Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 5/15 bf. 26-29
  • Ani Onyiɛɔ Yehowa Sɛɛ Kwraa Kɛwulaa Shi?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Onyiɛɔ Yehowa Sɛɛ Kwraa Kɛwulaa Shi?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Shikpɔŋ lɛ Saramɔ
  • “Yehowa Kɛ Wɔ Yɛ”
  • Amɛtee nɔ Amɛye Anɔkwa yɛ Afii Babaoo Sɛɛ
  • Enyiɛ Yehowa Sɛɛ Kɛwula Shi
  • Nyiɛmɔ Yehowa Sɛɛ Kɛwula Shi Be Fɛɛ Be
  • Shikpálɔi Nyɔŋma Kɛ Enyɔ Lɛ
    Kasemɔ Nii Kɛjɛ Biblia Lɛ Mli
  • Nɔ ni Yoshua Kai
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2002
  • Nyiɛmɔ Yehowa Sɛɛ Kɛ Otsui Fɛɛ
    Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Akɛ Kristofoi—Kpee Nifeemɔ Wolo—2021
  • Ohiɛ Akakpá Yehowa Nɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2009
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 5/15 bf. 26-29

Ani Onyiɛɔ Yehowa Sɛɛ Kwraa Kɛwulaa Shi?

“JALƆI lɛ, amɛfeɔ ekaa tamɔ jata.” (Abɛi 28:⁠1) Amɛkɛ hemɔkɛyeli tsuɔ nii, ni amɛkɛ amɛhe fɔɔ Nyɔnmɔ Wiemɔ lɛ nɔ kwraa, ni amɛyaa amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli yɛ ekaa naa yɛ oshara fɛɛ oshara hiɛ.

Beni lsraelbii lɛ yɔɔ Sinai, ni Nyɔŋmɔ ejie amɛ kɛjɛ Mizraim nyɔŋyeli mli yɛ afii ohai 16 D.Ŋ.B. lɛ sɛɛ lɛ, hii enyɔ komɛi jie amɛhe kpo krɛdɛɛ akɛ amɛyɛ ekaa tamɔ jatai. Amɛjie anɔkwa ni amɛyeɔ Yehowa lɛ hu kpo amɛtsɔɔ yɛ shihilɛ ni mli wawai ashishi. Hii nɛɛ ateŋ mɔ kome ji Efraimnyo Yoshua, ni ji Mose sɔɔlɔ, ni ahala lɛ yɛ sɛɛ mli akɛ esɛɛyelɔ lɛ. (2 Mose 33:​11; 4 Mose 13:​8, 16; 5 Mose 34:9; Yoshua 1:​1, 2) Mɔ kroko lɛ ji Kaleb, Yefune ni jɛ Yuda akutso lɛ mli lɛ bi lɛ.​—4 Mose 13:6; 32:⁠12.

Kaleb kɛ ekaa kɛ anɔkwayeli fee Yehowa suɔmɔnaa nii. Ewala shihilɛ be kakadaŋŋ ni ekɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ ha ekɛɛ akɛ ‘ebo Yehowa toi kɛwula shi.’ (Yoshua 14:⁠8) The New American Bible lɛ kaneɔ akɛ, “Miye NUŊTSƆ, mi-Nyɔŋmɔ lɛ anɔkwa kɛmɔ shi.” Kaleb “kɛ anɔkwayeli fee toiboo,” loo ekɛ “anɔkwayeli tsu [Yehowa Nyɔŋmɔ] yiŋtoo he nii.” (Today’s English Version; The New English Bible) Kɛ awie yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Kaleb jaje akɛ: “Minyiɛ . . . NUŊTSƆ mi-Nyɔŋmɔ lɛ sɛɛ kɛ mitsui fɛɛ.” (New International Version) Ni bo hu? Ani oonyiɛ Yehowa sɛɛ kwraa kɛmiimɔ shi?

Shikpɔŋ lɛ Saramɔ

Ŋɔɔ ohe akɛ naa bo ni ofata lsraelbii lɛ ahe yɛ be mli ni Yehowa ŋmɛɛ amɛhe kɛjɛ Mizraimbii anyɔŋyeli shishi lɛ sɛɛ etsɛko. Kwɛ bɔ ni gbalɔ Mose nyiɛɔ famɔi ni Yehowa kɛha lɛ sɛɛ yɛ anɔkwayeli mli. Hɛɛ, ni okadi Kaleb hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa kɛ E-webii yɛ Iɛ.

Mizraim shimɔ lɛ sɛɛ afii enyɔ nɛ, ni lsraelbii lɛ ebabɔ ŋsara yɛ Kadesh-barnea yɛ Paran ŋa lɛ nɔ. Amɛbadamɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ husu naa. Yɛ Nyɔŋmɔ famɔ naa lɛ, Mose baatsu saralɔi 12 kɛya Kanaan. Ekɛɛ: “Nyɛtsɔa wuoyigbɛ nɛɛ, ni nyɛyakwɔa gɔji lɛ; ni nyɛyakwɛa shikpɔŋ lɛ, bɔ ni eyɔɔ kɛ mɛi ni yɔɔ nɔ lɛ, akɛ amɛhe wa loo amɛhe waaa, amɛyi fa loo amɛyi faaa; kɛ bɔ ni shikpɔŋ ni amɛyɔɔ nɔ lɛ yɔɔ, akɛ ehi loo ehiii, kɛ bɔ ni maji ni amɛhiɔ mli lɛ yɔɔ, akɛ akrowai amli amɛhiɔ loo maji ni atswa gbogbo awo he; kɛ bɔ ni shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ yɔɔ, akɛ ebaa nii loo ebaaa nii jogbaŋŋ, akɛ tsei yɛ nɔ loo tsei bɛ nɔ. Nyɛhiɛ awaa ni nyɛtserɛa shikpɔŋ lɛ nɔ yibii lɛ eko kɛbaa!”​—4 Mose 13:​17-20.

Hii 12 lɛ je amɛgbɛfaa ni oshara yɔɔ mli lɛ shishi. Amɛgbɛfaa lɛ he gbii 40. Amɛna gbɔmɛi agboi yɛ Hebron. Amɛna akɛ shikpɔŋ lɛ baa nii babaoo yɛ Eshkol, ni amɛtserɛ enibaanii lɛ eko kɛtee. Bɔ ni weintso nine kome kɛ enɔ yibii shao lɛ tsii ha sɔŋŋ hewɔ lɛ ehe bahia ni mɛi enyɔ awo lɛ tso ni amɛtere! ​—4 Mose 13:​21-25.

Beni amɛku amɛsɛɛ amɛba Israel Ŋsara lɛŋ ekoŋŋ lɛ, saralɔi lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Wɔtee shikpɔŋ ni otsu wɔ lɛ nɔ, ni anɔkwale ji akɛ, fufɔ kɛ wo miiho yɛ nɔ, ni enɔ yibii nɛ; shi mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɛkɛ ni he wa, ni maji lɛ atswa gbogbo awo he, ni amɛdara naakpa, ni asaŋ wɔna Anakbii lɛ hu yɛ jɛmɛ. Amalekbii lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ wuoyigbɛ, ni Hitbii kɛ Yebushbii kɛ Amorbii lɛ yɛ gɔji lɛ anɔ, ni Kanaanbii lɛ ka ŋshɔ lɛ naa kɛ Yordan faa lɛ naa.” (4 Mose 13:​26-29) Saralɔi nyɔŋma efeko klalo akɛ amɛaakpɛlɛ Nyɔŋmɔ famɔi lɛ anɔ ni amɛbote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ.

“Yehowa Kɛ Wɔ Yɛ”

Akɛni Kaleb saralɔ lɛ yɛ Yehowa mli hemɔkɛyeli hewɔ lɛ, ekɛ ekaa wo amɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛbaa wɔyaa kɛ, ni wɔyaŋɔ shikpɔŋ lɛ; ejaakɛ wɔɔnyɛ nɔ wɔye aahu.” Shi saralɔi nyɔŋma lɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ, ni amɛmiikɛɛ akɛ Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ ahe wa fe lsraelbii lɛ. Saralɔi ni tsui efa ni amɛbɛ hemɔkɛyeli lɛ kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe to agãi ahe.​—4 Mose 13:​30-33.

Kaleb kɛ Yoshua wo amɛ hewalɛ akɛ, “Yehowa kɛ wɔ yɛ, nyɛkashea amɛ gbeyei.” Shi gbɔmɛi lɛ booo amɛwiemɔi lɛ atoi. Beni gbɔmɛi lɛ wie akɛ amɛbaatswia amɛ tɛi lɛ, kɛkɛ ni Yehowa kɛ ehe wo mli, ni ejaje fɔbuu kojomɔ eshwie huhuuhu wielɔi lɛ anɔ: “Kɛ nyɛyashɛ shikpɔŋ ni miwo minine nɔ yɛ he akɛ maha nyɛhi nɔ lɛ nɔ fii! Belɛ ja Kaleb, Yefune bi lɛ kɛ Yoshua, Nun bi lɛ, kɛ nyɛbii bibii . . .lɛ, amɛ lɛ mikɛ amɛ aaashɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛaale shikpɔŋ ni nyɛgbe he guɔ lɛ. . . Ni nyɛbii lɛ aaatsomlo ŋa lɛ nɔ afii nyɔŋmai ejwɛ, . . . kɛyashi beyinɔ ni nyɛgbohii lɛ aaata yɛ ŋa lɛ nɔ. Gbii ni nyɛkɛyasara shikpɔŋ lɛ ayibɔ ni ji gbii nyɔŋmai ejwɛ lɛ naa lɛ nyɛaatere nyɛ nishaianii lɛ afii nyɔŋmai ejwɛ, gbi kome aaatsɔ afi aha nyɛ.”​—4 Mose 14:​9, 30-34.

Amɛtee nɔ Amɛye Anɔkwa yɛ Afii Babaoo Sɛɛ

Afii 40 fɔbuu kojomɔ lɛ tee nɔ kɛyashi naagbee, ni huhuuhu wielɔi asafo muu lɛ fɛɛ gboi. Shi Kaleb kɛ Yoshua tee nɔ amɛye Yehowa anɔkwa. Mose kɛ Osɔfonukpa Eleazar kane hii ni amɛye kɛjɛ afii 20 kɛyaa ni baanyɛ aya ta lɛ yɛ Moab Ŋa lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ hala Israel akutso fɛɛ akutso mli nuu kome koni akɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ jaa awo amɛdɛŋ. Kaleb, Yoshua, kɛ Eleazar fata amɛhe. (4 Mose 34:​17-29) Eyɛ mli akɛ amrɔ nɛɛ Kaleb eye afii 79 moŋ, shi eyɛ hewalɛ, eyeɔ anɔkwa, ni eyɛ ekaa lolo.

Beni Mose kɛ Aaron kane lsraelbii lɛ yɛ Sinai ni no sɛɛ etsɛɛɛ ni amɛkɛ gbeyeishemɔ kpoo akɛ amɛaaya Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, no mli lɛ Israel tabilɔi lɛ ayifalɛ shɛɔ 603,550. Yɛ ŋa lɛ nɔ nyiɛmɔ afii nyɔŋmai ejwɛ sɛɛ lɛ, no mli lɛ asraafoi lɛ ayifalɛ eba shi kɛyashɛ 601,730. (4 Mose 1:​44-46; 26:51) Shi, akɛni Yoshua nyiɛ amɛhiɛ, ni anɔkwafo Kaleb hu fata amɛhe hewɔ lɛ, Israelbii lɛ bote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛye kunim kɛtsara nɔ. Taakɛ Yoshua kɛ Kaleb ekpa gbɛ be fɛɛ be lɛ, Yehowa miiye kunim kɛmiiha ewebii lɛ.

Beni amɛkɛ Israel tabilɔi lɛ fo Yordan Faa lɛ, Yoshua kɛ Kaleb ni amɛdara lɛ kɛ amɛhe wo tawuu ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ amli. Shi beni amɛwuu ta aahu afii ekpaa lɛ, shikpɔŋ agbo ka shi lolo ni esa akɛ ahi nɔ. Yehowa baashwie enɔbii lɛ kɛjɛ nɔ, shi amrɔ nɛɛ efa akɛ afɔ oshiki ni akɛja shikpɔŋ lɛ aha Israel akutsei lɛ.​—Yoshua 13:​1-7.

Enyiɛ Yehowa Sɛɛ Kɛwula Shi

Akɛ mɔ ni ewuu tai pii lɛ, Kaleb damɔ Yoshua hiɛ ni ekɛɛ: “Afii nyɔŋmai ejwɛ miye, beni Yehowa tsulɔ Mose tsu mi kɛjɛ Kadesh-Barnea, ni miyasara shikpɔŋ lɛ, ni mibaha lɛ wiemɔ ekoŋŋ, bɔ ni yɔɔ mitsui naa lɛ. Shi minyɛmimɛi ni kɛ mi tee lɛ ha maŋ lɛ tsui fa; shi mi lɛ, mibo Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ lɛ toi kɛwula shi.” (Yoshua 14:​6-8) Hɛɛ, Kaleb enyiɛ Yehowa sɛɛ kɛwula shi, efee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ anɔkwayeli mli.

No hewɔ lɛ Kaleb kɛfata he akɛ: “Ni Mose ka kita yɛ nakai gbi lɛ nɔ akɛ, ‘Shikpɔŋ ni onane eyanyiɛ nɔ lɛ, kɛ jeee bo kɛ obii agbɛfaŋnɔ eeetsɔ kɛya naanɔ, fii! Ejaakɛ obo Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ lɛ toi kɛwula shi!’ Ni agbɛnɛ naa, Yehowa eha miyi ena wala, taakɛ bɔ ni ekɛɛ lɛ, nɛkɛ afii nyɔŋmai ejwɛ kɛ enumɔ nɛɛ, kɛjɛ beyinɔ ni Yehowa kɛ Mose wie nɛkɛ wiemɔ nɛɛ, beni lsraelbii lɛ nyiɛ ŋa lɛ nɔ lɛ. Ni agbɛnɛ naa, ŋmɛnɛ gbi nɛɛ miye afii nyɔŋmai kpaanyɔ kɛ enumɔ. Kɛlɛ, miyɛ hewalɛ ŋmɛnɛ gbi nɛɛ lolo, tamɔ bɔ ni miyɔɔ gbi ni Mose tsu mi lɛ; bɔ ni mihewalɛ yɔɔ no be lɛ mli lɛ, nakai nɔŋŋ eyɔɔ ŋmɛnɛ nɛɛ yɛ tawuu mli jio, yɛ yaa kɛ baa mli jio. No hewɔ lɛ agbɛnɛ, ŋɔɔ nɛkɛ gɔŋ nɛɛ ni Yehowa wie he yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ oha mi; ejaakɛ nakai gbi lɛ bo diɛŋtsɛ onu; ejaakɛ Anakbii yɛ jɛi kɛ maji wuji ni atswa gbogboi awo he; ekolɛ Yehowa aaafata mihe ni mashwie amɛ, taakɛ bɔ ni Yehowa wie lɛ.” Kɛkɛ ni akɛ Hebron ha Kaleb akɛ egbɛfaŋnɔ​—Yoshua 14:​9-15.

Akɛ nitsumɔ ni wa fe fɛɛ ewo Kaleb ni egbɔ lɛ dɛŋ​—shikpɔŋ ni mɛi ni dara agboi yɔɔ nɔ. Shi enɛ jeee nɔ ko ni wa kɛha tabilɔ ni eye afii 85 nɛɛ. Yɛ be ni sa mli lɛ abule shitswialɔi ni yɔɔ Hebron lɛ fɛɛ shishi. Otniel, Kaleb nyɛminuu fioo bi kɛ kojolɔ yɛ Israel ye Debir nɔ kunim. Ni Levibii lɛ bahi nɛkɛ maji nɛɛ amli yɛ sɛɛ mli, ni Hebron batsɔ abobaa maŋ kɛha mɔ ni enine eyakpa yɛ mɔ ko ni jeee gbɛ eje egbe mɔ lɛ.​—Yoshua 15:​13-19; 21:​3, 11-16; Kojolɔi 1:9-15, 20.

Nyiɛmɔ Yehowa Sɛɛ Kɛwula Shi Be Fɛɛ Be

Kaleb kɛ Yoshua ji adesai ni yeee emuu. Ni kɛlɛ, amɛfee Yehowa suɔmɔnaa nii yɛ anɔkwayeli mli. Amɛhemɔkɛyeli gbɔjɔɔɔ yɛ afii 40 ŋa lɛ nɔ tɔlɛ ni jɛ toiboo ni Israel efeee haaa Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ mli. Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehowa tsuji haaa nɔ ko atsi amɛsɔɔmɔ ni amɛkɛjieɔ Yehowa yi lɛ gbɛ. Akɛni amɛle akɛ mpleshii ko miiya nɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ kɛ Satan Abonsam nɔ̃ lɛ teŋ hewɔ lɛ, amɛdamɔɔ shi shiŋŋ, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛsa amɛŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ yɛ nibii fɛɛ mli.

Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Yehowa webii lɛ ateŋ mɛi pii tsɔɔ niseniianifeemɔ kɛ gbele po mli koni amɛye Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii, loo Yesu Gbele lɛ Kaimɔ lɛ. (1 Korintobii 11:23-26) Yɛ enɛ hewɔ lɛ, Kristofonyo yoo ko ni atsi enaa yɛ Nazi gboklɛfoi aŋsaraŋ yɛ Jeŋ Ta II mli lɛ bɔ amaniɛ akɛ:

“Akɛɛ mɔ fɛɛ mɔ aba niiahefɔmɔ he lɛ yɛ gbɛkɛ 11. Ŋmɛji 11 lɛ nɔ pɛpɛɛpɛ ni wɔbua wɔhe naa, wɔyibɔ ji 105. Wɔbua wɔhe naa kokroo kɛkpe, ni nɔ ni hɔ wɔteŋ ji sɛi bibioo ko ni kaimɔ nibii lɛ mamɔ nɔ ni akɛ mama yɛŋ eha nɔ. Asu kɛnɛrɛ koni tsu lɛ mli akpɛ, ejaakɛ sarawa hewalɛ kane baaha ayoo wɔ. Wɔnu he akɛ wɔtamɔ blema Kristofoi ni yaatee amɛhe yɛ tɛkpoji amli lɛ. Eji niyeli ni hiɛdɔɔ diɛŋtsɛ yɔɔ mli. Wɔku sɛɛ wɔti wɔ kita ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni wɔka wɔ-Tsɛ lɛ akɛ wɔkɛ wɔ hewalɛ fɛɛ baatsu nii ni wɔkɛbu E-gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ bem, ni wɔdamɔ shi yɛ anɔkwayeli mli wɔha Teokrase lɛ mli ekoŋŋ.”

Yɛ wɔkaai akɛ Yehowa tsuji ni awaa amɛyi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ nɔ ni wɔsɔmɔ lɛ yɛ ekaa naa ni wɔkɛ woo aha egbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ. (Filipibii 4:13) Eeefee nɔ kpakpa kɛha wɔ akɛ wɔɔkai Kaleb, yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔsa Yehowa hiɛ lɛ. Enɔkwɛmɔ nɔ akɛ mɔ ni nyiɛ Yehowa sɛɛ kɛmɔ shi kwraa lɛ na obalanyo ko ni kɛ ehe wo be-fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ 1921 mli lɛ nɔ hewalɛ waa. Eŋma akɛ:

“Eyɛ mli akɛ gbɛgbalɔ ni mibatsɔ lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ mashi woji akalamɔ kɛ efeemɔ nitsumɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ yɛ misɛɛ yɛ Coventry [England] moŋ, shi mishwaaa mihe. Mi-henɔjɔɔmɔ lɛ emu sane lɛ naa momo; mijɔɔ miwala nɔ miha Nyɔŋmɔ. Mikai Kaleb, ni kɛ Yoshua bote shiwoo shikpɔŋ lɛ nɔ, ni awie yɛ ehe akɛ, ‘Ebo Yehowa toi kɛwula shi’ lɛ. (Yosh. 14:⁠8) No tamɔ su ni sa kɛha mi. Mile akɛ Nyɔŋmɔ ni masɔmɔ lɛ ‘kɛwula shi’ lɛ baaha mishihilɛ akɛ mɔ ni ejɔɔ ehe nɔ lɛ afee nɔ ni he hiaa waa; ebaaha mana hegbɛ ni da ni mikɛwo yibii ni kadiɔ Kristofonyo lɛ.”

Eka shi faŋŋ akɛ, ajɔɔ Kaleb yɛ Yehowa sɛɛ ni enyiɛ kɛwula shi yɛ anɔkwayeli mli, ni eetao ni efee ŋwɛi suɔmɔnaa nii yɛ be fɛɛ mli lɛ hewɔ. Mɛi krokomɛi ni tamɔ lɛ ena miishɛɛ kɛ jɔɔmɔi babaoo yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli. Eba akɛ enɛ aaafee oniiashikpamɔ akɛ mɔ ko ni nyiɛɔ Yehowa sɛɛ be fɛɛ be kɛwulaa shi.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Kaleb kɛ Yoshua ye Yehowa anɔkwa yɛ kaa shishi. Ani nakai oji?

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje