Mumɔ Lɛ Yibii Ni Ji Henɔyeli Ni Wɔɔna
“Shi mumɔ lɛ yibii ji suɔmɔ, miishɛɛ, toiŋjɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, henɔyeli. Enɛɛmɛi lɛ mla ko eguuu.”—GALATABII 5:22, 23, New World Translation.
1. Namɛi kɛ henɔyeli he nɔkwɛmɔ nii ni fe fɛɛ eha wɔ, ni mɛɛ ŋmalɛi tsɔɔ enɛ?
YEHOWA NYƆŊMƆ kɛ Yesu Kristo kɛ henɔyeli he nɔkwɛmɔ nii kpakpai ni hi fe fɛɛ eha wɔ. Kɛjɛ be mli ni gbɔmɔ gbo toi yɛ Eden abɔɔ lɛ mli kɛbaa nɛɛ, Yehowa etee nɔ ejie su nɛɛ kpo. (Okɛto Yesaia 42:14 he) Wɔkaneɔ yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli shii nɛɛhu sɔŋŋ akɛ “etoɔ tsui.” (2 Mose 34:6) Enɛ biɔ henɔyeli. Ni eka shi faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ Bi lɛ jie henɔyeli babaoo kpo, ejaakɛ “beni ajɛɔ lɛ lɛ, ejɛɛɛ mɔ ko etooo najiaŋ.” (1 Petro 2:23) Ni kɛlɛ kulɛ Yesu baanyɛ abi eŋwɛi Tsɛ lɛ ni eye ebua lɛ kɛ “ŋwɛibɔfoi fe asafoi nyɔŋma kɛ enyɔ.”—Mateo 26:53.
2. Mɛɛ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔ nii kpakpai wɔyɔɔ ni kɔɔ henɔyeli ni gbɔmɛi ni yeee emuu jie lɛ kpo lɛ he?
2 Wɔyɛ Ŋmalɛ mli henɔyeli he nɔkwɛmɔ nii kpakpai hu ni adesai ni yeee emuu jie lɛ kpo. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ajie nɛkɛ su nɛɛ kpo yɛ blematsɛ Yakob bi Yosef wala shihilɛ mli nɔ ko ni sa kadimɔ jogbaŋŋ mli. Mɛɛ henɔyeli Yosef jie lɛ kpo nɛkɛ yɛ be mli ni Potifar ŋa lɛ bɔ mɔdɛŋ ni elaka lɛ lɛ! (1 Mose 39:7-9) Agbɛnɛ hu Hebri obalaŋtai ejwɛ ni kɛ henɔyeli tsu nii akɛ amɛyeee Babilon maŋtsɛ lɛ niyenii ni ŋɔɔ lɛ akɛni Mose Mla lɛ guɔ nakai niyenii lɛ hewɔ lɛ anɔkwɛmɔ nɔ kpakpa lɛ hu yɛ.—Daniel 1:8-17.
3. Mɛɛ gbɔmɛi akuu ko ale amɛ yɛ amɛjeŋba kpakpa hewɔ, ni mɛɛ odaseyeli tsɔɔ enɛ?
3 Kɛha ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ henɔyeli he nɔkwɛmɔ nii lɛ, wɔbaanyɛ ni wɔkɛ wɔniji atsɔɔ Yehowa Odasefoi fɛɛ nɔ. Yijiemɔ ni New Catholic Encyclopedia lɛ kɛha amɛ lɛ sa amɛ—akɛ, amɛji “kui ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ yɛ je lɛŋ lɛ ateŋ ekome.” Philippine universiti tsɔɔlɔ ko kɛɛ akɛ “Odasefoi lɛ kɛ nɔ ni amɛkaseɔ kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ tsuɔ nii kɛmɔɔ shi.” Poland adafitswaa woji amli saji aŋmalalɔ ko ŋma yɛ Odasefoi lɛ akpee ni amɛfee yɛ Warsaw yɛ 1989 Iɛ he akɛ: “Gbɔmɛi 55,000 shɛreee zigarɛt kome folo po gbii etɛ lɛ fɛɛ! . . . Tsɔsemɔ ni fe adesa nɔ ni ajie lɛ kpo nɛɛ sa mihiɛ jogbaŋŋ ni efee mi naakpɛɛ hu.”
Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ kɛ Efɔŋ ni Aaanyɛ
4. Mɛni ji nibii ni hi fe fɛɛ ni yeɔ ebuaa henɔyeli kɛ nitsumɔ lɛ ateŋ ekome?
4 Nibii ni yeɔ buaa ni haa anaa henɔyeli ji Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ, efɔŋ he gbeyeishemɔ ni wɔnaa koni wɔkafee mɛi ni esaaa wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ hiɛ. Abaanyɛ ana bɔ ni esa akɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kɛ woo aji nɔ ni he hiaa wɔ lɛ kɛtsɔ anɔkwale ni eji akɛ Ŋmalɛi lɛ tsiɔ ta shii abɔ lɛ nɔ. Beni Abraham miihe ekɛ ebi Isak asha afɔle lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Kaaha onine miisa obalanyo lɛ he, ni asaŋ kaafee lɛ nɔ ko nɔ ko! Shi kpaako mina mile akɛ osheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, akɛni okamaaa mi obi kome too nɛɛ lɛ.” (1 Mose 22:12) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ henumɔŋ nɔnyɛɛ te shi waa, no hewɔ lɛ eji nɔ ni bi henɔyeli babaoo yɛ Abraham gbɛfaŋ, akɛ eeebo Nyɔŋmɔ famɔ lɛ toi, kɛyashɛ he ni eeewo ekakla nɔ koni egbe esuɔmɔ bi Isak. Hɛɛ, Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ baaye abua wɔ ni wɔkɛ henɔyeli atsu nii.
5. Mɛni efɔŋ ni anyɛɔ lɛ tsuɔ yɛ henɔyeli ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ mli?
5 Nɔ ni bɛŋkɛ Yehowa gbeyeishemɔ he kpaakpa hu ji efɔŋ ni aaanyɛ. Wɔkaneɔ yɛ Abɛi 8:13 akɛ: “Yehowa gbeyeishemɔ ji akɛ anyɛ efɔŋ.” Yɛ no sɛɛ lɛ, efɔŋ ni anyɛɔ lɛ hu yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkɛ henɔyeli atsu nii. Ŋmalɛi lɛ kɛɔ wɔ shii abɔ akɛ wɔnyɛ—hɛɛ, wɔhi—nɔ ni ji efɔŋ. (Lala 97:10; Amos 5:14, 15; Romabii 12:9) Yɛ be babaoo mli lɛ, nɔ ni ji efɔŋ lɛ feɔ nɔ ni ŋɔɔ, nɔ ni kaa mɔ, nɔ ni lakaa mɔ aahu akɛ esa akɛ wɔnyɛ enɛ diɛŋtsɛ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔwaje wɔhe kɛjɛ he. Nɛkɛ efɔŋ ni anyɛɔ nɛɛ fɛɛ wajeɔ wɔfaishitswaa koni wɔkɛ henɔyeli atsu nii koni efee nii ni buɔ wɔhe.
Henɔyeli, Nilee Gbɛ Lɛ
6. Mɛni hewɔ eji nilee gbɛ akɛ wɔɔtsi wɔ pɛsɛmkunya sui lɛ anaa kɛtsɔ henɔyeli kɛ nitsumɔ nɔ?
6 Yelikɛbuamɔ nɔ kpele ni yeɔ buaa henɔyeli ni akɛtsuɔ nii lɛ ji ni wɔhiɛ asɔ nilee ni yɔɔ su nɛɛ kpojiemɔ mli lɛ. Yehowa biɔ ni wɔjie henɔyeli kpo kɛha wɔ diɛŋtsɛ wɔsɛɛnamɔ. (Okɛto Yesaia 48:17, 18 he.) Ŋaawoo babaoo yɛ e-Wiemɔ lɛ mli ni etsɔɔ wɔ bɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ wɔ pɛsɛmkunya akɔnɔi lɛ ni wɔɔtsi naa kɛtsɔ henɔyeli kɛ nitsumɔ nɔ lɛ mli! Wɔnyɛŋ wɔjo Nyɔŋmɔ mlai ni tsakeee lɛ anaa foi. E-Wiemɔ lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Nɔ pɛ ni gbɔmɔ duɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu. Ejaakɛ mɔ ni duɔ nii yɛ lɛ diɛŋtsɛ eheloo mli lɛ, eheloo lɛ mli ebaakpa fitemɔ kɛjɛ; shi mɔ ni duɔ nii yɛ mumɔ mli lɛ, mumɔ lɛ mli nɔŋŋ ebaakpa naanɔ wala kɛjɛ.” (Galatabii 6:7, 8) Enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ni ka shi faŋŋ ji niyeli kɛ ninumɔ. Helai pii baa ejaakɛ gbɔmɛi yeɔ nii ni amɛnuɔ nii babaoo tsɔ. Nɛkɛ he ni aŋmɛɔ ahaa pɛsɛmkunya nɛɛ fɛɛ haaa mɔ ko ana bulɛ aha ehe. Nɔ ni fe nakai lɛ, mɔ ko nyɛŋ aŋmɛɛ ehe eha pɛsɛmkunya nifeemɔ ni efiteŋ wekukpaa ni ka ekɛ mɛi krokomɛi ateŋ lɛ. Nɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli fe fɛɛ lɛ, henɔyeli ni bɛ lɛ fiteɔ wekukpaa ni ka wɔkɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ teŋ lɛ.
7. Mɛni ji Abɛi awolo lɛ saneyitso titri, ni mɛɛ Biblia mli ŋmalɛi tsɔɔ enɛ?
7 No hewɔ lɛ esa akɛ wɔya nɔ wɔkɛɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe akɛ pɛsɛmkunya haa mɔ yeɔ ehe awui. Abɛi awolo lɛ mli saneyitso ko ni ekaaa ni maa he-tsɔsemɔ nɔ mi ji akɛ, sɛɛnamɔ ko bɛ pɛsɛmkunya mli shi nilee yɛ henɔyeli ni akɛtsuɔ nii lɛ mli. (Abɛi 14:29; 16:32) Ni kadimɔ akɛ he-tsɔsemɔ kɔɔ babaoo he fe efɔŋ ni aaakwa kɛkɛ. He-tsɔsemɔ, loo henɔyeli hu he miihia yɛ nɔ ni ja lɛ feemɔ mli, ejaakɛ ebaanyɛ afee nɔ ni wa, akɛni eteɔ shi ewoɔ wɔ helooŋ akɔnɔi ni eba shi lɛ hewɔ.
8. Mɛɛ niiashikpamɔ maa bɔ ni nilee yɔɔ henɔyeli kɛ nitsumɔ mli lɛ nɔ mi?
8 Nɔ ni feɔ henɔyeli kɛ nitsumɔ he nɔkwɛmɔ nɔ ji Yehowa Odasefonyo ko ni damɔ mɔ ko sɛɛ ni amɛto srɛnɛɛ yɛ shikatoo he ko ni nuu ko baho ehe lɛ sane lɛ. Eyɛ mli akɛ Odasefonyo lɛ mli fu fioo moŋ, shi ekɛ henɔyeli tsu nii. Esa akɛ ena tsumaa he nilelɔ ko nakai gbi lɛ nɔŋŋ koni nakai gbɔmɔ lɛ kɛ ewaonaa gbɛi awo Maŋtsɛyeli Asa he woji komɛi ashishi. Ni namɔ bafee nɛkɛ tsumaa he nilelɔ nɛɛ? Nakai nuu lɛ ni ho ehe yɛ shikatoo he lɛ nɔŋŋ! Jeee akɛ tsumaa he nilelɔ nɛɛ bafee mɔ ni jie naanyobɔɔ su kpo kɛkɛ shi shika ni ehe lɛ lɛ po shɛɛɛ nɔ ni aheɔ daa lɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome po. Kwɛ miishɛɛ ni Odasefonyo nɛɛ na akɛ etsɔ hiɛ ejie henɔyeli kpo mra yɛ gbi lɛ shishijee mli, ni eŋmɛɛɛ gbɛ ni emli afu!
9. Mɛni ji nilee gbɛ kɛ wɔkɛ jɛmɔi kpe yɛ sɔɔmɔ lɛ mli?
9 Yɛ be kɛ bei amli lɛ, kɛ wɔtee mɛi ashiai loo amɛshinaai anaa wɔyaashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ aloo wɔdamɔ gbɛjegbɛi anɔ ni wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔha mɛi ni hoɔ lɛ anya wɔ sane lɛ he lɛ, wɔkɛ jɛmɔ wiemɔi kpeɔ. Mɛni ji nilee gbɛ lɛ? Akɛ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ eha yɛ Abɛi 15:1: “Naajɔlɛ hetoo kuɔ mlila naa.” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ henɔyeli atsu nii. Ni jeee Yehowa Odasefoi pɛ ena akɛ anɔkwa sane nɛ, shi mɛi krokomɛi hu ena. Gbɔmɛi ni tsuɔ tsofa-feemɔ he nii lɛ miina henɔyeli mli sɛɛnamɔ ni tamɔ tsabaa lɛ babaoo agbɛnɛ.
Suɔmɔ ni Pɛsɛmkunya Bɛ Mli Yeɔ Buaa
10, 11. Mɛni hewɔ suɔmɔ yeɔ ebuaa waa diɛŋtsɛ yɛ henɔyeli kpojiemɔ mli lɛ?
10 Bɔ ni Paulo tsɔɔ suɔmɔ mli eha yɛ 1 Korintobii 13:4-8 lɛ tsɔɔ akɛ ehewalɛ baanyɛ aye bua wɔ ni wɔkɛ henɔyeli atsu nii. “Suɔmɔ toɔ etsui shi.” Tsuishitoo biɔ henɔyeli. “Suɔmɔ he tsɛɛɛ mɔ, eshwaaa, efeee pupuupu.” Suɔmɔ su ni wɔhiɛ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkudɔ wɔsusumɔi kɛ henumɔi, koni etsi hetsɛ loo awuŋayeli ni aaaha wɔshwã, loo wɔfee pupuupu lɛ naa. Suɔmɔ tsirɛɔ wɔ koni wɔfee mɛi ni tamɔɔɔ nakai, ehaa wɔbaa wɔhe shi, wɔnaa heshibaa jwɛŋmɔ, taakɛ Yesu yɔɔ lɛ.—Mateo 11:28-30.
11 Paulo yaa nɔ ekɛɔ akɛ suɔmɔ “efeee nii ni esaaa.” Ebiɔ henɔyeli hu dani afee nii ni sa yɛ be fɛɛ mli. Su ni ji suɔmɔ haa wɔjeɔ hiɛjoomɔ he, kɛjɛɔ wɔ pɛ ‘wɔ nibii ni wɔɔdi sɛɛ lɛ he.’ Suɔmɔ “mli wooo la.” Kwɛ bɔ ni ewaaa akɛ gbɔmɔ mli aaawo la yɛ nɔ ni mɛi komɛi kɛɔ loo amɛfeɔ hewɔ! Shi suɔmɔ baaye abua wɔ ni wɔna henɔyeli koni wɔkakɛɛ loo wɔfee nibii ni wɔbaashwa wɔhe yɛ he yɛ no sɛɛ. Suɔmɔ “niŋŋ efɔŋ he.” Adesa su sumɔɔ ni ebɛ mɔ ewo emli loo ena mɔ ko he mlifu. Shi suɔmɔ baaye abua wɔ ni wɔjie susumɔi ni tamɔ nɛkɛ kɛjɛ wɔjwɛŋmɔ mli. Suɔmɔ “nyaaa nɔ sha he.” Ebiɔ henɔyeli dani mɔ ko akafee mɔ ni nyaa nɔ sha loo nii ni jeee jalɛ nii lɛ he, tamɔ bɔlɛnamɔ he woji loo TV nɔ shwɛmɔi ni baa mɔ shi nɛkɛ. Agbɛnɛ hu suɔmɔ “miɔ ŋɔɔ yɛ nii fɛɛ mli” ni “etoɔ etsui shi yɛ nii fɛɛ mli.” Ebiɔ henɔyeli dani wɔnyɛ wɔdamɔ nibii anaa, wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ nibii ni kaa mɔ loo jatsui ni tsii lɛ ashishi ni wɔhaaa amɛje wɔnijiaŋ wui ni wɔto najiaŋ yɛ gbɛ ko nɔ, aloo etsirɛ wɔ ni wɔkpa Yehowa sɔɔmɔ.
12. Mɛni ji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjie hiɛsɔɔ kpo yɛ nibii fɛɛ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo efee eha wɔ lɛ hewɔ?
12 Kɛ wɔsumɔɔ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ lɛlɛŋ, ni wɔhiɛ sɔɔ enaakpɛɛ sui lɛ kɛ nɔ ni efee kɛha wɔ lɛ fɛɛ lɛ, wɔbaasumɔ ni wɔsa ehiɛ kɛtsɔ henɔyeli ni wɔkɛaatsu nii yɛ be fɛɛ mli lɛ nɔ. Agbɛnɛ hu, kɛji akɛ wɔsumɔɔ wɔ Nuŋtsɔ Yesu Kristo lɛlɛŋ, ni wɔhiɛ sɔɔ nibii fɛɛ ni efee kɛha wɔ lɛ, wɔbaabo efamɔ, akɛ ‘wɔwo wɔsɛŋmɔtso ni wɔnyiɛ esɛɛ be fɛɛ be’ lɛ toi. (Marko 8:34) Enɛ biɔ ni wɔkɛ henɔyeli atsu nii. Suɔmɔ kɛha wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi lɛ hu haŋ wɔye amɛ awui kɛtsɔ pɛsɛmkunya gbɛ ko ni wɔɔtsɔ nɔ lɛ nɔ.
Hemɔkɛyeli kɛ Heshibaa akɛ Yelikɛbualɔi
13. Mɛni hewɔ hemɔkɛyeli baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkɛ henɔyeli atsu nii lɛ?
13 Nɔ wulu kroko ni yeɔ buaa henɔyeli kɛ nitsumɔ ji hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ eshiwooi amli. Hemɔkɛyeli baanyɛ aha wɔkɛ wɔhiɛ afɔ Yehowa nɔ ni wɔmɛ be ni eto ni ekɛbaasaa nibii lɛ. Bɔfo Paulo ma nakai sane lɛ nɔŋŋ nɔ mi beni ewieɔ nɛkɛ yɛ Romabii 12:19 lɛ: “Suɔlɔi, nyɛkatɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe owele, . . . ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Minɔ ji oweletɔɔ, mi mato najiaŋ, Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ kɛɛ.’” Heshibaa hu baanyɛ aye abua wɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ. Kɛ wɔbaa wɔhe shi lɛ, wɔmli fuŋ mra yɛ efɔŋ ni wɔsusuɔ loo nɔ ni ji pɔtɛɛ ni afee wɔ lɛ he. Wɔkɛ oyaiyeli tsɔŋ hiɛ wɔfeŋ nɔ ko, shi wɔkɛ henɔyeli baatsu nii ni wɔsumɔ akɛ wɔɔmɛ Yehowa.—Okɛto Lala 37:1, 8 he.
14. Mɛɛ niiashikpamɔ tsɔɔ akɛ mɛi ni bɛ henɔyeli kwraa lɛ po baanyɛ ana enɛ?
14 Akɛ wɔbaanyɛ wɔkase henɔyeli kɛ nitsumɔ lɛ, wɔbanu enɛ shishi jogbaŋŋ yɛ niiashikpamɔ ko ni kɔɔ nuu ko ni mli etsɛɛɛ fumɔ lɛ he. Bɔ ni emlifu ehiii kwraa nakai hewɔ lɛ eyi polisifoi etɛ dani mɛi ni eshwɛ lɛ nyɛ amɛmɔ lɛ beni atsɛ amɛ akɛni ekɛ etsɛ miibolɔ hewɔ lɛ! Shi yɛ be ni sa mli lɛ, ekɛ Yehowa Odasefoi kpe, ni ekase bɔ ni afeɔ akɛ henɔyeli, ni ji Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ ateŋ ekome lɛ tsuɔ nii ahaa. (Galatabii 5:22, 23) Ŋmɛnɛ, yɛ afii 30 sɛɛ lɛ, nuu nɛɛ ka he eesɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli.
Henɔyeli yɛ Weku Kɔkrɔɔ lɛ Mli
15, 16. (a) Mɛni baaye abuɔ wu lɛ koni ena henɔyeli? (b) Mɛɛ shihilɛ mli henɔyeli he hiaa yɛ titri, ni anaa enɛ yɛ mɛɛ niiashikpamɔ mli? (d) Mɛni hewɔ henɔyeli he hiaa ŋa lɛ?
15 Henɔyeli he miihia diɛŋtsɛ yɛ weku kɔkrɔɔ lɛ mli. Kɛ wu aaasumɔ eŋa tamɔ bɔ ni esumɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ, belɛ ebiɔ ni eye esusumɔi, ewiemɔi kɛ enifeemɔi anɔ babaoo. (Efesobii 5:28, 29) Hɛɛ, ebiɔ henɔyeli dani wumɛi kɛ bɔfo Petro wiemɔi ni yɔɔ 1 Petro 3:7 lɛ atsu nii: “Nyɛ wumɛi, nyɛkɛ amɛ ahia shi yɛ nilee naa.” Titri lɛ, kɛ wu ni heɔ yeɔ lɛ ŋa lɛ heee yeee lɛ, no mli ehe hiaa ni ekɛ henɔyeli atsu nii.
16 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: Asafoŋ onukpa ko ŋa ni heee yeee lɛ mlifu naa wa naakpa. Ni kɛlɛ, onukpa lɛ kɛ henɔyeli tsu nii, ni enɛ he ba sɛɛnamɔ kɛha onukpa nɛɛ aahu akɛ edatrɛfonyo ni kwɛɔ lɛ lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “John, obɔɔsu naa lɛ oji nuu ni toɔ etsui shi waa ni kɛ jeee nakai hu lɛ belɛ oyɛ jamɔ ko ni mli wa waa diɛŋtsɛ.” Wɔyɛ jamɔ ko ni mli wa waa diɛŋtsɛ lɛlɛŋ, ejaakɛ “Nyɔŋmɔ haaa wɔ gbeyeishemɔ mumɔ, shi moŋ hewalɛ kɛ suɔmɔ kɛ jwɛŋmɔ ni sa,” ni haa wɔnyɛɔ wɔkɛ henɔyeli tsuɔ nii. (2 Timoteo 1:7) Nɔ ni fata he lɛ, ebiɔ henɔyeli yɛ ŋa lɛ hu gbɛfaŋ dani enyɛ eba ehe shi, titri lɛ kɛ ewu lɛ heee yeee.—1 Petro 3:1-4.
17. Mɛni hewɔ henɔyeli he hiaa yɛ wekukpaa ni ka fɔlɔ kɛ ebi teŋ lɛ mli lɛ?
17 Henɔyeli hu he miihia yɛ wekukpaa ni ka fɔlɔ kɛ ebi teŋ lɛ mli. Kɛ fɔlɔi aaana bii ni yeɔ amɛhe nɔ lɛ, belɛ esa akɛ fɔlɔi lɛ diɛŋtsɛ klɛŋklɛŋ ato enɛ he okadi kpakpa amɛfɔ shi. Ni kɛ tsɔsemɔ ko loo ekroko ko he miihia gbekɛbii lɛ, esa akɛ atsu he nii yɛ mlijɔlɛ kɛ suɔmɔ, ni biɔ henɔyeli diɛŋtsɛ lɛ mli. (Efesobii 6:4; Kolosebii 3:21) Agbɛnɛ hu, ebiɔ toiboo koni gbekɛbii kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ amɛfɔlɔi lɛlɛŋ, ni toiboo ni afeɔ lɛ biɔ henɔyeli diɛŋtsɛ.—Efesobii 6:1-3; okɛto 1 Yohane 5:3 he.
Yelikɛbuamɔ ni Nyɔŋmɔ Kɛhaa lɛ ni Akɛaatsu Nii
18-20. Mɛɛ mumɔŋ gbɛjianɔtoi etɛ esa akɛ wɔkɛtsu nii koni wɔna sui ni baaye abua wɔ ni wɔna henɔyeli?
18 Kɛ wɔɔdara yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli, yɛ suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli lɛ mli, yɛ hemɔkɛyeli mli, yɛ efɔŋ ni anyɛɔ lɛ mli, kɛ agbɛnɛ yɛ henɔyeli mli lɛ, belɛ ehe miihia ni wɔkɛ yelikɛbuamɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛha lɛ fɛɛ atsu nii. Nyɛhaa wɔsusua mumɔŋ gbɛjianɔtoi etɛ ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkɛ henɔyeli atsu nii lɛ ahe. Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, sɔlemɔ hegbɛ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa lɛ yɛ. Ekaba akɛ wɔɔfee mɛi ni bɛ deka kwraa hewɔ lɛ wɔsɔleee. Hɛɛ, esa akɛ wɔsumɔ akɛ ‘wɔɔsɔle ni wɔkafɔ̃ɔ,’ ni ‘wɔhiɛ sɔlemɔ mli daa.’ (1 Tesalonikabii 5:17; Romabii 12:12) Nyɛhaa wɔkɛ henɔyeli ni wɔɔna lɛ afea wɔsɔlemɔ. Shi kɛ wɔshɛɛɛ henɔyeli ni wɔɔjie lɛ kpo lɛ he hu lɛ, nyɛhaa wɔkɛ heshibaa akpaa wɔŋwɛi Tsɛ lɛ fai koni ekɛke wɔ.
19 Nɔ ni ji enyɔ ni yeɔ ebuaa yɛ henɔyeli kpojiemɔ mli ji yelikɛbuamɔ ni baa kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli kɛ woji ni yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnu Ŋmalɛi lɛ ashishi ni wɔkɛtsu nii lɛ ni wɔɔkase. Ewaaa kwraa akɛ wɔɔku wɔhiɛ wɔshwie wɔsɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fa nɛɛ nɔ! Esa akɛ wɔkɛ henɔyeli atsu nii ni wɔya nɔ wɔkɛɛ wɔhe akɛ, wolo ko bɛ ni he hiaa waa fe Biblia lɛ kɛ nɔ ni “‘tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛha lɛ, ni akɛ esa akɛ wɔbu enɛ akɛ klɛŋklɛŋ nii ni he hiaa. (Mateo 24:45-47) Awie jogbaŋŋ akɛ, shihilɛ jeee enɛ kɛ enɛ, shi moŋ enɛ loo enɛ, ni ji akɛ, anyɛŋ afee nɔ fɛɛ nɔ yɛ daa gbi shihilɛ mli, shi esa ni wɔhala nɔ ni wɔkɛ wɔbe baatsu. Ani wɔji mumɔŋ hii kɛ yei lɛlɛŋ? Kɛ wɔmumɔŋ nibii ahe hiaa wɔ lɛ, no lɛ wɔkɛ henɔyeli ni sa baatsu nii ni wɔkɛgbe TV lɛ ni wɔsaa wɔhe wɔha kpeei loo wɔkane Buu-Mɔɔ ni wɔnine eshɛ nɔ ehee lɛ.
20 Nɔ ni ji etɛ lɛ, wɔ asafoŋ kpeei kɛ kpeei bibii kɛ kpeei wuji ni wɔɔya lɛ hu yɛ. Ani esa akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni ji lɛ wɔya nɛkɛ kpeei nɛɛ doo? Ani wɔbaa akɛ mɛi ni wɔsaa wɔhe ni wɔkɛ wɔhe baawo mli, ni kɛ hegbɛ lɛ ba lɛ wɔfeɔ nakai? Bɔ ni wɔyaa wɔkpeei fɛɛ haa lɛ, nakai nɔŋŋ eeewo wɔ hewalɛ yɛ wɔfaishitswaa akɛ wɔkɛ henɔyeli aaatsu nii yɛ shihilɛi fɛɛ shishi lɛ mli.
21. Mɛni ji nyɔmɔwoi loo sɛɛnamɔi ni wɔbaana mli ŋɔɔmɔ yɛ mumɔ lɛ yibii ni ji henɔyeli ni wɔna hewɔ?
21 Mɛɛ nyɔmɔwoo wɔbaakpa gbɛ yɛ mɔdɛŋ waa ni wɔbɔɔ koni wɔkɛ henɔyeli atsu nii yɛ bei fɛɛ mli lɛ mli? Nɔ kome ji akɛ, wɔkpaŋ pɛsɛmkunya yibii ni yɔɔ dɔlɛ lɛ eko. Wɔbaana bulɛ wɔha wɔhe kɛ henilee ni mli tse. Wɔbaajie wɔhe kɛjɛ haomɔi pii amli ni wɔɔhi gbɛ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ nɔ. Agbɛnɛ, wɔbaanyɛ wɔfee mɛi krokomɛi ejurɔ babaoo. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, belɛ wɔmiibo Abɛi 27:11 lɛ toi: “Mibi, feemɔ ohe nilelɔ, koni oha mitsui anyɔ mimli, ni mana hetoo maha mɔ ni bɔɔ mi ahora lɛ.” Ni no ji nyɔmɔwoo ni fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔna—hegbɛ ni baaha wɔha wɔsuɔmɔ ŋwɛi Tsɛ, Yehowa, tsui anya!
Ani Okaiɔ?
◻ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔna henɔyeli?
◻ Mɛni hewɔ suɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔna henɔyeli Iɛ?
◻ Henɔyeli yeɔ buaa wekukpaai ni ka weku Iɛ teŋ Iɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ gbɛjianɔtoi esa akɛ wɔkɛtsu nii kɛ wɔɔna henɔyeli?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Yosef kɛ henɔyeli tsu nii beni aka lɛ lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Gbekɛ tsɔsemɔ ni akɛ mlijɔlɛ tsuɔ he nii lɛ biɔ henɔyeli diɛŋtsɛ