Nɔ Titri Ni Haa Anaa Nyɛmimɛi Ahedɔɔ
“Nyɛkɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ afataa [nyɛ] Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ he.”—2 PETRO 1:5-7, New World Translation.
1. Mɛni ji yiŋtoi titrii ni haa Yehowa webii ahenaabuamɔi feɔ miishɛɛ be waa nakai lɛ?
BE KO lɛ, datrɛfonyo ko ni jeee Yehowa Odasefonyo yakwɛ bɔ ni akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ sɔɔmɔ nitsumɔ woɔ ebiyoo ni egbe Buu Mɔɔ Biblia Gilead Skul tsɔsemɔ naa lɛ dɛŋ lɛ. Miishɛɛ ni gbɔmɛi ni ba shishi lɛ yɔɔ lɛ ha enaa kpɛ ehe aahu akɛ esusu akɛ hela bibioo ko pɛ yɔɔ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ateŋ. Mɛni ha gbɔmɛi nɛɛ na miishɛɛ nakai lɛ? Ni yɛ enɛ he lɛ mɛni haa Yehowa webii akpeei fɛɛ, yɛ asafoŋ, kpokpaa nɔ kpeei, kɛ kpokpaa wuji anɔ kpeei ashishi feɔ miishɛɛ be nakai lɛ? Ani jeee no ji nyɛmimɛi ahedɔɔ ni amɛjieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ hewɔ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nyɛmimɛi ahedɔɔ ji yiŋtoo kome hewɔ ni ha awie akɛ jamɔ kuu ko bɛ ni naa miishɛɛ, nyamɔ, kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli kɛjɛɔ jamɔ mli babaoo tamɔ bɔ ni Yehowa Odasefoi naa.
2, 3. Mɛɛ Hela wiemɔi enyɔ tsuɔ henumɔi ni esa akɛ wɔna wɔha wɔhe lɛ ahe nii, ni mɛni ji sui titrii ni kadiɔ nakai Hela wiemɔi lɛ?
2 Esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ wɔbaana nyɛmimɛi ahedɔɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ bɔfo Petro wiemɔi ni yɔɔ 1 Petro 1:22 lɛ hewɔ: “Ni akɛ nɔ ni nyɛtsɔ mumɔ lɛ nɔ nyɛtsuu nyɛsusumai ahe yɛ anɔkwale lɛ toiboo mli nyɛha nyɛmimɛi ahedɔɔ ni apasa bɛ mli hewɔ lɛ, nyɛkɛ tsui krɔŋŋ asumɔa nyɛhe jogbaŋŋ.” Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “nyɛmimɛi ahedɔɔ” lɛ mli nibii titrii lɛ ekome ji phi·liʹa (hedɔɔ). Eshishinumɔ kɛ a·gaʹpe, ni afɔɔ eshishitsɔɔmɔ akɛ “suɔmɔ” lɛ yɛ tsakpaa. (1 Yohane 4:8) Yɛ be mli ni akɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ kɛ suɔmɔ tsuɔ nii yɛ bei pii amli akɛtoɔ eko najiaŋ lɛ, amɛhiɛ sui sɔrɔtoi pɔtɛɛ komɛi. Esaaa ni wɔkɛ eko futuɔ eko, taakɛ Biblia shishitsɔɔlɔi pii feɔ lɛ. (Wɔbaasusu wiemɔi enyɔ nɛɛ fɛɛ he yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.)
3 Woloŋlelɔ ko wie yɛ sɔrɔto-feemɔ ni yɔɔ Hela wiemɔi enyɔ nɛɛ amli lɛ he akɛ, phi·liʹa ji “wiemɔ ni miishɛɛ kɛ ekomefeemɔ kɛ hedɔɔ yɔɔ mli diɛŋtsɛ.” Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, a·gaʹpe kɔɔ jwɛŋmɔ lɛ he babaoo. No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni akɛɔ wɔ akɛ wɔsumɔ (a·gaʹpe) wɔhenyɛlɔi lɛ, wɔdɔɔɔ amɛhe. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ “naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” (1 Korintobii 15:33) Nɔ ni tsɔɔ lolo akɛ sɔrɔto-feemɔ yɛ mli hu ji bɔfo Petro wiemɔi nɛɛ: “Ni nyɛkɛ suɔmɔ afataa [nyɛ]nyɛmimɛi ahedɔɔ lɛ he.”—2 Petro 1:5-7; okɛto Yohane 21:15-17 he, NW.a
Nyɛmimɛi Asuɔmɔ Krɛdɛɛ He Nɔkwɛmɔ Nii
4. Mɛni hewɔ Yesu kɛ Yohane yɔɔ hedɔɔ krɛdɛɛ ko kɛhaa amɛhe lɛ?
4 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ nyɛmimɛi asuɔmɔ krɛdɛɛ he nɔkwɛmɔ nii kpakpai pii haa wɔ. Nɛkɛ hedɔɔ krɛdɛɛ nɛɛ jeee nɔ ni jɛ yiŋsusumɔ ko kɛkɛ mli, shi moŋ edamɔ hiɛsɔɔ ni ayɔɔ kɛhaa sui sɔrɔtoi ni ekaaa lɛ anɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ni ale fe fɛɛ ji hedɔɔ ni Yesu yɔɔ kɛha bɔfo Yohane lɛ. Sanebimɔ ko bɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ ni Yesu yɔɔ kɛha ebɔfoi anɔkwafoi lɛ he, ni yɛ yiŋtoo kpakpa hu hewɔ. (Luka 22:28) Gbɛ kome ni etsɔ nɔ etsɔɔ enɛ ji kɛtsɔ amɛnaji ahe ni efɔfɔɔ eha amɛ, ni no ha ekɛ nikasemɔ yɛ heshibaa he ha amɛ lɛ nɔ. (Yohane 13:3-16) Shi Yesu yɛ hedɔɔ krɛdɛɛ ko kɛha Yohane, ni Yohane tsi enɛ ta shii abɔ. (Yohane 13:23; 19:26; 20:2) Taakɛ Yesu yɔɔ nɔ ni eeedamɔ nɔ ejie hedɔɔ kpo etsɔɔ ekaselɔi lɛ kɛ ebɔfoi lɛ, eka shi faŋŋ akɛ Yohane kɛ nɔ ko pɔtɛɛ ni Yesu aaadamɔ nɔ ana hedɔɔ krɛdɛɛ aha lɛ lɛ ha, yɛ bɔ ni ehiɛ sɔɔ Yesu babaoo lɛ hewɔ. Wɔbaanyɛ wɔna enɛ yɛ Yohane niŋmaai lɛ amli, yɛ e-Sanekpakpai lɛ kɛ ewoji ni jɛ mumɔŋ lɛ fɛɛ mli. Kwɛ bɔ ni etsiɔ suɔmɔ ta shii abɔ yɛ nakai niŋmaai lɛ amli ehaa! Anaa hiɛsɔɔ babaoo ni Yohane yɔɔ kɛha Yesu mumɔŋ sui lɛ yɛ nɔ ni eŋma yɛ Yohane yitsei 1 kɛ 13 kɛyashi 17 lɛ mli, kɛ agbɛnɛ hu yɛ bɔ ni etsi shihilɛ mli ni Yesu yɔɔ dani ebatsɔ adesa lɛ ta shii abɔ lɛ hewɔ.—Yohane 1:1-3; 3:13; 6:38, 42, 58; 17:5; 18:37.
5. Mɛni abaanyɛ awie yɛ hedɔɔ krɛdɛɛ ni Paulo kɛ Timoteo yɔɔ kɛha amɛhe lɛ he?
5 Nakai nɔŋŋ hu wɔsumɔŋ ni wɔku wɔhiɛ wɔshwie nyɛmimɛi ahedɔɔ krɛdɛɛ ni bɔfo Paulo kɛ enaanyo Kristofonyo hefatalɔ Timoteo yɔɔ kɛha amɛhe, ni eka shi faŋŋ akɛ edamɔ sui ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ ni amɛhiɛ sɔɔ yɛ amɛhe lɛ nɔ lɛ nɔ. Saji kpakpai ni awie yɛ Timoteo he yɛ Paulo niŋmaai lɛ amli, tamɔ: “Ejaakɛ mibɛ mɔ ko ni ejwɛŋmɔ kɛ mijwɛŋmɔ yeɔ egbɔ, ni nyɛhe sane dɔɔ lɛ krɔŋŋ tamɔ lɛ; . . . Shi nyɛle etɛ naa, akɛ ekɛ mi sɔmɔɔ yɛ sanekpakpa lɛ hewɔ tamɔ bi kɛ etsɛ.” (Filipibii 2:20-22) Bɔ ni ewie Timoteo he eha babaoo yɛ ewoji ni eŋmala eyaha lɛ lɛ mli lɛ jieɔ hedɔɔ ni mli wa ni Paulo yɔɔ kɛha Timoteo lɛ kpo. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kadimɔ 1 Timoteo 6:20: “Oo Timoteo! Nii ni atuu awo odɛŋ lɛ baamɔ yi.” (Kwɛmɔ 1 Timoteo 4:12-16; 5:23; 2 Timoteo 1:5; 3:14, 15 hu.) Paulo woji ni eŋmala Timoteo lɛ kɛ nɔ ni eŋmala eyaha Tito lɛ titri ni akɛtoɔ lɛ he lɛ haa anaa hedɔɔ krɛdɛɛ ni Paulo yɔɔ kɛha nɛkɛ obalanyo nɛɛ. Eka shi faŋŋ akɛ Timoteo nu amɛnaanyobɔɔ lɛ he nakai nɔŋŋ, taakɛ wɔnaa yɛ Paulo wiemɔi ni yɔɔ 2 Timoteo 1:3, 4 lɛ: “Mifɔkoo kaimɔ dã, yɛ mifaikpamɔi amli nyɔɔŋ kɛ shwane, ni kɛ mikai ohiɛ yaafonui lɛ, mishweɔ akɛ manao, koni mayi obɔ kɛ miishɛɛ.”
6, 7. Mɛɛ henumɔ David kɛ Yonatan na kɛha amɛhe, ni mɛni hewɔ?
6 Hebri Ŋmalɛi lɛ hu kɛ nɔkwɛmɔ nii kpakpai haa, tamɔ David kɛ Yonatan nɔ lɛ. Wɔkaneɔ akɛ beni David gbe Goliat sɛɛ lɛ, “Yonatan tsui mɔ David, ni Yonatan sumɔ lɛ tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe.” (1 Samuel 18:1) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ hiɛsɔɔ ni Yonatan na kɛha David ekaafeemɔ kɛha Yehowa gbɛi lɛ kɛ bɔ ni esheee gbeyei ni etee ekɛ obalaŋ Goliat yakpe lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ha Yonatan na hedɔɔ krɛdɛɛ kɛha David.
7 Bɔ ni Yonatan yɔɔ hedɔɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛha David hewɔ lɛ, ekɛ lɛ diɛŋtsɛ ewala wo oshara mli koni ekɛfa David he kɛjɛ Maŋtsɛ Saul dɛŋ. Be ko baaa ni Yonatan mli fu David ni Yehowa hala lɛ akɛ Israel maŋtsɛ ni baaye etsɛ sɛɛ lɛ. (1 Samuel 23:17) David hu yɛ hedɔɔ babaoo nakai nɔŋŋ kɛha Yonatan, taakɛ wɔbaanyɛ wɔna yɛ nɔ ni ekɛɛ yɛ be mli ni efoɔ yɛ Yonatan gbele hewɔ lɛ mli lɛ: “Osane miidɔ mi, minyɛmi Yonatan! Osane eŋɔɔ minaa kɛho; osuɔmɔ ni okɛsumɔɔ mi lɛ yɛ naakpɛɛ, efe yei asuɔmɔ po!” Belɛ eji anɔkwale akɛ, hiɛsɔɔ yɛ wekukpaa ni ka amɛteŋ lɛ mli.—2 Samuel 1:26.
8. Mɛɛ yei enyɔ ko jie hedɔɔ krɛdɛɛ ko amɛtsɔɔ amɛhe, ni mɛni hewɔ?
8 Wɔnaa hedɔɔ krɛdɛɛ hu he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli yɛ yei enyɔ, Naomi kɛ eshaayoo okulafo Rut he. Kaimɔ nɔ ni Rut kɛɛ Naomi lɛ: “Kaahiɛ mi doo akɛ mishio ni miku misɛɛ ni mifɔɔ osɛɛnyiɛmɔ! Shi he fɛɛ he ni oyaa lɛ, matee; ni he ni oyaahi lɛ, jɛi mayahi. Omaŋ ji mimaŋ, ni o-Nyɔŋmɔ ji mi hu mi-Nyɔŋmɔ.” (Rut 1:16) Ani esaaa akɛ wɔmuɔ sane naa akɛ, yɛ Naomi jeŋba kɛ bɔ ni ewie Yehowa he eha hewɔ lɛ, no ye ebua ni eha Rut ha hetoo ni tamɔ nɛkɛ lɛ?—Okɛto Luka 6:40 he.
Bɔfo Paulo Nɔkwɛmɔ nɔ Lɛ
9. Mɛni tsɔɔ akɛ yɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ gbɛfaŋ lɛ Paulo nɔ bɛ?
9 Taakɛ wɔna lɛ, bɔfo Paulo yɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ krɛdɛɛ kɛha Timoteo. Shi eto okadi ko ni yɔɔ naakpɛɛ hu efɔ shi yɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli ni ejie lɛ kpo etsɔɔ enyɛmimɛi lɛ fɛɛ lɛ mli. Ekɛɛ onukpai ni jɛ Efeso lɛ akɛ, “afii etɛ sɔŋŋ mikɛ yaafonui efɔɔɔ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɔkɔbɔɔ nyɔɔŋ kɛ shwane.” Nyɛmimɛi ahedɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli? Naajiemɔ ko bɛ he! Ni amɛnu he nakai nɔŋŋ yɛ Paulo he. Beni amɛnu akɛ amɛnaŋ lɛ dɔŋŋ lɛ, “amɛ fɛɛ amɛfó naakpa, ni amɛgbeegbee Paulo kuɛ nɔ, ni amɛshɔ enaa.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:31, 37) Nyɛmimɛi ahedɔɔ ni damɔ hiɛsɔɔ nɔ? Hɛɛ! Anaa enyɛmimɛi ahedɔɔ lɛ hu kɛjɛɔ ewiemɔi ni yɔɔ 2 Korintobii 6:11-13 lɛ mli: “Wɔnaabu egbele eha nyɛ, Korintobii, wɔtsui mli hu elɛɛ. Gbɛ yɛ wɔmli ha nyɛ, shi nyɛ diɛŋtsɛ nyɛmli moŋ nyɛfiɔ yɛ. Ni nyɛ hu nyɛhaa nyɛmli alɛɛa nakai nɔŋŋ, ni nyɛkɛto wɔ najiaŋ—mikɛnyɛ miiwie tamɔ bii.”
10. Mɛɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ ni bɛ ha Paulo gba kaai ni ba enɔ lɛ yɛ 2 Korintobii yitso 11?
10 Eka shi faŋŋ akɛ Korintobii lɛ bɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ ni hiɛsɔɔ yɔɔ mli kɛha bɔfo Paulo. No hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi wie huhuuhu akɛ: “[E]woji lɛ amli saji tsii ni amɛmli wa moŋ, shi kɛ lɛ gbɔmɔ lɛ diɛŋtsɛ eyɛ biɛ lɛ, no lɛ ehe waaa, ni ewiemɔ he bɛ akɔnɔ ko.” (2 Korintobii 10:10) No hewɔ ni Paulo wie amɛ “bɔfoi agboi” lɛ ahe lɛ ni no kanya lɛ koni egba amɛ kaai ni etsɔ mli lɛ ahe sane taakɛ aŋma afɔ shi yɛ 2 Korintobii 11:5, 22-33 lɛ.
11. Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ nyɛmimɛi ahedɔɔ ni Paulo yɔɔ kɛha Kristofoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ?
11 Hedɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli ni Paulo yɔɔ kɛha mɛi ni esɔmɔ amɛ lɛ jeɔ kpo titri yɛ ewiemɔi ni yɔɔ 1 Tesalonikabii 2:8 lɛ mli: “Ni akɛni wɔsumɔɔ nyɛ jogbaŋŋ nɛkɛ hewɔ lɛ, wɔyɛ he tsui akɛ jeee Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ kɛkɛ wɔkɛaaha nyɛ, shi moŋ wɔ diɛŋtsɛ wɔwala tete, ejaakɛ wɔmiisumɔ nyɛ naakpa.” Yɛ anɔkwale mli lɛ eyɛ hedɔɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛha nyɛmimɛi heei lɛ hewɔ lɛ, beni enyɛɛɛ emɛ dɔŋŋ akɛ eeenu amɛhe sane ni ele bɔ ni amɛyɔɔ ha lɛ—bɔ ni ehe tswaa shi sɔŋŋ akɛ eeele bɔ ni amɛyaa nɔ amɛŋmɛɔ amɛtsui yɛ yiwaa mli amɛhaa lɛ—ha etsu Timoteo kɛtee amɛŋɔɔ, ni ekɛ amɛhe amaniɛbɔɔ kpakpa ni ha Paulo mii shɛ ehe babaoo ba. (1 Tesalonikabii 3:1, 2, 6, 7) Insight on the Scriptures lɛ wie jogbaŋŋ akɛ: “Nyɛmimɛi ahedɔɔ ko ni bɛŋkɛ kpaakpa ka Paulo kɛ mɛi ni esɔmɔ amɛ lɛ teŋ.”
Hiɛsɔɔ—Nɔ Titri ni Haa Anaa Nyɛmimɛi Ahedɔɔ
12. Mɛɛ yiŋtoi yɔɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔjie hedɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli kpo wɔtsɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ?
12 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɔ titri ni haa anaa nyɛmimɛi ahedɔɔ ji hiɛsɔɔ. Ani Yehowa tsuji ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ fɛɛ bɛ sui ni wɔhiɛ sɔɔ, ni haa wɔdɔɔ amɛhe, ni haa wɔsumɔɔ amɛsane hu? Wɔ fɛɛ wɔmiitao Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu. Wɔ fɛɛ wɔkɛ ekaa miiwuu wɔshi wɔhenyɛlɔi etɛ lɛ: Satan kɛ edaimonioi lɛ, yiwalɛ jeŋ ni yɔɔ Satan hewalɛ shishi lɛ, kɛ pɛsɛmkunya sui ni wɔna kɛjɛ heloo ni efee esha lɛ mli lɛ. Ani esaaa akɛ wɔkɔɔ shidaamɔ lɛ akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ miifee nɔ ni hi fe fɛɛ ni amɛaanyɛ yɛ shihilɛi ni yɔɔ lɛ hewɔ? Mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ je nɛɛ mli lɛ yɛ Yehowa afa loo Satan afa. Wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ yɛ Yehowa afa, hɛɛ, wɔmasɛi, ni yɛ no hewɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi ahedɔɔ sa amɛ.
13. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔna hedɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli wɔha onukpai lɛ?
13 Ni hiɛsɔɔ ni wɔɔna wɔha wɔ onukpai lɛ hu? Ani esaaa akɛ wɔsumɔɔ amɛsane waa yɛ bɔ ni amɛtsuɔ asafo lɛ he nii waa lɛ hewɔ? Taakɛ wɔ fɛɛ wɔji hu lɛ, esa akɛ amɛtao nibii ni he hiaa amɛ kɛ amɛwekui lɛ amɛha amɛ. Gbɛnaa nii kome lɛ nɔŋŋ ka amɛnɔ tamɔ wɔ hu akɛ amɛkase nii yɛ teemɔŋ, amɛya asafoŋ kpeei, ni amɛkɛ amɛhe awo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛfata he lɛ, gbɛnaa nii ka amɛnɔ akɛ amɛto kpeei ahe gbɛjianɔ, amɛha maŋshiɛmɔi, ni amɛtsu naagbai ni baa asafo lɛ mli lɛ ni yɛ bei komɛi amli lɛ eheɔ amɛ ŋmɛlɛtswai babaoo yɛ saneyeli mli lɛ ahe nii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔbu “nɛkɛ gbɔmɛi akɛ mɛi ni sa woo.”—Filipibii 2:29.
Bɔ Ni Ajieɔ Nyɛmimɛi Ahedɔɔ Kpo
14. Mɛɛ ŋmalɛi faa wɔ akɛ wɔjie nyɛmimɛi ahedɔɔ lɛ.
14 Bɔni afee ni wɔsa Yehowa hiɛ lɛ, esa akɛ wɔjie nyɛmimɛi ahedɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli kpo wɔtsɔɔ wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ, taakɛ Yesu Kristo kɛ Paulo po fee lɛ. Wɔkaneɔ akɛ: “Yɛ [nyɛmimɛi ahedɔɔ] mli lɛ nyɛdɔdɔɔa nyɛhe jogbaŋŋ.” (Romabii 12:10, Kingdom Interlinear) “Yɛ [nyɛmimɛi ahedɔɔ] he lɛ, ehe ehiaaa akɛ wɔŋma nyɛ, ejaakɛ nyɛ diɛŋtsɛ lɛ Nyɔŋmɔ etsɔɔ nyɛ akɛ nyɛsumɔsumɔa nyɛhe.” (1 Tesalonikabii 4:9, Int) “Nyɛhaa nyɛ [nyɛmimɛi ahedɔɔ] ayaa nɔ daa.” (Hebribii 13:1, Int) Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ wɔjie nyɛmimɛi ahedɔɔ kpo yɛ eshikpɔŋ nɔ bii ahe lɛ, esaa wɔŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ!
15. Mɛni ji gbɛi komɛi ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjie nyɛmimɛi ahedɔɔ kpo wɔtsɔɔ mɛi?
15 Yɛ bɔfoi lɛ abeaŋ lɛ, nɔ ni Kristofoi lɛ fɔɔ feemɔ ji ni amɛkɛ “naashɔmɔ krɔŋkrɔŋ” loo “suɔmɔ naashɔmɔ” aŋaŋaa amɛhe. (Romabii 16:16; 1 Petro 5:14) Yɛ anɔkwale mli lɛ eji nyɛmimɛi ahedɔɔ diɛŋtsɛ ni ajieɔ lɛ kpo! Nɔ ni afɔɔ feemɔ jogbaŋŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei sɔrɔtoi pii ji hiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ kɛ dɛtaa ni miishɛɛ diɛŋtsɛ yɔɔ mli. Yɛ South Amerika maji anɔ, tamɔ Mexico nɛkɛ lɛ, afuaa mɔ atuu akɛŋaa mɔ, eji hedɔɔ kpojiemɔ diɛŋtsɛ. Miishɛɛ hedɔɔ ni tamɔ nɛkɛ ni nyɛmimɛi lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ baanyɛ afee nɔ ni fata he ni eha nɔyaa babaoo eba yɛ nakai maji lɛ anɔ lɛ.
16. Mɛɛ hegbɛi wɔnaa ni wɔkɛaajie nyɛmimɛi ahedɔɔ kpo yɛ wɔ Maŋtsɛyeli Asai anɔ?
16 Kɛ wɔbote Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, ani wɔbɔɔ mɔdɛŋ diɛŋtsɛ ni wɔjie nyɛmimɛi ahedɔɔ kpo? Ebaaha wɔna hewalɛwoo wiemɔi wɔkɛɛ mɛi ni feɔ tamɔ amɛhao lɛ. Akɛɔ wɔ akɛ “nyɛshɛjea susumai ni ehao lɛ amii.” (1 Tesalonikabii 5:14, NW) Yɛ anɔkwale mli lɛ eji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjie nyɛmimɛi ahedɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ kpo wɔtsɔɔ. Gbɛ kroko ni hi jogbaŋŋ ji hiɛsɔɔ ni wɔɔjie kpo wɔtsɔɔ yɛ maŋshiɛmɔ ko ni ŋɔɔ he, asafoŋ kpee shishi wiemɔ ko ni aha lɛ jogbaŋŋ he, mɔdɛŋ fɛfɛo ni nikaselɔ ko bɔ yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli wiemɔ ko mli lɛ he kɛ ekrokomɛi.
17. Te fee tɛŋŋ ni onukpa ko ha asafo lɛ jie nyɛmimɛi ahedɔɔ kpo amɛtsɔɔ lɛ?
17 Ni mɛi krokomɛi ni wɔɔfɔ nine wɔtsɛ amɛ ni amɛba wɔshia kɛha niyeli loo ekolɛ nɔ ko dɔkɔdɔkɔ ko numɔ beni akpa kpee kɛ́ jenamɔ shɛko shɔŋŋ hu? Ani esaaa akɛ wɔhaa Yesu ŋaawoo ni yɔɔ Luka 14:12-14 lɛ yeɔ wɔnɔ? Be ko lɛ ahala tsutsu maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko akɛ onukpai asɛinɔtalɔ yɛ asafo ni mɛi krokomɛi lɛ fɛɛ jɛ maji sɔrɔtoi anɔ lɛ mli. Enu he akɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ bɛ asafo lɛ mli, no hewɔ lɛ eto gbɛjianɔ koni ejaje shihilɛ lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Efɔɔ nine etsɛɔ wekui sɔrɔtoi daa Hɔgbaa koni amɛkɛ amɛ abaye nii. Beni afi lɛ baa naagbee lɛ, amɛ fɛɛ amɛmiijie nyɛmimɛi ahedɔɔ kpo yɛ ehe.
18. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie nyɛmimɛi ahedɔɔ kpo wɔtsɔɔ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei ni he yeɔ lɛ?
18 Kɛ nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ko he miiye yɛ shia loo helatsamɔ he lɛ, nyɛmimɛi ahedɔɔ baaha wɔfee nii ni baaha mɔ lɛ anu he akɛ wɔsusuɔ ehe. Ni mɛi ni yɔɔ hiimeji kɛ yeimeji akwɛmɔ hei lɛ hu? Mɛni hewɔ ojeee gbɛ oyaaa jɛmɛ bo diɛŋtsɛ, otswa amɛ tɛlifon, loo oŋma wolo kuku ko omaje amɛ akɛ oyɛ amɛhe miishɛɛ waa?
19, 20. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔnyɛmimɛi ahedɔɔ lɛ mli elɛɛ?
19 Kɛ wɔmiijie nyɛmimɛi ahedɔɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo wɔmiitsɔɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani nyɛmimɛi ahedɔɔ ni mijieɔ lɛ kpo lɛ ji fa-kɛ-fa? Ani nibii tamɔ hewolo nɔ su, woloŋlee, loo ninámɔ naa hewalɛ yɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ ni mijieɔ lɛ kpo lɛ nɔ? Ani ehe miihia ni milɛɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ ni mijieɔ lɛ kpo lɛ mli, taakɛ bɔfo Paulo wo Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ hewalɛ ni amɛfee lɛ?’ Nyɛmimɛi ahedɔɔ baaha ni wɔkɛ jwɛŋmɔ kpakpa asusu wɔnyɛmimɛi lɛ ahe, ni wɔhiɛ asɔ nibii kpakpai ni yɔɔ amɛhe lɛ. Nyɛmimɛi ahedɔɔ hu baaye abua wɔ ni wɔna miishɛɛ yɛ wɔnyɛmi lɛ mumɔŋ nɔyaa he fe ni wɔhiɛ aaakɔ enɔ.
20 Esa akɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ hu aha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ ni wɔye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Esa akɛ eba lɛ tamɔ bɔ ni wɔ lalai lɛ ekome (Lala 92) wieɔ he lɛ:
“Nyɛkɛ mlihilɛ aye abua mɛi ni egbɔjɔ lɛ fɛɛ,
Koni amɛ hu amɛnyɛ amɛkɛ ekaa awie.
Akaku hiɛ ashwie mɛi ni darako yɛ afii amli lɛ anɔ
Aye abua amɛ ni amɛdara kɛ hewalɛ ni amɛkashe gbeyei.”
21. Mɛni wɔbaakpa gbɛ kɛ wɔjie nyɛmimɛi ahedɔɔ kpo wɔtsɔɔ lɛ?
21 No hewɔ lɛ nyɛkahaa wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ, shishitoo mla ni Yesu jaje yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ kɔɔ nyɛmimɛi ahedɔɔ ni ajieɔ lɛ kpo lɛ he: “Nyɛhaa, ni aaaha nyɛ; susumɔ nɔ kpakpa ni anyɛ nɔ ni ahoso ni eyi eteke nɔ mɛi aaaŋɔ-shaka nyɛtsitsi; ejaakɛ nɔ susumɔ nɔ ni nyɛkɛ susuɔ lɛ, no nɔŋŋ aaaku sɛɛ aŋɔsusu aha nyɛ.” (Luka 6:38) Kɛ wɔjie nyɛmimɛi ahedɔɔ kpo wɔtsɔɔ mɛi, ni wɔtsɔɔ akɛ wɔbuɔ mɛi ni ji Yehowa tsuji taakɛ wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔji lɛ, ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ. Mɛi ni nyãa akɛ amɛaajie nyɛmimɛi ahedɔɔ kpo amɛtsɔɔ lɛ yɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ!
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kwɛmɔ nikasemɔ ni nyiɛ enɛ sɛɛ: “Suɔmɔ (Agape)—Nɔ ni Ejeee kɛ Nɔ ni Eji.”
Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?
◻ Mɛɛ Hela wiemɔi akɛtsuɔ wɔhenumɔi ahe nii ni esoro eko fɛɛ eko yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni ji nɔ titri ni haa anaa nyɛmimɛi ahedɔɔ?
◻ Mɛɛ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔ nii wɔyɔɔ ni kɔɔ nyɛmimɛi ahedɔɔ krɛdɛɛ he?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ wɔna hedɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli wɔha wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ onukpai lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Bɔfo Petro wo enyɛmimɛi lɛ hewalɛ ni amɛkɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ afata amɛhemɔkɛyeli kɛ Kristofoi asubaŋi krokomɛi ahe