛ agbeyei; shi moŋ nyɛshea mɔ ni nyɛɔ susuma kɛ gbɔmɔtso fɛɛ hiɛ ekpataa yɛ gehena mli lɛ gbeyei.”—Mateo 10:28.
16. (a) Mɛɛ nifeemɔi komɛi nɛkɛ esa akɛ Kristofoi asusu amɛhe shi ni amɛbaa amɛhaa hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ he jogbaŋŋ yɛ mli? (b) Mɛni akrabatsa ni yɔɔ baafa 27 lɛ feɔ he mfoniri?
16 Akɛ Kristofoi lɛ, wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai tamɔ nɛkɛ kpeɔ ŋmɛnɛ. Wɔnyɛŋ wɔkɛ wɔhe awo ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ amaga jamɔ ko mli—ekɔɔɔ he eko kɛji eji nifeemɔi ni tsɔɔ jamɔ ni akɛhaa amaga loo okadi ko aloo wɔkɛ yiwalaheremɔ he yijiemɔ ko aaaha adesa loo gbɛjianɔtoo ko hu lɛ. (1 Korintobii 10:14; 1 Yohane 5:21) Ni taakɛ mra be mli Kristofoi lɛ fee lɛ, wɔnyɛŋ wɔŋmɛɛ wɔhe ni wɔkɛwooo maŋ saji amli akɛ Kristofoi lɛ he ni wɔkɛsaa.—Okɛto 2 Korintobii 10:4 he.
“Mlijɔlɛ kɛ Gbeyeishemɔ”
17. Mɛɛ ŋaawoo Petro kɛha mɛi ni naa amanehulu yɛ amɛ henilee hewɔ lɛ?
17 Bɔfo Petro ŋma yɛ shidaamɔ ni wɔkɔɔ yɛ wɔhenilee naa lɛ he akɛ: “Ejaakɛ enɛ ji duromɔ, kɛ Nyɔŋmɔ he nilee hewɔ ni mɔ ko hiɛɔ nidɔɔnii amli, ni enaa amanehulu ni ejaaa gbɛ lɛ.” (1 Petro 2:19) Hɛɛ, kɛ Kristofonyo lɛ damɔ shi shiŋŋ yɛ yiwaa fɛɛ sɛɛ lɛ, esaa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni sɛɛnamɔ kroko fata he akɛ ehaa Kristofonyo lɛ hemɔkɛyeli mli waa ni atsuuɔ he hu. (Yakobo 1:2-4; 1 Petro 1:6, 7; 5:8-10) Petro hu ŋma akɛ: “Shi kɛ jalɛ hewɔ nyɛnaa amanehulu tete lɛ, ajɔɔ nyɛ. Shi, nyɛkashea amɛ gbeyei, ni nyɛkahaoa hu, shi Nuŋtsɔ, Kristo lɛ, nyɛbua lɛ krɔŋkrɔŋ yɛ nyɛtsuii amli; ni daa nɛɛ nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa, koni nyɛna hetoo nyɛha mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ nyɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ nyɛmli lɛ shishi lɛ, kɛ mlijɔlɛ kɛ gbeyeishemɔ.’ (1 Petro 3:14, 15) Ŋaawoo ni yeɔ ebuaa diɛŋtsɛ nɛ!
18, 19. Kɛji nɔyelɔi lɛ kɛ naatsii ba wɔjamɔ mli heyeli lɛ nɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ su ni tsɔɔ bulɛ ni mli kwɔ kɛ hiɛshikamɔ yeɔ ebuaa wɔ yɛ?
18 Kɛji yiwaa te shi akɛni nɔyelɔi lɛ nuuu shidaamɔ ni Kristofoi kɔɔ lɛ shishi aloo akɛni Kristendom jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ miiwie Yehowa Odasefoi lɛ ahe wiemɔi fɔji amɛmiiha nɔyelɔi lɛ hewɔ lɛ, kɛ akɛ anɔkwale ni yɔɔ sane lɛ mli lɛ yafɔ nɔyelɔi lɛ ahiɛ lɛ, enyɛɔ ehaa nɔnyɛɛ lɛ baa shi. Kɛ Kristofonyo lɛ jieɔ mlijɔlɛ kɛ gbeyeishemɔ ni mli kwɔ kpo lɛ, ekɛ mɛi ni waa lɛ yi lɛ wuuu yɛ heloo naa. Shi kɛlɛ, ekɛ mla naa hegbɛi ni yɔɔ lɛ fɛɛ baatsu nii koni ekɛfa ehemɔkɛyeli le he. No sɛɛ lɛ ebaashi sane lɛ fɛɛ yɛ Yehowa dɛŋ.—Filipibii 1:7; Kolosebii 4:5, 6.
19 Bulɛ ni mli kwɔ loo gbeyeishemɔ hu haa Kristofonyo lɛ yaa shɔŋŋ bɔ ni eeenyɛ, ni ejieɔ bulɛ kpo etsɔɔ nɔyeli lɛ, ni egbaaa ehenilee naa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ agu akɛ akafee asafoŋ kpeei dɔŋŋ lɛ, Kristofoi baatao gbɛ kroko ni ejieee amɛ shi faŋŋ koni amɛtsɔ nɔ amɛya nɔ amɛye nii yɛ Yehowa okpɔlɔ lɛ nɔ. Hegbɛ Wulu ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ kɛɔ wɔ kɛtsɔɔ Paulo nɔ akɛ: “Ni nyɛhaa wɔyɔseyɔsee wɔhe, koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe, ni wɔkakwa wɔhe naabuamɔ, taakɛ bɔ ni mɛi komɛi fɔɔ feemɔ lɛ.” (Hebribii 10:24, 25) Shi abaanyɛ afee henaabuamɔi nɛɛ yɛ nilee mli. Ni kɛji mɛi fioo ko pɛ bua amɛhe naa po lɛ, wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ jɔɔ gbɛjianɔtoi ni tamɔ nɛkɛ lɛ anɔ.—Okɛto Mateo 18:20 he.
20. Kɛji agu shiɛmɔ ni wɔshiɛɔ yɛ maŋ lɛ, mɛɛ gbɛ̃ nɔ Kristofoi aaatsɔ amɛtsu shihilɛ lɛ he nii yɛ.
20 Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, nɔyelii komɛi egu sanekpakpa lɛ he maŋ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Kristofoi ni yɔɔ amɛshishi lɛ kaiɔ akɛ, Hegbɛ Wulu ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ lɛ kɛɛ kɛtsɔ Yesu diɛŋtsɛ nɔ akɛ: “Ni ja ashiɛ sanekpakpa lɛ atsɔɔ jeŋmaji fɛɛ da.” (Marko 13:10) No hewɔ lɛ, amɛbuɔ Hegbɛ Wulu ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ lɛ ni nyɔmɔ ni amɛaawo yɛ he lɛ kɔɔɔ he eko. Bɔfoi lɛ shiɛ yɛ maji lɛ amli yɛ shia kɛ shia, yɛ hei ni amɛaanyɛ lɛ, shi gbɛi krokomɛi yɛ ni aaanyɛ atsɔ nɔ ashɛ gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ, tamɔ trukaa odaseyeli nɛkɛ. (Yohane 4:7-15; Bɔfoi lɛ Asaji 5:42; 20:20) Yɛ bei babaoo mli lɛ, kɛ Biblia lɛ pɛ akɛtsuɔ nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, nɔyelɔi lɛ etsiii naa—ni enɛ maa bɔ ni ehe hiaa ni atsɔse Yehowa Odasefoi fɛɛ jogbaŋŋ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛsusu saji ahe kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ nɔ mi. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 17:2, 17 he.) Kɛji amɛfee ekaa, ni kɛlɛ amɛjie bulɛ kpo hu lɛ, yɛ bei babaoo mli lɛ, Kristofoi naa gbɛi ni amɛaatsɔ nɔ amɛbo Yehowa toi ni no haaa amɛgbala hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ amlifu kɛba amɛnɔ.—Tito 3:1, 2.
21. Kɛji Kaisare tee nɔ yɛ yiwaa ni ekɛbaa lɛ mli lɛ, mɛɛ gbɛ esa akɛ Kristofoi ahala akɛ amɛaakɔ?
21 Shi kɛlɛ, bei komɛi lɛ, nɔyelɔi lɛ yaa nɔ amɛwaa Kristofoi ayi ni amɛkpaaa. No lɛ, wɔbaaya nɔ wɔŋmɛ wɔtsui shi ni wɔfee nɔ ni ja lɛ, yɛ henilee ni mli tse mli. Ebi ni obalanyo Franz Reiter ahala nibii enyɔ ateŋ ekome: akɛ ebaaŋmɛɛ ehemɔkɛyeli lɛ he ni akɛsaa aloo ebaagbo. Akɛni enyɛŋ ekpa Nyɔŋmɔ jamɔ hewɔ lɛ, ekɛ ekaa tee gbele mli. Gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ ebaagbo lɛ, Franz ŋma enyɛ wolo akɛ: “Abaagbe mi wɔ leebi maŋkpa. Minaa hewalɛ kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, tamɔ bɔ ni eji yɛ be fɛɛ mli yɛ anɔkwa Kristofoi ni hi shi yɛ be babaoo ni eho lɛ agbɛfaŋ lɛ . . . Kɛji ooodamɔ shi shiŋŋ kɛaatee gbele mli lɛ, no lɛ wɔbaakpe ekoŋŋ yɛ gbohiiashitee lɛ mli.”
22. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ wɔyɔɔ, ni te esa akɛ wɔya nɔ wɔha tɛŋŋ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli?
22 Gbi ko lɛ, adesai fɛɛ baahi mla kome pɛ shishi, ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ mla. Kɛyashi nakai be lɛ, esa akɛ wɔye Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ nɔ ni wɔhiɛ wɔhe shi ni wɔbaa wɔhaa hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ kɛyashiɔ he ko lɛ mli yɛ be mli ni wɔboɔ Jeŋ Muu Fɛɛ Nuŋtsɔ, Yehowa toi yɛ nibii fɛɛ mli lɛ.—Filipibii 4:5-7.
Ani Okaiɔ?
◻ Mɛni ji yintoo ni mli wa hewɔ ni abiɔ ni wɔba wɔhe shi wɔha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ?
◻ Mɛni hewɔ ni esaaa ni wɔbaashashao shi yɛ too ni kaisare biɔ lɛ woo he lɛ?
◻ Mɛɛ woo ji nɔ ni esa akɛ wɔkɛha nɔyelɔi lɛ?
◻ Mɛni hewɔ ni wɔhe shi ni wɔbaa wɔhaa Kaisare lɛ yashɛɔ he ko lɛ?
◻ Kɛji aawa wɔ yi akɛni Kaisare miibi nɔ ni ji Nyɔŋmɔ nii hewɔ lɛ, te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔha tɛŋŋ?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 27]
Bulɛ, jeee jamɔ
Gbi ko leebi lɛ, Yehowa Odasefonyo ko ni atsɛɔ lɛ Terra ni jɛ Canada lɛ yɔse yɛ klas akɛ etsɔɔlɔ lɛ kɛ enanemɛi nikaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome je kpo fioo. No sɛɛ be fioo ko lɛ, tsɔɔlɔ lɛ batsɛ Terra blɛoo akɛ efata ehe kɛya skul nɔkwɛlɔ lɛ ɔfis lɛ.
Beni amɛshɛ jɛmɛ lɛ, Terra na akɛ akɛ Canada aflaŋaa agbo ko eha skul nɔkwɛlɔ lɛ okpɔlɔ lɛ nɔ. Ni tsɔɔlɔ lɛ kɛɛ Terra ni etsɛ̃ lajɔ eshwie aflaŋaa lɛ nɔ! Ewo Terra ŋaa akɛ, akɛni elaaa jaku maŋ lala lɛ ni eŋaaa aflaŋaa lɛ hu hewɔ lɛ, ebaanyɛ efee enɛ ni sane ko kwraa bɛ he. Shi Terra efeee nakai, ni etsɔɔ mli akɛ, eyɛ mli akɛ Yehowa Odasefoi jaaa aflaŋaa moŋ, shi amɛjieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ.
Ni amɛku amɛsɛɛ amɛba klas lɛ, tsɔɔlɔ lɛ tswa adafi akɛ efee niiamlitaomɔ ko. Ekɛ nikaselɔi enyɔ tee skul nɔkwɛlɔ lɛ ɔfis lɛ yɛ bei sɔrɔtoi amli, ni efa amɛ ni amɛtsɛ̃ lajɔ amɛshwie aflaŋaa lɛ nɔ. Klɛŋklɛŋ mɔ lɛ kɛ ehe woɔ jaku maŋ nifeemɔi amli, shi beni efa gbekɛyoo lɛ ni etsɛ̃ lajɔ eshwie aflaŋaa lɛ nɔ lɛ, efee nakai. Shi nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Terra laaa jaku maŋ lala lɛ ni eŋaaa aflaŋaa hu; shi kɛlɛ ekpoo akɛ efeŋ nii ni wooo aflaŋaa lɛ hiɛ nyam nɛɛ kɔkɔɔkɔ. Tsɔɔlɔ lɛ fee lɛ faŋŋ akɛ Terra moŋ ji mɔ ni jie bulɛ ni mli kwɔ kpo etsɔɔ.—1990 Yearbook of Jehovah’s Witnesses.
[Hei ni Mfonirii ni yɔɔ baafa 23 lɛ Jɛ]
French Embassy Press & Information Division
USSR Mission to the UN