Ani Yehowa Odasefoi Ji Teemɔŋ Jamɔ Kuu Ko?
AFOLƆ Yesu Kristo naa akɛ eji daatɔlɔ, fulɔ, kɛ mɔ ni kuɔ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ mli, amale odasefonyo, Nyɔŋmɔ he musubɔlɔ, kɛ Satan tsulɔ. Afolɔ enaa hu akɛ maŋjwalɔ.—Mateo 9:34; 11:19; 12:24; 26:65; Yohane 8:13; 9:16; 19:12.
Yɛ Yesu gbele kɛ eshitee lɛ sɛɛ lɛ, kɛkɛ ni ekaselɔi lɛ hu bafee mɛi ni akɛ hiɛdɔɔ folɔɔ amɛnaa. Agbala klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi akuu ko kɛtee maŋ lɛ mli onukpai lɛ ahiɛ kɛ bolɔmɔ akɛ: ‘Hii nɛɛ etsɔ shikpɔŋ lɛ hiɛ amɛbu shi.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 17:6) Yɛ be kroko hu mli lɛ, akɛ bɔfo Paulo kɛ ehefatalɔ Sila tee maŋ onukpai lɛ ahiɛ ni afolɔ amɛnaa akɛ amɛwo Filipi maŋ lɛŋ hirihiri.—Bɔfoi lɛ Asaji 16:20.
Yɛ sɛɛ mli lɛ, afolɔ Paulo naa akɛ eji “mɛi atoigbolɔ, ni etsɛɔ atuatsemɔ ewoɔ Yudafoi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ mli,” kɛ agbɛnɛ mɔ ni “eka sɔlemɔwe lɛ bulemɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 24:5, 6) Yudafoi ni yɔɔ Roma lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ tsɔɔ shihilɛ ni Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ yɔɔ mli lɛ mli yɛ gbɛ ni ja pɛpɛɛpɛ nɔ beni amɛkpɛlɛ nɔ akɛ: “Nɛkɛ kuu-fã nɛɛ wɔle akɛ awieɔ he efɔŋ yɛ he fɛɛ he.”—Bɔfoi lɛ Asaji 28:22.
Eyɛ faŋŋ akɛ mɛi komɛi susu kuu hee ni Yesu Kristo to shishi nɛɛ he akɛ jamɔ kuu ni hiɛ jwɛŋmɔ kɛ nifeemɔi ni yɔɔ keketee ni kɛ nɔ ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ no beaŋ akɛ kwasafoŋ shihilɛ mli nibii lɛ kpaaa gbee. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛi pii baasusu Kristofoi lɛ ahe ŋmɛnɛ akɛ cult loo teemɔŋ jamɔ kuu ni yɔɔ keketee ni fiteɔ nii. Yɛ bei pii amli lɛ mɛi ni folɔɔ amɛnaa lɛ ji mɛi ni ehe gbɛi ni abuɔ amɛ yɛ akutso lɛ mli, ni efeɔ tamɔ nɔ ni enɛ kɛ sɛɛfimɔ ko haa naafolɔmɔi lɛ. Mɛi pii he bɔ ni afolɔ Yesu kɛ ekaselɔi lɛ anaa aha lɛ amɛye. Ni kɛlɛ, taakɛ ekolɛ ole lɛ, naafolɔmɔi nɛɛ eko fɛɛ eko ji amale! Anɔkwale ni eji akɛ gbɔmɛi wie enɛ lɛ haaa efee nɔ ni ja.
Ni ŋmɛnɛ hu? Ani ebaafee nɔ ni ja akɛ aaatsɛ Yehowa Odasefoi akɛ jamɔ kuu ni amɛnifeemɔi kɛ susumɔi yɔɔ keketee ni kɛ kwasafoŋ shihilɛ ni akpɛlɛ nɔ kpaaa gbee? Ani Yehowa Odasefoi ji cult loo teemɔŋ jamɔ kuu?
Nɔ ni Odaseyeli lɛ Tsɔɔ
St. Petersburg maŋtiase ni yɔɔ Russia lɛ mli onukpa ko tsɔɔ mli akɛ: “Aha wɔle Yehowa Odasefoi akɛ kuu ko ni tsuɔ nii yɛ teemɔŋ ni hiɔ duŋ mli ni gbeɔ gbekɛbii ni gbeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.” Shi, Russiabii ebale Odasefoi lɛ ajeŋba kɛ subaŋ jogbaŋŋ nyɛsɛɛ nɛɛ. Yɛ be mli ni amɛkɛ Yehowa Odasefoi etsu nii yɛ majimaji ateŋ kpee ko he lɛ, nɛkɛ maŋ onukpa nɛɛ nɔŋŋ kɛɛ akɛ: “Amrɔ nɛɛ miina gbɔmɛi kpakpai ni miiŋmɔ, ni hi kwraa fe gbɔmɛi pii ni mile amɛ lɛ. Amɛhe jɔ ni amɛyɛ diŋŋ, ni amɛsumɔɔ amɛhe jogbaŋŋ.” Ekɛfata he akɛ: “Minuuu nɔ hewɔ ni gbɔmɛi wieɔ amalei ni tamɔ nɛkɛ yɛ amɛhe lɛ shishi.”
Yehowa Odasefoi efeee kpeei ni akɛfeɔ kusum nibii, ni asaŋ teemɔŋ nɔ ko bɛ amɛjamɔ he. Woloŋmalɔ Julia Mitchell Corbett ni jeee Odasefonyo lɛ ŋma akɛ: “Kɛ amɛkpe, titri lɛ nɔ ni fe shikome daa otsi, yɛ Maŋtsɛyeli Asai (atsɛɛɛ amɛkpeehei lɛ akɛ sɔlemɔtsui) anɔ lɛ, amɛyeɔ amɛbe lɛ titri yɛ Biblia lɛ kasemɔ kɛ ehe susumɔ mli.” Aje gbɛ akadi amɛ kpeehei lɛ faŋŋ. Mɔ fɛɛ mɔ baa kpee lɛ shishi, ni afɔɔ nine atsɛɔ mɛi ni amɛba. Ahereɔ mɛi ni baa ni amɛtsɔɔɔ hiɛ amɛtswaaa amɛbaa lɛ he adafi lɛ ahiɛmɛɛ waa.
Corbett kɛfata he yɛ ewolo Religion in America lɛ mli akɛ: “Odasefoi lɛ ena gbɛi akɛ anɔkwafoi, mɛi ni buɔ mɔ, kɛ mɛi ni tsuɔ nii waa.” Mɛi ni jeee Odasefoi lɛ ateŋ mɛi pii kpɛlɛɔ nɔ amrɔ nɔŋŋ akɛ nɔ ko ni yɔɔ gbeyei kɛ naakpɛɛ bɛ Yehowa Odasefoi ahe. Amɛjeŋba eteee shi ewooo kwasafoŋ shihilɛ mli nibii ni akpɛlɛ nɔ. New Encyclopædia Britannica lɛ wieɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ Odasefoi lɛ “maa jeŋba mla ni nɔ kwɔ nɔ mi yɛ amɛshihilɛ mli.”
Onukpa ni kwɛɔ televishin nɔ adafitswaa saji kɛ nitsumɔi krɛdɛi anɔ yɛ United States, Amerika lɛ ŋma eyaha Yehowa Odasefoi akɛ hetoo kɛha amaniɛbɔɔ ko ni kɔɔ Odasefoi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni ahiɛ lɛ he yɛ TV nɔ nifeemɔ ni ji 60 Minutes lɛ mli. Ekɛɛ: “Eji gbɔmɛi pii hiɔ shi taakɛ nyɛ hemɔkɛyeli lɛ tsɔɔ lɛ naa kulɛ, maŋ nɛɛ ehiŋ shihilɛ ni eyɔɔ mli nɛɛ mli. Miji adafitswaa saji aŋmalalɔ kome ni le akɛ ato nyɛ gbɛjianɔtoo lɛ shishi yɛ suɔmɔ kɛ Bɔlɔ lɛ mli hemɔkɛyeli ni mli wa waa nɔ. Miisumɔ ni nyɛle akɛ jeee adafitswaa saji aŋmalalɔi fɛɛ hiɛ mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ.”
Jamɔ ni Ale Jogbaŋŋ
Ani esa akɛ aaawie akɛ Yehowa Odasefoi ji jamɔ fioo ni yɔɔ keketee? Yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, Yehowa Odasefoi ayi faaa kɛ akɛ amɛ to jamɔi komɛi ahe. Shi, kaimɔ nɔ ni Yesu wie lɛ: “Agbo fintɔŋŋ kɛ gbɛ ni etsa ji nɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ, ni mɛi fioo ji mɛi ni naa no.”—Mateo 7:13, 14.
Fɛɛ sɛɛ lɛ, Odasefoi lɛ jeee kuu fioo ni yɔɔ keketee. Yɛ 1993 agbiɛnaa be mli lɛ, gbɔmɛi fe akpekpei 11 ba Kristo gbele lɛ Kaimɔ ni Odasefoi ye lɛ shishi. Shi nɔ ni he hiaa fe amɛyifalɛ lɛ ji amɛ jeŋba kɛ subaŋ ni yɔɔ sɔrɔto lɛ, ni eha ajie amɛyi yɛ jeŋ fɛɛ lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ enɛ eye ebua ni akpɛlɛ amɛnɔ yɛ mla naa yɛ maji pii amli akɛ jamɔ yɛ anɔkwayeli fɛɛ mli lɛ.
Nɔ ni ekaaa ji nyɛsɛɛ kojomɔ ni European Commission of Human Rights lɛ kɛha lɛ. Efa loo ejaje akɛ esa akɛ Odasefoi lɛ ana susumɔ, henilee, kɛ jamɔ mli heyeli mli ŋɔɔmɔ, ni akɛ amɛyɛ hegbɛ ni amɛwieɔ amɛhemɔkɛyeli he ni amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi enɛ he nii. Eji ale Yehowa Odasefoi akɛ mɛi ni kɛ shishiumɔ kɛ gbɛ ni esaaa taoɔ emlibii aloo amɛkɛ gbɛi krokomɛi tsuɔ nii kɛnaa amɛ sɛɛnyiɛlɔi lɛ ajwɛŋmɔ nɔ hewalɛ kulɛ akɛ sanejajemɔ loo kojomɔ ni tamɔ nɛkɛ haŋ.
Gbɔmɛi asafoi pii yɛ jeŋ fɛɛ ni le Yehowa Odasefoi jogbaŋŋ. Wɔmiibi gbɔmɛi akpekpei abɔ ni jeee Odasefoi ni kɛ Odasefoi lɛ kaseɔ Biblia lɛ loo amɛkɛ amɛ ekase nii be ko pɛŋ lɛ sane akɛ, Ani amɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛnine ashɛ ojwɛŋmɔ nɔ ni amɛkudɔ bo ni ohewalɛ bɛ mli? Ani Odasefoi lɛ kɛ ŋaa ni haa anaa mɛi ajwɛŋmɔ nɔ hewalɛ tsu ohe nii? Ohetoo ni yɔɔ faŋŋ lɛ baafee “Dabi.” Eka shi faŋŋ akɛ eji akɛ gbɛi ni tamɔ nɛkɛ tsu nii kulɛ, amɛnine baashɛ gbɔmɛi babaoo diɛŋtsɛ nɔ ni enɛ kɛ naataomɔ ko ni akɛaaba ni akɛaafã Yehowa Odasefoi ahe lɛ kpaŋ gbee.
“Amɛkɛ Amɛhe Ewo Adesai Ayelikɛbuamɔ Mli”
Cult loo teemɔŋ jamɔ kuu lɛ mlibii lɛ ateŋ mɛi komɛi tseɔ amɛhe kɛjɛɔ weku, nanemɛi, kɛ gbɔmɛi po he. Ani nakai Yehowa Odasefoi ji? Adafitswaa wolo ŋmalɔ ko ni yɔɔ Czech Republic lɛ ŋma akɛ: “Mijeee Yehowa Odasefonyo.” Ni kɛlɛ ekɛfata he akɛ: “Eka shi faŋŋ akɛ Yehowa Odasefoi yɛ jeŋba mli hewalɛ babaoo. . . . Amɛyɔseɔ nɔyeli hegbɛi shi amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ baanyɛ atsu adesai anaagbai fɛɛ ahe nii. Shi kadimɔ akɛ—amɛjeee mɛi ni yɔɔ keketee ni eye jamɔ he sɛkɛ. Amɛji gbɔmɛi ni kɛ amɛhe ewo adesai ayelikɛbuamɔ mli.”
Ni amɛ pɛ amɛtseee amɛhe amɛyahiii he ko banee, ni amɛtse amɛhe kɛjɛ wekumɛi kɛ mɛi krokomɛi ahe. Yehowa Odasefoi yɔseɔ akɛ eji amɛ Ŋmalɛ naa gbɛnaa nii akɛ amɛsumɔ ni amɛkwɛ amɛwekui anɔ. Amɛkɛ gbɔmɛi ni jɛ wekui sɔrɔtoi fɛɛ mli hiɔ shi ni amɛkɛ amɛ tsuɔ nii. Kɛ osharai ba lɛ, amɛkɛ nibii ni yeɔ buaa kɛ nikeenii yahaa mɛi yɛ oyaiyeli mli.
Nɔ ni he hiaa titri lɛ, amɛkɛ amɛhe ewo tsɔsemɔ he gbɛjianɔtoo ko ni eko bɛ ni kɛ lɛ yeɔ egbɔ mli. Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛjianɔtoi enyiɛ yɔɔ ni amɛto gbɛjianɔ ko ni haa ayasaraa mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ akutso lɛ mli? Yehowa Odasefoi feɔ enɛ yɛ shikpɔji fe 200 nɔ kɛ agbɛnɛ yɛ wiemɔi fe 200 mli! Eka shi faŋŋ akɛ Yehowa Odasefoi kɛ “amɛhe ewo adesai ayelikɛbuamɔ” mli vii.
Biblia lɛ ni Akɛ He Kpɛtɛɔ he Gbagbalii
Akpɛlɛɔ nɔ akɛ Yehowa Odasefoi atsɔɔmɔi yɛ sɔrɔto yɛ nɔ ni sɔlemɔi lɛ tsɔɔ lɛ ahe. Yehowa Odasefoi heɔ yeɔ akɛ Yehowa ji Nyɔŋmɔ ofe lɛ ni akɛ Yesu ji e-Bi, shi ejeee nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome fã. Amɛhemɔkɛyeli damɔ nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ baanyɛ ekɛ kpɔmɔ abaha adesai ni naa amanehulu lɛ nɔ shiŋŋ. Amɛbɔɔ gbɔmɛi kɔkɔ yɛ nibii agbɛjianɔtoo ni ekpɔtɔ nɛɛ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ he. Amɛshiɛɔ yɛ Nyɔŋmɔ shiwoo lɛ he ni kɔɔ shikpɔŋ nɔ paradeiso kɛha adesai toibolɔi lɛ he. Amɛkɛ woo haaa krɔɔs lɛ. Amɛyeee Blonya. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ susuma lɛ gboɔ ni akɛ hɛl la bɛ. Amɛyeŋ la ni asaŋ amɛkpɛlɛŋ la ni aaagbala awo amɛmli lɛ nɔ. Amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ maŋkwramɔ he ni amɛkɛ amɛhe wooo tawuu mli. Ani obi ohe pɛŋ akɛ mɛni hewɔ ni Yehowa Odasefoi atsɔɔmɔi yɔɔ sɔrɔto kwraa nɛkɛ?
Massachusetts adafitswaa wolo, Daily Hampshire Gazette, lɛ tsɔɔ mli akɛ bɔ ni Yehowa Odasefoi “tsɔɔ Biblia lɛ shishi yɛ gbɛ ni yɔɔ veveeve nɔ hewɔ lɛ eguɔ nifeemɔi pii ni mɛi krokomɛi susuɔ akɛ ejeee nɔ ko lɛ . . . , fɛɛ lɛ ni akɛmiibɔ mɔdɛŋ ni anyiɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ anɔkwɛmɔ nɔ lɛ kɛ Biblia mli wiemɔ lɛ sɛɛ.” The Encyclopedia of Religion lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ “nɔ fɛɛ nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ damɔ Biblia lɛ nɔ. Amɛtsɛɔ ŋmalɛi kɛjɛɔ Biblia lɛ mli koni amɛkɛfi hemɔkɛyeli wiemɔi fɛɛ sɛɛ, ni amɛkpɛlɛɔ hegbɛ ni Biblia lɛ yɔɔ ni jieɔ blema saji fɛɛ kɛyaa lɛ nɔ.” Wolo, Religion in America lɛ jaje akɛ: “Kuu lɛ hosoko kɛjɛko Biblia kasemɔ ni egbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nɔ lɛ he, ni ŋmalɛi pii ni atsɛɔ lɛ fiɔ etsɔɔmɔi lɛ asɛɛ.”
Namɔ Ji Amɛhiɛnyiɛlɔ?
Ejɛ Biblia mli tsɔɔmɔi ni amɛkɛ amɛhe kpɛtɛɔ he gbagbalii nɛɛ hewɔ ni anaaa woo kɛ jamɔ ni akɛhaa adesai hiɛnyiɛlɔi ni anaa yɛ teemɔŋ jamɔ kui ni eye jamɔ he sɛkɛ lɛ amli ŋmɛnɛ lɛ yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ. Amɛkpoɔ osɔfoi kɛ toibolɔi amligbalamɔ ni ahiɛ lɛ. The Encyclopedia of Religion lɛ wie jogbaŋŋ yɛ Yehowa Odasefoi ahe akɛ: “Agu osɔfoi akuu kɛ sabalai ni haa mɛi feɔ sɔrɔto lɛ.”
Amɛnyiɛɔ Yesu Kristo sɛɛ akɛ amɛ-Hiɛnyiɛlɔ kɛ Kristofoi asafo lɛ yitso. Yesu ji mɔ ni kɛɛ: “Akatsɛ nyɛ Rabi; ejaakɛ mɔ kome ji nyɛtsɔɔlɔ; shi nyɛ fɛɛ lɛ nyɛmimɛi ji nyɛ. Ni nyɛkatsɛa mɔ ko nyɛtsɛ hu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ; ejaakɛ mɔ kome ji nyɛ-Tsɛ, mɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ. Asaŋ akatsɛ nyɛ nuŋtsɔmɛi hu; ejaakɛ mɔ kome ji nyɛ-Nuŋtsɔ, lɛ ji Kristo.”—Mateo 23:8-12.
Eka shi faŋŋ akɛ Yehowa Odasefoi jeee cult loo teemɔŋ jamɔ kuu, taakɛ Yesu hu jeee fulɔ kɛ daatɔlɔ lɛ. Akpɛlɛɔ nɔ akɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ ni he apasa naafolɔmɔ ni kɔɔ Yesu kɛ ekaselɔi lɛ ahe eye lɛ bɔi amɛheguɔgbee. Alaka mɛi komɛi kɛkɛ. Kɛ oyɛ sanebimɔi komɛi yɛ Yehowa Odasefoi kɛ amɛtsɔɔmɔi ahe lɛ, mɛni hewɔ osumɔɔɔ akɛ ooole amɛ jogbaŋŋ? Agbele amɛ Maŋtsɛyeli Asai lɛ anaa shinaai lɛ tɛtrɛɛ aha mɔ fɛɛ mɔ ni taoɔ anɔkwale lɛ.
Biblia mli anɔkwa nilee ni amɛpɛiɔ mli jogbaŋŋ lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha bo hu, koni okase bɔ ni ooofee ni oja Nyɔŋmɔ yɛ Yesu wiemɔi nɛɛ kɛ gbeekpamɔ naa: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, ni eshɛ agbɛnɛ, beni anɔkwa jalɔi lɛ aaaja Tsɛ lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli, ejaakɛ mɛi ni jaa lɛ nɛkɛ Tsɛ lɛ hu taoɔ.”—Yohane 4:23.