Ani Obaanyɛ Oto Otsui Shi?
YEHOWA kɛɛ Abram akɛ: “Jee oshikpɔŋ lɛ nɔ . . . kɛya shikpɔŋ ni matsɔɔo lɛ nɔ. Ni maha otsɔ jeŋmaŋ kpeteŋkpele, ni majɔɔo, ni maha ogbɛi ada.” (1 Mose 12:1, 2) No mli lɛ Abram eye afii 75. Ebo toi ni ekɛ nilee tsu nii ekɛto etsui shi ewala be ni shwɛ lɛ mli, ni eemɛ Yehowa.
Yɛ naagbee lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ shiwoo nɛɛ ha Abraham (Abram) ni toɔ etsui shi lɛ akɛ: “Lɛlɛŋ, jɔɔmɔ majɔɔo ni fa hu maha oseshi afa.” Bɔfo Paulo kɛfata he akɛ: “Ni akɛni [Abraham] to etsui shi hewɔ lɛ, enine shɛ shiwoo lɛ nɔ.”—Hebribii 6:13-15.
Mɛni ji tsuishitoo? Wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ woji tsɔɔ shishi akɛ bɔ ni anyɛɔ “afeɔ dioo ni akɛmɛɔ nɔ ko” loo ni “mɔ ko aaaye ehe nɔ yɛ mlilawoo loo nɔnyɛɛ ko shishi.” No hewɔ lɛ akaa otsuishitoo lɛ akwɛɔ kɛ eba akɛ esa ni omɛ mɔ ko loo nɔ ko, loo kɛ awo omli la loo beni oyɔɔ nɔnyɛɛ ko shishi. Yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ mɔ ni toɔ etsui shi lɛ feɔ kpoo; mɔ ni etooo etsui shi lɛ feɔ yeyeeye ni emli woɔ la oya hu.
Wɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Jeŋ ni Tsuishitoo Bɛ Mli Lɛ
Amaa oyaiyeli nɔ mi moŋ yɛ maji pii amli fe tsuishitoo ni akɛaatsu nii. Yɛ mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ maji ni mɛi fa tsɔ yɛ mli lɛ agbɛfaŋ lɛ, ajeɔ gbi fɛɛ gbi mli nitsumɔ shishi kɛ́ watsi wulu lɛ bɔi gbɛɛmɔ nɔŋŋ pɛ. No jeɔ oyai ni mɛi yeɔ lɛ shishi—koni anyɛ aya he ko, ayana mɔ ko, nine ayashɛ nɔ ko nɔ. Ani eyɛ naakpɛɛ mɔ akɛ belɛ mɛi pii bajeɔ nɔnyɛɛ shishi ni amɛtooo amɛtsui shi?
Ani omli fuɔ kɛ okɛ mɛi krokomɛi afatɔɔi miikpe lɛ? Albert kɛɛ akɛ: “Misumɔɔɔ sɛɛkpee.” Mɛi pii baakpa gbee akɛ kɛji aamɛ mɔ ko ni ekpe sɛɛ tsɔ lɛ, ekɛ nɔnyɛɛ baa mɔ nɔ, titri lɛ kɛ esa akɛ ebashɛ jɛmɛ yɛ be pɔtɛɛ ko mli. Awie yɛ Duke of Newcastle, afii ohai 18 lɛ mli Britania maŋkwralɔ lɛ he akɛ: ‘Efiteɔ ŋmɛlɛtswaa fa daa leebi, ni enɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ yɛ gbi lɛ mli lɛ kpeɔ sɛɛ ni enyɛɛɛ efee nɔ ko yɛ ebe anaa pɛpɛɛpɛ. Kɛ okɛ ohe aaaŋmɛ gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ gbi fɛɛ gbi lɛ, ani obaaya nɔ ofee mɔ ni toɔ etsui shi?
Kɛ ookudɔ tsɔne lɛ, ani etsɛɛɛ ni omli fuɔ, osumɔɔɔ ni omɛ, loo efeɔ bo akɛ esa ni owo foi waa? Bei pii lɛ tsui shi ni atooo yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ kɛ oshara baa mɔ nɔ. Yɛ afi 1989 mli lɛ, osharai fe 400,000 ni ba yɛ gbɛjegbɛi anɔ yɛ he ni tsutsu lɛ eji West Germany lɛ kɛ mɛi apilamɔ loo gbele ba. Enɛɛmɛi ateŋ 1 yɛ 3 mli jɛ tsɔne ni akudɔɔ lɛ kɛbɛŋkɛɔ tsɔne ni nyiɛ hiɛ lɛ tsɔ fe nine loo bɔ ni awoɔ lɛ foi tsɔ. No hewɔ lɛ, kɛ hoo lɛ, tsui shi ni atooo lɛ ha mɛi ni fe 137,000 pila loo amɛgboi. Kwɛmɔ nyɔmɔ sɔŋŋ ni awoɔ yɛ tsuishitoo ni anaaa lɛ hewɔ!
Ann ye awerɛho akɛ: “Ewaa kɛhaa mi akɛ mato mitsui shi beni miiwie ni mɔ ko miifo mli be fɛɛ be, loo beni mɔ ko shwaa tsɔ lɛ.” Karl-Hermann kpɛlɛ nɔ akɛ nɔ ni kaa etsuishitoo ji “obalaŋtai ni bɛ bulɛ ko kwraa kɛha mɛi ni edara lɛ.”
Ekolɛ enɛɛmɛi kɛ shihilɛi krokomɛi haŋ oto otsui shi. Belɛ, te ooofee tɛŋŋ ona tsuishitoo babaoo?
Yehowa Baanyɛ Ewaje Otsuishitoo Lɛ
Mɛi babaoo susuɔ akɛ tsuishitoo tsɔɔ akɛ anyɛɛɛ akpɛ yiŋ loo akɛ eji feetɔ ni afeɔ. Shi, kɛha Yehowa lɛ, no tsɔɔ akɛ ayɛ nyɛmɔ. Lɛ diɛŋtsɛ lɛ “etsui shi etoɔ . . . ejaakɛ esumɔɔɔ akɛ mɛi komɛi alaaje, shi moŋ akɛ mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.” (2 Petro 3:9) No hewɔ lɛ, kɛ ooowaje bo diɛŋtsɛ ohenɔyeli lɛ, bɛŋkɛmɔ Yehowa kpaakpa ni okɛ ohe afɔ enɔ kɛ otsui fɛɛ. Ni ooowaje okɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ ji nifeemɔ kome ni he hiaa fe fɛɛ ni haa anaa tsuishitoo.
Kɛfata he lɛ, ehe miihia ni ole Yehowa yiŋtoi kɛha shikpɔŋ lɛ kɛ adesai. Abraham “[mii]kwɛ maŋ ni yɔɔ shishitoo ni wa [Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli] ni etolɔ kɛ emalɔ ji Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ.” (Hebribii 11:10) Nakai nɔŋŋ hu, ehe baaba sɛɛnamɔ akɛ wɔɔna ŋwɛi shiwoi lɛ ahe jwɛŋmɔ kpakpa ni wɔmii ashɛ he akɛ wɔɔmɛ Yehowa. Kɛkɛ lɛ obaayoo akɛ tsuishitoo, ni etsɔɔɔ shishashaomɔ kwraa lɛ kɛ mɛi baa anɔkwale jamɔ he lɛlɛŋ. No hewɔ lɛ, “nyɛbua wɔ-Nuŋtsɔ lɛ tsuishitoo lɛ akɛ yiwalaheremɔ.”—2 Petro 3:15.
Ni kɛji bo diɛŋtsɛ oshihilɛi kaa otsuishitoo ni efeɔ tamɔ nɔ ni onyɛɛɛ naa odamɔ hu? Ani mɛi ni heee yeee lɛ haa obajeɔ mlilawoo shishi? Ani ohe eye ni efee tamɔ nɔ ni etsɛ aahu ni esɛɛ efooo? Okɛ nɔ ni kaselɔ Yakobo ŋma lɛ ato otsui mli yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli. Be mli ni ewie tsuishitoo he okadi ni gbalɔi lɛ fee amɛfɔ shi lɛ he sane egbe naa lɛ, ejie teemɔŋ sane ni tsɔɔ bɔ ni aaafee ahi shi kpoo yɛ nɔnyɛɛ ni mli wa shishi lɛ kpo. Yakobo kɛɛ: “Kɛ nyɛteŋ mɔ ko miina amanehulu lɛ, ha esɔle.”—Yakobo 5:10, 13.
Okɛ hiɛdɔɔ abi Nyɔŋmɔ yɛ sɔlemɔ mli ni ewaje otsuishitoo ni eha oye omumɔ nɔ yɛ kaa shishi. Yaa Yehowa ŋɔɔ nɔtonɔto, ni ebaaye ebua bo ni oyoo mɛi krokomɛi ashihilɛi loo subaŋi ni kɛ naagba pɔtɛɛ ko baa otsuishitoo nɔ lɛ. Ni ooosɔle kɛtsɔ hiɛ yɛ shihilɛi ni kaa mɔ waa hewɔ lɛ baanyɛ eye ebua bo ni oto otsui shi.
Ni Ooona Bo kɛ Mɛi Krokomɛi Ahe Jwɛŋmɔ Kpakpa
Kɛ ooona jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ lɛ, no lɛ esa akɛ obu bo diɛŋtsɛ ohe kɛ mɛi krokomɛi yɛ gbɛ ni ja nɔ. Obaanyɛ ofee enɛ kɛtsɔ Biblia lɛ kasemɔ nɔ, ejaakɛ no tsɔɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ na emuu ni ayeee akɛ gboshinii ni no hewɔ lɛ mɔ fɛɛ mɔ yɛ efatɔɔi. Agbɛnɛ, Biblia mli nilee baaye ebua bo koni oda yɛ suɔmɔ mli. Su ni tamɔ nɛkɛ he miihia koni onyɛ ona mɛi krokomɛi ahe tsui.—Yohane 13:34, 35; Romabii 5:12; Filipibii 1:9.
Suɔmɔ kɛ oyai ni oyeɔ akɛ okɛ tɔmɔ aaake lɛ baanyɛ ejɔɔ otsui he beni ohao. Kɛ mɔ ko yɛ subaŋi komɛi ni woɔ omli la lɛ, suɔmɔ baakai bo akɛ mɔ lɛ subaŋi ji nɔ ni osumɔɔɔ, shi jeee gbɔmɔ lɛ. Susumɔ bɔ ni bo diɛŋtsɛ ofatɔɔi lɛ kaa Nyɔŋmɔ tsuishitoo lɛ shii abɔ ekwɛɔ ni ewoɔ mɛi krokomɛi amlila hu lɛ he okwɛ.
Ohe jwɛŋmɔ kpakpa ni ooona lɛ hu baaye ebua bo ni okɛ tsuishitoo amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani ohe miisa kɛha hegbɛi yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli, ni nɔ ni jɛɔ mli baa nɔŋŋ ji onijiaŋ ni jeɔ wui? Ani onuɔ he akɛ otsuishitoo lɛ miita oyayaayai? Kɛ nakai ji sane lɛ, no lɛ kaimɔ akɛ tsuishitoo babaoo ni bɛ lɛ shishifa jɛ henɔwomɔ mli. Salomo kɛɛ: “Tsuishitoo mumɔ hi fe hewoo [henɔwomɔ] mumɔ.” (Jajelɔ 7:8) Hɛɛ, henɔwomɔ ji naatsii wulu ko kɛha tsuishitoo kpojiemɔ. Ani ejeee anɔkwale akɛ ewaaa kɛhaaa heshibalɔi akɛ amɛaamɛ kɛha nɔ ko yɛ tsuishitoo mli? No hewɔ lɛ, jiemɔ heshibaa kpo, ni obaanyɛ okɛ jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ akpɛlɛ nibii ni sɛɛ tsɛɔ lɛ anɔ.—Abɛi 15:33.
Tsuishitoo kɛ Nyɔmɔwoo Babaoo Baa
Ale Abraham yɛ ehemɔkɛyeli lɛ hewɔ titri. (Romabii 4:11) Kɛlɛ, tsuishitoo ha ehemɔkɛyeli lɛ sɛɛ tsɛ. Mɛni ji enyɔmɔwoo yɛ Yehowa ni emɛ lɛ lɛ hewɔ?
Aha Abraham na Yehowa mli hekɛnɔfɔɔ ni fa. No hewɔ lɛ aha Abraham gbɛi baje agbo ni eseshibii batsɔ maŋ kpeteŋkpele. Shikpɔŋ lɛ nɔ maji fɛɛ baanyɛ ana jɔɔmɔ amɛha amɛhe kɛtsɔ eseshi lɛ nɔ. Abraham sɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ naawielɔ kɛ mɔ ni jieɔ Bɔlɔ lɛ su kpo po. Ani Abraham hemɔkɛyeli kɛ etsuishitoo lɛ he nyɔmɔwoo ko yɛ ni da fe enɛ?
“[Yehowa] mli tsɔɔ lɛ babaoo” yɛ Kristofoi ni kɛ tsuishitoo ŋmɛɔ amɛtsui shi yɛ kaai amli lɛ ahe. (Yakobo 5:10, 11) Mɛi ni tamɔ nakai lɛ naa henilee ni mli tse mli ŋɔɔmɔ yɛ esuɔmɔnaa nii ni amɛfeɔ lɛ hewɔ. Belɛ, yɛ osane lɛ mli lɛ, kɛ omɛ Yehowa ni okɛ tsuishitoo ŋmɛ otsui shi yɛ kaai amli lɛ, Yehowa nɔkpɛlɛmɔ kɛ ejɔɔmɔ baajɛ ohenɔyeli lɛ mli aba.
Tsuishitoo he baa sɛɛnamɔ jogbaŋŋ kɛhaa Nyɔŋmɔ webii yɛ shihilɛi fɛɛ mli. Yehowa sɔɔlɔi enyɔ ni amɛgbɛi ji Christian kɛ Agnes yoo enɛ beni amɛto amɛyiŋ akɛ amɛkɛ amɛhe baabote gbalashihilɛ mli lɛ. Amɛshashao yookpeemɔ lɛ shi yɛ bulɛ ni amɛyɔɔ kɛha Christian fɔlɔi ni ehe bahia ni amɛna be ni amɛkɛle Agnes lɛ hewɔ. Mɛni jɛ bulɛ ni anaa ahaa mɔ nɛɛ mli ba?
Christian tsɔɔ mli akɛ: “Sɛɛ mli kwraa dani wɔyoo bɔ ni wɔtsuishitoo lɛ tsɔɔ babaoo kɛhaa mifɔlɔi. Bɔ ni wɔto wɔtsui shi wɔmɛ lɛ fiteee wekukpaa ni ka mi kɛ miŋa lɛ teŋ lɛ. Shi no ji klɛŋklɛŋ tsakpaa ni baka wɔ kɛ mifɔlɔi ateŋ wekukpaa lɛ mli.” Hɛɛ, nyɔmɔwoi babaoo jɛɔ tsuishitoo mli baa.
Tsuishitoo hu kɛ toiŋjɔlɛ baa. Weku lɛ kɛ nanemɛi ahiɛ baasɔ amɛtɔmɔi fɛɛ ni ohaaa efee bei sane lɛ waa. Otsuishitoo kɛ sane shishinumɔ ni okɛaatsu nii beni mɛi krokomɛi tɔ̃ɔ lɛ haŋ shihilɛi ni woɔ mɔ hiɛgbele aba. China abɛbua ko kɛɛ akɛ: “Tsuishitoo yɛ be mli ni mlifu yɔɔ lɛ baaha oye ohe kɛjɛ haomɔ mli gbii oha.”
Tsuishitoo haa onaa su kpakpa, ni yɛ no feemɔ mli lɛ eyeɔ ebuaa bo ni ohiɛɔ osui kpakpai krokomɛi lɛ amli jogbaŋŋ. Ehaa ohemɔkɛyeli waa, otoiŋjɔlɛ sɛɛ tsɛɔ, ni osuɔmɔ lɛ hosooo. Tsuishitoo baaye ebua bo ni omli afili bo be mli ni okɛ mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, kɛ mlijɔlɛ tsuɔ nii lɛ. Tsuishitoo kɛ nitsumɔ haa onaa hewalɛ ni he hiaa ni baaha ona tsuishiŋmɛɛ kɛ henɔyeli.
Belɛ okɛ tsuishitoo amɛ Yehowa shiwoi lɛ amlibaa, ni onine baashɛ wɔsɛɛ be ni yɔɔ naakpɛɛ nɔ. Eba akɛ ‘obaatsɔ hemɔkɛyeli kɛ tsuishitoo nɔ koni onine ashɛ shiwoi lɛ anɔ’ tamɔ Abraham.—Hebribii 6:12.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa ni aaaka okɛ Yehowa teŋ lɛ baaye ebua bo ni ojie tsuishitoo kpo taakɛ Abraham fee lɛ