Namɔ Ji Yehowa?
“NAMƆ ji Yehowa?” Afii 3,500 ni eho nɛ ni Mizraim maŋtsɛ Farao henɔwolɔ lɛ bi nakai sane lɛ. Ni eka shi faŋŋ akɛ su ni tsɔɔ mɔ ni abuuu tsirɛ lɛ ni ekɛfata he akɛ: “Mileee Yehowa.” Hii enyɔ ni no mli lɛ amɛdamɔ Farao hiɛ lɛ le mɔ ni Yehowa ji. Amɛji heloo naa nyɛmimɛi, Mose kɛ Aaron ni jɛ Israel Levi akutso lɛ mli lɛ. Yehowa etsu amɛ ni amɛyakɛɛ Mizraim nɔyelɔ lɛ akɛ eha lsraelbii lɛ aya ŋa lɛ nɔ ni amɛyaye jamɔ gbijurɔ ko amɛha lɛ.—2 Mose 5:1, 2.
Farao taooo hetoo ko yɛ esanebimɔ lɛ he. Osɔfoi lɛ haa apasa nyɔŋmɔi ohai abɔ ajamɔ yaa nɔ yɛ ehewalɛ shishi. Ejaakɛ abuɔ Farao diɛŋtsɛ akɛ eji nyɔŋmɔ ko! Taakɛ Mizraim blema saji tsɔɔ lɛ, eji hulu-nyɔŋmɔ Ra binuu kɛ nyɔŋmɔ ni atsɛɔ lɛ Horus lɛ ni afɔ lɛ ekoŋŋ. Akɛ sabalai tamɔ “nyɔŋmɔ hewalɔ” kɛ “mɔ ni yɔɔ daa” tsɛɔ Farao. No hewɔ lɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ ekɛ heguɔgbee aaabi akɛ: “Namɔ ji Yehowa lɛ ni mabo egbee toi?”
Ehe ehiaaa ni Mose kɛ Aaron aha nakai sanebimɔ lɛ hetoo. Farao le akɛ Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni Israelbii, ni no mli lɛ amɛnaa amanehulu yɛ Mizraim nyɔŋyeli mli lɛ jaa. Shi etsɛŋ ni Farao kɛ Mizraim fɛɛ baale akɛ Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ. Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, Yehowa baaha mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ale egbɛi kɛ Nyɔŋmɔyeli lɛ. (Ezekiel 36:23) No hewɔ lɛ bɔ ni Yehowa ha egbɛi jije yɛ blema Mizraim lɛ hesusumɔ he baaba sɛɛnamɔ aha wɔ.
Enɔ Kwɔ Fe Mizraim Nyɔŋmɔi Lɛ
Beni Farao kɛ bulɛ ni abɛ bi akɛ namɔ ji Yehowa lɛ, no mli lɛ ekpaaa nɔ ni jɛ mli ba enɔ lɛ gbɛ. Yehowa diɛŋtsɛ ha lɛ hetoo, ni ekɛ haomɔi nyɔŋma ba Mizraim nɔ. Nakai haomɔi lɛ jeee nibii ni ekɛbuɔ nakai maŋ lɛ fɔ kɛkɛ. Amɛji nibii ni ekɛshiɔ loo ekɛbuɔ Mizraim nyɔŋmɔi lɛ fɔ.
Haomɔi lɛ fee bɔ ni Yehowa nɔ kwɔ fe Mizraim nyɔŋmɔi lɛ ahe mfoniri. (2 Mose 12:12; 4 Mose 33:4) Susumɔ hoofeemɔ ni ba beni Yehowa ha Nilo Faa lɛ mli nui lɛ kɛ Mizraim nui fɛɛ tsɔ la lɛ he okwɛ! Yɛ naakpɛɛ nii nɛɛ hewɔ lɛ, Farao kɛ ewebii lɛ kase akɛ Yehowa nɔ kwɔ fe Nilo-nyɔŋmɔ Hapi. Looi ni gboi yɛ Nilo faa lɛ mli lɛ hu ji nɔ̃ ni atswa Mizraim jamɔ, ejaakɛ akɛ jamɔ haa emli looi lɛ ekomɛi.—2 Mose 7:19-21.
No sɛɛ lɛ, Yehowa kɛ kɔkɔdenei ahaomɔ ba Mizraim nɔ. Enɛ gbe Mizraim kɔkɔdenei anyɔŋmɔ-yoo Heqt he guɔ. (2 Mose 8:5-14) Haomɔ ni ji etɛ lɛ ha osɔfoi ŋkunyaayelɔi lɛ ahiɛ fee amɛ yaa, ejaakɛ amɛnyɛɛɛ amɛfee Yehowa naakpɛɛ nii ni ha mulu tsɔ tɔŋtɔŋi lɛ eko. Kɛkɛ ni amɛbolɔ akɛ, “enɛ lɛ Nyɔŋmɔ wao nɛ!” (2 Mose 8:16-19) Mizraim nyɔŋmɔ Tot ni akɛɛ lɛ ekɛ ŋkunyaayeli ba lɛ nyɛɛɛ aye abua nakai ŋkunyaayelɔi lɛ.
Farao miikase ni eele mɔ ni Yehowa ji. Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni baanyɛ atswa eyiŋtoo he adafi kɛtsɔ Mose nɔ ni agbɛnɛ etsu he nii kɛtsɔ naakpɛɛ haomɔi ni ekɛbaa Mizraim nɔ lɛ nɔ. Agbɛnɛ Yehowa baanyɛ aje haomɔi lɛ ashishi ni eha eba naagbee hu taakɛ esumɔɔ. Shi nilee ni tamɔ nɛkɛ tsirɛɛɛ Farao koni eba ehe shi eha Yehowa. Shi moŋ, Mizraim nɔyelɔ henɔwolɔ kuɛŋtilɔ lɛ tee nɔ ete shi ewo Yehowa.
Yɛ haomɔ ni ji ejwɛ lɛ mli lɛ, ofɔii fite shikpɔŋ lɛ, amɛbote shiai fɛɛ mli, ni amɛho yɛ atatuiaŋ ni amɛjaa no hu akɛ nyɔŋmɔ Shu loo nyɔŋmɔ-yoo Isis, ŋwɛi maŋnyɛ lɛ. Atsɔɔ Hebri gbɛi kɛha nɛkɛ filikilɔ nɛɛ shishi . akɛ “ofɔi,” “gbee he adɔdɔŋ.” kɛ “koklogbantɛŋ.” (New World Translation; Septuagint; Young) Kɛji akɛ koklogbantɛŋ fata he lɛ, belɛ kooloi ni Mizraimbii lɛ buɔ amɛ krɔŋkrɔŋ lɛ fata he, ni gbɔmɛi nyɛŋ anyiɛ ni amɛnaaanaaa amɛnɔ yɛ shikpɔŋ. Kɛlɛ nɛkɛ haomɔ nɛɛ tsɔɔ Farao nɔ ko yɛ Yehowa he. Eyɛ mli akɛ Mizraim nyɔŋmɔi lɛ nyɛɛɛ abu amɛjalɔi lɛ ahe kɛjɛ ofɔii lɛ ahe moŋ, shi Yehowa baanyɛ abu ewebii lɛ ahe. Nɛkɛ haomɔ nɛɛ kɛ ekrokomɛi fɛɛ ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ hao Mizraimbii lɛ shi jeee lsraelbii lɛ.—2 Mose 8:20-24.
Haomɔ ni ji enumɔ lɛ ji otswashiogbo ni ba Mizraim kooloi anɔ. Nɔ ni ba nɛɛ gbe Hator, Apis, kɛ atatuiaŋ nyɔŋmɔ-yoo Nut ni ehiɛ tsina gbɔmɔtso lɛ he guɔ. (2 Mose 9:1-7) Haomɔ ni ji ekpaa lɛ kɛ asanei ni fuɔ ba gbɔmɛi kɛ kooloi anɔ, ni eba nyɔŋmɔi Tot, Isis, kɛ Ptah, ni abuɔ amɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ amɛnyɛɔ amɛtsaa helai lɛ ashi.—2 Mose 9:8-11.
Haomɔ ni ji kpawo lɛ ji nyɔŋmɔŋtɛi ni tsii tsii naakpa, kɛ la ni tsoɔ plamplam yɛ nyɔŋmɔŋtɛi lɛ ateŋ. Nɔ ni ba nɛɛ ha nyɔŋmɔ Reshpu, ni akɛɛ lɛ ji sarawa nyɔŋmɔ, kɛ Tot, ni akɛɛ lɛ ekwɛɔ nugbɔnɛmɔ kɛ sarawagbamɔ nɔ lɛ ahiɛ gboi. (2 Mose 9:22-26) Haomɔ ni ji kpaanyɔ lɛ, baalabii ahaomɔ lɛ, ha ana bɔ ni Yehowa nɔ kwɔ kwraa fe fɔmɔ nyɔŋmɔ Min, ni akɛɛ lɛ ebaa nibaanii ayi lɛ. (2 Mose 10:12-15) Haomɔ ni ji nɛɛhu lɛ, gbii etɛ ni duŋ wo yɛ Mizraim fɛɛ lɛ, fɔse heguɔgbee eshwie Mizraim nyɔŋmɔi tamɔ hulu-nyɔŋmɔi Ra kɛ Horus nɔ.—2 Mose 10:21-23.
Yɛ haomɔi nɛɛhu ni kpataa nii ahiɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Farao ekpɛlɛɛɛ lolo akɛ eeeŋmɛɛ Israelbii lɛ ahe ni amɛya. Etsuiwalɛ lɛ ye Mizraim awui waa diɛŋtsɛ beni Nyɔŋmɔ kɛ naagbee haomɔ ni ji nyɔŋma lɛ ba lɛ—gbɔmɔ kɛ kooloo fɛɛ kromɔbii agbele lɛ. Farao po kromɔbi gbo, eyɛ mli akɛ abuɔ lɛ nyɔŋmɔ. Nɛkɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ ekɛ ‘fɔbuu kojomɔ ba Mizraim nyɔŋmɔi fɛɛ nɔ’ yɛ.—2 Mose 12:12, 29.
Kɛkɛ ni Farao tsɛ Mose kɛ Aaron agbɛnɛ ni ekɛɛ: “Nyɛtea shi nyɛjea mimaŋbii lɛ ateŋ nyɛyaa, nyɛ kɛ lsraelbii lɛ, ní nyɛyasɔmɔa Yehowa taakɛ bɔ ni nyɛkɛɛ lɛ. Ni asaŋ nyɛŋɔa nyɛtooi, kɛ nyɛtsinai lɛ hu kɛyaa, taakɛ bɔ ni nyɛkɛɛ lɛ; ni nyɛjɔɔa mi hu.”—2 Mose 12: 31, 32.
Mɔ ni Baa E-Webii Ayi
lsraelbii lɛ shi, shi etsɛɛɛ ni Farao susu akɛ benɛ amɛdu gbɛ yɛ ŋa lɛ nɔ ni amɛleee he ni amɛyaa. Kɛkɛ ni lɛ kɛ etsuji lɛ bi akɛ: “Mɛɛba hu ni wɔfee enɛ, ni wɔha Israel efɔɔ wɔ sɔɔmɔ ni etee nɛɛ?” (2 Mose 14:3-5) Nyɔji amaŋ nɛɛ ni amɛje amɛdɛŋ lɛ baaha Mizraim alaaje nii babaoo yɛ shika gbɛfaŋ.
Kɛkɛ ni Farao bua etabilɔi lɛ fɛɛ naa ni amɛtiu Israel aahu kɛyashi Pi-Hahirot tɔ̃ɔ. (2 Mose 14:6-9) Yɛ tawuu mli lɛ, shihilɛ lɛ hi kɛha Mizraimbii, ejaakɛ asa lsraelbii lɛ anaa yɛ ŋshɔ lɛ kɛ gɔji lɛ ateŋ. Shi Yehowa fee nii ni ekɛbu lsraelbii lɛ ahe kɛtsɔ atatu ko ni eha ebaka amɛ kɛ Mizraimbii lɛ ateŋ lɛ nɔ. Ebafee “atatu ni woɔ duŋ” yɛ Mizraimbii lɛ ahiɛ, ni ehaaa amɛnyɛ ni amɛtutua amɛ. Yɛ afa kroko lɛ, atatu lɛ kpɛɔ, ni “nyɔɔŋ lɛ ekpɛɔ” kɛhaa lsraelbii lɛ.—2 Mose 14:10-20.
Mizraimbii lɛ etswa amɛfai shi akɛ amɛbaaha nii ni amɛkpata nibii ahiɛ, shi atatu lɛ haaa amɛnyɛ amɛfee nakai. (2 Mose 15:9) Beni atatu lɛ woɔ ehe nɔ lɛ, mɛɛ naakpɛɛ sane nɛ! Ŋshɔ Tsuru lɛ mli nui lɛ amli egba enyɔ, ni lsraelbii lɛ miifo yɛ shikpɔŋ gbiŋ nɔ yɛ ŋshɔ lɛ teŋ kɛmiiya afa gbɛ kroko lɛ! Farao kɛ etabilɔi lɛ fa kɛnyiɛ amɛsɛɛ kɛtee ŋshɔ lɛ mli, ni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaamɔmɔ amɛ ni amɛfee amɛ tsutsu tsuji lɛ butuu. Shi Mizraim nɔyelɔ henɔwolɔ lɛ susuuu hewalɛ ni Hebribii a-Nyɔŋmɔ lɛ yɔɔ lɛ he jogbaŋŋ. Yehowa je shishi akɛ eeefutu Mizraimbii lɛ ayiŋ, ni efamɔ amɛ ta shwiilii lɛ anaji lɛ ni ekɛwo amɛ hejaramɔ.—2 Mose 14:21-25a.
Kɛkɛ ni Mizraim kakalɔi lɛ bɔi bolɔmɔ akɛ: “Nyɛhaa wojoa foi yɛ lsraelbii lɛ ahiɛ; ejaakɛ Yehowa kɛ Mizraim miiwuu miiha amɛ!” Nɔ ni amɛyɔse nɛɛ ekpe sɛɛ tsɔ kɛha Farao kɛ ehii lɛ. Beni lsraelbii lɛ yashɛ ŋshɔ lɛ naa pɛ kɛkɛ ni Mose kpa enine mli etsɔɔ ŋshɔ lɛ hiɛ, kɛkɛ nui lɛ ku sɛɛ ba, ni egbe Farao kɛ etabilɔi lɛ.—2 Mose 14:25b-28.
Nii ni Akaseɔ Kɛjɛɔ Niiashikpamɔ Mli
No hewɔ lɛ, agbɛnɛ namɔ ji Yehowa? Farao henɔwolɔ lɛ na nakai sanebimɔ lɛ hetoo. Nibii ni ba yɛ Mizraim lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa pɛ ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, etamɔɔɔ jeŋmaji lɛ ‘ayakayaka wɔji’ lɛ. (Lala 96:4, 5) Yehowa tsɔ ehewalɛ babaoo lɛ nɔ ‘efee ŋwɛi kɛ shikpɔŋ.’ Lɛ ji Kpɔlɔ Kpele lɛ hu, Mɔ ni ‘jie ewebii Israel kɛjɛ Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ okadii, kɛ naakpɛɛ nii, kɛ nineshiwalɛ, kɛ gbeyei babaoo lɛ.’ (Yeremia 32:17-21) Kwɛ bɔ ni enɛ yeɔ odase jogbaŋŋ akɛ Yehowa baanyɛ abu ewebii ahe!
Farao tsɔ niiashikpamɔ ni wa nɔ ekase nii ni tamɔ nɛkɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, naagbee nikasemɔ lɛ ha ewala je edɛŋ. (Lala 136: 1, 15) Eji eba ehe shi kulɛ, eeetsɔ nilelɔ, yɛ be mli ni ebi akɛ, “Namɔ ji Yehowa?” lɛ. Kulɛ nakai nɔyelɔ lɛ baanyɛ afee nii ni kɛ hetoo ni enine shɛ nɔ lɛ kpaa gbee. Miishɛɛ sane ji akɛ gbɔmɛi heshibalɔi pii miile mɔ ni Yehowa ji ŋmɛnɛ. Ni mɛɛ su nɛkɛ E-yɔɔ? Mɛni ebiɔ yɛ wɔdɛŋ? Eba akɛ sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ aaaha ohiɛsɔɔ kɛha Mɔ pɛ ni egbɛi ji Yehowa lɛ aya hiɛ.—Lala 83:19.
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 3 lɛ Jɛ]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.