Nɔ Hewɔ ni Afɔɔ Mɛi Komɛi Ehee
“KƐJI ajɛɛɛ ŋwɛi afɔɔɔ mɔ ko lɛ, enyɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ ena.” (Yohane 3:3) Kɛjɛ be mli ni Yesu Kristo wie nakai wiemɔi nɛɛ nɔ ni fe afii 1,900 ni eho nɛ lɛ, mɛi pii enya he ni amɛnuuu shishi hu.
Bɔni afee ni wɔnu Yesu wiemɔi ni kɔɔ fɔmɔ hee he lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔha nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ ahetoo: Mɛni ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha adesai? Mɛni baa susuma lɛ nɔ yɛ gbele mli? Mɛni ato ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ afee?
Nyɔŋmɔ Yiŋtoo kɛha Adesai
Abɔ klɛŋklɛŋ gbɔmɔ, Adam, akɛ Nyɔŋmɔ bi ni ji adesa ni yeɔ emuu. (Luka 3:38) Yehowa Nyɔŋmɔ etooo eyiŋ ni Adam agbo. Adam kɛ eŋa Hawa yɛ gbɛkpamɔ ko ni ka amɛhiɛ akɛ amɛfɔ adesa weku ni leee esha ni baahi shi daa ni amɛyi paradeiso shikpɔŋ nɔ obɔ. (1 Mose 1:28) Gbele jeee Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha nuu kɛ yoo lɛ fa. Beni atse atua ashi ŋwɛi mla lɛ pɛ kɛkɛ ni eba adesai anɔ.—1 Mose 2:15-17; 3:17-19.
Atuatsemɔ nɛɛ tee jeŋba he saji wuji ashi, tamɔ ja ni jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ ja kɛ nyɛmɔ ni gbɔmɛi yɔɔ akɛ amɛaanyɛ amɛye emlai lɛ anɔkwa. Be he baahia dani anyɛ ana saji nɛɛ anaa. Shi Yehowa Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha adesai lɛ tsakeee, ni enine enyɛŋ shi yɛ nɔ ni eto akɛ ebaafee lɛ he. Eto eyiŋ akɛ ebaaha adesa weku ni yeɔ emuu ni baana naanɔ wala yɛ Paradeiso ayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ. (Lala 37:29; 104:5; Yesaia 45:18; Luka 23:43) Esa akɛ wɔha nɛkɛ shishijee anɔkwale nɛɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli beni wɔsusuɔ Yesu wiemɔi ni kɔɔ fɔmɔ ni aaafɔ mɔ ekoŋŋ lɛ he lɛ.
Mɛni Baa Susuma lɛ Nɔ Yɛ Gbele Mli?
Akɛni Hela jeŋ nilelɔi leee nɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ejie lɛ kpo etsɔɔ Biblia ŋmalalɔi lɛ hewɔ lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ waa akɛ amɛaanu nɔ ni yɔɔ shihilɛ loo wala mli lɛ shishi. Amɛnyɛɛɛ amɛhe amɛye akɛ ato ni gbɔmɔ ahi shi afii fioo ko, yɛ shihilɛi ni yɔɔ mɔbɔ mli yɛ bei pii amli, koni eje shihilɛ mli kwraa. Amɛsane ja yɛ enɛ mli. Shi bɔ ni amɛmu sane naa amɛha yɛ nɔ ni baa gbɔmɔ nɔ yɛ gbele sɛɛ lɛ ejaaa. Amɛmu sane naa akɛ adesa shihilɛ yaa nɔ yɛ su kroko mli yɛ gbele sɛɛ, ni akɛ, susuma ko ni gbooo yɛ mɔ fɛɛ mɔ mli.
Susumɔi ni tamɔ nɛkɛ na Yudafoi kɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi lɛ anɔ hewalɛ. Wolo, Heaven—A History lɛ kɛɔ akɛ: “He fɛɛ he ni Yudafoi ni amɛgbɛ amɛshwa lɛ kɛ Hela nilelɔi aaakpe yɛ lɛ, susuma ni gbooo he jwɛŋmɔ lɛ teɔ shi.” Wolo lɛ kɛfata he akɛ: “Hela tsɔɔmɔi ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ na Yudafoi ajwɛŋmɔ nɔ hewalɛ waa, ni yɛ naagbee lɛ yɛ Kristofoi ahemɔkɛyelii hu nɔ. . . . Akɛni Philo [klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yudanyo jeŋ nilelɔ ni jɛ Alexandria lɛ] bua Plato jeŋ nilee kɛ Biblia mli blema saji anaa efee fɛɛ ekome hewɔ lɛ, egbele gbɛ kɛha sɛɛ mli Kristofoi ni susuɔ saji ahe yɛ amɛkome amɛgbɛ nɔ.”
Mɛni Philo he ye? Nakai wolo lɛ nɔŋŋ yaa nɔ akɛ: “Kɛha lɛ lɛ, gbele haa susuma lɛ kuɔ esɛɛ kɛyaa eshishijee shihilɛ dani afɔ lɛ lɛ mli. Akɛni susuma lɛ jɛ mumɔi aje lɛ mli hewɔ lɛ, wala ni yɔɔ gbɔmɔtso lɛ mli lɛ bafeɔ nɔ ni jeee fɛi, akɛ nɔ ko kɛkɛ ni baa shihilɛ mli yɛ be kuku ko mli, ni yɔɔ mɔbɔ.” Shi, Adam bɛ “shishijee shihilɛ dani afɔ lɛ.” Taakɛ Biblia mli sane lɛ tsɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ etoko akɛ atsake aya shihilɛ he kroko mli yɛ gbele sɛɛ, tamɔ nɔ ni shikpɔŋ lɛ ji nifeemɔ he ko ni ajɛɔ jɛmɛ ayaa shihilɛ ni kwɔ loo ebaa shi mli.
Nɔ ni aheɔ ayeɔ akɛ adesa susuma lɛ gbooo lɛ ji nɔ ko ni atsɔɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ, Biblia, lɛ mli. Ekɛ wiemɔ, “susuma ni gbooo” tsuuu nii shikome po. Etsɔɔ akɛ abɔ Adam akɛ susuma, jeee kɛ susuma. 1 Mose 2:7 kɛɔ akɛ: “Ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ su shɔ gbɔmɔ, ni emu wala mumɔ ewo egugɔ mli, ni gbɔmɔ tsɔ wala susuma.” Naanɔ wala yɛ ŋwɛi loo naanɔ piŋmɔ yɛ hɛl-la mli he gbɛkpamɔ ko kaaa adesai ahiɛ. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ susuma lɛ, loo gbɔmɔ, ni gboɔ lɛ bɛ shihilɛ ko mli yɛ he ko. (Lala 146:3, 4; Jajelɔ 9:5, 10; Ezekiel 18:4) No hewɔ lɛ jeŋ nilelɔi ena jwɛŋmɔ ko ni kɔɔ susuma lɛ he ni kɛ ŋmalɛ kpaaa gbee. Esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ susumɔi ni lakaa mɔ ni baanyɛ aha shishinumɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yesu wiemɔi ni kɔɔ fɔmɔ hee lɛ he lɛ nɔ lɛ he.
Afɔ Amɛ Ehee Koni Amɛye Nɔ akɛ Maŋtsɛmɛi
Yesu kɛɛ Nikodemo akɛ ‘mɛi ni afɔɔ amɛ ehee lɛ . . . boteɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli.’ (Yohane 3:3-5) Mɛni ji nakai Maŋtsɛyeli lɛ? Adesa shishijee mli ni Yehowa Nyɔŋmɔ tsɔ okadi wiemɔ nɔ etsɔɔ eyiŋtoo akɛ ekɛ “seshi” krɛdɛɛ ko baatsu nii—nɔyelɔ ko ni miiba koni ebatswa shishijee Onufu, Satan Abonsam, yitso nɔ. (1 Mose 3:15; Kpojiemɔ 12:9) Taakɛ ajie lɛ kpo fiofio yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, ayoo “seshi” nɛɛ akɛ Yesu Kristo, ni kɛ nanemɛi maŋtsɛmɛi yeɔ nɔ, yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ muu fɛɛ nɔyeli, Mesia Maŋtsɛyeli lɛ kpojiemɔ yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ lɛ mli. (Lala 2:8, 9; Yesaia 9:6, 7; Daniel 2:44; 7:13, 14) Enɛ ji ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ, nɔyeli ni yɔɔ ŋwɛi ni baabu je muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ bem, koni ekpɔ adesai kɛjɛ esha kɛ gbele nyɔŋyeli lɛ shishi.—Mateo 6:9, 10.
Mɛi ni fata Yesu he akɛ nanemɛi nɔyelɔi ji mɛi 144,000 ni ahe amɛ kɛjɛ adesai ateŋ. (Kpojiemɔ 5:9, 10; 14:1-4) Nyɔŋmɔ ehala mɛi komɛi kɛjɛ Adam adesa weku ni yeee emuu lɛ mli koni amɛbafee “mɔ ni yɔɔ ŋwɛi shɔŋŋ lɛ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ amaŋ lɛ” mlibii, ni kɛ Kristo yeɔ maŋtsɛ yɛ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ mli. (Daniel 7:27; 1 Korintobii 6:2; Kpojiemɔ 3:21; 20:6) Nɛkɛ hii kɛ yei nɛɛ heɔ Yesu Kristo, ni kɛɛ akɛ ‘abaafɔ amɛ ehee’ lɛ amɛyeɔ. (Yohane 3:5-7) Mɛɛ gbɛ nɔ ni mɛni hewɔ nɛkɛ fɔmɔ nɛɛ baa?
Abaptisi aŋkroaŋkroi nɛɛ yɛ nu mli akɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi. Nyɔŋmɔ kɛ amɛhe eshai lɛ eke amɛ yɛ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ hewɔ, ni ebu amɛ jalɔi, ni eŋɔ amɛ akɛ emumɔŋ bii. (Romabii 3:23-26; 5:12-21; Kolosebii 1:13, 14) Bɔfo Paulo kɛɔ mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ akɛ: “Nyɛna biiatsɔmɔ mumɔ, mɔ mli ni wɔbolɔɔ yɛ akɛ: ‘Aba, Ataa!’ lɛ. . . . Mumɔ lɛ diɛŋtsɛ kɛ wɔmumɔ lɛ yeɔ odase akɛ Nyɔŋmɔ bii ji wɔ. Ni kɛ bii ji wɔ lɛ, belɛ niyelɔi hu ji wɔ, Nyɔŋmɔ niyelɔi kɛ Kristo nanemɛi niyelɔi, kɛji eyɛ mli akɛ wɔkɛ lɛ naa amanehulu lɛ, koni awo wɔkɛ lɛ hiɛ nyam hu.”—Romabii 8:15-17.
Akɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ, mɛnɛɛmɛi ena fɔmɔ hee, loo shishijee hee, yɛ shihilɛ mli. Nɔ ni ejɛ mli eba ji yiŋtsɔmɔ akɛ amɛbaana Yesu gboshiniyeli lɛ mli gbɛfaŋnɔ yɛ ŋwɛi. (Luka 12:32; 22:28-30; 1 Petro 1:23) Bɔfo Petro tsɔɔ fɔmɔ hee nɛɛ mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: “Nyɔŋmɔ . . . mɔ ni fɔ wɔ ehee yɛ lɛ diɛŋtsɛ emɔbɔnalɛ babaoo lɛ naa, eha wala hiɛnɔkamɔ yɛ Yesu Kristo shi ni etee kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ hewɔ, eha gboshinii ni fiteee ni he bɛ kpa ko ni ekwaaa, ni aŋɔto yɛ ŋwɛi aha nyɛ.” (1 Petro 1:3, 4) Nɛkɛ wala heee yɛ ŋwɛi nɛɛ nyɛɔ ebaa lɛ nakai kɛhaa aŋkroaŋkroi nɛɛ ejaakɛ Nyɔŋmɔ teeɔ amɛ shi tamɔ bɔ ni etee Yesu shi lɛ.—1 Korintobii 15:42-49.
Ni Shikpɔŋ lɛ Hu?
Enɛ etsɔɔɔ akɛ yɛ naagbee lɛ abaafɔ adesai toibolɔi fɛɛ ehee ni amɛshi shikpɔŋ lɛ nɔ amɛya ŋwɛi. Jwɛŋmɔ ni ejaaa ni tamɔ nɛkɛ lɛ tamɔ nɔ ni jeŋ nilelɔi tamɔ Philo, ni susu akɛ “wala ni yɔɔ gbɔmɔtso lɛ mli lɛ jeee fɛi akɛ nɔ ko kɛkɛ ni baa shihilɛ mli, yɛ be kuku ko mli, ni yɔɔ mɔbɔ” lɛ hiɛ lɛ. Shi nɔ ko fɔŋ ko bɛ Yehowa Nyɔŋmɔ shishijee shikpɔŋ nɔ nibɔɔ lɛ he.—1 Mose 1:31; 5 Mose 32:4.
Atooo ni adesa wala afee kuku kɛ nɔ ni piŋmɔ yɔɔ mli. Yesu Kristo kɛ mɛi ni afɔ amɛ ehee ni amɛkɛ lɛ asɔmɔ akɛ maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi yɛ ŋwɛi lɛ baajie nibii ni yeɔ awui ni ejɛ Satan atuatsemɔ lɛ mli eba lɛ fɛɛ kɛya. (Efesobii 1:8-10) Kɛtsɔ amɛnɔ, akɛ ‘Abraham shiwoo seshi’ lɛ, “[amɛ]mli aaajɛ ajɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ wekui fɛɛ.” (Galatabii 3:29; 1 Mose 22:18) Nɔ ni enɛ baatsɔɔ aha adesai toibolɔi ji wala yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ, ni esoro no kwraa yɛ ŋmɛnɛ shihilɛ ni sɛɛ etsɛɛɛ ni piŋmɔ eyi mli obɔ nɛɛ he.—Lala 37:11, 29; Kpojiemɔ 21:1-4.
Ehe Baaba Sɛɛnamɔ Aha Namɛi?
Mɛi ni fata mɛi ni baana Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo kɛha adesai ajɔɔmɔ lɛ ahe ji mɛi ni atee amɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ ni naa Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ. (Yohane 5:28, 29; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Amɛteŋ mɛi ni fa ekaseko Nyɔŋmɔ kɛ Kristo he nii da, no hewɔ lɛ amɛnyɛŋ amɛna hemɔkɛyeli yɛ Yesu mli. Mɛi ni baafata mɛi ni ateeɔ amɛ shi lɛ ahe hu ji gbɔmɛi anɔkwafoi tamɔ Yohane Baptisilɔ lɛ, ni gbo dani Yesu gbele lɛ gbele gbɛ kɛha gbɛ ni yaa ŋwɛi shihilɛ mli lɛ. (Mateo 11:11) Yɛ mɛnɛɛmɛi asɛɛ lɛ, ‘asafo babaoo ko ni jɛ jeŋmaji fɛɛ mli efɔ amɛtadei lɛ ahe ni amɛha eyɛ futaa yɛ Toobi,’ Yesu Kristo ‘la lɛ mli.’ Amɛboɔ Maŋtsɛyeli-shiɛmɔ nitsumɔ ni Yesu “nyɛmimɛi” ni afɔ amɛ ehee lɛ nyiɛɔ hiɛ lɛ toi, ni amɛbaaje Nyɔŋmɔ ta ni ji Harmagedon mli ni amɛyahi shi yɛ shikpɔŋ ni atsuu nɔ lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 7:9-14; 16:14-16; Mateo 24:14; 25:31-46) No hewɔ lɛ, yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo mli lɛ, abaahere mɛi akpekpei abɔ yiwala, eyɛ mli akɛ afɔko amɛ ehee ni amɛkɛ Kristo ayaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi.—1 Yohane 2:1, 2.
Ani obaafata mɛi ni naa wala yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso lɛ mli lɛ ahe? obaanyɛ ofata amɛhe kɛ ona hemɔkɛyeli yɛ Yesu Kristo afɔleshaa lɛ mli ni okɛ ohe bɔ anɔkwa Kristofoi asafo lɛ he yɛ ekaa naa. Jeŋ nilee fiteko lɛ, shi moŋ ehi shi akɛ “anɔkwale lɛ akulashiŋ kɛ enɔdaamɔ nɔ.” (1 Timoteo 3:15; Okɛto Yohane 4:24; 8:31, 32 he.) Kɛkɛ lɛ obaanyɛ okwɛ wɔsɛɛ be ni yɔɔ naakpɛɛ, beni Nyɔŋmɔ bii ni afɔ amɛ ehee lɛ yeɔ lumɔ yɛ ŋwɛi, ni asaa ato Nyɔŋmɔ shikpɔŋ nɔ bii fɛɛ gbɛjianɔ kɛba emuuyeli mli yɛ paradeiso shikpɔŋ ni yɔɔ nyam nɔ lɛ. No hewɔ lɛ mɔ hegbɛ ni ona kɛha wala yɛ nakai jeŋ hee ni naanɔ jɔɔmɔi yɔɔ mli lɛ mli—Romabii 8:19-21; 2 Petro 3:13.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]
Akɛ shihilɛ ko ni ji wala yɛ ŋwɛi loo naanɔ piŋmɔ yɛ hɛl-la mli efɔɔɔ Adam hiɛ