Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 3/15 bf. 27-30
  • Bɔ ni Yiteŋ Waŋ Yɔɔ Fɛo Ha

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Bɔ ni Yiteŋ Waŋ Yɔɔ Fɛo Ha
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Obalahii Ahewalɛ
  • Hefɛo Namɔ
  • Yiteŋ-Wajiatsɛ Hiɛ Nyam ni Aaawo
  • Nyɛkwɛa Nyɛhiɛ Gbɛ, Jeee Sɛɛ Gbɛ
  • Yehowa Kɛ Mlijɔlɛ Kwɛɔ Etsuji Ni Egbɔlɔ Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2008
  • Anɔkwale Kristofoi Kɛ Woo Haa Onukpai
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1987
  • Nyɛmimɛi Anɔkwafoi Ni Edara Lɛ Ajara Wa Waa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2021
  • Kristofoi Aweku Yeɔ Buaa Mɛi Ni Edara Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 3/15 bf. 27-30

Bɔ ni Yiteŋ Waŋ Yɔɔ Fɛo Ha

KWƐ miishɛɛ ni eeeji ákɛ akɛ blema hii kɛ yei anɔkwafoi lɛ aaawie! Bo lɛ susumɔ wiemɔ ni okɛ hii tamɔ Noa, Abraham, Mose, kɛ Yohane Baptisilɔ lɛ, kɛ agbɛnɛ yei tamɔ Sara, Rahab, Rut, kɛ Debora aaawie lɛ he okwɛ! Ani onaŋ miishɛɛ akɛ ooonu ni amɛmiiwie blema bei amli saji ni ekaaa ni amɛkɛ amɛhiŋmɛi na lɛ ahe?

Ŋmɛnɛ po, ani onaŋ miishɛɛ akɛ ooonu ni onukpai anɔkwafoi lɛ miigba amɛ niiashikpamɔi ni kɔɔ bɔ ni amɛ kɛ mɛi krokomɛi hiɛ amɛ emuuyeli mli amɛha Nyɔŋmɔ yɛ kaai, naatsii, yii, kɛ tsuŋwoi yɛ jalɛnifeemɔ hewɔ lɛ he? Obaasumɔ tsɔ̃! Suɔmɔ ní wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ bɔ ni wɔbuɔ amɛ wɔhaa lɛ baaya hiɛ yɛ be mli ni amɛgbaa wɔ amɛhenumɔi kɛ titri lɛ amɛ tsuiŋ hiɛsɔɔ kɛha Yehowa suɔmɔ kwɛmɔ lɛ.

Akɛ bulɛ eha hii kɛ yei onukpai anɔkwafoi ni yɔɔ Yehowa webii ateŋ lɛ be fɛɛ be, yɛ amɛ niiashikpamɔ, nilee, kɛ jwɛŋmɔ ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛ famɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ fata Mla ni Nyɔŋmɔ kɛha lsraelbii lɛ ahe: “Tee shi yɛ yiteŋ-wajiatsɛ hiɛ, ni owo nuumo hiɛ nyam, ni oshe o-Nyɔŋmɔ lɛ; miji Yehowa.” (3 Mose 19:32) Hebri wiemɔ kɛha emomo loo gbɔlɛ baa kɛjɛɔ wiemɔ ni eshishi tsɔɔ “lamulu-lamulu” ni atsɔɔ shishi hu akɛ “yiteŋ-waŋ” lɛ mli. No hewɔ lɛ aakpa lsraelbii lɛ agbɛ ni amɛte shi akɛ bulɛ he okadi kɛha mɔ ni eda, ni amɛaafee nakai yɛ woo kɛ gbeyei ni amɛsheɔ Nyɔŋmɔ lɛ mli.

Ani nakai su ni tsɔɔ bulɛ lɛ yɛ ŋmɛnɛ? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani obalaŋtai loo gbekɛbii kɛ mɔbɔnalɛ gbeleɔ shinaa amɛhaa onukpai? Ani obalaŋtai lɛ haa onukpai lɛ naa gbɛhe kpakpa amɛdamɔɔ beni amɛdamɔ tsɔnei ni woɔ mɔ kɛyaa ŋwɛitsui anɔ lɛ mli lɛ? Aloo ani obalaŋtai kɛ amɛsɛii haa mɛi ni edara lɛ yɛ bɔs loo oketeke ni gbɔmɛi eyi mli obɔ lɛ amli? Ayoo nii ni tamɔ nɛkɛ ni afeee lɛ yɛ Kristofoi po ateŋ.

Shi, kɛ wɔɔnyɛ wɔsa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, belɛ esa akɛ Kristofoi afee nii yɛ gbɛ ni kɛ esusumɔ kpaa gbee nɔ, ni wɔkwa mɛi ni ‘sumɔɔ amɛhe, ni amɛji fɔlɔi anɔ toigbolɔi, trumui, kɛ mɛi ni sumɔɔɔ ekpakpa’ lɛ asusumɔ, amɛwiemɔ, kɛ nifeemɔi lɛ. (2 Timoteo 3:​1-5) Belɛ mɛni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ yɛ obalaŋtaiaŋ loo obalahiiaŋ ni akɛtoɔ yiteŋ waŋ he lɛ he?

Obalahii Ahewalɛ

Biblia lɛ yɔseɔ obalahii ahewalɛ kɛ sɛɛnamɔi ni yɔɔ he lɛ, akɛ: “Obalahii anunyam ji amɛhewalɛ.” (Abɛi 20:29) Yɛ blema Israel lɛ, Levibii obalahii lɛ kɛ amɛhewalɛ tsuɔ nii yɛ sɔlemɔwe lɛ, yɛ nitsumɔi ni wa titri lɛ amli. Ŋmɛnɛ, obalahii kɛ yei ni kɛ amɛhewalɛ kɛ amɛnyɛmɔ eha ji mɛi ni tsuɔ nitsumɔi titrii ni yaa nɔ yɛ Asafo lɛ woji afeemɔ hei, Betel shiai amli, kɛ tsumaa he nitsumɔi babaoo ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɛ ehe ewo mli lɛ, koni amɛha Maŋtsɛyeli lɛ he nibii aya hiɛ. (Mateo 6:33) Enɛ haa amɛnaa sɔɔmɔ hegbɛi kpakpai amli ŋɔɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli.

Abɛi ni atsɛ wiemɔ kɛjɛ mli bianɛ lɛ muaa naa kɛ wiemɔi nɛɛ, “ni hiimeji ahefɛo ji amɛwaji lɛ.” Kɛ akɛ obalahiiaŋ hewalɛ fata afii abɔ lɛ amli niiashikpamɔ kɛ nilee he lɛ, nɔ ni aŋɔfutu nɛɛ mli bawaa waa diɛŋtsɛ.

Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: Obalanyo fioo ko ni miikase kapinta nitsumɔ ni akɛɛ ekala tsu mli tsei komɛi ekpɛtɛ shi lɛ kɛ obalahiiaŋ hewalɛ baafee nakai. Onukpa ko ni ji kapinta ni he esa loo eyɔɔ niiashikpamɔ babaoo lɛ na akɛ yɛ hewalɛ ni eyɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɔ ni edako ni yeɔ buaa lɛ nɛɛ kaa plɛkoo lɛ nɔ shii abɔ dani eboteɔ mli. Nitsulɔ ni eda lɛ kɛɛ obalanyo lɛ akɛ emɔ hamlɛ tso lɛ naabu gbɛ, shi jeee eteŋgbɛ ni bɛŋkɛ dade lɛ he lɛ. Enɛ ha obalanyo lɛ nyɛ ekɛ hewalɛ babaoo ka plɛkoo lɛ ni ebote mli oya ni ekɛbaa be kɛ hewalɛ yi.

Nakai nɔŋŋ hu obalayoo ko baanyɛ akase nii kɛtsɔ kaa-kɛ-kwɛmɔ nɔ akɛ kɛ afɔɔɔ mamai loo atadei komɛi ahe taakɛ atsɔɔ akɛ afee lɛ lɛ, amɛbaafite. Shi yoo ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ le sɛɛnamɔ ni yɔɔ be ni aaahe koni akɛhala atadei lɛ amli ni afɔ ekomɛi sɔŋŋ pɛ he lɛ he. Ekase hu akɛ ebaanyɛ ekwa nii-anɔ-toomɔ pii kɛtsɔ atadei loo mamai ni ekpaa kɛjɛɔ nikamɔ-kpaai anɔ loo ejieɔ kɛjɛɔ tsɔnei ni gbiɔ nii lɛ amli lɛ ni eeekota nɔŋŋ lɛ nɔ.

Nii ni akaseɔ kɛjɛɔ mɛi ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ aŋɔɔ lɛ baanyɛ aha shihilɛ afee nɔ ni yɔɔ mlɛo. Ni kɛlɛ, be shɛɔ ni mɔ ni yɔɔ niiashiakpamɔ loo ehe esa babaoo lɛ po nyɛɛɛ atsu nitsumɔi ni etsuɔ lɛ oya yɛ afii fioo ni eho lɛ amli lɛ dɔŋŋ. Niŋmalɔ ko kɛ nilee wie akɛ: “Eji obalaŋtai yɛ nilee, ni mɛi ni amɛdara lɛ hu yɛ hewalɛ kulɛ, kwɛ bɔ ni eeehi jogbaŋŋ eha.” Shi kwɛ bɔ ni ehi kɛ onukpai lɛ ahiɛ sɔ obalahii ahewalɛ ni amɛtsɔ tsuishitoo nɔ amɛkɛ nilee kɛ niiashikpamɔ ni amɛna yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ ha amɛ​—ni obalaŋtai hu kɛ heshibaa kpɛlɛ ŋaawoi anɔ lɛ! Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa kui enyɔ lɛ fɛɛ.

Hefɛo Namɔ

Afii abɔ ni aye lɛ kɛkɛ faaa. Obalanyo Elihu wie akɛ: “Jeee onukpai ni leɔ nii, ni jeee hiimeji hu ni nuɔ sane shishi.” (Hiob 32:9; Jajelɔ 4:13) Kɛ hiɛ aaasɔ mɔ ko loo aaabu lɛ yɛ eyiteŋ waŋ hewɔ lɛ, belɛ esa akɛ onukpa lɛ afee mɔ ni efee babaoo yɛ eshihilɛ mli fe egbii ni efiteɔ yɛ hejɔfeemɔ mli ni ekɛtaa shi ekwɛɔ televishin, eyakwɛɔ kpɔiaŋgbɔlemɔ kɛ akaŋshii nibii, aloo ni eeejie ehiɛtserɛ kɛkɛ. Ni esa akɛ onukpa lɛ aya nɔ akase nii po yɛ sɛɛ mli afii lɛ amli.

Mɛi komɛi shwãa yɛ nibii ni amɛ diɛŋtsɛ amɛsumɔɔ ni amɛfee he, aloo amɛkɛɔ akɛ: “Niiashikpamɔ ji tsɔɔlɔ ni fe fɛɛ.” Ni kɛlɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ ŋaa akɛ: “Nilelɔ anu ni eshwere yɛ nikasemɔ gbɛfaŋ, ni mɔ ni yɔɔ jwɛŋmɔ hu ana ŋaawoo kpakpa.” (Abɛi 1:5; okɛto 1 Korintobii 10:11 he.) Niiashikpamɔ jeee tsɔɔlɔ kpakpa yɛ be fɛɛ mli, ejaakɛ wɔbaanyɛ wɔkase nii kɛjɛ mɛi krokomɛi atɔmɔi amli ni ehe ehiaaa ni wɔ hu wɔtɔ tɔmɔi ni tamɔ amɛnɔ lɛ nɔŋŋ. Kɛfata he lɛ, Kristofonyo lɛ baasumɔ ni eha ahi ejwɛŋmɔ mli akɛ “waŋ lɛ, anunyam akekre ni, kɛ ana lɛ yɛ jalɛ gbɛ nɔ lɛ.” (Abɛi 16:31) Shihilɛ ni akɛtsu nii yɛ anɔkwayeli mli yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ yɛ fɛo yɛ ehiɛ, ni esa akɛ mɛi krokomɛi kɛ woo aha enɛ akɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa. Shi, Nyɔŋmɔ he nikasemɔ kɛ niiashikpamɔ ni aaana “yɛ jalɛ gbɛ nɔ lɛ” baanyɛ aje shishi mra yɛ shihilɛ shishijee mli, ni esa akɛ efee nifeemɔ ni baaa naagbee.​—Romabii 11:​33, 34.

Abaanyɛ akɛ niiashikpamɔ ko ni kɔɔ gbekɛ nuu ko ni eye afii kpawo ni yɔɔ Sweden lɛ he lɛ afee he nɔkwɛmɔ nɔ. Ebi Teokrase Sɔɔmɔ Skul nɔkwɛlɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ kɛ eeenyɛ ekɛ ehe awo skul lɛ mli. Nɔkwɛlɔ lɛ bi lɛ akɛ, “Mɛni hewɔ?” Kɛkɛ ni gbekɛ nuu lɛ ha hetoo akɛ: “Mɔ ko nyɛŋ afite eshihilɛ be fɛɛ yaka nakai!” (Jajelɔ 12:⁠1) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa kɛha gbekɛbii kɛ onukpai fɛɛ po nɛ!

Yiteŋ-Wajiatsɛ Hiɛ Nyam ni Aaawo

Su ko ni ehiii yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ bii ateŋ ji gbɔmɔtsoŋ hewalɛ mple loo akaŋshii mli nyɛmɔ ni ayɔɔ ni amaa nɔ mi babaoo kɛ bulɛ ni abɛ kɛha onukpai kwraa lɛ. Mɛni esa akɛ efee Kristofoi asubaŋ yɛ yiteŋ-wajiatsɛmɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ahe?

Ni wɔɔku wɔhiɛ wɔshwie Kristofoi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ anɔ moŋ lɛ, esa akɛ wɔsusu amɛhe ni wɔyasara amɛ, ni wɔye be saŋŋ yɛ amɛmasɛi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani obɔɔ mɔdɛŋ ni oŋa onukpai lɛ yɛ Yehowa Odasefoi adaa otsi kpeei ni amɛfeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ? Amɛhiɛ sɔɔ gbekɛbii kɛ mɛi krokomɛi aŋamɔi lɛ waa. Ni kwɛ bɔ ni mɛi ni amɛdara nɛɛ ahiɛ sɔɔ kpeei kɛha hiɛtserɛjiemɔi ni nanemɛi heyelilɔi ni amɛye afii sɔrɔtoi feɔ ni amɛbaa shishi lɛ! Eyɛ mli akɛ obalaŋtai ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ yɛ nibii ni jejee amɛhe loo saji ni amɛ fɛɛ amɛsumɔɔ ni amɛgba akɛ tipɛŋfoi moŋ, shi ebaafee jɔɔmɔ kpele akɛ akɛ mɛi ni amɛdara aaafata amɛ miishɛɛ henaabuamɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe.​—1 Tesalonikabii 3:​12; 5:⁠15.

Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔfee mɛi ni susuɔ mɔ he yɛ be mli ni wɔkɛ mɛi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ wieɔ lɛ! Beni nyɛminuu onukpa ko ni ekɛ afii 40 sɔŋŋ esɔmɔ Yehowa lɛ kɛ onukpa kroko wie ni etsɔɔ lɛ gbɛ ni aaatsɔ nɔ akɛ lɛ atsu nii yɛ asafo lɛ mli lɛ he lɛ, obalanyo lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Nyɛmɔi fioo ko pɛ oyɔɔ ni aaanyɛ akɛtsu nii.” Mɛɛ wiemɔ ni mlihilɛ bɛ mli kwraa nɛ! Nyɛminuu onukpa ni eda yɛ afii amli lɛ bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ tsɔ taakɛ eyɔɔ yɛ tsutsu lɛ, ni sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ni ekɛ ehe woɔ lɛ eba shi yɛ gbɛ ko nɔ, ni sɔɔmɔ hegbɛi komɛi wa tsɔ kɛha lɛ bianɛ; kɛlɛ, eyɛ babaoo ni ekɛaaha. Eyɛ afii babaoo mli nilee kɛ niiashikpamɔ ni abua naa yɛ jalɛ gbɛ nɔ. Akɛni nɛkɛ onukpai nɛɛ tsu nii waa akɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi, amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ yiwaai amli, amɛtsu Kristofoi agbɛnaa nii ni tsii he nii, ni amɛtsɔse mɛi krokomɛi loo amɛtsɔɔ amɛ nii hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ, Nyɔŋmɔ webii ena gbɛjianɔtoo ko ni he wa ni emumɔ lɛ fiɔ sɛɛ. Belɛ eba akɛ wɔɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ nɛkɛ onukpai nɛɛ akɛ ŋaawolɔi kpakpai, nɔkwɛlɔi ni yɔɔ suɔmɔ, kɛ tsɔɔlɔi kpakpai.

Agbɛnɛ yiŋtoo kpakpa ko hu yɛ ni no hewɔ ni esa akɛ wɔkɛ hiɛsɔɔ asusu ŋaawoo ni mɛi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ kɛhaa lɛ he lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nyɛminuu ko ni yɔɔ niiashikpamɔ tsɔɔ ejwɛŋmɔ ákɛ, akɛ Maŋtsɛyeli Asa ko shinaa lɛ akaye tsu lɛ anaigbɛ. Obalaŋtai lɛ ni susuɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ fɛo he babaoo lɛ kɛ eŋaawoo nɛɛ tsuuu nii. Shi yɛ afii pii asɛɛ lɛ, ehe bahia ni ajie shinaa lɛ yɛ jɛmɛ ejaakɛ kɔɔyɔɔ kɛ nugbɔnɛmɔ babaoo nibaa kɛjɛɔ anaigbɛ be fɛɛ be lɛ ha shinaa lɛ kpɔtɔ. Nilee ni anyɛɔ atsuɔ he nii ni ena yɛ niiashikpamɔ mli lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kwraa fe fɛo nii ni amɛsusu he lɛ. Kɛ obalaŋtai kɛ woo ha onukpai kɛtsɔ toi ni amɛaafee amɛha amɛ ŋaawoo kɛ nilee ni anyɛɔ atsuɔ he nii lɛ nɔ lɛ, eeenyɛ ebaa be kɛ shika yi. Kɛji atsuuu onukpa lɛ ŋaawoo lɛ he nii po lɛ, abaanyɛ awo ehiɛ nyam kɛtsɔ le ni aaaha ele akɛ asusu he, shi nibii krokomɛi ha akpɛ yiŋ yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ nɔ.​—Okɛto Abɛi 1:8 he.

Nyɛkwɛa Nyɛhiɛ Gbɛ, Jeee Sɛɛ Gbɛ

Jwɛŋmɔ ni onukpai komɛi hiɛ ji akɛ: “Be ko bɛ ni ŋɔɔ tamɔ blema bei lɛ, beni mikɛo fɛɛ ji obalaŋtai lɛ.” Shi, ni amɛaasusu bei ni eho lɛ ahe moŋ lɛ, abaanyɛ awo mɛi ni amɛdara yɛ afii amli nɛɛ hewalɛ koni amɛkwɛ wɔsɛɛ be mli ni amɛnine aaashɛ amɛ ŋwɛi nyɔmɔwoo loo ni amɛnine aaashɛ amɛ obalaŋtaiaŋ hewalɛ nɔ ekoŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi lɛ gbɛ. Dani enɛ aaaba lɛ, ehe miihia ni amɛyoo he ni amɛnyɛɔ amɛfeɔ nii kɛyataa yɛ gbɔlɛ hewɔ lɛ. Enɛ yɔsemɔ kɛ shwɛmɔ loo naaŋmɔlɔwoo shihilɛ he hiaa waa kɛ eka shi faŋŋ akɛ aku hiɛ ashwie mɔ ni eda yɛ afii amli lɛ nɔ yɛ sɔɔmɔ hegbɛi agbɛfaŋ lɛ.

Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ akɛ onukpa ko ni eda yɛ afii amli etsu nii yɛ tsutsu kpokpaa wulu nɔ kpeei ashishi akɛ wielɔ afii pii ni eho nɛ. Shi agbɛnɛ onukpai ni he esa ni mɛi ni yɔɔ nitsɔɔmɔ mli nyɛmɔi ni aaanyɛ ahala amɛ lɛ fa babaoo. Eyɛ mli akɛ amɛdarako pii moŋ, shi nɛkɛ obalaŋtai onukpai nɛɛ etsɔɔ akɛ amɛyɛ ekaa kɛ nyɛmɔ ni amɛbaanyɛ amɛkɛtsɔɔ nii ni mɔɔ shi ni amɛkɛ ŋaawoo ni mlihilɛ yɔɔ mli aha mɛi, ni amɛnyɛɔ amɛwoɔ mɛi krokomɛi hewalɛ hu. (1 Tesalonikabii 5:​12, 13; 1 Timoteo 5:17) Yɛ enɛ hewɔ lɛ, onukpa ni eda yɛ afii amli ni baaa wiemɔi ahe gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ baanu he akɛ aku hiɛ ashwie enɔ, ni enaŋ miishɛɛ akɛ akɛ hegbɛi lɛ eha obalaŋtai onukpai lɛ. Ni kɛlɛ abaanyɛ aye nakai henumɔ ni ejaaa ni jɛɔ emuu ni ayeee mli lɛ nɔ kunim. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua kɛtsɔ ha ni amɛaaha mɛi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ ale akɛ amɛhe hiaa, ni akɛ asumɔɔ amɛ yɛ amɛ anɔkwayeli hewɔ, ni akɛ abuɔ amɛŋaawooi lɛ waa lɛ nɔ.

Shi kɛlɛ, esa akɛ mɔ ni eda yɛ afii amli lɛ akai akɛ esa akɛ akɛ woo aha nanemɛi jalɔi ta mɔ bɔ ni esumɔɔ ni akɛ woo aha lɛ lɛ. (Mateo 7:​12; Romabii 12:10) Ni amɛaanu he akɛ anyɛ amɛ nɔ koni amɛkpa nitsumɔ yɛ dalɛ hewɔ ni no hewɔ lɛ amɛaana jwɛŋmɔ ni ejaaa lɛ, esa akɛ mɛi ni amɛdara yɛ afii mli lɛ amli afili amɛ yɛ bɔ ni amɛkɛ afii pii esɔmɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ he. Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ wɔ fɛɛ wɔda shi akɛ yɛ Yehowa jɔɔmɔ hewɔ lɛ, nɔkwɛlɔi ni he esa ni baanyɛ atere nitsumɔ lɛ ni amɛkɛ amɛhe awo asafoŋ gbɛnaa nii ahe nitsumɔ mli lɛ ayi miifa babaoo, yɛ be mli ni “tooi krokomɛi” babaoo keɔ yuu kɛbaa Kristofoi asafo lɛ mli lɛ.​—Yohane 10:​16; Yesaia 60: 8, 22; 2 Timoteo 2:⁠2.

Yɛ gbɔmɔtsoŋ piŋmɔ, helai, loo nibii krokomɛi ahewɔ lɛ, eshɛɔ be ni yiteŋ-wajiatsɛmɛi lɛ amli fuɔ oyayaayai. Enɛ biɔ shishinumɔ kɛ na ni anaa ahaa mɔ yɛ weku lɛ loo asafo lɛ mlibii krokomɛi lɛ agbɛfaŋ. Ebiɔ hu ni onukpai ni edara yɛ afii amli lɛ atsu nii waa ni amɛhiɛ jwɛŋmɔ kpakpa mli, ni amɛtsui kɛ jwɛŋmɔ atamɔ obalaŋtai anɔ. Beni Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo ko ni eda yɛ afii amli lɛ hefatalɔ obalanyo ko ni ekɛlɛ yɔɔ tsu kome mli lɛ shiɔ Betel afii komɛi ni eho lɛ, onukpa lɛ hi etsutsu hefatalɔ lɛ akɛ etsɔɔ lɛ mɔ ko ni sa jogbaŋŋ ni baanyɛ aye enajiaŋ, ni ekɛɛ hu akɛ ebaasumɔ ni ena obalanyo ni eda yɛ mumɔŋ ni baaye abua lɛ ni ehi shi akɛ obalanyo ni yɔɔ ekãa. Nyɛminuu onukpa ni afɔ lɛ mu lɛ esako ehe ehako nitsumɔ kpamɔ, loo ogbɔjɔ shihilɛ, ejaakɛ nitsumɔ yɛ ni abaatsu. Mɛɛ hiɛ ni akwɛɔ tɛ̃ɛ kɛ jwɛŋmɔ kpakpa namɔ he nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa po nɛ!

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, “obalahii anunyam ji amɛhewalɛ, ni hiimeji ahefɛo ji amɛwaji lɛ.” Kwɛ bɔ ni eyɔɔ naakpɛɛ ha beni obalaŋtai kɛ amɛhewalɛ tsuɔ nii ni onukpai kɛ amɛnilee tsuɔ nii kɛdiɔ jalɛ sɛɛ lɛ! Kristofoi onukpai kɛ obalaŋtai fɛɛ naa miishɛɛ babaoo yɛ be mli ni amɛkɛ ekomefeemɔ haa Yehowa Nyɔŋmɔ, “Mɔ ni Eye Gbii Pii lɛ” anɔkwa jamɔ shwereɔ lɛ.​—Daniel 7:⁠13.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Kristofoi ni amɛje waŋ lɛ yɛ babaoo ni amɛkɛaaha koni ehe aba sɛɛnamɔ aha mɛi krokomɛi

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje