Ani Okaiɔ?
Ani onya Buu-Mɔɔ ni akala nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ akanemɔ he? kɛji nakai ni lɛ, eeefeeo miishɛɛ akɛ oookai saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ:
▫ Mɛni hewɔ Israel saralɔi lɛ hala akɛ amɛaahi Rahab ajwamaŋ lɛ shia lɛ?
Israel saralɔi lɛ hi shi yɛ Nyɔŋmɔ Mla naa, no hewɔ lɛ amɛyahiii Rahab shia lɛ yɛ jeŋba-shara yiŋtoi komɛi ahewɔ. Ekolɛ amɛsusu akɛ ajwamaŋbɔlɔ shia ni amɛaahi lɛ haŋ ayoo amɛ yɛ maŋ lɛ mli. Akɛ ama eshia lɛ yɛ maŋ lɛ gbogbo nɔ lɛ hu lɛ baaha foijee afee mlɛo. Shi nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yehowa kudɔ amɛ kɛtee eshafeelɔ ni bɔ ni Yehowa kɛ lsraelbii lɛ ye ha lɛ he amaniɛbɔɔi emɔ etsui jogbaŋŋ akɛ etsake etsui ni etsake egbɛi lɛ ŋɔɔ. —12/15, baafai 24-5.
▫ Te mlifu saa wɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he ehaa tɛŋŋ?
Nikasemɔi tsɔɔ akɛ mlifu haa la mli nui ni teeɔ nɔnyɛɛ shi lɛ baa. Mlifu ni ajieɔ lɛ kpo kpitio-kpitio lɛ haaa la mli fɔ ni baa gbɔmɔtso lɛ yi kɛ nɔ ni yeɔ lɛ awui lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ, ni ehaa gbeyeishemɔ baa tsui lɛ kɛ efaji amli hela ni wɔɔna he.—12/15, baafa 32.
▫ Mɛɛ ŋaawooi baaye abua wɔ ni wɔha Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii ni wɔkɛhaa lɛ afa?
Feemɔ mɔ ni hiɛ yɔɔ Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! lɛ anɔ; ha ekɛhamɔ afee mlɛo loo kuku; feemɔ tswãa kɛtsɔ ehe wiemɔ kɛ ekɛhamɔ kuku nɔ; okɛ oti ko ama ohiɛ.—1/1, baafai 24-5.
▫ Mɛni hewɔ Mose ji teokrase nɔkwɛmɔ nɔ fɛfɛo kɛha wɔ koni wɔnyiɛ sɛɛ lɛ?
Mose tao Yehowa gbɛtsɔɔmɔ yɛ saji ahe. Ebɛ hiɛnyam ko ni etaoɔ, shi nɔ ni esusuɔ he ji Yehowa anunyam. Eyɛ hemɔkɛyeli ni mli wa, ni ehiɛ kpaaa nɔ akɛ Yehowa ji Israel maŋ lɛ Nɔyelɔ diɛŋtsɛ.—1/15, baafa 11.
▫ Mɛni ji gbɛi ni ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ omanye yɛ mli lɛ ekomɛi?
Ŋwɛi nitsɔɔmɔ yeɔ omanye kɛtsɔɔ anɔkwale lɛ he shishinumɔ ni baa fiofio ni ekɛhaa Yehowa webii lɛ nɔ. Ekɛ gbɔmɛi baa mumɔŋ la he, ni etsɔɔ heshibalɔi lɛ bɔ ni afeɔ ajaa Nyɔŋmɔ ’’yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.’’ (Yohane 4:24) Ŋwɛi nitsɔɔmɔ hu yeɔ kaai kɛ yiwalɛ je nɛɛ nɔ kunim.—2/1, baafai 10-12.
▫ Mɛni ji nɔ titri ni haa ŋaawoo yeɔ omanye?
Nɔ titri lɛ ji bulɛ ni sa kɛha mɔ kroko lɛ kɛ hegbɛ ni eyɔɔ akɛ akɛ woo aaaha Iɛ. No hewɔ lɛ esa akɛ Kristofonyo ni woɔ ŋaa lɛ mli ahi ni efee shiŋŋ, shi ekɛ bulɛ aha mɔ ni ewoɔ lɛ ŋaa lɛ.—2/1 , baafa 28.
▫ Te fee tɛŋŋ ni Roma Katolik Sɔlemɔ lɛ bakpɛlɛ Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Gbɔmɔtso Mli lɛ nɔ akɛ tsɔɔmɔ?
Yɛ Yesu gbele sɛɛ klɛŋklɛŋ afii ohai lɛ amli lɛ, no mli lɛ Kristofoi lɛ leee Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Gbɔmɔtso Mli lɛ he nɔ ko nɔ ko. Shi, beni Triniti tsɔɔmɔ lɛ bafee sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔ lɛ, kɛkɛ ni aha Maria na gbɛhe ko ni he hiaa babaoo. Akpɛlɛɛɛ Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Gbɔmɔtso Mli tsɔɔmɔ ni akaa hiɛ awieɔ lɛ nɔ akɛ tsɔɔmɔ ni abiii sane yɛ he aahu kɛbashi November l, 1950, beni Pope Pius XII tswa adafi akɛ: “Wɔmiitsɔɔ enɛ mli akɛ tsɔɔmɔ ni abiii he sane ni Nyɔŋmɔ jie lɛ kpo.“—Munificentissimus Deus. —2/15, baafai 26-7.
▫ Mɛni agbamii kafui enyɔ, agbamii kpakpai kɛ agbamii gbohii ni yɔɔ Yeremia yitso 24 lɛ damɔ shi kɛha?
Agbamii kpakpai lɛ damɔ shi kɛha Yudafoi ni aŋɔ amɛ nom kɛtee Babilon, ni shwɛɛnii ko baajɛ amɛteŋ amɛku amɛsɛɛ amɛya Yuda lɛ. Agbamii gbohii lɛ damɔ shi kɛha Maŋtsɛ Zedekia kɛ mɛi ni fata ehe ni tse atua amɛshi Maŋtsɛ Nebukadnezar yɛ kita ni amɛka yɛ Nyɔŋmɔ gbɛi amli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ. Kɛ akɛaato he lɛ, wɔnaa mumɔŋ lsrael shwɛɛnii yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ, ni amɛwo yibii kpakpai yɛ amɛshihilɛ mli, ni esoro amɛ yɛ Kristendom osɔfoi, ni amɛwo yibii gbohii lɛ ahe.—3/1 , baafai 14-16.
▫ Namɛi ji Quartodecimans Iɛ, ni mɛni hewɔ Kristofoi sumɔɔ ni amɛle amɛhe sane ŋmɛnɛ lɛ?
Yɛ bɔfoi lɛ abe lɛ sɛɛ lɛ, mɛi komɛi hi shi ni yeɔ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ yɛ Nisan 14 daa afi, ni amɛnyiɛɔ bɔfoi lɛ anɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ. Abale amɛ akɛ “Nyɔŋma-kɛ-ejwɛ tsɛmɛi,“ loo Quartodecimans. Wɔnyaa enɛ he ŋmɛnɛ, ejaakɛ etsɔɔ akɛ yɛ bɔfoi lɛ agbele sɛɛ po lɛ, mɛi komɛi yɛ ni kɛ amɛhe kpɛtɛ gbɛ kpakpa ni atsɔɔ nɔ akɛkaiɔ Yesu gbele lɛ daa afi yɛ Nisan 14 lɛ he.— 3/15, baafai 4-5.
▫ Namɔ ji William Whiston?
Eji afii ohai 18 lɛ mli woloŋlelɔ kpanaa yɛ England, mɔ ni kɛ Sir lsaac Newton bɔ naanyo waa. Whiston tsɔɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ shishi, ni ete shi ewo Triniti tsɔɔmɔ lɛ yɛ faŋŋ mli, ni eji ŋulamii kɛ akɔntaabuu ni yaa hiɛ he nilelɔ kpanaa. Shi, nɔ ni akaiɔ Whiston waa yɛ he ji Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Flavius Josephus niŋmaai ni etsɔɔ shishi kɛtee Ŋleshi wiemɔ mli lɛ.—3/15, baafai 26-8.
▫ Abɔ gbɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (1 Mose 1:27)
Abɔ gbɔmɔ koni enyɛ etsu Nyɔŋmɔ sui ni ekaaa ni ji suɔmɔ, jalɛsaneyeli, nilee kɛ hewalɛ—kɛ sui krokomɛi hu he nii.—4/1 , baafa 25.