Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 8/15 bf. 4-7
  • Bɔ ni Awajeɔ Gbalashihilɛ Ekomefeemɔ Kpaa lɛ Ahaa

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Bɔ ni Awajeɔ Gbalashihilɛ Ekomefeemɔ Kpaa lɛ Ahaa
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Gbɛjianɔtoo ni Yɔɔ Mose Mla lɛ Mli
  • Nɔ Pɛ ni Mla Ŋmɛɔ Gbɛ ni Adamɔɔ nɔ Atseɔ Gbala Mli
  • Weku Mli Haomɔi Ashishijee
  • Nyɛgbaa Nibii Ahe Sane
  • Wo “Nɔ Ni Nyɔŋmɔ Kɛtsa Lɛ” Hiɛ Nyam
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2018
  • Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Ha Ogbalashihilɛ lɛ Afee Ekomefeemɔ ni Hiɔ Shi Daa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Gbalashihilɛ​—Mɔ ni To Shishi, kɛ Nɔ Hewɔ ni Eto Shishi
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2016
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 8/15 bf. 4-7

Bɔ ni Awajeɔ Gbalashihilɛ Ekomefeemɔ Kpaa lɛ Ahaa

FARISIFOI ni miibɔ mɔdɛŋ ni amɛtsɔ Tsɔɔlɔ Kpele, Yesu Kristo tsɔne lɛ bi lɛ akɛ: “Ani eja akɛ nuu shwieɔ eŋa yɛ sane fɛɛ sane hewɔ?” Eha amɛ hetoo kɛtsɔ klɛŋklɛŋ adesa gbalashihilɛ ni egbala jwɛŋmɔ kɛtee nɔ lɛ nɔ, ni ekɛ mla ko kpɛtɛ nɛkɛ sane nɛɛ he: “Nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔ-tsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbala mli.”

Farisifoi lɛ wie akɛ Mose to gbɛjianɔ kɛha gbalamlitsemɔ kɛtsɔ “yooshwiemɔ wolo” ni ekɛɛ akɛha lɛ nɔ. Yesu ha amɛ hetoo akɛ: “Nyɛtsuiwalɛ hewɔ ni Mose ha nyɛ hegbɛ akɛ nyɛshwie nyɛŋamɛi lɛ; shi shishijee lɛŋ lɛ, ebɛ nakai. Shi miikɛɛ nyɛ akɛ: Mɔ fɛɛ mɔ ni jeee ajwamaŋbɔɔ hewɔ jɛ ni eeeshwie eŋa ni eyawɛ yoo kroko lɛ, efite gbala; ni mɔ fɛɛ mɔ ni wɛɔ yoo ni ashwie lɛ lɛ, lɛ hu efite gbala.”​—Mateo 19:​3-9.

Kɛjɛ shishijee lɛ, ato ni gbalashihilɛ afee ekomefeemɔ kpaa ni hiɔ shi daa. Kulɛ gbele po nyɛŋ agbala klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ mli hefatalɔi enyɔ lɛ ateŋ, ejaakɛ abɔ amɛ akɛ adesai ni yeɔ emuu kɛ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ. Shi amɛfee esha. Esha ni amɛfee lɛ fite adesa gbalashihilɛ lɛ. Gbele, henyɛlɔ lɛ je shishi akɛ eeegbala gbalashihilɛ mli hefatalɔi ateŋ. Nyɔŋmɔ buɔ gbele akɛ nɔ ni kɛ gbalashihilɛ baa naagbee, taakɛ wɔkaneɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ: “Yoo lɛ, gbii abɔ ni ewu hiɛ ka nɛɛ, akɛ mla efi lɛ; shi kɛji ewu lɛ gbo lɛ, eyɛ hegbɛ akɛ eeegba mɔ ni esumɔɔ, shi ja afee yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli.” (1 Korintobii 7:39) Enɛ yɛ sɔrɔto kwraa yɛ jamɔ mli jwɛŋmɔ ni ahiɛ tamɔ suttee, ni alakaa loo atsɔɔ ŋa ko yiŋ yɛ ewu gbele sɛɛ koni ekɛ la asha ehe kɛbote gbele mli kɛ hemɔkɛyeli akɛ gbalashihilɛ tsakpaa lɛ yaa nɔ lolo yɛ gbele sɛɛ wala mli lɛ he.

Gbɛjianɔtoo ni Yɔɔ Mose Mla lɛ Mli

Beni akɛ Mose Mla lɛ ha lɛ, no mli lɛ gbalashihilɛ wekukpaa lɛ efite aahu akɛ eha Yehowa to gbɛjianɔ, koni atse gbala mli, yɛ lsraelbii lɛ atsuiwalɛ hewɔ. (5 Mose 24:⁠1) Ejeee Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ Israelbii lɛ kɛ nɛkɛ mla nɛɛ atsu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ ni amɛkɛshwie amɛŋamɛi yɛ tɔmɔi bibii ahewɔ, taakɛ ejeɔ kpo yɛ ekita lɛ mli akɛ amɛsumɔ amɛnanemɛi tamɔ amɛhe lɛ. (3 Mose 19:18) Shwiemɔ wolo po ni akɛhaa lɛ tsiɔ gbalamlitsemɔ naa ejaakɛ ebaabi ni wu ni taoɔ shwiemɔ wolo lɛ ana onukpai ni akɛ hegbɛ eha amɛ ni ekolɛ amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaasaa gbala lɛ, yɛ wolo lɛ ŋmaa mli. Dabi, Nyɔŋmɔ kɛ nɛkɛ mla nɛɛ haaa akɛ hegbɛ ni mɔ ko ena koni ekɛshwie eŋa “yɛ sane fɛɛ sane hewɔ.”​—Mateo 19:⁠3.

Shi, yɛ naagbee lɛ, Israelbii lɛ ku amɛhiɛ amɛshwie shishinumɔ diɛŋtsɛ ni yɔɔ mla lɛ mli lɛ nɔ, ni amɛkɛ nɛkɛ wiemɔ kuku nɛɛ tsu nii koni amɛkɛna gbalamlitsemɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baasa amɛhiɛ lɛ nɔ. Beni shɛɔ afii ohai enumɔ D.Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ amɛmiiye amɛbalahiiaŋ ŋamɛi lɛ kutumpɔo, amɛmiidamɔ saji sɔrɔtoi anɔ amɛmiishwie amɛ. Yehowa kɛ shiŋŋ-feemɔ kɛɛ amɛ akɛ eenyɛ ŋashwiemɔ. (Maleaki 2:​14-16) Shihilɛ nɛɛ ji nɔ ni ha Yesu bu gbalamlitsemɔ ni yaa nɔ yɛ egbii lɛ amli, taakɛ Israelbii kɛtsuɔ nii lɛ fɔ lɛ.

Nɔ Pɛ ni Mla Ŋmɛɔ Gbɛ ni Adamɔɔ nɔ Atseɔ Gbala Mli

Shi, Yesu tsi nɔ kome ni mla ŋmɛɔ gbɛ ni adamɔɔ nɔ atseɔ gbala mli lɛ ta: ajwamaŋbɔɔ (Mateo 5:​31, 32; 19:​8, 9) Nɔ ni fata wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “ajwamaŋbɔɔ” lɛ he ji bɔlɛnamɔi sɔrɔtoi fɛɛ ni yaa nɔ yɛ Ŋmalɛ naa gbalashihilɛ lɛ sɛɛ, kɛ eji hii kɛ hii anɔ loo nuu kɛ yoo loo kooloo ni akɛ lɛ aaafee nakai.

Yɛ enɛ po mli lɛ, Yesu ejieee yi akɛ akɛ hefatalɔi ni yeee anɔkwa lɛ atse gbala mli. Hefatalɔ ni yeee fɔ lɛ ji mɔ ni baakpɛ eyiŋ akɛ eesumɔ ni etse gbala mli loo dabi, yɛ be mli ni esusu nibii fɛɛ ni kɔɔ he lɛ he lɛ sɛɛ. Ŋamɛi ni susuɔ akɛ amɛaadamɔ Ŋmalɛ nɛɛ nɔ amɛtse gbala mli lɛ hu baasumɔ ni amɛsusu Nyɔŋmɔ wiemɔ ni ejaje beni ebu klɛŋklɛŋ yoo lɛ fɔ yɛ esha ni efee lɛ hewɔ lɛ he. Nyɔŋmɔ je gbɛ ekɛɛ Hawa, kɛfata egbele fɔbuu lɛ he akɛ: “Ni owu lɛ sɛɛ gbɛ oootao, ni lɛ eeeye onɔ.” (1 Mose 3:16) Commentary on the Old Testament, ni C. F. Keil kɛ F. Delitzsch ŋma lɛ tsɔɔ nɛkɛ ‘sɛɛgbɛ taomɔ’ nɛɛ mli akɛ “akɔnɔ ko ni tamɔ hela.” Abaanyɛ akpɛlɛ nɔ akɛ nɛkɛ sɛɛgbɛ taomɔ nɛɛ naa waaa yɛ ŋa fɛɛ ŋa mli, shi kɛ ŋa ni yeee fɔ lɛ miisusu gbalamlitsemɔ he lɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli kɛha lɛ akɛ eeesusu henumɔŋ hiamɔ nii ni yei na akɛ gboshinii kɛjɛ Hawa ŋɔɔ lɛ he. Shi, akɛni bɔlɛnamɔ ni mɔ ni yeɔ fɔ lɛ kɛ mɛi krokomɛi baana lɛ baanyɛ aha mɔ ni yeee fɔ lɛ ana bɔlɛnamɔ mli hela, ni AIDS fata he hewɔ lɛ, mɛi komɛi ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaatse gbala lɛ mli yɛ bɔ ni Yesu tsɔɔ mli lɛ naa.

Weku Mli Haomɔi Ashishijee

Gbɔmɛi atsuiwalɛ shishijee jɛ esha ni klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ mli hefatalɔi enyɔ lɛ fee amɛshi Nyɔŋmɔ lɛ mli. (Romabii 5:12) Weku mli béi je shishi beni klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ fee esha amɛshi amɛŋwɛi Tsɛ lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Beni onufu lɛ ka klɛŋklɛŋ yoo, Hawa, ni eye tso ni agu eyeli lɛ, etee nɔ eyaye tso yibii lɛ. Beni ekpɛ yiŋ ni he hiaa tamɔ nɛkɛ lɛ sɛɛ dani egba ewu lɛ nɔ ni onufu lɛ kɛɛ lɛ lɛ. (1 Mose 3:⁠6) Hɛɛ, efee nii ni ekɛɛɛ ewu lɛ. Naa haomɔi ni wekui pii kɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ he shishijee nɔkwɛmɔ nii​—sanegbaa ni jɛ tsuiŋ ni bɛ.

Yɛ sɛɛ mli, beni nɔ ni jɛ amɛ eshafeemɔ lɛ mli ba lɛ banina amɛ lɛ, Adam kɛ Hawa fɛɛ kɛ naajiemɔi ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi pii kɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ kɛ amɛbote haomɔ mli lɛ tsu nii, ni no ji mɛi krokomɛi ashwamɔ. Klɛŋklɛŋ gbɔmɔ, Adam, kɛ nɔ ni efee lɛ he sɔ̃ fɔ eŋa lɛ kɛ Yehowa fɛɛ nɔ, akɛ: “Yoo lɛ ni oŋɔ-fata mihe lɛ, lɛ eha mi tso lɛ yibii lɛ eko, ni miye.” Yoo lɛ hu kɛɛ: “Onufu lɛ laka mi, ni miye.”​—1 Mose 3:​12, 13.

Fɔbuu kojomɔ ni Yehowa jaje eshwie Adam kɛ Hawa nɔ lɛ tsɔɔ naagbai krokomɛi ni fata he ni baate shi. Yehowa kɛɛ Hawa, yɛ wekukpaa ni aaaka ekɛ ewu teŋ lɛ he akɛ: “Ni lɛ eeeye onɔ.” Ŋmɛnɛ, wumɛi pii yɛ ni tamɔ Isao ni wɔtsi eta yɛ shishijee niŋmaa lɛ mli lɛ yeɔ amɛŋamɛi anɔ kɛ yitsoŋwalɛ ni amɛsusuuu amɛŋamɛi lɛ ahenumɔi ahe. Ni kɛlɛ ŋamɛi pii yaa nɔ amɛshweɔ koni amɛwumɛi lɛ agbala amɛjwɛŋmɔ kɛba amɛnɔ. Kɛ amɛtsui enyɔɔɔ amɛmli yɛ nɔ ni amɛshweɔ nɛɛ he lɛ, ŋamɛi lɛ baanyɛ abi enɛ ni amɛfee nii yɛ pɛsɛmkunya gbɛ nɔ. Akɛni wumɛi pii yeɔ amɛŋamɛi anɔ ni ŋamɛi pii hu miisumɔ ni amɛ wumɛi lɛ agbala amɛjwɛŋmɔ kɛba amɛnɔ hewɔ lɛ, pɛsɛmkunya ji nɔ ni hiɔ shi, ni toiŋjɔlɛ laajeɔ. Shunsuke Serizawa wie yɛ wolo ko ni egbɛi ji “Bɔ ni Apɛiɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Gbalamlitsemɔ Mli Ahaa” lɛ mli akɛ: “Kɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie naagba ni hɔ sane nɛɛ diɛŋtsɛ shishi ni ji akɛ ‘gbɔmɛi susuɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛ nibii ahe’ klɛŋklɛŋ lɛ nɔ lɛ, ebaaba trukaa akɛ wɔnyɛŋ wɔpɛi gbalamlitsemɔi amli ŋmɛnɛ.”

Shi Yehowa kɛ gbɛtsɔɔmɔ eha yɛ e-Wiemɔ lɛ mli koni gbalashihilɛ mli hefatalɔi toibolɔi anyɛ ana gbalashihilɛ mli miishɛɛ ko yɛ amɛshihilɛ ni yeee emuu nɛɛ po mli. lsao nyiɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ sɛɛ, ni eena weku shihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ bianɛ. Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni Biblia mli shishitoo mlai yeɔ buaa gbɔmɛi koni amɛwaje gbalashihilɛ ekomefeemɔ kpaa lɛ.

Nyɛgbaa Nibii Ahe Sane

Gbalashihilɛi pii yɛ ni sane ni agbaaa, su ni haa ashwaa mɔ kroko, kɛ pɛsɛmkunya sui haa ewaa kɛhaa wu kɛ ŋa akɛ amɛaanu amɛ henumɔi ashishi. Nibii amlipɛilɔ, Caryl S. Avery kɛɛ akɛ: “Akɛni henumɔi ni ajieɔ lɛ kpo atsɔɔ he lɛ ji hiamɔ nii kɛha sanegbaa yɛ teemɔŋ hewɔ lɛ, teemɔŋ sanegbaa biɔ hekɛnɔfɔɔ ni yeɔ emuu. Ni ŋmɛnɛ, ewa akɛ aaana hekɛnɔfɔɔ.” Mligbɛ henumɔi ni abua naa ni agbaa he sane lɛ tswaa hekɛnɔfɔɔ emaa shi. Enɛ biɔ sanegbaa ni jɛ tsuiŋ ni yaa nɔ yɛ wu kɛ ŋa teŋ.

Abɛi lɛ kɛ okadi-feemɔ mli wiemɔ ko tsu nii koni ekɛwo yitsoŋ saji ni aaagba atsɔɔ he lɛ he hewalɛ, akɛ: “Gbɔmɔ tsuiŋ yiŋtoo tamɔ nu ni mli kwɔ, shi mɔ ni kɔɔ sane sɛɛ lɛ, egbalaa kɛjeɔ kpo.” (Abɛi 20:⁠5) Esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi afee mɛi ni kɔɔ sane sɛɛ, ni amɛgbala yiŋtoo loo susumɔi ni yɔɔ amɛhefatalɔi lɛ atsuii amli tɔŋŋ lɛ kɛje kpo. Susumɔ he akɛ ekolɛ nɔ ko ehao ohefatalɔ lɛ. Ni oooha hetoo akɛ: “Mi diɛŋtsɛ hu nibii eyahiii haaa mi kwraa ŋmɛnɛ” lɛ, mɛni hewɔ okɛ mlihilɛ biii lɛ akɛ: “Ani nɔ ko gba onaa ŋmɛnɛ? Mɛni ba?” Ebaahe be kɛ mɔdɛŋbɔɔ dani obo ohefatalɔ lɛ toi, shi eji nii ni ŋɔɔ, ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli, ni ebaa be yi hu akɛ okɛaatsu nii yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ, fe ni oooku ohiɛ oshwie ohefatalɔ lɛ nɔ koni otsu henumɔi ni fɛɔ kɛ béi ahe nii yɛ sɛɛ mli.

Kɛ aaana hekɛnɔfɔɔ lɛ, ebaabi ni mɔ fɛɛ mɔ aye anɔkwa, ni ebɔ mɔdɛŋ ejie ehenumɔi akpo yɛ gbɛ ni hefatalɔ kroko lɛ baanyɛ anu shishi nɔ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ hewalɛ akɛ, “nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ enaanyo awie anɔkwale, ejaakɛ gbɔmɔtso kome he nii ji wɔ.” (Efesobii 4:25) Anɔkwale wiemɔ biɔ sɛɛyoomɔ. Ŋɔɔ lɛ akɛ ŋa ko nuɔ he akɛ abooo lɛ toi. Dani eeewie lɛ, esusu abɛi nɛɛ he: “Mɔ ni wiemɔ ekaaa lɛ, ele nii, ni mɔ ni mumɔ he jɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni kɔɔ sane sɛɛ.” (Abɛi 17:27) Ni eeewie eshi ewu lɛ akɛ, “Obooo miwiemɔ toi!” lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ ekɛ mlijɔlɛ aaawie ehenumɔi ahe dani naagbai kɛ nijiaŋwujee afa yɛ emli. Ekolɛ ebaanyɛ ejie bɔ ni enuɔ he ehaa lɛ kpo kɛtsɔ nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ kɛɛmɔ nɔ, “Mile akɛ obɛ deka, shi be fioo ni mikɛ bo aaana lɛ baaha mimii ashɛ mihe diɛŋtsɛ.”

Eji anɔkwale akɛ, “kɛ ajinatoo bɛ lɛ, yiŋtoi feɔ yaka.” (Abɛi 15:22) Ohefatalɔ lɛ sumɔɔ bo, shi no etsɔɔɔ akɛ oŋa lɛ baanyɛ ale nɔ ni osusuɔ he yɛ ojwɛŋmɔ mli. Esa akɛ otsɔ ŋaa gbɛ nɔ oha ohefatalɔ lɛ ale nɔ ni yaa nɔ. Enɛ baaye abua nyɛ akɛ Kristofoi ni nyɛbote gbalashihilɛ mli, koni nyɛfee tsakemɔi ni suɔmɔ yɔɔ mli koni “nyɛbɔ mɔdɛŋ ni nyɛto mumɔ ekomefeemɔ lɛ yɛ hejɔlɛ kpaa lɛ mli.”​—Efesobii 4:​2, 3.

Ŋɔɔ Kazuo akɛ nɔkwɛmɔ nɔ, eŋa yeɔ enɔ ni esumɔɔ asɔshwɛmɔ. Ena akɛ ehiɛ mɛi anyɔmɔ dɔlai akpei ohai babaoo. Akɛni shika efaa ni ekɛwoɔ enyɔmɔ lɛ hewɔ lɛ, enyɔ ŋmɔtɔ nɛɛ mli vii diɛŋtsɛ. Kɛkɛ ni eje Biblia lɛ kasemɔ shishi, ni ena ekaa bɔ ni sa ni egba eŋa enaagbai lɛ ahe sane. Efee klalo akɛ ekɛ enaafolɔmɔi lɛ baakpe. Shi enaa kpɛ ehe moŋ, beni eŋa ni bɔi Biblia lɛ kasemɔ etsɛ lɛ kɛ mlijɔlɛ ha lɛ hetoo akɛ: “Ha wɔbɔ mɔdɛŋ wɔtao bɔ ni wɔɔfee wɔwo nɛkɛ nyɔmɔ nɛɛ” lɛ.

Amɛje shishi kɛjɛ enɔ jetsɛremɔ lɛ nɔ amɛyasara mɛi ni amɛhiɛ amɛ nyɔmɔ lɛ ni amɛbɔi amɛ nyɔmɔwoo, ni amɛhɔ̃ɔ amɛshĩa lɛ po. Nyɔmɔ lɛ woo he aaafee afi. Mɛni tsake Kimie ni ji eŋa lɛ? Yoo nɛɛ kɛɛ: “Wiemɔi ni anaa yɛ Filipibii yitso 4, kukuji 6 kɛ 7 lɛ ji anɔkwale diɛŋtsɛ. ‘Nyɛkafea yeyeeye yɛ nɔ ko nɔ ko he, shi yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ, nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ shidaa atsia nyɛtutɔmɔi lɛ ata yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ; ni Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ baabu nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔŋ nyɛmɔi ahe kɛtsɔ Kristo Yesu nɔ.’” Ekɛfata he akɛ: “Minaanyo ko ni na bɔ ni yɛ haomɔi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ miyɔɔ miishɛɛ lɛ kɛ mi je Biblia lɛ kasemɔ shishi.” Abaptisi Kazuo kɛ eŋa lɛ agbɛnɛ ni amɛmiina miishɛɛ weku shihilɛ mli ŋɔɔmɔ bianɛ.

Kɛfata he ni amɛheɔ amɛhe amɛyeɔ kɛtsɔ anɔkwale ni amɛwieɔ lɛ nɔ lɛ, wumɛi kɛ ŋamɛi ni na niiashikpamɔ ni atsi ta yɛ yiteŋgbɛ lɛ fee nɔ ko ni yeɔ buaa gbalashihilɛ mli hefatalɔi koni amɛna amɛ gbalashihilɛ mli naagbai anaa tsabaa. Amɛkɛ gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ Shishijelɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ wie. Yɛ nɔnyɛɛi kɛ naagbai ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛ amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaanyɛ yɛ eshishitoo taomɔ nii lɛ kɛ nitsumɔ mli ni amɛshi nɔ ni eshwɛ lɛ amɛwo edɛŋ lɛ, ekɛ Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ baajɔɔ amɛ. Ni mɛi enyɔ lɛ fɛɛ aaasɔle kutuu lɛ yeɔ ebuaa. Wu lɛ atsɔ hiɛ ni ‘efɔse etsui mli saji fɛɛ’ eshwie Nyɔŋmɔ hiɛ, ni etao egbɛtsɔɔmɔ kɛ kudɔmɔ yɛ haomɔ fɛɛ haomɔ ni ka ekɛ eŋa lɛ nɔ lɛ mli. (Lala 62:⁠9) Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ baabo sɔlemɔi ni tamɔ nɛkɛ toi.

Hɛɛ, abaanyɛ awo gbalashihilɛ ekomefeemɔ kpaa lɛ mli hewalɛ. Amrɔ nɛɛ po, ni wɔkɛ emuu ni wɔyeee lɛ fɛɛ hiɔ shi yɛ gbɔmɛi ni yɔɔ basabasa nɛɛ ateŋ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ ana miishɛɛ kɛ̃ yɛ amɛ tsakpaa lɛ mli. Nyɛbaanyɛ nyɛna ŋaawoi krokomɛi ni anyɛɔ atsuɔ he nii kɛ ŋaawoo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ yɛ Making Your Family Life Happy wolo lɛ ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ mli. Agbɛnɛ hu, hefatalɔi ni kɛ anɔkwayeli tsuɔ nii koni amɛkɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii lɛ yɛ hiɛnɔkamɔ akɛ abaafee amɛ ekome yɛ suɔmɔ kpaa mli, yɛ jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ feɔ ni etsɛŋ ni eeeba lɛ mli.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje