Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w92 9/1 bf. 3-4
  • Nɔ ni Kristendom Edũ yɛ Afrika

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nɔ ni Kristendom Edũ yɛ Afrika
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Yibii ni Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔi Wo
  • Kristendom Ŋmaakpamɔ yɛ Afrika
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • Kristendom Kɛ Nyɔji Ahemɔ Kɛ Hɔɔmɔ Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
w92 9/1 bf. 3-4

Nɔ ni Kristendom Edũ yɛ Afrika

YƐ AFI 1867 mli lɛ, Charles Lavigerie, ni ji French Katoleknyo ko lɛ ba Afrika akɛ osɔfonukpa hee ni ahala lɛ kɛha Algiers maŋtiase lɛ. Ewie akɛ: “Nyɔŋmɔ ehala France, koni efee Algeria maŋ kpeteŋkpele kɛ Kristofoi amaŋ shishijee yɛ Afrika.”

Lavigerie’s lamɔ nɛɛ mli lɛɛ kɛteke Algeria. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etsu maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛfo shia ŋa lɛ, kɛ oti ni ma amɛhiɛ akɛ “amɛyafee Afrika Teŋgbɛ kɛ Kooyigbɛ fɛɛ ekome yɛ Kristendombii ashihilɛ mli.”

Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, no mli lɛ Protestant maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi hu miitsu nii yɛ shikpɔŋ wulu nɛɛ anaigbɛ, wuoyigbɛ, kɛ ebokagbɛ hei fɛɛ. Amɛkɛ jaramɔ shihilɛi babaoo kpe, tamɔ atridii ni mɔmɔɔ amɛ nɔtonɔto, kɛ ehe okadii ni ji kpokpomɔ kɛ fɛ̃i, latsaa, kɛ yitso helai ni enyɛɔ ekɛbaa po lɛ. Akɛni hulutsoo shikpɔŋ nɛɛ nɔ helai lɛ kumɔ amɛ oya hewɔ lɛ, ni amɛbashɛ jɛmɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni amɛteŋ mɛi pii gboi. Shi mɛi krokomɛi tsara nɔ kɛba lolo. Adlai Stevenson wie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni faa gbɛ kɛyaa Afrika lɛ kaiɔ ekaa ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ fee lɛ be fɛɛ be. . . . Amɛwuu amɛshi asra atridii, ojwiaa ni haa awaa fɔ kɛ la, muawai ni kɛ helai baa, ni . . . mina . . . amɛ gbonyo bui anɔ tɛi lɛ​—yɛ Afrika he fɛɛ he.”

Yibii ni Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔi Wo

Beni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ gbuɔ shi kɛboteɔ Afrika lɛ, amɛna akɛ akutsei pii leee woloŋ. Ram Desai tsɔɔ mli yɛ ewolo Christianity in Africa as Seen by Africans lɛ mli akɛ: “Yɛ [Afrikabii] awiemɔi aaashɛ ohai kpaanyɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, no mli lɛ ejwɛ pɛ ji nɔ ni aŋmaa dani maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ba.” No hewɔ lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ tao gbɛ ni abaatsɔ nɔ aŋmala wiemɔi ni aŋmalaaa nɛɛ. Kɛkɛ ni amɛfee nikasemɔ woji ni amɛje shishi akɛ amɛaatsɔɔ gbɔmɛi lɛ nikanemɔ. Yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ lɛ, amɛmamɔ skul tsũi yɛ Afrika hei fɛɛ.

Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ mamɔ helatsamɔ hei hu. Ram Desai kpɛlɛɔ nɔ akɛ: “Najiaŋdamɔlɔi akuu ko bɛ ni amɛnitsumɔ shɛɔ nɔ ni amɛjɛ adesai ahesusumɔ mli amɛtsu nɛɛ.” Yɛ tsofafeemɔ sɛɛ lɛ, Afrikabii lɛ tao akɛ amɛaana Europa guɔyeli nibii hu. Ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ekomɛi to jarayeli nitsumɔi ashishi, ejaakɛ amɛhe amɛye akɛ no baagbala mɛi koni amɛtsake kɛba amɛjamɔi lɛ amli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Basel Sɔlemɔ ni jɛ Switzerland lɛ to jarayeli nitsumɔ ko shishi yɛ Ghana. Amɛbana akɛ kokoo tsei kwɛ̃ɔ jogbaŋŋ yɛ jɛmɛ, ni ŋmɛnɛ, Ghana ji maji ni anaa kokoo yɛ mli fe fɛɛ lɛ ateŋ nɔ ni ji etɛ.

Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ anitsumɔ ni sa kadimɔ fe fɛɛ ji Biblia lɛ shishi ni amɛtsɔɔ lɛ. Shi gbɛnaa nii kroko ni hiɛdɔɔ yɔɔ he waa fata Biblia mli sane ni aaagbɛ ashwa lɛ he. Kristofonyo bɔfo Paulo bi sane ko ni ekɛtsɔɔ enɛ, akɛ: “Bo mɔ ni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, otsɔɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe? Oshiɛɔ akɛ akaju, shi ojuɔ?” Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ esa akɛ mɛi ni tsɔɔ Kristojamɔ lɛ hu diɛŋtsɛ ahi shi yɛ shishitoo mlai kpakpai ni atsɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ naa​—Romabii 2:​21, 24.

Ni Kristendom jamɔi ni tee Afrika lɛ hu? Ani amɛwo Biblia mli Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ nyam, aloo ani amɛtsɔɔ Kristofoi atsɔɔmɔi gbohii ni ejaaa moŋ?

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje