Mɛni Diɛŋtsɛ Ji Sanekpakpa Lɛ?
YƐ BLONYA be mli lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔji pii anɔ lɛ nuɔ, ni amɛ diɛŋtsɛ po amɛwieɔ Sanekpakpa lɛ he. Ale wiemɔ nɛɛ jogbaŋŋ yɛ he fɛɛ he, shi ani ehiɛ shishinumɔ ni yaa shɔŋŋ fe bɔ ni mɛi pii susuɔ? Ani Sanekpakpa lɛ aaatsɔɔ nɔ ko kpakpa waa kɛha bo kɛ osuɔlɔi?
“Sanekpakpa” loo “Gospel” shishi ji “sane kpakpa,” ni yɛ anɔkwale mli lɛ asumɔɔ sane kpakpa yɛ be fɛɛ mli, shi jeee yɛ Blonya be mli pɛ. Shi Sanekpakpa lɛ jeee sane kpakpa ko kɛkɛ. Eji sane kpakpa pɔtɛɛ ko ni jɛ jɛɛhe ko diɛŋtsɛ ni kɔɔ sane pɔtɛɛ ko he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji shɛɛ sane ko ni Nyɔŋmɔ efa akɛ atswa he adafi atsɔɔ adesai fɛɛ.
Eugênio Salles, Rio de Janeiro, yɛ Brazil, osɔfonukpa lɛ wie nakai sane kpakpa lɛ he beni ewo hewalɛ akɛ: “Esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ Sanekpakpa lɛ kɛ gbeekpamɔ naa, shi jeee yɛ gbɔmɛi ajwɛŋmɔi ni amɛtsɔɔ lɛ naa.” Osɔfonukpa lɛ ewie anɔkwale. Shi dani wɔɔfee nii yɛ Sanekpakpa lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, ebiɔ ni wɔle nɔ ni Sanekpakpa lɛ ji. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase enɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ nii ni wɔɔfee yɛ Sanekpakpa lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ aaaye abua wɔ yɛ?
Mɛni Ji Sanekpakpa Lɛ?
Anuuu bɔ ni Sanekpakpa lɛ ji shishi yɛ bei pii amli. Afi 1918 mli lɛ, Kristo Sɔlemɔi Agwabɔɔ ni yɔɔ Amerika lɛ jie Jeŋmaji Akpaŋmɔ ni bɛ dɔŋŋ lɛ yi akɛ eji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kpojiemɔ yɛ maŋkwramɔŋ yɛ shikpɔŋ nɔ, ni amɛjaje akɛ “eshishifa yɛ Sanekpakpa lɛ mli.” Nakai kuu lɛ nine nyɛ shi kwraa yɛ oti ni ekɛma ehiɛ akɛ eeebaa toiŋjɔlɛ yi lɛ mli. Eka shi faŋŋ akɛ nakai gwabɔɔ lɛ etɔ̃. Jeŋmaji Akpaŋmɔ lɛ kɛ Sanekpakpa lɛ bɛ nɔ ko feemɔ.
Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, mɛi ni fiɔ heyeli nyɔŋmɔ jamɔ sɛɛ lɛ tsiɔ Sanekpakpa lɛ ta yɛ heyeli mli kɛ amɛmiiwie amɛsusumɔi kɛha maŋkwramɔŋ loo kwasafo shihilɛ mli tsakemɔ he lɛ. Shi nakai feemɔ eha amɛku amɛhiɛ amɛshwie Sanekpakpa lɛ diɛŋtsɛ nɔ. Brazil wolo tɛtrɛɛ, Veja wie akɛ: “Katolik Sɔlemɔ lɛ je shishi ena suɔmɔ kɛha kwasafoŋ maŋtsɛyeli, ni eku ehiɛ eshwie anɔkwafoi lɛ amumɔŋ hiamɔ nii anɔ. Yɛ bei pii amli lɛ, nɔ ni mɛi ni tao wiemɔ, Nyɔŋmɔ, yɛ shiɛmɔ wiemɔ mli lɛ nuɔ pɛ ji ŋwanejee wiemɔi dɔkɔbii ni akɛshiɔ jalɛsane ni ayeee yɛ shihilɛ mli.”
Nɔyaa yɛ shihilɛ mli loo tsakemɔ yɛ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo mli baanyɛ afee sanekpakpa aha mɛi komɛi. Shi enɛ jeee sane kpakpa lɛ, Biblia mli Sanekpakpa lɛ. Beni ekpɛlɛɔ bɔ ni esɔlemɔ lɛ eshiɛɛɛ Sanekpakpa lɛ diɛŋtsɛ amɛtsɔɔɔ lɛ nɔ lɛ, osɔfonukpa ko kɛɛ: “Wɔkpoo mumɔŋ nitsɔɔmɔ ni esa akɛ wɔkɛha wɔ anɔkwafoi lɛ kɛjɛ 1960 afii lɛ amli yɛ heloo gbɛfaŋ nibii ni bagba wɔtsɔɔmɔ lɛ naa lɛ hewɔ.”
Amaniɛbɔɔ ko ni je kpo yɛ U.S. Wolo tɛtrɛɛ Time mli lɛ tsɔɔ akɛ Protestanbii hu egba afa kɛjɛ Sanekpakpa lɛ he. Wolo tɛtrɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ: “Jeee akɛ blema sɔlemɔi lɛ nyɛɛɛ ajaje amɛsane lɛ ni anu shishi kɛkɛ, shi amɛyiŋ miifutu amɛ babaoo yɛ nɔ ni nakai Sanekpakpa lɛ ji diɛŋtsɛ lɛ he.” Mɛni esa akɛ amɛshɛɛ sane lɛ afee? Mɛni ji Sanekpakpa lɛ?
Sanekpakpa lɛ Yɔsemɔ
Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary lɛ tsɔɔ “Sanekpakpa” mli akɛ “shɛɛ sane ni kɔɔ Kristo, Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ, kɛ yiwalaheremɔ he.” Atsɔɔ wiemɔ “sanekpakpa” hu mli akɛ “Kristofoi ashɛɛ sane (kwasafoŋ sanekpakpa) lɛ shishitsɔɔmɔ”; “jamɔ tsɔɔlɔ ko shɛɛ sane loo tsɔɔmɔi.” Ani emlitsɔɔmɔi nɛɛ fɛɛ kɔɔ he? Dabi, ja ekolɛ jeee Sanekpakpa lɛ he wɔwieɔ. Sanekpakpa lɛ diɛŋtsɛ damɔ Biblia lɛ nɔ; no hewɔ lɛ emlitsɔɔmɔi etɛ lɛ mli klɛŋklɛŋ nɔ lɛ pɛ ji anɔkwale. Naagbee enyɔ lɛ miitsɔɔ bɔ ni akɛ wiemɔ “sanekpakpa” lɛ tsuɔ nii ahaa ŋmɛnɛ.
Yɛ susumɔ nɛɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Vine’s Expository Dictionary of New Testament Words kɛɔ akɛ, yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi (“Kpaŋmɔ Hee”) lɛ amli lɛ, Sanekpakpa lɛ “tsɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ yiwalaheremɔ kɛtsɔ Kristo nɔ lɛ he sanekpakpa lɛ ni akɛ hemɔkɛyeli aaakpɛlɛ nɔ, yɛ E-gbele ni kpataa efɔŋ lɛ hewɔ.” Ehe miihia ni wɔnu enɛ shishi, ejaakɛ anɔkwa sanekpakpa lɛ he shishinumɔ ni ja lɛ kɔɔ wɔ ŋmɛnɛ hilɛ-kɛhamɔ kɛ wɔsɛɛ be miishɛɛnamɔ he babaoo.
Shɛɛ Sane ni Mli Ka Shi Faŋŋ
Taakɛ wolo ni wɔtsɔ hiɛ wɔtsi ta lɛ mli wiemɔi lɛ tsɔɔ lɛ, Sanekpakpa lɛ kɔɔ Yesu Kristo he kpaakpa—aahu akɛ atsɛɔ Biblia mli saji ejwɛ ni kɔɔ eshihilɛ he lɛ akɛ Sanekpakpai ejwɛ lɛ. Kɛjɛ eshihilɛ akɛ adesa lɛ shishijee mli beebe lɛ, saji ni kɔɔ Yesu he lɛ ji sanekpakpa. Beni atswaa efɔmɔ he adafi lɛ, ŋwɛibɔfo ko kɛɛ: “Naa, mibagba nyɛ miishɛɛ sane [loo, sanekpakpa] kpele ni ji maŋ fɛɛ nɔ; akɛ ŋmɛnɛ afɔ Walaherelɔ ni ji Kristo, Nuŋtsɔ lɛ, aha nyɛ.”—Luka 2:10, 11.
Yesu ni afɔ lɛ ehee lɛ baada ni ebatsɔ Kristo, shiwoo Mesia lɛ. Ebaajie Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha yiwalaheremɔ kpo, ekɛ ewala akɛ adesa ni yeɔ emuu lɛ baaha yɛ adesai ahewɔ, abaatee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ, ni ebaatsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ ni ahala lɛ. Sanekpakpa diɛŋtsɛ nɛ! No hewɔ ni atsɛɔ sane ni kɔɔ ehe lɛ akɛ Sanekpakpa lɛ.
Yesu jie ekaa babaoo kpo yɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli yɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ be kuku lɛ mli. Wɔkaneɔ yɛ Mateo Sanekpakpa lɛ mli akɛ: “Ni Yesu kpa maji lɛ kɛ akrowai lɛ fɛɛ nɔ, ni etsɔɔ nii yɛ amɛkpee hei lɛ, ni eshiɛɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ.” (Mateo 9:35) Eshiɛmɔ lɛ jeee ni eha gbɔmɛi anu he akɛ ehi kɛha amɛ kɛkɛ. Marko ŋma nɔ ni Yesu wie nɛɛ efɔ shi: “Be lɛ eshɛ, ni Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli le enina nyɛ: nyɛtsakea nyɛtsuiiaŋ, ni nyɛhea sanekpakpa lɛ nyɛyea.” (Marko 1:15) Hɛɛ, mɛi ni kpɛlɛ sanekpakpa lɛ nɔ ni amɛbo toi lɛ na akɛ etsake amɛshihilɛ.
Yɛ Yesu gbele sɛɛ lɛ, esɛɛnyiɛlɔi lɛ tee nɔ amɛshiɛ Sanekpakpa lɛ. Jeee akɛ amɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ kɛkɛ, shi amɛkɛ miishɛɛ sane ni ji akɛ atee Yesu shi kɛyata Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ yɛ ŋwɛi, ni ekɛ ewala akɛ adesa ni yeɔ emuu lɛ jara lɛ eha yɛ adesai ahewɔ lɛ fata he. Akɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ koni eye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ, lɛ ebaafee Nyɔŋmɔ Najiaŋdamɔlɔ yɛ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ ahiɛkpatamɔ mli, koni esaa efee shikpɔŋ lɛ paradeiso ekoŋŋ.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:32-36; 2 Tesalonikabii 1:6-10; Hebribii 9:24-28; Kpojiemɔ 22:1-5.
Nɔ kroko hu fata sanekpakpa lɛ he ŋmɛnɛ. Taakɛ bɔ ni gbalɛ mlibaa fɛɛ eye he odase lɛ, akɛ Yesu eta maŋtsɛsɛi nɔ bianɛ, ni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ mli wɔyɔɔ lɛ. (2 Timoteo 3:1-5; Kpojiemɔ 12:7-12) Be ni Maŋtsɛyeli lɛ baate shi awo Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ miibɛŋkɛ kɛ foi. Ani sanekpakpa ko yɛ ni fe enɛ?
Wɔbaana hewalɛ ni Sanekpakpa lɛ yɔɔ lɛ yɛ sane ni nyiɛ enɛ sɛɛ lɛ mli. Eye ebua yoo ko ni mumɔi fɔji eŋɔ lɛ nom lɛ ni eye ehe. Eye ebua nuu ko ni awo lɛ tsuŋ yɛ juu kɛ ojotswaa hewɔ lɛ koni ena miishɛɛ. Ni ehe baaba sɛɛnamɔ babaoo aha bo hu—kɛ obo sanekpakpa lɛ toi ni oye nɔ.