Gbɔmɛi Ni Ashaa Amɛ Yɛ Jeŋ Fɛɛ Nui Amli
“Ejaakɛ kɛji miijaje sanekpakpa lɛ po jiŋŋ, efeee mi shwãa; ejaakɛ aŋɔfi minɔ akɛ mijaje, ejaakɛ kɛji mijajeee sanekpakpa lɛ, kpoo ha mi!”—1 KORINTOBII 9:16.
1, 2. (a) Namɛi diɛŋtsɛ ekpee kaa ni 1 Korintobii 9:16 tsɔɔ lɛ naa, ni mɛni hewɔ ohaa hetoo nakai (b) Mɛɛ gbɛnaa nii Yehowa Odasefoi ekpɛlɛ nɔ.
NAMƐI ekpee kaa ni Paulo wiemɔi ni yɔɔ yiteŋgbɛ nɛɛ kɛba lɛ naa yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli? Namɛi ni amɛyifalɛ shɛɔ akpekpei abɔ etee je lɛ mli koni amɛyasha hii kɛ yei ni “amɛhiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ” lɛ? (Mateo 5:3, New World Translation) Namɛi kɛ amɛhe ewo tsuŋwoo kɛ gbele he oshara mli, ni namɛi ena amanehului nɛɛ yɛ shikpɔji pii anɔ, yɛ Yesu famɔ ni yɔɔ Mateo 24:14 lɛ ni amɛhaa ebaa mli lɛ hewɔ?
2 Odaseyeli lɛ haa hetoo: Yehowa Odasefoi. Odasefoi fe akpekpei ejwɛ tee shia kɛ shia yɛ nyɛsɛɛ afi lɛ pɛ mli, ni ‘amɛmiijaje sanekpakpa lɛ’ yɛ maji kɛ shikpɔŋkukuji 211 mli kɛ wiemɔi fe 200 mli. Mɛnɛɛmɛi jeee maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi akuu ni ahala amɛ ni atsɔse amɛ kɛkɛ. Dabi, Yehowa Odasefoi fɛɛ nuɔ he akɛ gbɛnaa nii ka amɛnɔ akɛ amɛshiɛ ni amɛtsɔɔ nii yɛ shia kɛ shia kɛ agbɛnɛ yɛ be fɛɛ be ni sa mli. Mɛni hewɔ amɛnuɔ he akɛ ehe miihia ni amɛgba mɛi krokomɛi amɛhemɔkɛyeli lɛ? Ejaakɛ amɛyɔseɔ akɛ nɔ ko he nii ni mɔ leɔ lɛ kɛ gbɛnaa nii bafɔɔ mɔ lɛ nɔ.—Ezekiel 33:8, 9; Romabii 10:14, 15; 1 Korintobii 9:16, 17.
Gbɔmɛi ni Ashaa Amɛ, Jeŋ Muu Fɛɛ Nitsumɔ ni Kaa Mɔ
3. Esa akɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ mli alɛɛ kɛyashɛ nɛgbɛ?
3 Atsuuu nɛkɛ wuoyaa nitsumɔ kpeteŋkpele nɛɛ, taakɛ eji lɛ, yɛ faa loo kpaakpo loo yɛ ŋshɔ pɔtɛɛ ko pɛ mli. Dabi, taakɛ Yesu fa lɛ, esa akɛ atsu enɛ “yɛ jeŋmaji fɛɛ mli.” (Marko 13:10, NW) Dani Yesu aaakwɔ kɛaaya e-Tsɛ lɛ ŋɔɔ lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ. Ni naa, mi lɛ, mikɛ nyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.”—Mateo 28:19, 20.
4. (a) Mɛni ekolɛ no ha Yudafoi ni nyiɛ Yesu sɛɛ mra lɛ anaa kpɛ amɛhe lɛ? (b) Te Yehowa Odasefoi susuɔ he ni amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ eyashɛ lɛ he amɛhaa tɛŋŋ?
4 Kɛha Yesu sɛɛnyiɛlɔi Yudafoi lɛ, enɛ baafee nitsumɔ ko ni haa ŋmiŋmi mɔɔ mɔ. Eekɛɛ ekaselɔi Yudafoi lɛ akɛ agbɛnɛ ebaabi ni amɛya Jeŋmajiaŋbii ni “he tseee,” ni yɔɔ maji fɛɛ mli lɛ aŋɔɔ ni amɛyatsɔɔ amɛ nii. Ehe bahia ni amɛfee tsakemɔ ko dani amɛnyɛ amɛkpɛlɛ bɔ ni nakai nitsumɔ lɛ he hiaa ha lɛ nɔ, ni amɛtsu he nii hu. (Bɔfoi lɛ Asaji 10:9-35) Shi amɛnyɛŋ amɛjo naa foi; Yesu ekɛɛ amɛ yɛ abɛbua ko mli akɛ “abɔɔ lɛ ji je lɛ.” No hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi buɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ akɛ hei ni amɛyɔɔ hegbɛ akɛ amɛshaa looi yɛ. Amɛbɛ “shitooi 12 naatsii” loo “amɛ diɛŋtsɛ amɛ ŋshɔ” ni tsiɔ amɛnitsumɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ nɛɛ naa. Yɛ bei komɛi amli lɛ ŋaalee he hiaa yɛ he ni jamɔ mli heyeli bɛ lɛ. Shi kɛlɛ, amɛkɛ hehiamɔ shaa looi lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nibii ni baa je lɛŋ lɛ kɛ Biblia gbalɛ mlibaa tsɔɔ akɛ wɔyɛ jeŋ muu fɛɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ naagbee be mli.—Mateo 13:38; Luka 21:28-33.
Nɔyaa yɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Wuoyaa Nitsumɔ lɛ Mli
5. Mɛɛ gbɔmɛi nɛkɛ hereɔ jeŋ muu fɛɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ nɔ lɛ?
5 “Asha” Maŋtsɛyeli niyelɔi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi ni fa kɛjɛ jeŋmaji lɛ ateŋ dani 1935 shɛ, no hewɔ lɛ etamɔ nɔ ni amɛyibɔ lɛ fɛɛ eshɛ. No hewɔ lɛ, kɛjɛ 1935 titri kɛbaa nɛɛ, Yehowa Odasefoi etee nɔ amɛtao heshibalɔi ni abaanyɛ atsɔɔ akɛ amɛji “mɛi ni he jɔ” ni “shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ” lɛ. (Lala 37:11, 29) Nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ji “mɛi ni dɔmɔɔ ŋtsɔi ni amɛyeɔ ŋkɔmɔ yɛ nihii nii fɛɛ ni afeɔ” hewɔ lɛ. Amɛmiidamɔ shi yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ masɛi dani “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ atswa Satan nibii agbɛjianɔtoo ni efite ni ekpɔtɔ nɛɛ nɔ, ni akɛ mɛi ni jaa lɛ lɛ awo “la flɔnɔɔ” ni ji naanɔ hiɛkpatamɔ lɛ mli.—Ezekiel 9:4; Mateo 13:47-50; 24:21.
6, 7. (a) Mɛɛ gbɛjianɔ ato yɛ 1943 yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he? (b) Mɛni ejɛ mli eba?
6 Ani jeŋ muu fɛɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ eye omanye kɛbashi bianɛ? Nyɛhaa anɔkwa saji lɛ diɛŋtsɛ awiea. Yɛ 1948 mli lɛ, no mli lɛ Jeŋ Ta II miiya nɔ lolo, ni kɛlɛ nyɛmimɛi anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ Yehowa Odasefoi ajeŋ fɛɛ nitsumɔ lɛ yitso ni yɔɔ Brooklyn, New York lɛ, tsɔ hiɛ amɛna akɛ esa akɛ atsu jeŋ muu fɛɛ wuoyaa nitsumɔ kpeteŋkpele ko. No hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛjianɔ ato?a—Kpojiemɔ 12:16, 17.
7 Afi 1943 mli ni Buu-Mɔɔ Asafo lɛ to maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi askul ni atsɛɔ lɛ Gilead lɛ shishi, (Hebri, “Odase Kuu”; 1 Mose 31:47, 48) ni eje maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi oha tsɔsemɔ shishi daa nyɔji ekpaa, bɔni afee ni anyɛ atsu amɛ akɛ okadi wolɛi kɛya shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ. No mli lɛ, Odasefoi 126,329 pɛ kɛ ekãa hɛɔ gbɔmɛi yɛ shikpɔji 54 nɔ. Afii nyɔŋma pɛ mli lɛ, nakai yibɔ lɛ yashɛ Odasefoi 519,982 yɛ shikpɔji 143 nɔ! Yɛ anɔkwale mli lɛ, Gilead skul lɛ miiwo yibii ni ji hii kɛ yei wolɛi ni sheee gbeyei, ni miisumɔ ni amɛya maŋsɛɛ shikpɔji anɔ ni amɛya wuo yɛ nui heei ahiɛ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, gbɔmɛi akpei abɔ ni yɔɔ tsuijurɔ ekpɛlɛ nɔ. Nakai maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛ maŋ lɛ mli Odasefoi ni amɛkɛ amɛ tsu nii lɛ to yifalɛ ni yɔɔ naakpɛɛ ni yaa nɔ bianɛ lɛ shishi.
8, 9. (a) Mɛɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ ni ekaaa he nɔkwɛmɔ nii abaanyɛ atsi ta? (b) Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ena shweremɔ ni yɔɔ naakpɛɛ yɛ amɛ ŋmɔji lɛ amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (Kwɛmɔ 1992 Yearbook of Jehovah’s Witnesses lɛ hu mli.)
8 Anɔkwafoi ni yɔɔ niiashikpamɔ babaoo ni jɛ Gilead shishijee kui lɛ amli lɛ miisɔmɔ lolo yɛ maŋsɛɛ nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ mli, eyɛ mli akɛ amɛye fe afii 70 loo fe 80 bianɛ. Nɔkwɛmɔ nɔ ko ni feɔ amɛteŋ mɛi pii ahe mfoniri waa ji Eric Britten ni eye afii 82 lɛ, kɛ eŋa, Christina, ni kɛ Gilead nikasemɔ kuu ni ji 15 lɛ gbe nikasemɔ naa yɛ 1950 ni amɛmiisɔmɔ lolo yɛ Brazil lɛ. Beni amɛtee ni amɛyasɔmɔ yɛ Brazil lɛ, no mli lɛ, Odasefoi ni shɛɛɛ 3,000 pɛ yɔɔ nakai maŋ lɛ mli. Amrɔ nɛɛ amɛyi fa fe 300,000! Yɛ anɔkwale mli lɛ, ‘mɔ fioo lɛ etsɔ maŋ ni wa’ yɛ Brazil, ejaakɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ ewo yibii pii.—Yesaia 60:22.
9 Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔwie yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ Afrika lɛ ahe? Amɛteŋ mɛi pii ekpɛlɛ kusumii sɔrɔtoi lɛ anɔ ni amɛbasumɔ Afrika bii lɛ asane. Mɛi ni tamɔ nakai ji nyɛmimɛi John kɛ Eric Cooke kɛ amɛŋamɛi, Kathleen kɛ Myrtle, ni miisɔmɔ bianɛ yɛ South Afrika lɛ. John kɛ Eric kɛ nikasemɔ kuu ni ji kpaanyɔ lɛ gbe naa yɛ 1947. Amɛsɔmɔ yɛ Angola, Zimbabwe, Mozambique, kɛ South Afrika. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi gboi yɛ Afrika yɛ helai ahewɔ, ni mɛi krokomɛi hu yɛ tawuu kɛ yiwaa hewɔ, tamɔ Alan Batte kɛ Arthur Lawson, ni gboi yɛ nyɛsɛɛ maŋ ta ni ba Liberia lɛ mli lɛ. Ni kɛlɛ Afrika nui lɛ efee nɔ ni looi pii yɔɔ mli. Amrɔ nɛɛ Odasefoi fe 400,000 egbɛ eshwa Afrika shikpɔŋ wulu lɛ fɛɛ nɔ.
Mɔ Fɛɛ Mɔ yɛ Gbɛfaŋnɔ yɛ Mli
10. Mɛni hewɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ gbɛgbalɔi lɛ tsuɔ nii ni sa yijiemɔ waa yɛ?
10 Shi, esa akɛ ayoo akɛ yɛ be mli ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ayifalɛ shɛɔ akpei komɛi lɛ, asafoŋ shiɛlɔi lɛ kɛ gbɛgbalɔib lɛ ayifalɛ eshɛ akpekpei amli. Amɛ amɛtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ titri yɛ jeŋ fɛɛ. Yɛ 1991 mli lɛ, kɛ aja mli lɛ, wɔyɛ gbɛgbalɔi kɛ sɔɔlɔi gbɛfalɔi 550,000. Mɛɛ yibɔ ni sa kadimɔ jogbaŋŋ enɛ ji nɛkɛ, kɛji wɔsusu nɛkɛ Odasefoi anɔkwafoi nɛɛ fɛɛ ni miibɔ mɔdɛŋ krɛdɛɛ ni amɛkɛ amɛhe awo wuoyaa nitsumɔ kpeteŋkpele lɛ mli, ni kɛ aja mli lɛ amɛkɛ ŋmɛlɛtswaai 60 kɛmiiya 140 shiɛɔ daa nyɔŋ nɔ lɛ ahe lɛ. Amɛteŋ mɛi pii feɔ enɛ yɛ nibii pii ni amɛkɛshaa afɔle kɛ shika diɛŋtsɛ ni amɛfiteɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Shi mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛsumɔɔ Yehowa, amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ amɛtsui, kɛ amɛjwɛŋmɔ, amɛsusuma, kɛ amɛhewalɛ fɛɛ, ni amɛsumɔɔ amɛnanemɛi hu tamɔ bɔ ni amɛsumɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ.-Mateo 22:37-39.
11. Mɛɛ odaseyeli ni ma shi shiŋŋ yɔɔ akɛ Yehowa mumɔ lɛ miitsu nii yɛ ewebii ateŋ?
11 Shi mɛni wɔbaanyɛ wɔwie yɛ Odasefoi krokomɛi fe akpekpei etɛ kɛ fa ni bɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli shi kɛlɛ amɛkɛ amɛbe woɔ Yehowa sɔɔmɔ mli kɛmɔɔ shi yɛ shihilɛ ni amɛyɔɔ mli lɛ mli lɛ hu ahe? Amɛteŋ mɛi komɛi ji ŋamɛi, yeifɔyei ni miikwɛ amɛbii bibii po, ni kɛlɛ amɛtuɔ amɛbe ni he hiaa lɛ eko amɛwoɔ jeŋ muu fɛɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ mli. Amɛteŋ mɛi pii ji wumɛi loo tsɛmɛi ni kɛ amɛbe fɛɛ tsuɔ heloo naa nitsumɔ; ni kɛlɛ amɛtuɔ be amɛmaa shi yɛ otsii lɛ anaagbee kɛ gbɛkɛnaashi koni amɛshiɛ anɔkwale lɛ amɛtsɔɔ gbɔi. Agbɛnɛ hii kɛ yei oshijafoi kɛ obalaŋtai babaoo ni kɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni tsɔɔ amɛjeŋba nɔ amɛhaa mɛi leɔ anɔkwale lɛ hu yɛ. Mɛɛ jamɔ gbɛjianɔtoo yɔɔ je lɛŋ ni yɔɔ mɛi fe akpekpei ejwɛ ni awooo amɛ nyɔmɔ ni jɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛsuɔmɔ mli amɛshiɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ he sanekpakpa lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yehowa mumɔ lɛ miitsu nii!—Lala 68:12; Bɔfoi lɛ Asaji 2:16-18; Okɛto Zakaria 4:6 he.
Nibii ni Haa Shweremɔ Baa
12. Mɛni hewɔ, ni mɛɛ yifalɛi amli gbɔmɛi kpɛlɛɔ anɔkwale lɛ nɔ yɛ?
12 Nɛkɛ shiɛmɔ nitsumɔ babaoo nɛɛ kɛ sɛɛnamɔi ni yɔɔ naakpɛɛ miiba daa afi. Yɛ 1991 mli lɛ, abaptisi Odasefoi heei fe 300,000 kɛtsɔ numiimɔ diɛŋtsɛ nɔ. Enɛ feɔ asafoi fe 3,000 ni Odasefoi 100 yɔɔ eko fɛɛ eko mli! Te fee tɛŋŋ ni ana enɛɛmɛi fɛɛ? Nyɛhaa wɔkaia nɔ ni Yesu kɛɛ lɛ: “Mɔ ko nyɛŋ aba miŋɔɔ, akɛ ja Tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ gbala lɛ da . . . Aŋma yɛ Gbalɔi lɛ amli akɛ: ‘Amɛ fɛɛ amɛaafee [Yehowa] Nyɔŋmɔ kaselɔi.’ Mɔ fɛɛ mɔ ni enu yɛ Tsɛ lɛ naa, ni ekase hu lɛ, ebaa miŋɔɔ.” No hewɔ lɛ, jeee adesa mɔdɛŋbɔɔ kɛkɛ haa mɔ ko kɛkpɛlɛɔ jeŋ muu fɛɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ nɔ. Yehowa naa bɔ ni tsui lɛ yɔɔ ni egbalaa mɛi ni sa lɛ kɛbaa emasɛi—Yohane 6:44, 45; Mateo 10:11-13; Bɔfoi lɛ Asaji 13:48.
13, 14. Mɛɛ subaŋ kpakpa ko Odasefoi pii ejie lɛ kpo.
13 Shi gbɔmɛi ni shaa loo lɛ ji mɛi ni Yehowa kɛ amɛ tsuɔ nii koni amɛgbala gbɔmɛi kɛba eŋɔɔ. No hewɔ lɛ, su ni amɛhiɛ yɛ gbɔmɛi lɛ kɛ shikpɔŋkuku ni amɛhɛɔ loo yɛ mli lɛ ahe lɛ he hiaa waa. Kwɛ hewalɛwoo ni eji akɛ amɛteŋ mɛi ni fa ebo ŋaawoo ni Paulo kɛha Galatabii lɛ toi: “Shi nyɛkahaa ekpakpafeemɔ miitɔa wɔ, ejaakɛ kɛ wɔnijiaŋ ejeee wui lɛ, wɔbaakpa hu yɛ be ni sa mli.”—Galatabii 6:9.
14 Odasefoi anɔkwafoi pii kɛ afi nyɔŋmai abɔ eshiɛ, beni amɛyaa nɔ amɛkwɛɔ bɔ ni nibii yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ hu. Amɛna Nazi nɔyeli, Fasist nɔyeli kɛ yiwalɛ nɔyelii krokomɛi lɛ ashitee kɛ amɛ shigbeemɔ fɛɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi ena bɔ ni tai babaoo eba kɛjɛ 1914 lɛ. Amɛna bɔ ni jeŋ nɔyelɔi kɛ amɛhiɛnɔkamɔ fɔ Jeŋmaji Akpaŋmɔ lɛ kɛ agbɛnɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ nɔ lɛ. Amɛna bɔ ni agu Yehowa nitsumɔ lɛ ni agbɛnɛ akɛwo mla shishi ekoŋŋ yɛ shikpɔji pii anɔ lɛ. Yɛ enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ Yehowa Odasefoi eŋmɛko ekpakpa ni amɛfeɔ lɛ he, kɛ amɛnitsumɔ akɛ gbɔmɛi ahe wolɛi lɛ hu. Mɛɛ emuuyeli mlihiɛmɔ he nɔkwɛmɔ nɔ ni ekaaa po nɛ!—Mateo 24:13.
15. (a) Mɛɛ yelikɛbuamɔ wɔnine eshɛ nɔ yɛ wɔ jeŋ muu fɛɛ shikpɔŋkuku lɛ mli hiamɔ nii ni wɔɔtsu he nii lɛ mli? (b) Woji ni akalaa lɛ eye ebua onitsumɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Nibii krokomɛi yɛ ni ye bua nɛkɛ jeŋ muu fɛɛ shweremɔ nɛɛ. Ekome ji bɔ ni gbɔmɛi ahewolɛi nɛɛ yɔɔ tswãa ni amɛkɛ amɛhe woɔ shikpɔŋkuku lɛ mli hiamɔ nii amli lɛ. Akɛni gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji, jamɔi kɛ wiemɔi sɔrɔtoi amli lɛ bɔi gbɛfaa hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi hu eha bɔ ni amɛnuɔ jwɛŋmɔi loo susumɔi sɔrɔtoi nɛɛ ashishi lɛ mli elɛɛ. Ni jeŋ muu fɛɛ asafo lɛ eye ebua babaoo kɛtsɔ Bibliai kɛ Biblia kasemɔ he woji ni amɛfeɔ yɛ wiemɔi fe 200 mli lɛ nɔ. New World Translation of the Holy Scriptures lɛ fɛɛ loo efai komɛi yɛ wiemɔi 13 mli bianɛ, ni Czech kɛ Slovak fata he. Wolo bibioo, Na Wala Mli Ŋɔɔmɔ yɛ Shikpɔŋ nɔ Kɛya Naanɔ! lɛ yɛ wiemɔi 198 mli bianɛ, kɛjɛ Albania wiemɔ nɔ kɛyashi Zulu wiemɔ nɔ, ni akala ekomekomei akpekpei 72 momo. Atsɔɔ wolo, Gbɔmɔ ni Fe Mɔ Fɛɛ Mɔ ni Ehi Shi Pɛŋ lɛ shishi kɛtee wiemɔi 69 mli momo. Mankind’s Search for God, ni atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi 29 mli lɛ haa aleɔ jamɔ gbɛjianɔtoi titrii ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ashishijee kɛ tsɔɔmɔi, ni eefee yelikɛbuamɔ nɔ ni yɔɔ sɔrɔto kwraa yɛ jeŋ muu fɛɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ mli.
16. Te mɛi komɛi etsu shikpɔji krokomɛi ahiamɔ nii ahe nii amɛha tɛŋŋ?
16 Mɛni hu eha jeŋ muu fɛɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ etee hiɛ lɛ? Akpei abɔ esumɔ akɛ amɛaakpɛlɛ ‘Makedonia tsɛmɔ’ lɛ nɔ. Taakɛ bɔ ni Paulo sumɔɔ akɛ eeeshi Asia Bibioo lɛ ni eya Makedonia yɛ Europa, yɛ Nyɔŋmɔ tsɛmɔ naa lɛ, nakai nɔŋŋ Odasefoi pii eshi kɛtee maji kɛ shikpɔŋkukuji ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi, kɛ onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi pii ahe hiaa yɛ lɛ amli. Amɛtamɔ wolɛi diɛŋtsɛ ni naa akɛ ahɛ looi jogbaŋŋ yɛ amɛnui lɛ amli, no hewɔ lɛ amɛshiɔ jɛmɛ kɛyaa nui krokomɛi ni lɛji faaa yɛ hiɛ ni looi fa yɛ mli lɛ amli.—Bɔfoi lɛ Asaji 16:9-12; Luka 5:4-10.
17. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ wɔyɔɔ ni kɔɔ mɛi ni here ‘Makedonia tsɛmɔ’ lɛ nɔ lɛ ahe?
17 Mɛi ni amɛbafata Gilead maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi askul lɛ he nyɛsɛɛ nɛɛ ji nikaselɔi ni jɛ Europa maji sɔrɔtoi amli ni amɛkase Ŋleshi blɔfo ni amɛkɛ amɛhe eha kɛha sɔɔmɔ yɛ shikpɔji kɛ maji krokomɛi amli lɛ. Nakai nɔŋŋ hu atsɔɔ Sɔɔlɔi Atsɔsemɔ Skul lɛ nɔ atsɔseɔ nyɛmimɛi hii oshijafoi waa nyɔji enyɔ, kɛkɛ lɛ atsu amɛ kɛtee maji krokomɛi anɔ koni amɛyawaje asafoi lɛ kɛ kpokpaai lɛ. Wuoyaa hei krokomɛi ni hi jogbaŋŋ yɛ shikpɔŋkukuji ni aboteɔ mli agbɛnɛ yɛ Europa Bokagbɛ kɛ tsutsu Soviet kwasafo maji lɛ amli.—Okɛto Romabii 15:20, 21 he.
18. (a) Mɛni hewɔ gbɛgbalɔi feɔ sɔɔlɔi ni he esa waa nakai lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ amɛaatsɔ ni amɛye amɛbua mɛi krokomɛi yɛ asafo lɛ mli?
18 Yelikɛbuamɔ nɔ kroko ni fata jeŋ muu fɛɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ he ji Gbɛgbalɔi Asɔɔmɔ Skul ni daa gbɛgbalɔi yaa lɛ. Atsɔɔ otsii enyɔ tsɔsemɔ ni mɔɔ shi ni akɛhaa amɛ kɛtsɔɔ Shining as Illuminators in the World wolo ni aje gbɛ afee aha gbɛgbalɔi lɛ kasemɔ nɔ ahaa amɛnyɛmɔ akɛ sɔɔlɔi lɛ yaa hiɛ, yɛ be mli ni amɛsusuɔ saji tamɔ ‘Suɔmɔ Gbɛ lɛ Sɛɛdii,’ ‘Nyiɛmɔ Yesu Sɛɛ akɛ Nɔkwɛmɔ Nɔ,’ kɛ ‘Nitsɔɔmɔ Hesaa ni Aaana’ lɛ ahe lɛ. Kwɛ bɔ ni asafoi lɛ daa shi haa akɛ amɛyɛ wolɛi ni he esa kɛha looi ashamɔ yɛ shia kɛ shia, ni amɛbaanyɛ amɛtsɔse mɛi pii yɛ nɛkɛ wuoyaa nitsumɔ kpeteŋkpele nɛɛ mli!—Mateo 5:14-16; Filipibii 2:15; 2 Timoteo 2:1, 2.
Ani Wɔbaanyɛ ni Wɔha Wɔhe Asa?
19. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha wɔsɔɔmɔ lɛ aya hiɛ, taakɛ Paulo fee lɛ?
19 Taakɛ Paulo ji lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔna su ni ji jwɛŋmɔ kpakpa ni kwɛɔ nii kɛyaa hiɛ. (Filipibii 3:13, 14) Ekɛ ehe wo shihilɛi sɔrɔtoi amli eha gbɔmɛi sɔrɔtoi. Ele bɔ ni eeefee ni ekɛ gbɔmɛi akpa gbee kɛ bɔ ni eeesusu saji ahe yɛ sui ni maŋ lɛ kɛ gbɔmɛi lɛ hiɛ lɛ naa. Wɔbaanyɛ wɔje Biblia kasemɔ shishi kɛtsɔ wɔhiɛ ni wɔɔha ahi wɔhe nɔ yɛ mɔ ko nifeemɔi yɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ he, ni wɔkɛ wɔshiɛmɔ wiemɔ lɛ ato shiatsɛ lɛ hiamɔ nii ahe lɛ nɔ. Akɛni wɔyɔɔ nibii babaoo ni yeɔ buaa Biblia lɛ kasemɔ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ ni wɔkɛ eko ni mɔ aŋkro lɛ sumɔɔ aha lɛ. Wɔhe ni wɔkɛaawo shihilɛi fɛɛ mli kɛ wɔhiɛ ni wɔɔha ahi wɔhe nɔ lɛ hu ji nibii ni he hiaa yɛ wuoyaa ni woɔ yibii lɛ mli.—Bɔfoi lɛ Asaji 17:1-4, 22-28, 34; 1 Korintobii 9:19-23.
20. (a) Mɛni hewɔ wɔ wuoyaa nitsumɔ lɛ he hiaa waa bianɛ lɛ? (b) Mɛni ji gbɛnaa nii ni ka wɔnɔ aŋkroaŋkro bianɛ?
20 Mɛni hewɔ jeŋ muu fɛɛ wuoyaa nitsumɔ ni ekaaa nɛɛ he hiaa waa bianɛ lɛ? Ejaakɛ anaa kɛjɛɔ Biblia mli gbalɛi ni jeɔ kpo yɛ nibii ni eba ni yaa nɔ lolo lɛ amli akɛ, eyɛ faŋŋ akɛ Satan jeŋ gbɛjianɔtoo lɛ miibote enaagbee ni kɛ lɛ baaya hiɛkpatamɔ mli lɛ mli. No hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔ Yehowa Odasefoi lɛ, ana ni wɔmiifee? Nikasemɔi sɔrɔtoi etɛ ni yɔɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ mli lɛ ema wɔ gbɛnaa nii akɛ wɔfee babaoo kɛ ekãa yɛ wɔ wuoyaa nitsumɔ lɛ mli yɛ wɔ gbɛfaŋnɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ nui lɛ amli lɛ nɔ mi. Wɔyɛ Biblia mli nɔmimaa ni ma shi shiŋŋ akɛ Yehowa hiɛ kpaŋ mɔdɛŋ ni wɔbɔ yɛ wuoyaa nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ. Paulo kɛɛ: “Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni yeɔ sane ni ejaaa ni ehiɛ aaakpa nyɛ nitsumɔ lɛ nɔ kɛ suɔmɔ deŋme ni nyɛgbo yɛ egbɛi lɛ ahewɔ, ni nyɛkɛsɔmɔ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ, ni nyɛsaa nyɛsɔmɔɔ amɛ lolo lɛ. Shi wɔmiitao akɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ atsɔɔ nɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ nɔŋŋ, koni ama nɔhiɛkamɔ lɛ nɔ mi kɛyashi naagbee.”—Hebribii 6:10-12.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kwɛmɔ Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ baafai 185 kɛ 186.
b “Gbɛgbalɔ shiɛlɔ . . . Yehowa Odasefoi abe-fɛɛ nitsulɔ.”—Webster’s Third New International Dictionary.
Ani Okaiɔ?
◻ Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi buɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ akɛ he ni amɛwuoyaa nitsumɔ lɛ yaa nɔ yɛ lɛ?
◻ Mɛɛ jɔɔmɔ Gilead maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ skul lɛ efee kɛha wuoyaa nitsumɔ lɛ?
◻ Mɛni ji nibii komɛi ni eye ebua omanye ni Yehowa Odasefoi eye lɛ?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha wɔ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ aya hiɛ akɛ aŋkroaŋkroi?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 24]
NƆ NI EJƐ MAJIMAJI ATEŊ WUOYAA NITSUMƆ LƐ MLI EBA
Afi shikpɔji odasefoi
1939 61 71,509
1943 54 126,329
1953 143 519,982
1973 208 1,758,429
1983 205 2,652,323
1991 211 4,278,820
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Odaseyeli nitsumɔ lɛ miiya nɔ lolo yɛ Galilea wolɛi ateŋ