Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 9/1 bf. 10-15
  • Kristofoi Aweku Lɛ Kɛ Mumɔŋ Nibii Yeɔ Klɛŋklɛŋ Gbɛhe

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Kristofoi Aweku Lɛ Kɛ Mumɔŋ Nibii Yeɔ Klɛŋklɛŋ Gbɛhe
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Kristo​—Mumɔŋ Shihilɛ he Nɔkwɛmɔ nɔ ni Eye Emuu
  • Osharai ni Esa akɛ Atsi he Kɛjɛ He
  • Nifeemɔi Tsɔɔ Babaoo fe Wiemɔi
  • Sanegbaa Kpakpa Haa Mumɔŋ Shihilɛ Kpakpa Baa
  • Mɔdɛŋ Ni Abɔɔ Kɛtaoɔ Akɛ Nyɔŋmɔ Teŋ Wekukpãa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
  • Ani Oji Heloŋ Gbɔmɔ Aloo Mɔ Ni Hãa Nyɔŋmɔ Mumɔ Lɛ Tsɔɔ Lɛ Gbɛ?
    Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Akɛ Kristofoi—Kpee Nifeemɔ Wolo—2019
  • Yaa Nɔ Ohã Nyɔŋmɔ Mumɔ Lɛ Atsɔɔ Bo Gbɛ!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2018
  • Gbɔmɔ Kɛ Nyɔŋmɔ Teŋ Wekukpãa Kpakpa Te Aaafee Tɛŋŋ Aná?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 9/1 bf. 10-15

Kristofoi Aweku Lɛ Kɛ Mumɔŋ Nibii Yeɔ Klɛŋklɛŋ Gbɛhe

“Nyɛ fɛɛ nyɛhiɛa jwɛŋmɔ kome, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe, nyɛdɔa nyɛhe akɛ nyɛmimɛi, nyɛmli ajɔa ahaa nyɛhe, nyɛjwɛŋa heshibaa jwɛŋmɔ.”​—1 PETRO 3:⁠8.

1. Mɛɛ nibii jwere wɔhiɛ ni wɔɔhala emli nɔ ni wɔsumɔɔ, ni emli nɔ ni wɔhalaa lɛ baanyɛ asa wɔ wɔsɛɛ be he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

KWƐ bɔ ni ŋmalɛ ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ sa jogbaŋŋ yɛ adesai ashihilɛ ni etsɛ fe fɛɛ​—weku lɛ mli ehaa! Ni kwɛ bɔ ni ehe hiaa ha akɛ fɔlɔi ajie hiɛnyiɛmɔ kpo yɛ nɛkɛ nibii nɛɛ amli! Bei pii lɛ, amɛsubaŋi kpakpai kɛ amɛsubaŋi gbohii lɛ fɛɛ jeɔ kpo yɛ gbekɛbii lɛ amli. Ni kɛlɛ, hegbɛ akɛ aaahala emli nɔ ni asumɔɔ lɛ yɛ kɛha weku lɛ mli mɔ fɛɛ mɔ. Akɛ Kristofoi lɛ, wɔbaanyɛ wɔhala akɛ wɔɔfee mumɔŋ gbɔmɛi aloo helooŋ gbɔmɛi. Wɔbaanyɛ wɔhala akɛ wɔɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ aloo wɔsaŋ ehiɛ. Nakai nɔ ni wɔhala lɛ baanyɛ ekɛ jɔɔmɔ, naanɔ wala kɛ toiŋjɔlɛ​—aloo loomɔ, kɛ naanɔ gbele aba.​—1 Mose 4:​1, 2; Romabii 8:​5-8; Galatabii 5:​19-23.

2. (a) Petro tsɔɔ bɔ ni esusuɔ weku lɛ he ehaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni ji mumɔŋ shihilɛ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

2 Bɔfo lɛ wiemɔi ni yɔɔ 1 Petro yitso 3, kuku 8 lɛ nyiɛ ŋaawoo fɛfɛo ko ni ekɛha ŋamɛi kɛ wumɛi lɛ sɛɛ nɔŋŋ. Petro yɛ Kristofoi awekui ashihilɛ kpakpa namɔ he miishɛɛ waa lɛlɛŋ. Ele akɛ mumɔŋ shihilɛ ni mli wa waa ji nɔ titri ni he hiaa kɛha shia ni efee ekome, ni henumɔ yɔɔ mli lɛ namɔ. Enɛ hewɔ lɛ, etsɔɔ yɛ kuku 7 lɛ akɛ kɛji wumɛi ku amɛhiɛ amɛshwie eŋaawoo lɛ nɔ lɛ, nɔ ni baajɛ mli aba ji mumɔŋ gbɛtsii nii ni baakã wu lɛ kɛ Yehowa teŋ.a Abaanyɛ atsĩmɔ wu lɛ sɔlemɔi agbɛ kɛji ekuɔ ehiɛ eshwieɔ ŋa lɛ taomɔ nii anɔ aloo ekɛ yitsoŋwalɛ ye enɔ.

Kristo​—Mumɔŋ Shihilɛ he Nɔkwɛmɔ nɔ ni Eye Emuu

3. Te Paulo ma Kristo nɔkwɛmɔ nɔ kɛha wumɛi lɛ nɔ mi eha tɛŋŋ?

3 Weku lɛ mumɔŋ shihilɛ damɔ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa nɔ. Kɛ wu lɛ ji Kristofonyo ni hiɔ shi yɛ naa lɛ, no lɛ enyiɛɔ hiɛ yɛ mumɔŋ sui akpojiemɔ mli. Kɛji abɛ wu ni heɔ yeɔ lɛ, no lɛ nyɛ lɛ ji mɔ ni kaa akɛ eeetsu nakai gbɛnaa nitsumɔ lɛ he nii. Yɛ shihilɛi enyɔ nɛɛ fɛɛ mli lɛ, Yesu Kristo feɔ nɔkwɛmɔ nɔ ni eye emuu ni sa akɛ anyiɛ sɛɛ. Ejeŋba, ewiemɔi, kɛ esusumɔi tswaa mɔ emaa shi ni ehaa mɔ hejɔɔmɔ hu be fɛɛ be. Yɛ be kɛ bei amli lɛ, bɔfo Paulo gbalaa nikanelɔ lɛ jwɛŋmɔ kɛyaa Kristo suɔmɔ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ewie akɛ: “Wu lɛ ji ŋa lɛ yitso, taakɛ bɔ ni Kristo hu ji asafo lɛ yitso, ni lɛ nɔŋŋ ji gbɔmɔtso lɛ yiwalaherelɔ lɛ. Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ.”​—Efesobii 5:​23, 25, 29; Mateo 11:​28-30; Kolosebii 3:⁠19.

4. Mɛɛ mumɔŋ shihilɛ he nɔkwɛmɔ Yesu fee efɔ shi?

4 Yesu ji mumɔŋ shihilɛ kpakpa kɛ yitsoyeli ni atsuɔ he nii yɛ suɔmɔ, mlihilɛ, kɛ henumɔ mli lɛ he nɔkwɛmɔ ni ekaaa. Eji mɔ ni kɛ ehe shaa afɔle, jeee mɔ ni sumɔɔ akɔnɔ shihilɛ. Ewoɔ e-Tsɛ lɛ hiɛ nyam be fɛɛ be ni ebuɔ eyitsoyeli lɛ. Enyiɛɔ e-Tsɛ gbɛtsɔɔmɔ sɛɛ, no hewɔ lɛ enyɛ ewie akɛ: “Mi diɛŋtsɛ minyɛŋ miyiŋ mato mafee nɔ ko; bɔ ni minuɔ lɛ, nakai mikojoɔ, ni mikojomɔ lɛ jalɛ kojomɔ ni, ejaakɛ mitaooo nɔ ni mi diɛŋtsɛ misumɔɔ, shi moŋ nɔ ni tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ sumɔɔ.” “Mitooo miyiŋ mifeee nɔ ko, shi moŋ bɔ ni mi-Tsɛ tsɔɔ mi lɛ, nakai miwieɔ.”​—Yohane 5:​30; 8:​28; 1 Korintobii 11:⁠3.

5. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ Yesu kɛ niyenii ni eha esɛɛnyiɛlɔ lɛ fee efɔ shi eha wumɛi?

5 Mɛni enɛ tsɔɔ kɛhaa wumɛi? Etsɔɔ akɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni esa akɛ amɛnyiɛ sɛɛ yɛ nibii fɛɛ mli ji Kristo, mɔ ni baa ehe shi ehaa e-Tsɛ be fɛɛ be lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, bɔ ni Yehowa haa shikpɔŋ nɔ nibii fɛɛ ni wala yɔɔ mli lɛ niyenii lɛ, nakai nɔŋŋ Yesu ha esɛɛnyiɛlɔi lɛ niyenii. Ekuuu ehiɛ efɔɔɔ amɛ heloonaa hiamɔ nii titri lɛ anɔ. Enaakpɛɛ nii ni ji hii 5,000 kɛ mɛi 4,000 ni elɛ amɛ lɛ ji ekwɛmɔ kɛ bɔ ni etsuɔ gbɛnaa nii ahe nii ehaa lɛ he odaseyeli (Marko 6:​35-44; 8:​1-9) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ, weku yitsei ni tsuɔ amɛgbɛnaa nii ahe nii lɛ tsuɔ amɛshia mli bii aheloonaa hiamɔ nii ahe nii. Shi ani amɛgbɛnaa nii nɛɛ yawaa jɛmɛ kɛkɛ?​—1 Timoteo 5:⁠8.

6. (a) Mɛɛ weku lɛ hiamɔ nii ni he hiaa esa akɛ atsu he nii? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wumɛi kɛ tsɛmɛi baanyɛ atsɔɔ saneshishinumɔ yɛ?

6 Wekui yɛ hiamɔ nii krokomɛi ni he hiaa waa, taakɛ Yesu fee lɛ faŋŋ lɛ. Amɛyɛ mumɔŋ kɛ henumɔŋ hiamɔ nii hu. (5 Mose 8:3; Mateo 4:⁠4) Wɔkɛ mɛi krokomɛi naa sharamɔ, yɛ weku lɛ mli kɛ asafo lɛ mli fɛɛ. Gbɛtsɔɔmɔ kpakpa he miihia wɔ koni ekanya wɔ ni wɔtswa mɛi krokomɛi wɔma shi. Ni wumɛi kɛ tsɛmɛi yɛ gbɛfaŋnɔ titri ni amɛaatsu yɛ enɛ gbɛfaŋ​—ni titri po lɛ, kɛ onukpai loo asafoŋ sɔɔlɔi ji amɛ. Fɔlɔi komekomei hu hiaa sui ni tamɔ nɛkɛ beni amɛyeɔ amɛbuaa amɛbii lɛ. Jeee nɔ ni weku lɛ mli bii lɛ wieɔ lɛ pɛ esa akɛ fɔlɔi lɛ anu shishi, shi moŋ nɔ ni ashiɔ ni awieee lɛ hu. No biɔ ni ena sɛɛyoomɔ, be, kɛ tsuishitoo. No ji yiŋtoo kome hewɔ ni Petro nyɛ ekɛɛ akɛ esa akɛ wumɛi asusu amɛŋamɛi ahe ni amɛkɛ amɛ ahi shi yɛ nilee naa lɛ.​—1 Timoteo 3:​4, 5, 12; 1 Petro 3:⁠7.

Osharai ni Esa akɛ Atsi he Kɛjɛ He

7, 8. (a) Mɛni he hiaa kɛji weku ko baatsi ehe kɛjɛ mumɔŋ lɛlɛ-shishamɔ he? (b) Mɛni hu he hiaa kɛfata shishijee kpakpa yɛ Kristofoi agbɛ lɛ nɔ nyiɛmɔ he? (Mateo 24:⁠13)

7 Mɛni hewɔ jwɛŋmɔ ni aaahi weku lɛ mumɔŋ shihilɛ nɔ lɛ he hiaa waa lɛ? Kɛ wɔɔfee he mfoniri lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi akɛ, Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ lɛlɛ kudɔlɔ hiɛ ahi ewoji ni tsɔɔ lɛ gbɛ lɛ anɔ waa beni ekudɔɔ lɛlɛ kɛtsɔɔ nui ni mli yɔɔ oshara, ni hei ni mli kwɔɔɔ fa yɛ mli lɛ? Yɛ August 1992 mli lɛ, akɛ lɛlɛ wulu ni atsɛɔ lɛ Queen Elizabeth 2 (QE2) lɛ fa gbɛ kɛtsɔ hei ni shia kɛ tɛi ni lakaa mɔ yɔɔ, he ni afɔɔ lɛlɛ kudɔmɔ mli tɔmɔi babaoo kɛkpee yɛ. Maŋ lɛ mlinyo ko wie akɛ: “Lɛlɛ kudɔlɔi pii anitsumɔ eje amɛdɛŋ yɛ osharai ni amɛkɛkpe yɛ jɛmɛ lɛ hewɔ.” QE2 yashi nu shishi gɔŋ ko. Nakai tɔmɔ ni ba lɛ fite nii babaoo. Lɛlɛ lɛ mlijaa etɛ mli ekome fite, ni eha ebalɛ akɛ esa akɛ akɛ lɛlɛ lɛ akpa nitsumɔ otsii babaoo koni asaa.

8 Nakai nɔŋŋ, kɛji weku lɛ “kudɔlɔ” lɛ kwɛɛɛ gbɛtsɔɔmɔ wolo, ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli jogbaŋŋ lɛ, ebaanyɛ ekɛ mumɔŋ oshara aba eweku lɛ nɔ. Yɛ onukpa loo asafoŋ sɔɔlɔ gbɛfaŋ lɛ, nɔ ni baanyɛ ajɛ mli aba ji asafoŋ sɔɔmɔ hegbɛi ni aaaŋmɛɛ lɛ, kɛ ekolɛ awui ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni eeeye weku lɛ mli bii krokomɛi. No hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo akwɛ jogbaŋŋ ni mumɔŋ shikplikpii-feemɔ akaye enɔ, ni eeha ekɛ ehe miifɔ etsutsu nikasemɔ sui kpakpai kɛ ekaa ni eyɔɔ lɛ nɔ. Efaaa akɛ mɔ ko aaaje shishi jogbaŋŋ yɛ wɔ Kristofoi agbɛ lɛ nɔ kɛkɛ; esa akɛ egbe gbɛfaa lɛ naa yɛ omanyeyeli mli.​—1 Korintobii 9:​24-27; 1 Timoteo 1:⁠19.

9. (a) Te teemɔŋ nikasemɔ he hiaa ha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ saji ni he hiaa waa wɔbaanyɛ wɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe?

9 Ehe miihia ni wɔkɛ wɔ “gbɛtsɔɔmɔ wolo” lɛ anyiɛ pɛpɛɛpɛ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ daa nɔ, bɔni afee ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ mumɔŋ shishamɔ hei, tɛi, kɛ shia mlibotemɔ he. Wɔnyɛŋ wɔkɛ wɔhe afɔ shishijee nikasemɔ ni kɛ wɔ ba anɔkwale lɛ mli lɛ kɛkɛ nɔ. Wɔ mumɔŋ hewalɛnamɔ damɔ daa gbi nikasemɔ kɛ sɔɔmɔ gbɛjianɔtoo ní ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ni wɔkɛaatsu nii lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni wɔyaa asafoŋ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ shishi beni wɔhiɛ nɛkɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani mi, aloo ákɛ weku lɛ, ani wɔkase emli sane ni akaseɔ nɛɛ lɛlɛŋ, ni wɔkane ŋmalɛi lɛ ni wɔjwɛŋ ekɛ nitsumɔ nɔ jogbaŋŋ? Aloo ani wɔfolɔ hetooi lɛ ashishi kɛkɛ? Ani, ekolɛ wɔku wɔhiɛ wɔfɔ sane ni abaakase lɛ kanemɔ nɔ po dani wɔba kpee lɛ?’ Sanebimɔi nɛɛ ahetoohamɔ kɛ anɔkwayeli baaha osusu onikasemɔ sui ahe jogbaŋŋ, ni ekolɛ eeekanya henumɔ ko yɛ omli ni oha eya hiɛ​—kɛji nakai feemɔ he miihia.​—Hebribii 5:​12-14.

10. Mɛni hewɔ he-kaa-kɛ-kwɛmɔ he hiaa lɛ?

10 Mɛni hewɔ he-kaa-kɛ-kwɛmɔ ni tamɔ nɛkɛ he hiaa lɛ? Ejaakɛ wɔyɛ jeŋ ko ni Satan mumɔ kudɔɔ lɛ mli, jeŋ ko ni bɔɔ mɔdɛŋ ni ebutu hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ eshiwooi amli lɛ, yɛ gbɛi babaoo ni yɔɔ nigii nɔ. Eji jeŋ ko ni miitao ni wɔhi shi ni wɔnaaa deka bibioo po kɛha mumɔŋ hiamɔ nii ahe nitsumɔ. No hewɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani miweku lɛ he wa yɛ mumɔŋ? Akɛ fɔlɔ lɛ, ani mihe wa waa taakɛ akpaa gbɛ yɛ mihe lɛ? Akɛ weku lɛ, ani wɔmiiná nakai mumɔŋ hewalɛ ni kanyaa jwɛŋmɔ lɛ, ni yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkpɛ yiŋ ni damɔ jalɛ kɛ anɔkwayeli nɔ lɛ eko?’​—Efesobii 4:​23, 24.

11. Mɛni hewɔ Kristofoi akpeei he yɔɔ sɛɛnamɔ yɛ mumɔŋ lɛ? Ha ehe nɔkwɛmɔ nɔ.

11 Esa akɛ kpee fɛɛ kpee ni wɔyaa lɛ awo wɔmumɔŋ shihilɛ lɛ mli hewalɛ. Nakai ŋmɛlɛtswai ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa ni wɔyeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ kɛ Asafo Woloŋ Nikasemɔ lɛ shishi lɛ yeɔ ebuaa ni wɔnaa hejɔɔmɔ yɛ ŋmɛlɛtswai babaoo ni wɔyeɔ ni wɔkɛmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔhi shi yɛ Satan jeŋ gbonyo nɛɛ mli lɛ sɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kwɛ bɔ ni ehaa wɔ hejɔɔmɔ akɛ wɔɔkase Gbɔmɔ ni Fe Mɔ Fɛɛ Mɔ ni Ehi Shi Pɛŋ wolo lɛ! Enɛ eye ebua wɔ ni wɔná Yesu, kɛ eshihilɛ, kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he shishinumɔ ni mli tse. Wɔkane ŋmalɛi ni atsɛ lɛ fɛɛ jogbaŋŋ, ni wɔ diɛŋtsɛ wɔtao nibii amli, ni wɔtsɔ nakai feemɔ nɔ wɔkase nii babaoo kɛjɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni Yesu fee efɔ shi lɛ mli.​—Hebribii 12:1-3; 1 Petro 2:⁠21.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kaa wɔmumɔŋ shihilɛ yɛ?

12 Wɔmumɔŋ shihilɛ he kaa fɛfɛo ko ji wɔ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Ehe miihia ni wɔna kanyamɔ ni sa, kɛ suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ wɔnaanyo gbɔmɔ hu, bɔni afee ni wɔnyɛ wɔya nɔ yɛ wɔ daa gbi kɛ trukaa odaseyeli mli, bei pii lɛ, yɛ maŋbii ni efee shikplikpii loo shitee-kɛ-wolɔi ateŋ. Eji anɔkwale akɛ, mɔ ko naaa kpoomɔ he miishɛɛ, ni eeenyɛ ebalɛ nakai yɛ wɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Shi esa akɛ wɔkai akɛ sanekpakpa lɛ ji nɔ ni amɛkpooɔ lɛ, shi jeee wɔ akɛ mɛi aŋkroaŋkroi Yesu kɛɛ: “Kɛji je lɛ miinyɛ nyɛ lɛ, nyɛnaa nyɛlea akɛ mi tsutsu enyɛ. Eji je lɛŋ nyɛjɛ kulɛ, je lɛ aaasumɔ lɛ diɛŋtsɛ emɛi, shi akɛni nyɛjɛɛɛ je lɛŋ, shi mi moŋ mihala nyɛ kɛjɛ je lɛŋ lɛ, no hewɔ je lɛ nyɛɔ nyɛ lɛ. . . . Shi amɛaaŋɔ enɛɛmɛi fɛɛ amɛfee nyɛ yɛ migbɛi lɛ hewɔ, ejaakɛ amɛleee mɔ ni tsu mi lɛ.”​—Yohane 15:​18-21.

Nifeemɔi Tsɔɔ Babaoo fe Wiemɔi

13. Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ kome baanyɛ afite weku lɛ mumɔŋ shihilɛ kwraa yɛ?

13 Mɛni baa yɛ weku ko mli, kɛji emli bii lɛ fɛɛ buɔ hetsemɔ kɛ falefale feemɔ ni aaahi shia lɛ mli, ja amɛteŋ mɔ kome pɛ lɛ? Kɛ nugbɔ nɛ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ kwɛɔ koni ekaloo ŋmɔtɔ kɛmiiba shia lɛ mli, ja nakai mɔ ko ni hiɛ kpaa nii anɔ lɛ pɛ. Ŋmɔtɔ najianaa ni anaa yɛ he fɛɛ he lɛ yeɔ nakai mɔ lɛ anyagba feemɔ he odase, ni ekɛwoɔ mɛi krokomɛi anitsumɔ. Nakai nɔŋŋ ebaa lɛ yɛ mumɔŋ shihilɛ he. Hiɛjoolɔ loo anyagba feelɔ koome pɛ baanyɛ afite weku lɛ gbɛi kwraa. Esa akɛ weku lɛ mli bii lɛ fɛɛ abɔ mɔdɛŋ ni amɛjie Kristo jwɛŋmɔ lɛ eko kpo, shi jeee fɔlɔi lɛ pɛ. Kwɛ bɔ ni efeɔ hejɔɔmɔ ehaa kɛ amɛ fɛɛ amɛfee ekome kɛtsu nii kɛha naanɔ wala namɔ! Mumɔŋ shihilɛ batsɔɔ nakai weku lɛ su ni akadiɔ waa (shi jeee he ni abuɔ akɛ jalɔi). Afɔɔɔ hiɛ ni akuɔ ashwieɔ mumɔŋ nibii anɔ namɔ yɛ weku ni tamɔ nakai mli.​—Jajelɔ 7:​16; 1 Petro 4:​1, 2.

14. Mɛɛ heloonaa nibii ahe kaai Satan kɛshwieɔ wɔgbɛ nɔ?

14 Wɔ fɛɛ wɔyɛ heloonaa hiamɔ nii titrii komɛi ni esa akɛ wɔná koni ebaa wɔwala yi daa gbi. (Mateo 6:​11, 30-32) Shi bei pii lɛ, nibii ni wɔtaoɔ lɛ batsĩɔ wɔhiamɔ nii ahiɛ kwraa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Satan gbɛjianɔtoo lɛ kɛ shia mlisaamɔ nibii heei ni haa anaa miishɛɛ haa. Kɛji be fɛɛ be lɛ wɔmiitao wɔna nɔ fɛɛ nɔ ni afee lɛ mli ehee fe fɛɛ ni yɔɔ lɛ, no haŋ wɔtsui anyɔ wɔmli kɔkɔɔkɔ, ejaakɛ etsɛɛɛ ni ehee fe fɛɛ ni eba lɛ tsɔɔ emomo, ni ehee kroko ni hi fe no bayeɔ enajiaŋ. Jarayeli je lɛ eto shihilɛ ko shishi, ni eeya nɔ eebɔle ehe sɔŋŋ ni esɛɛɛ efooo kɔkɔɔkɔ. Elakaa wɔ koni wɔya nɔ wɔtao shika babaoo daa nɛɛ ni wɔkɛna nibii babaoo ni wɔtaoɔ. Enɛ baanyɛ ekɛ wɔ aya “kwashiai akɔnɔi pii ni fiteɔ mɔ,” loo “kwashiai otii ni yɔɔ oshara” mli. Nɔ ni baanyɛ ajɛ mli aba ji shihilɛ ni eŋmɛɛɛ pɛpɛɛpɛ, kɛ deka ni anaaa ahaaa mumɔŋ nitsumɔi.​—1 Timoteo 6:​9, 10; The Jerusalem Bible.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ weku yitso lɛ nɔkwɛmɔ nɔ he hiaa yɛ?

15 Yɛ biɛ hu lɛ, nɔkwɛmɔ nɔ ni Kristofoi aweku yitso lɛ feɔ lɛ he miihia waa diɛŋtsɛ. Esa akɛ esu ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ je lɛŋ kɛ mumɔŋ gbɛnaa nii ahe nitsumɔ mli lɛ akanya weku lɛ mli bii krokomɛi lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ kɛ tsɛ loo wu lɛ kɛ wiemɔ mli famɔ ni hi jogbaŋŋ haa, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ ehiii shi yɛ ewiemɔi nɛɛ anaa lɛ, ebaaye awui waa. Etsɛŋ ni gbekɛbii lɛ baana akɛ ookɛɛ amɛ nɔ ni hi ni sa akɛ amɛfee, shi bo diɛŋtsɛ lɛ ofeee nakai. Nakai nɔŋŋ etsɛɛɛ ni onukpa aloo asafoŋ sɔɔlɔi ni woɔ mɛi krokomɛi hewalɛ yɛ shia-kɛ-shia sɔɔmɔ lɛ mli, shi kɛlɛ efɔɔɔ eweku lɛ he fatamɔ yɛ nakai nitsumɔ lɛ mli lɛ laajeɔ ebulɛ, yɛ weku lɛ kɛ asafo lɛ mli fɛɛ.​—1 Korintobii 15:​58; okɛto Mateo 23:3 he.

16. Mɛɛ saji wɔbaanyɛ wɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe?

16 No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔpɛi wɔshihilɛ mli ni ehe aba sɛɛnamɔ aha wɔ. Ani wɔgbala wɔjwɛŋmɔ fɛɛ kɛtee omanye ni wɔɔye yɛ je lɛŋ lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ wɔku wɔhiɛ wɔfɔ mumɔŋ hiɛyaa nɔ? Ani wɔmiiya hiɛ waa yɛ je lɛŋ nibii asɛɛdii mli, shi wɔmiiba sɛɛ yɛ asafo lɛ mli? Kaimɔ Paulo ŋaawoo lɛ, akɛ: “Anɔkwa wiemɔ nɛ: Kɛ mɔ ko miitao nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ, eetao nitsumɔ kpakpa.” (1 Timoteo 3:⁠1) Gbɛnaa nii ahe nitsumɔ jogbaŋŋ yɛ asafo lɛ mli tsɔɔ he ni wɔmumɔŋ shidaamɔ etee hiɛ kɛyashɛ fe nɔwomɔ ni wɔɔna yɛ nitsumɔ mli. Esa akɛ wɔhiɛ pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ mli jogbaŋŋ bɔni afee ni wɔkaŋmɛ wɔnitsumɔtsɛmɛi agbɛ ni amɛmiikudɔ wɔ shihilɛ, tamɔ nɔ ni wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha amɛ, shi jeee Yehowa.​—Mateo 6:⁠24.

Sanegbaa Kpakpa Haa Mumɔŋ Shihilɛ Kpakpa Baa

17. Mɛni yeɔ ebuaa kɛha anɔkwa suɔmɔ namɔ yɛ weku lɛ mli?

17 Shiai akpekpei abɔ yɛ ŋmɛnɛ ni amɛtsɔmɔ shiai ni awɔɔ mli kɛkɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Weku lɛ mli bii baa shia lɛ mli ni amɛbawɔɔ ni amɛyeɔ nii pɛ, kɛkɛ lɛ amɛkɛ oyaiyeli eshi shia ekoŋŋ. Amɛfɔɔɔ shitaramɔ ni amɛaaye nii kutuu yɛ okpɔlɔ kome he. Henumɔ ni anuɔ he yɛ weku shihilɛ mli lɛ eko bɛ amɛteŋ. Mɛni jɛɔ mli baa? Amɛkɛ amɛhe naaa sharamɔ, ni sanegbaa ni he hiaa ehiii amɛteŋ. Ni nɔ ni baanyɛ ajɛ mli aba ji mɛi krokomɛi ahe miishɛɛ ni anaaa, ekolɛ amɛhe po ni asusuuu. Kɛji wɔsumɔɔ wɔhe lɛ, wɔtoɔ be ni wɔkɛgbaa sane ni wɔboɔ mɛi atoi hu. Wɔwoɔ hewalɛ, ni wɔyeɔ wɔbuaa. Nɛkɛ mumɔŋ shihilɛ fã nɛɛ kɔɔ sanegbaa ni he hiaa waa ni aaaya nɔ yɛ wu kɛ ŋa teŋ, kɛ agbɛnɛ yɛ fɔlɔi kɛ bii ateŋ lɛ he.b Ebiɔ be kɛ ŋaa kɛ nitsumɔ beni wɔkɛ wɔhe gbaa sane lɛ, koni wɔkɛ mɛi krokomɛi aja wɔmiishɛɛ, niiashikpamɔi kɛ naagbai lɛ.​—1 Korintobii 13:​4-8; Yakobo 1:⁠19.

18. (a) Mɛni ji gbɛtsii nii wulu ko ni tsĩɔ sanegbaa naa? (b) Mɛni nɔ atswaa wekukpaa kpakpa amaa?

18 Sanegbaa kpakpa biɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ. Etsɔɔ be pɔtɛɛ ni aaato ni akɛ he agba sane ni abo mɛi krokomɛi hu toi. Gbɛtsii nii wuji ni tsĩɔ enɛ naa lɛ ateŋ ekome ji nakai tsɔne ni fiteɔ mɔ be, ni yɔɔ gbɛhe ni woo yɔɔ mli yɛ shiai pii amli lɛ​—TV. Enɛ bafeɔ kaa​—ani TV kudɔɔ bo, aloo bo okudɔɔ TV lɛ? TV kudɔmɔ biɔ yiŋkpɛɛ ni yɔɔ shiŋŋ​—nɔ ni fata he hu ji faishitswaa ni akɛaagbe. Shi enɛ baagbele gbɛ eha wɔ ni wɔbɛŋkɛ wɔhe akɛ weku mli bii, agbɛnɛ akɛ mumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei. Wekukpaa kpakpa ni aaahi shi lɛ biɔ sanegbaa kpakpa, ni wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔnu wɔhe shishi, wɔle wɔhiamɔ nii kɛ nibii ni wɔnaa he miishɛɛ, ni wɔkɛɛkɛɛ wɔhe bɔ ni wɔhiɛ sɔɔ nibii ni mɛi ejɛ mlihilɛ mli amɛfee amɛha wɔ lɛ fɛɛ. Yɛ wiemɔ kroko mli lɛ, sanegbaa ni sa lɛ tsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ mɛi krokomɛi ni wɔbuɔ amɛ hu.​—Abɛi 31:​28, 29.

19, 20. Kɛ wɔsusuɔ mɛi fɛɛ ni yɔɔ weku lɛ mli lɛ ahe lɛ, mɛni wɔbaafee?

19 No hewɔ lɛ, kɛ wɔna suɔmɔ kɛ henumɔ wɔha wɔhe yɛ weku lɛ mli​—ni suɔmɔ kɛ henumɔ ni wɔɔna wɔha weku mli bii ni jeee heyelilɔi lɛ fata he lɛ​—no lɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ waa yɛ wɔmumɔŋ shihilɛ ni wɔtswaa wɔmaa shi lɛ kɛ emlihiɛmɔ mli. No baaha wɔnyiɛ Petro ŋaawoo lɛ sɛɛ, yɛ weku lɛ shihilɛ mli, akɛ: “Shi naagbee lɛ, nyɛ fɛɛ nyɛhiɛa jwɛŋmɔ kome, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe, nyɛdɔa nyɛhe akɛ nyɛmimɛi, nyɛmli ajɔa ahaa nyɛhe, nyɛjwɛŋa heshibaa jwɛŋmɔ, nyɛkɛ efɔŋ akatoa efɔŋ najiaŋ aloo jɛmɔ yɛ jɛmɔ najiaŋ, shi moŋ nyɛjɔɔa, ejaakɛ nyɛle akɛ enɛ hewɔ atsɛ nyɛ, koni nyɛnine ashɛ jɔɔmɔ lɛ nɔ.”​—1 Petro 3:​8, 9.

20 Kɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔhiɛ wɔmumɔŋ shihilɛ lɛ mli lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔna Yehowa dɛŋ jɔɔmɔi bianɛ, ni enɛ baanyɛ atsa nɔ kɛya edɛŋ jɔɔmɔi ni wɔɔna yɛ wɔsɛɛ be mli beni wɔnine aaashɛ naanɔ wala nikeenii nɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ mli. Nibii pii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee akɛ weku ni wɔkɛye wɔbua wɔhe yɛ mumɔŋ. Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baasusu sɛɛnamɔi ni jɛɔ nii ni afeɔ kutuu akɛ weku lɛ mli baa lɛ he.​—Luka 23:​43; Kpojiemɔ 21:​1-4.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Atsɔɔ mumɔŋ shihilɛ shishi akɛ “henumɔ ni anaa ahaa, loo he ni akɛkpɛtɛɔ jamɔ mlai ahe: su loo shihilɛ ni tsɔɔ mumɔŋ gbɔmɔ ni aji.” (Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary) Mumɔŋ gbɔmɔ sɛɛsɛɛ ji helooŋ gbɔmɔ, gbɔmɔ ni feɔ enii tamɔ kooloo.​—1 Korintobii 2:​13-16; Galatabii 5:​16, 25; Yakobo 3:​14, 15; Yuda 19.

b Kɛ ootao ŋaawoi babaoo yɛ weku mli sanegbaa he lɛ, kwɛmɔ September 1, 1991 Buu-Mɔɔ, baafai 20-2.

Ani Okaiɔ?

◻ Mɛni ji mumɔŋ shihilɛ?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ weku yitso lɛ baanyɛ akase Kristo nɔkwɛmɔ nɔ lɛ yɛ?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsi wɔhe kɛjɛ nibii ni woɔ wɔmumɔŋ shihilɛ he gbeyei lɛ?

◻ Mɛni baanyɛ afite weku lɛ mumɔŋ shihilɛ kwraa?

◻ Mɛni hewɔ sanegbaa kpakpa he hiaa lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Asafo Woloŋ Nikasemɔ lɛ shishi ni wɔɔya lɛ woɔ weku lɛ hewalɛ yɛ mumɔŋ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje