Sɔɔmɔ Nitsumɔ Ko Kɛha Bo?
YEHOWA ejie emlihilɛ kpo yɛ nibii babaoo ni ekɛwula shikpɔŋ lɛ yɛ emuuyeli mli koni wɔna mli ŋɔɔmɔ lɛ hewɔ. Ekɛ mlihilɛ ha nɛkɛ nibii ni eto he gbɛjianɔ nɛɛ hi shi beni Adam kɛ Hawa tse atua lɛ po sɛɛ. Nɔ ni fe enɛ lɛ, ejie esuɔmɔ ni tekeɔ nɔ fɛɛ nɔ lɛ kpo yɛ e-Bi ni etsu lɛ koni ebahere adesai ni heɔ yeɔ lɛ ayiwala kɛjɛ esha mli amanehulu mli lɛ hewɔ.—Mateo 5:45; Yohane 3:16.
Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhere suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ? Yesu kɛɛ akɛ esa akɛ wɔsumɔ Yehowa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ wɔtsui, wɔsusuma, wɔjwɛŋmɔ, kɛ hewalɛ fɛɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ wɔhiɛ lɛ wɔjamɔ kɛ anɔkwayeli he nyɔmɔ, ni akɛ esa akɛ wɔhi shi yɛ esuɔmɔnaa nifeemɔ kɛ gbeekpamɔ naa.—Marko 12:30; 1 Petro 4:2.
Shi, mɛni yɔɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni wɔɔfee lɛ mli? Ani nɔ ko yɛ ni esa akɛ wɔtsu wɔha lɛ—sɔɔmɔ nitsumɔ ko ni esa akɛ wɔkɛ wɔhe awo mli?
Sɔɔlɔi Ahe Miihia
Sɔlemɔi lɛ eha gbɔmɛi ajwɛŋmɔ mli efutu yɛ bɔ ni esa akɛ amɛja ni amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ he. Ni kɛlɛ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ anɔkwa jamɔ kome pɛ yɔɔ, “Nuŋtsɔ kome, hemɔkeyeli kome, baptisimɔ kome, Nyɔŋmɔ kɛ mɛi fɛɛ a-Tsɛ kome.” Yesu kɛɛ: “Anɔkwa jalɔi lɛ aaaja Tsɛ lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” No hewɔ lɛ, awoɔ amɛ ŋaa akɛ: “Nyɛnaabu afee ekome ni mligbalamɔi akaba nyɛteŋ.”—Efesobii 4:3-6; Yohane 4:23; 1 Korintobii 1:10.
Yiŋfutumɔ yɛ nɔ ni ji anɔkwa jamɔ he lɛ je shishi yɛ Eden beni Satan tswa ja ni je muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ ja lɛ mpoa kɛtsɔ sane ni ebi yɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ nɔ eyeɔ nɔ lɛ he lɛ nɔ. (1 Mose 3:1-6, 13) Satan kɛ apasa tsɔɔmɔi ni jamɔ mli sɔɔlɔi shishiulɔi ni “tsakeɔ amɛhe feɔ jalɛ sɔɔlɔi” lɛ gbɛɔ shwaa lɛ fiɔ shi ni eteɔ ewoɔ Nyɔŋmɔ nɛɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Suɔmɔmɛi, nyɛkahea mumɔ fɛɛ mumɔ nyɛyea . . . ejaakɛ amale gbalɔi pii eje kpo kɛba je lɛ mli.”—2 Korintobii 11:14, 15; 1 Yohane 4:1.
Yɛ miishɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ eto gbɛjianɔ koni ekɛsaa nɛkɛ nɔyeli he sane nɛɛ. Akɛni etsu e-Bi lɛ kɛba koni ebakpɔ adesai hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ efee Yesu, Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ, kɛ hegbɛ akɛ ekpata Satan kɛ egbalɔi loo sɔɔlɔi lɛ fɛɛ ahiɛ. Enɛ baaha afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ, kɛha adesai toibolɔi anaanɔ jɔɔmɔ.—Daniel 7:13, 14; Hebribii 2:9.
Satan eha nɛkɛ anɔkwalei nɛɛ ahiɛ. (2 Korintobii 4:4) No hewɔ lɛ ehe miihia ni wɔsɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi, ni kpaa Satan amale lɛ he mama ni yeɔ anɔkwale lɛ he odase. Yehowa enyɛɛɛ wɔ nɔ ewooo nɛkɛ sɔɔmɔ nɛɛ mli. Eesumɔ ni taakɛ Yesu fee lɛ, wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔkɛ wɔhe aha yɛ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ kɛ nɔ ni efee kɛha wɔ lɛ hewɔ.—Lala 110:3; Hebribii 12:1-3.
Kristofoi Asɔɔmɔ Nitsumɔ Lɛ
Yesu “yakpa maji kɛ akrowai amli eshiɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ etsɔɔ mɛi.” (Luka 8:1) Etsɔse ekaselɔi lɛ hu ni amɛfee sɔɔlɔi tamɔ lɛ ni etsu amɛ koni amɛyashiɛ. (Mateo 10:1-14, 27) Yɛ sɛɛ mli lɛ, ekɛ nitsumɔ wo amɛdɛŋ ni amɛtsa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ.—Mateo 28:19, 20; Bɔfoi lɛ Asaji 1:8.
Nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ ka anɔkwa Kristofoi anɔ, ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kanyaa amɛ koni amɛshiɛ. Taakɛ eba yɛ Pentekoste afi 33 ŊB. lɛ, mɛi fɛɛ ni kpɛlɛɔ sanekpakpa lɛ nɔ lɛ kɛ amɛhe woɔ gbɛnaa nii ni ka amɛnɔ akɛ amɛjaje amɛhemɔkɛyeli lɛ amɛtsɔɔ yɛ faŋŋ lɛ mli.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-4, 16-21; Romabii 10:9, 13-15.
Shi gbɔmɛi pii nyɛɛɛ ana amɛhe akɛ sɔɔlɔi. Peter, ni ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ: “Yɛ be babaoo mli lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ Germany lɛ buɔ amɛhe akɛ bɔ ni amɛnɔ kwɔlɔ hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he wiemɔ baaha amɛba shi. Amɛkɛɔ akɛ ‘osɔfoi anitsumɔ ji no.’” Taakɛ Tony, ni ekɛ afii nyɔŋmai abɔ efee maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ kɛɛ lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ England lɛ kɛɔ akɛ: “Nɔ ni owieɔ nɛɛ ŋɔɔ, ni misusuɔ akɛ gbɔmɛi kpakpai ji Yehowa Odasefoi. Shi ni maya shia kɛ shia shiɛmɔ lɛ—minyɛŋ nakai mafee.” Ben kɛ Nigeria nuu ko kase Biblia lɛ be saŋŋ, ni nuu lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Minyɛŋ majie mihe kpo akɛ mɔ ni miishiɛ yɛ shia kɛ shia yɛ faŋŋ mli; shi manyɛ mikɛ shika aha nyɛ asafo lɛ ni akɛye abua mɛi ni sumɔɔ ni amɛfee nakai lɛ.” Hɛɛ, mɛi pii bɛ hemɔkɛyeli kɛ yiŋtsɔmɔ ni he hiaa kɛha Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ.
Fɛɛ sɛɛ lɛ, maŋ shiɛmɔ nitsumɔ yɛ gbɔmɛi ahiɛ lɛ ji mɛi fɛɛ ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ agbɛnaa nii, ni afii ni mɔ ko eye aloo akɛ eji nuu loo yoo kɔɔɔ he eko. Ejeee onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi ‘ni nyiɛɔ hiɛ lɛ’ pɛ anitsumɔ, shi moŋ kɛha Kristofoi fɛɛ hu. Awoɔ amɛ fɛɛ ŋaa akɛ: “Wɔkɛ yijiemɔ afɔle abahaa Nyɔŋmɔ daa; no ji naabui ni jajeɔ egbɛi lɛ ayibii lɛ. . . . Nyɛboa nyɛtsɔɔlɔi lɛ atoi ni nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa amɛ.”—Hebribii 13:15, 17.
Yɛ be mli ni ewieɔ etsɔɔ gbɔmɛi asafoi babaoo ni efutu yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ, Yesu kɛɛ: “Jeee mɔ fɛɛ mɔ ni kɛɔ mi akɛ: ‘Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ,’ lɛ aaabote ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mli; shi moŋ mɔ ni feɔ mi-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ suɔmɔnaa nii lɛ.” Etsɔɔ yɛ be kroko hu mli akɛ, nɔ ni fata Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni afeɔ lɛ he ji ni ashiɛ atsɔɔ mɛi ni heee yeee. Ekaselɔi lɛ miiwo lɛ hewalɛ akɛ ekashiɛ etsɔɔ Samariabii lɛ ateŋ mɛi komɛi koni ena hegbɛ eye nii, shi ekɛɛ: “Miŋmaa ji akɛ mafee mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii ni magbe enitsumɔ lɛ naa.”—Mateo 7:21; Yohane 4:27-38.
Ani Esa akɛ Efee Oshihilɛ Mli Nitsumɔ?
Nɔ ni gbɔmɛi sumɔɔ titri ji ni amɛdi heloo naa niyenii kɛ ninamɔ sɛɛ. Shi no mli lɛ Yesu etsɔ hiɛ yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli ewo etoibolɔi lɛ ŋaa ni amɛkafee yeyeeye yɛ nibii nɛɛ asɛɛdii mli. Ekɛɛ: “Shi, nyɛbɔa jwetri nyɛhaa nyɛhe yɛ ŋwɛi . . . Shi nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu.”—Mateo 6:20, 33.
Ni aaatao Maŋtsɛyeli lɛ tsutsu lɛ tsɔɔ akɛ aŋmɛɛɛ gbɛ ni nibii krokomɛi aha wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Shi, enɛ feemɔ etsɔɔɔ akɛ afeee nɔ ko dɔŋŋ afataaa he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔkakwa weku mli gbɛnaa nii ni he hiaa titri lɛ. Gbɛnaa nii nɛɛ ka wɔ kɛ adesai fɛɛ nɔ. Ni wɔɔku wɔhiɛ wɔshwie nɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔmiifee nii ni kɛ Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ kpaaa gbee. (1 Timoteo 5:8) Ni kɛlɛ, esa akɛ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni sa ni wɔɔnyɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, yɛ be mli ni wɔtsuɔ gbɛnaa nii krokomɛi ahe nii yɛ gbɛ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ nɔ lɛ.
Yesu kɛɛ: “Ni aaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ . . . ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mateo 24:14) Nakai gbalɛ lɛ mli wiemɔi lɛ kɛ emlibaa woɔ wɔgbii nɛɛ amli. Kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, sanekpakpa lɛ ji akɛ, akɛ hegbɛ eha nakai Maŋtsɛyeli lɛ koni etsu nii yɛ Yahowa nɔyeli gbɛfaŋ eshi Satan kɛ eje lɛ. (Kpojiemɔ 11:15-18) Esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ he waa. Naagbee lɛ baaba, ni esa akɛ wɔkwɛ ni wɔgbe shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa dani eba. Oshara eba wala he; wɔbaanyɛ wɔye wɔbua ni ahere amɛteŋ mɛi pii ayiwala.
Na Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Mli Gbɛfaŋnɔ Babaoo
Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi pii kɛ ŋmɛlɛtswaa nyɔŋma loo nɔ ni fe nakai tsuɔ nii daa nyɔŋ nɔ yɛ sanekpakpa lɛ ni amɛshiɛɔ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ mli. Akpei abɔ kɛ ŋmɛlɛtswai enyɔ loo nɔ ni fe nakai tsuɔ nii daa gbi amɛkɛshiɛɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔi, ni mɛi krokomɛi sɔmɔɔ akɛ daa gbɛgbalɔi kɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛ. Amɛle bɔ ni nitsumɔ nɛɛ he hiaa waa ha lɛ ni amɛmiisumɔ ni amɛna mli gbɛfaŋnɔ babaoo ni atsu agbe naa dani jeŋ ni miishɛɛ bɛ mli nɛɛ naagbee aba.
Ani oji Yehowa Odasefonyo momo ni yɔɔ ekaa? Belɛ na sɔɔmɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ babaoo. Ha ohesaa yɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ mli aya hiɛ, ni obɔ mɔdɛŋ ofee babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛ hegbɛ yɛ akɛ ooonyɛ ofee gbɛgbalɔ lɛ, feemɔ nakai. Kɛ shihilɛ mli ni oyɔɔ lɛ eŋmɛɛɛ bo gbɛ lɛlɛŋ lɛ, no lɛ wo mɛi ni baanyɛ lɛ hewalɛ ni amɛkɛ amɛhe aha sɔɔmɔ nɛɛ.
Kɛ ojeee Yehowa Odasefonyo ni ejɔɔ ehe nɔ lɛ, kaakɛɛ akɛ sɔɔmɔ lɛ jeee onɔ. Nuu kroko ni atsɛɔ lɛ Peter ni eji tsɔnei ahe nilelɔ te shi ewo eŋa ni shiɛɔ sanekpakpa lɛ ehaa mɛi krokomɛi lɛ waa. Ebiɔ akɛ: “Mɛni hewɔ esa akɛ maŋmɛ miŋa gbɛ ni eshiɛ yɛ shia kɛ shia?” Yɛ be mli ni ena eŋa lɛ shifimɔ kɛ yiŋtsɔmɔ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ he afii babaoo lɛ, nuu lɛ kpɛ eyiŋ akɛ lɛ hu ebaakase Biblia lɛ. Amrɔ nɛɛ eji sanekpakpa lɛ he sɔɔlɔ ni ejɔɔ ehe nɔ ni abaptisi lɛ tamɔ eŋa lɛ nɔŋŋ.
No hewɔ lɛ kaatsi ohe naa kɛmiijɛ Yehowa sɔɔmɔ he hegbɛ lɛ he. Wɔmiiwo bo hewalɛ ni okase Biblia lɛ ni okɛ ohe abɔ anɔkwa Kristofoi ahe yɛ amɛkpeei ashishi. Enɛ baaye abuao ni okudɔ oshihilɛ ni ekɛ Nyɔŋmɔ jalɛ nifeemɔ akpa gbee ni otswa hemɔkɛyeli ni yɔɔ shiŋŋ yɛ eyiŋtoi amli oma shi. Kɛ oshwere yɛ enɛ mli lɛ, bo hu ohe baasa akɛ ooofee Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ. Obaana hegbɛ ni baaha ona Yesu famɔ nɛɛ he nitsumɔ mli gbɛfaŋnɔ: “Nyɛyaa ni nyɛyafea . . . kaselɔi . . . ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.”—Mateo 28:19, 20.
Hɛɛ, sɔɔmɔ nitsumɔ ko yɛ ni obaanyɛ ona mli gbɛfaŋnɔ, ni ehe miihia waa ni ofee nakai bianɛ fe bei fɛɛ ni eho.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 25]
Helatsɛmɛi akwɛlɔ ko ni yɔɔ weku ni ekwɛɔ amɛ lɛ kɛɛ:”Mifaa gbɛ fe ŋmɛlɛtswaa kome daa gbi kɛyaa helatsamɔ he ni mitsuɔ nii yɛ lɛ. Shi mito minibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ koni mana sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ daa leebi maaŋkpa dani maya nitsumɔ, beni aba hejɔɔmɔ fioo, kɛ agbɛnɛ gbii ni miyaaa nitsumɔ lɛ. Susumɔ miishɛɛ ni mina lɛ he okwɛ, yɛ be mli ni beni nyɔŋ kome gboɔ lɛ, mikɛ ŋmɛlɛtswaa 117 ewo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ! Mikɛ woji tɛtrɛbii 263 ha, miha ashɛ 22, ni minyɛ mije shia Biblia mli nikasemɔi 3 shishi.”
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 27]
Michael yɛ gbekɛbii bibii kpawo, ni eetsu nitsumɔ ko ni he hiaa waa yɛ Nigeria kɔlegi ko mli. Eji onukpa hu yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Jwɛŋmɔ ni Odasefoi akpei obɔ lɛ hiɛ lɛ nɔŋŋ eko ehiɛ lɛ:
“Misusuɔ sɔɔmɔ lɛ he akɛ mishihilɛ mli nitsumɔ, ni mikaiɔ yɛ be fɛɛ mli akɛ Paulo kɛɛ: ‘Mitɛo, Apolo shwie nɔ nu, shi Nyɔŋmɔ ji mɔ ni ha eshwere.’ Miŋa kɛ mi fɛɛ ‘tɛoɔ’ yɛ sanekpakpa lɛ he odaseyeli mli. ‘Wɔshwieɔ nɔ nu’ kɛtsɔɔ mɛi ni naa he miishɛɛ akɛ wɔtsɔɔ amɛ nii kɛjɛ Biblia lɛ mli, taakɛ Yesu kɛɛ wɔfee lɛ ni wɔkuɔ sɛɛ wɔyaa amɛŋɔɔ lɛ nɔ. Daa otsi shia Biblia mli nikasemɔi eye ebua mɛi babaoo—bei komɛi po lɛ wekui fɛɛ—ni amɛbana anɔkwale lɛ he nilee. “