Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 5/15 bf. 4-7
  • Mɛɛ Anɔkwale Biblia mli Saji ni Agba Afɔ Shi lɛ Ji?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Mɛɛ Anɔkwale Biblia mli Saji ni Agba Afɔ Shi lɛ Ji?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Israel kɛ Ashur yɛ Jeŋ Saji Amli
  • Agba Babilon Hiɛkpatamɔ Afɔ Shi
  • Wɔsɛɛ Be Kpakpa ni Agba Afɔ Shi
  • Gbalɛ Wolo
    Wolo Kɛha Gbɔmɛi Fɛɛ
  • Bo Nyɔŋmɔ Gbalɛ Wiemɔ Kɛha Wɔ Gbi Nɛɛ Iɛ Toi
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1984
  • Yehowa Ba Henɔwolɔi Amaŋ ko Shi
    Yesaia Gbalɛ Lɛ—La Kɛha Adesai Fɛɛ I
  • Namɔ Baaye Je Lɛ Nɔ?
    Bó Daniel Gbalɛ lɛ Toi!
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 5/15 bf. 4-7

Mɛɛ Anɔkwale Biblia mli Saji ni Agba Afɔ Shi lɛ Ji?

YINƆSANE he woji fa babaoo ŋmɛnɛ. Bei pii lɛ, nɛkɛ saji ni kɔɔ nibii ni ba yɛ blema lɛ ahe nɛɛ feɔ nɔ ni yɔɔ miishɛɛ. Wɔnaa wɔhe yɛ blema shihilɛi komɛi amli beni wɔkaneɔ lɛ. Wɔsusumɔ yaa hiɛ beni gbɔmɛi, hei kɛ nibii ni ba lɛ feɔ tamɔ nɔ ni amɛmiiba kɛmiijɛ woji abaafai amli lɛ.

Biblia lɛ ji wolo ko ni tamɔ nakai​—nɔ ni yinɔsane mli saji eyi mli obɔ. Wɔbaanyɛ wɔtsɔ ebaafai lɛ anɔ wɔle hii kɛ yei tamɔ Abraham, eŋa Sara, Maŋtsɛ David, Maŋnyɛ Ester, kɛ Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele, Yesu Kristo. Wɔbaanyɛ wɔtsɔ no nɔ wɔkɛ amɛ anyiɛ, wɔnu nɔ ni amɛkɛɛ, ni wɔna nɔ ni amɛna lɛ. Shi mɛi pii buɔ Biblia lɛ akɛ nɔ ni fe yinɔsane he wolo kɛkɛ. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ nɔ ni yɔɔ mli ji nɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ yinɔsane ni atsɔ hiɛ aŋma. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ saji ni agba afɔ shi loo gbalɛi eyi Biblia lɛ mli obɔ. Ni kɛlɛ, te anyɛɔ akɛ he fɔɔ Biblia mli gbalɛi nɛɛ anɔ ahaa tɛŋŋ?

Kɛji akɛ Biblia mli gbalɛi ba mli yɛ tsutsu saji amli lɛ, ani esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ nibii ni agba yɛ wɔsɛɛ be he lɛ hu baaba mli? Nyɛhaa wɔsusuɔ nɔkwɛmɔ nii lɛ ekomɛi ahe agbɛnɛ ni wɔkwɛ akɛ ani anyɛɔ akɛ he fɔɔ Biblia mli gbalɛi anɔ lo.

Israel kɛ Ashur yɛ Jeŋ Saji Amli

Nyɔŋmɔ gbalɔ Yesaia, ni je egbalɛ shishi aaafee afi 778 D.Ŋ.B., lɛ gba akɛ: “Ni Efraim [Israel] daatɔlɔi ahewoo akekre lɛ, akɛ naji aaanaanaa nɔ; ni enunyam fɔfɔi fɛfɛo ni ŋalaa ni yɔɔ jɔɔ ni baa nii lɛ yiteŋ lɛ aaatsɔ tamɔ agbami ni tsu mra dani shɛ tsulɛ be, ni mɔ fɛɛ mɔ ni aaana lɛ, edɛŋ ni eshɛɔ pɛ lɛ, eye.” (Yesaia 28:​3, 4) Taakɛ agba afɔ shi lɛ, beni shɛɔ afii ohai kpaanyɔ D.Ŋ.B. lɛ teŋgbɛ lɛ, no mli lɛ Israel maŋtiase, Samaria etsɔ tamɔ agbami ni etsu ni Ashur asraafoi lɛ baatse aye. Nakai pɛpɛɛpɛ eba beni Ashurbii lɛ ye Samaria nɔ kunim yɛ afi 740 D.Ŋ.B. lɛ​—2 Maŋtsɛmɛi 17:​6, 13, 18.

Be bashɛ ni Ashur hu bahe gbɛi yɛ yinɔsane mli. Emaŋtiase ji Ninive, ni ebahe gbɛi gbonyo waa yɛ niseniianii ni efeɔ nomii lɛ mli aahu akɛ abatsɛ maŋ lɛ akɛ “lashishwiemɔ maŋ.” (Nahum 3:⁠1) Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ efa akɛ abaakpata Ninive hiɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔ gbalɔ Nahum nɔ ekɛɛ akɛ: “Naa, mikɛo ena . . . Ni mashɛrɛ nyaŋemɔ nii mashwie onɔ, ni mabuleo, ni maŋɔo mafee kwɛmɔ nɔ. Ni aaaba mli akɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni aaanao lɛ aaajo onaa foi, ni eeekɛɛ akɛ, ‘Ninive etsɔ amaŋfɔ!’” (Nahum 3:​5-7) Zefania hu gba Ashur hiɛkpatamɔ kɛ Ninive amaŋfɔ-feemɔ efɔ shi. (Zefania 2:​13- 15) Nɛkɛ gbalɛi nɛɛ ba mli yɛ afi 632 D.Ŋ.B., beni, yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ, Babilon maŋtsɛ Nabopolassar kɛ Cyaxares, Medianyo lɛ ha Ninive ni amɛkumɔ fɛɛ​—ni amɛfee maŋ lɛ shwɛtɛɛ kwraa, aahu po akɛ aleee he ni maŋ lɛ kã aahu fe afii 2,000 sɔŋŋ lɛ. No sɛɛ lɛ Babilon Maŋtsɛyeli lɛ bafee jeŋ hewalɛ ni ale.

Agba Babilon Hiɛkpatamɔ Afɔ Shi

Biblia lɛ egba efɔ shi akɛ abaabutu Babilon Maŋtsɛyeli lɛ, ni egba bɔ ni emaŋtiase, Babilon baagbee shi aha. Gbalɔ Yesaia gba aaafee afii ohai enyɔ kɛtsɔ hiɛ akɛ Eufrate Faa lɛ baagbi. Ehoɔ kɛtsɔɔ Babilon teŋ, ni agbói ni yɔɔ faa lɛ toi lɛ anɔ titri atsɔɔ akɛ buɔ maŋ lɛ he. Gbalɛ lɛ tsi Koresh ta akɛ enɔ kunimyelɔ, ni etsɔɔ akɛ Babilon ‘eŋmɛŋ agboi enyɔ lɛ amli’ yɛ mɛi ni tutuaa lɛ lɛ ahiɛ. (Yesaia 44:​27–45:⁠7) No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ kwɛ koni Babilon agboi enyɔ ni yɔɔ Eufrate Faa lɛ naa lɛ aka efolo yɛ gbɛkɛ ko ni ayeɔ gbijurɔ lɛ beni Koresh Kpeteŋkpele lɛ asraafoi lɛ bote mli ni amɛtutua maŋ lɛ. No hewɔ lɛ amɛbote maŋ lɛ mli kɛtsɔ faa ni egbi lɛ mli ni amɛye Babilon nɔ kunim yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ.

Yinɔsaneŋmalɔ Herodotus ŋma akɛ: “Koresh . . . kɛ esraafoi lɛ fa yadamɔ he ni Eufrate Faa lɛ boteɔ [Babilon] maŋ lɛ mli yɛ lɛ, ni ekɛ asraafoi akuu kroko yadamɔ he ni faa lɛ jeɔ kpo yɛ lɛ, kɛ famɔ akɛ kɛ amɛna ni faa lɛ emii fioo lɛ, ni amɛtsɔ mli kɛbote maŋ lɛ mli. . . . Etsɔ gbɛ kroko ni egba kɛha faa lɛ koni emli nui lɛ aho kɛya kpaakpo ko (kɛ emli ŋmɔtɔ) mli lɛ nɔ eha faa lɛ mli nui lɛ ba shi kwraa bɔ ni abaanyɛ atsɔ mli, ni Persia asraafoi ni ashi amɛ yɛ Babilon kɛha nakai yiŋtoo lɛ bote faa ni no mli lɛ eta amɛ nakutsei anaa kɛmiiya amɛshwuɔi ahe lɛ mli, ni amɛtsɔ mli kɛyabote maŋ lɛ mli. . . . No mli lɛ aaye gbijurɔ ko, ni beni ayeɔ amɛnɔ kunim po lɛ no mli lɛ jooi kɛ miishɛjemɔ lɛ miiya nɔ, kɛyashi be mli ni amɛyoo nɔ ni yaa nɔ lɛ diɛŋtsɛ.”​—Herodotus​—The Histories, ni Aubrey de Selincourt tsɔɔ shishi.

Nyɔŋmɔ gbalɔ Daniel bɔ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ he kɔkɔ etsɔɔ Babilon nɔyelɔ lɛ nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ. (Daniel, yitso 5) No sɛɛ lɛ Babilon ko ni he waaa tsɔ hi shi afii ohai komɛi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, jɛmɛ bɔfo Petro jɛ eŋma eklɛŋklɛŋ wolo ni jɛ mumɔ mli lɛ yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ. (1 Petro 5:13) Shi Yesaia gbalɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Ni Babel aaatsɔ tamɔ Sodom kɛ Gomora beni Nyɔŋmɔ butu amɛ lɛ. Mɔ ko mɔ ko ehiŋ jɛi gbi ko gbi ko.” No mli lɛ Nyɔŋmɔ ekɛɛ akɛ: “Ni mafo Babel gbɛi kɛ nɔ ni eshwɛ lɛ kɛ bi kɛ nabi mashɛ mafɔ.” (Yesaia 13:​19-22; 14:22) Ni taakɛ agba afɔ shi lɛ, yɛ naagbee lɛ Babilon batsɔ amaŋfɔ koikoi ni bua shi. Akɛ aaaku sɛɛ atswa nakai blema maŋ lɛ ekoŋŋ lɛ baaŋɔɔ gbɛfalɔi shishɛralɔi anaa shi “[e]bi kɛ nabi” ehiŋ mli.

Daniel​—ni ji Yehowa gbalɔ ni yɔɔ Babilon beni maŋ lɛ gbee shi lɛ​—na ninaa ko ni kɔɔ Mediabii kɛ Persiabii kunimyelɔi lɛ ahe. Ena too agbo ko ni eje akolontoi enyɔ kɛ tookpakpo ko ni yɔɔ akolonto ni da yɛ ehiŋmɛii ateŋ. Tookpakpo lɛ shi too agbo lɛ ni etsi lɛ egbee shikpɔŋ, ni ekumɔ ekolontoi enyɔ lɛ. Kɛkɛ ni tookpakpo lɛ akolonto agbo lɛ ku, ni akolontoi bibii ejwɛ baye najiaŋ. (Daniel 8:​1-8) Taakɛ Biblia lɛ gba fɔ shi ni yinɔsane ma nɔ mi lɛ, too agbo ni hiɛ akolontoi enyɔ lɛ damɔ shi kɛha Media kɛ Persia. Tookpakpo lɛ damɔ shi kɛha Hela. Ni “[e]kolonto ni da” lɛ hu? Enɛ bafee Alexander kpeteŋkpele lɛ. Beni nakai okadi akolonto kpeteŋkpele lɛ ku lɛ, okadi akolontoi ejwɛ (loo maŋtsɛyelii) baye najiaŋ. Taakɛ gbalɛ lɛ ba mli anɔkwale lɛ, beni Alexander gbo lɛ, etatsɛmɛi ejwɛ bana hewalɛ yɛ esɛɛ ​—Ptolemy Lagus yɛ Mizraim kɛ Palestina; Seleucus Nicator yɛ Mesopotamia kɛ Siria; Cassander yɛ Macedonia kɛ Hela; kɛ Lysimachus yɛ Thrace kɛ Asia Bibioo lɛ.​—Daniel 8:​20-22.

Wɔsɛɛ Be Kpakpa ni Agba Afɔ Shi

Biblia mli gbalɛi ni kɔɔ saji tamɔ Babilon amaŋfɔ-feemɔ kɛ Media kɛ Persia butumɔ lɛ he lɛ ji Ŋmalɛ mli gbalɛi pii ni ba mli yɛ be ni eho lɛ amli lɛ ahe nɔkwɛmɔ nii fioo ko. Wɔsɛɛ be kpakpa ni agba afɔ shi ni baaba mli anɔkwale yɛ Mesia, ni ji Mɔ ni Nyɔŋmɔ Efɔ lɛ Mu lɛ hewɔ lɛ hu yɛ Biblia lɛ mli.

Mɛi ni ŋmala Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ kɛ Mesia lɛ he gbalɛi komɛi ni yɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ to Yesu Kristo he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mɛi ni ŋmala Sanekpakpai lɛ tsɔɔ akɛ afɔ Yesu yɛ Betlehem, taakɛ gbalɔ Mika gba fɔ shi lɛ. (Mika 5:1; Luka 2:​4-11; Yohane 7:42) Yɛ Yeremia gbalɛ lɛ mlibaa mli lɛ, agbe gbekɛbii yɛ Yesu fɔmɔ sɛɛ. (Yeremia 31:​15; Mateo 2:​16-18) Zakaria (9:⁠9) wiemɔ lɛ ba mli beni Kristo ta teji bi nɔ kɛbote Yerusalem lɛ. (Yohane 12:​12-15) Ni beni asraafoi ja Yesu atadei lɛ amli amɛha amɛhe yɛ esɛŋmɔ lɛ sɛɛ hu lɛ, eha lalatsɛ lɛ wiemɔi nɛɛ ba mli: “Amɛja mitadei lɛ amli amɛha amɛhe, ni mihebo lɛ amɛfɔ nɔ oshiki.”​—Lala 22:⁠19.

Mesia lɛ he gbalɛi krokomɛi hu tsɔɔ miishɛɛ be ni baaba aha adesa weku lɛ. Daniel tsɔ ninaa mli ena “mɔ ko tamɔ gbɔmɔ bi” ni nine miishɛ “nɔyeli kɛ anunyam kɛ maŋtsɛyeli nɔ” kɛmiijɛ Yehowa, “Mɔ ni Eye Gbii Pii lɛ ŋɔɔ.” (Daniel 7:​13, 14, New World Translation) Yesaia jaje yɛ nakai ŋwɛi Maŋtsɛ, Yesu Kristo, Mesia nɔyeli lɛ he akɛ: “Aaatsɛ egbɛi akɛ, Naakpɛɛ, Ŋaawolɔ, Nyɔŋmɔ Hewalɔ, Naanɔ Tsɛ kɛ Hejɔlɛ Lumɔ. Elumɔyeli lɛ shweremɔ kɛ hejɔlɛ lɛ sɛɛ efoŋ, yɛ David maŋtsɛsɛi lɛ nɔ kɛ emaŋtsɛyeli lɛ nɔ, ni ekɛ kojomɔ kɛ jalɛ aaaha ema shi shiŋŋ, ni eeewo lɛ hewalɛ kɛjɛ ŋmɛnɛ nɔ aahu kɛyashi naanɔ. Yehowa Zebaot hiɛdɔɔ lɛ aaafee enɛ.”​—Yesaia 9:​5, 6.

Dani Mesia lɛ jalɛ nɔyeli lɛ aaaye nɔ kwraa lɛ, esa akɛ nɔ ko ni he hiaa waa aba. Agba enɛ hu afɔ shi yɛ Biblia lɛ mli. Lalatsɛ lɛ fo lala yɛ Mesia Maŋtsɛ lɛ he akɛ: “Ekaalɔ, okɛ oklante aŋmɔ ohɛ . . . Anɔkwale kɛ mlijɔlɛ kɛ jalɛ hewɔ lɛ, jee kpo ni oba yɛ ogbojee lɛ mli.” (Lala 45:​4, 5) Beni etsɔɔ wɔgbii nɛɛ lɛ, Ŋmalɛi lɛ gba fɔ shi akɛ: “Ni nɛkɛ maŋtsɛmɛi nɛɛ ayinɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ aaatee maŋtsɛyeli ko shi ama shi, ni efiteŋ dɔŋŋ kɛaatee naanɔ, ni ashiŋ maŋtsɛyeli nɛɛ ahaŋ maŋ kroko. Eeejwara maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.”​—Daniel 2:⁠44.

Lala 72 haa wɔnaa bɔ ni shihilɛi baaji yɛ Mesia nɔyeli shishi lɛ he nɔ ko fioo kɛtsɔɔ hiɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, “jalɔ aaafrɔke yɛ egbii lɛ amli, ni hejɔlɛ aaafa kɛyashi beyinɔ ni nyɔŋtsere bɛ dɔŋŋ.” (Kuku 7) Agbɛnɛ nɔnyɛɛ kɛ awuiyeli bɛ dɔŋŋ. (Kuku 14) Hɔmɔ yeŋ mɔ ko mɔ ko, ejaakɛ “shikpɔŋ lɛ nɔ aaaba abele babaoo kɛyashwie gɔji lɛ ayiteaŋ.” (Kuku 16) Ni bo lɛ susumɔ he okwɛ! Obaanyɛ ona enɛɛmɛi kɛ jɔɔmɔi krokomɛi amli ŋɔɔmɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ yɛ be mli ni akɛ Nyɔŋmɔ shiwoo jeŋ hee lɛ eto ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ najiaŋ lɛ.​—Luka 23:​43; 2 Petro 3:​11-13; Kpojiemɔ 21:​1-5.

Belɛ eyɛ faŋŋ akɛ esa akɛ opɛi Biblia mli gbalɛi amli okwɛ. Kɛji nakai lɛ, mɛni hewɔ obiii Yehowa Odasefoi koni amɛtsɔɔ bo ehe saji babaoo? Biblia mli gbalɛi amli taomɔ baanyɛ aye abua bo ni ona he ni wɔshɛ yɛ be naa. Ebaanyɛ eha ona tsuiŋ hiɛsɔɔ babaoo hu oha Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ egbɛjianɔtoo ni yɔɔ naakpɛɛ kɛha mɛi fɛɛ ni sumɔɔ lɛ ni boɔ lɛ toi lɛ anaanɔ jɔɔmɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Ani ole Daniel ninaa ni kɔɔ too agbo lɛ kɛ too kpakpo lɛ ahe lɛ shishinumɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Ani obaahi paradeiso shikpɔŋ lɛ nɔ koni ona miishɛɛ shihilɛ ni Biblia lɛ egba efɔ shi lɛ mli ŋɔɔmɔ?

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje