Ani Ona Anɔkwale Jamɔ Lɛ?
“Nyɔŋmɔ jamɔ ni he tse ni ehe bɛ muji ko yɛ Nyɔŋmɔ kɛ Tsɛ lɛ hiɛ ji enɛ.”—YAKOBO 1:27.
1, 2. (a) Yɛ mɛi pii asusumɔ naa lɛ, mɛni tsɔɔ kɛji amɛjamɔ lɛ ji anɔkwale jamɔ loo ejeee nakai? (b) Mɛni kulɛ esa akɛ asusu he kɛ hiɛdɔɔ kɛji aakojo jamɔi?
WƆYƐ yinɔ ko ni mɛi pii amii shɛɔ amɛhe akɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ jamɔ aaawo gbɛhe bibioo pɛ mli yɛ amɛshihilɛ mli lɛ mli. Ekolɛ amɛyaa sɔlemɔ, shi amɛteŋ mɛi fioo ko pɛ yaa daa. Mɛi babaoo ji mɛi ni heee yeee akɛ jamɔi krokomɛi fɛɛ ni eshwɛ lɛ ejaaa, ni ákɛ, amɛnɔ lɛ pɛ ji nɔ ni ja. Ekolɛ amɛnuɔ he kɛkɛ akɛ amɛjamɔ lɛ ja kɛha amɛ.
2 Yɛ enɛ hewɔ lɛ, ani sanebimɔ akɛ, Ani ona anɔkwale jamɔ lɛ? tsɔɔ kuku kɛkɛ akɛ, Ani ona jamɔ ni osumɔɔ? Mɛni tsɔɔ nɔ ni osumɔɔ? Oweku? Onanemɛi? Bo diɛŋtsɛ ohenumɔi? Te okɛ hiɛdɔɔ esusu bɔ ni Nyɔŋmɔ susumɔ ji yɛ sane nɛɛ he lɛ he oha tɛŋŋ?
Te Wɔɔfee Tɛŋŋ Wɔle Nyɔŋmɔ Susumɔ?
3. (a) Kɛji wɔɔle nɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ yɛ he lɛ, mɛni esa akɛ wɔnine ashɛ nɔ? (b) Mɛɛ saji esa akɛ wɔbi yɛ nɔ hewɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ he?
3 Kɛji wɔɔnyɛ wɔle nɔ ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ susuɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔna kpojiemɔ ko kɛjɛ eŋɔɔ. Biblia lɛ ji blema wolo ni etsɛ fe fɛɛ ni kɛɔ akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli. (2 Timoteo 3:16, 17) Shi ani abaanyɛ akɛ anɔkwayeli akɛɛ akɛ, kɛ akɛ wolo nɛɛ to woji krokomɛi fɛɛ he lɛ, Nyɔŋmɔ shɛɛ sane yɛ mli kɛha adesai fɛɛ? Te obaaha nakai sanebimɔ lɛ hetoo tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ? Ani akɛni ofɔlɔi hiɛ nakai susumɔ lɛ hewɔ? Ani bɔ ni onanemɛi asubaŋ ji lɛ hewɔ? Ani bo diɛŋtsɛ opɛi odaseyeli lɛ mli okwɛ? Mɛni hewɔ ofeee nakai bianɛ, kɛtsɔ odaseyeli gbɛi ejwɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ anɔ?
4. Yɛ bɔ ni nine eshɛ nɔ eha lɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛni tsɔɔ akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, shi jeee wolo kroko?
4 Bɔ ni nine eshɛ nɔ eha: Esa akɛ adesai anine anyɛ ashɛ shɛɛ wiemɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛlɛŋ, ni ekɛha adesai aweku muu lɛ fɛɛ lɛ nɔ. Ani enɛ ji anɔkwale yɛ Biblia lɛ he? Susumɔ enɛ he okwɛ: Amrɔ nɛɛ akala Biblia muu lɛ fɛɛ, loo efa ko yɛ wiemɔi ni fa fɛ 2,000 mli. Taakɛ American Bible Society lɛ tsɔɔ lɛ, aaafee afii nyɔŋma ni eho nɛ lɛ, no mli lɛ wiemɔi amli ni akala Biblia lɛ yɛ lɛ ha je lɛŋ bii fɛɛ ayifalɛ mlijaa oha mli 98 nine shɛ nɔ. Taakɛ Guinness Book of World Records wolo lɛ tsɔɔ lɛ, Biblia lɛ ji “wolo ni aja fe woji fɛɛ yɛ je lɛ mli.” Enɛ ji nɔ ni wɔbaakpa gbɛ yɛ shɛɛ sane ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ kɛha gbɔmɛi ni jɛ hewolo nɔ sui sɔrɔtoi kɛ jeŋmaji kɛ wiemɔi kui fɛɛ amli lɛ he. (Okɛto Kpojiemɔ 14:6 he.) Wolo ko bɛ je lɛ mli ni bɔ ni ehe gbɛi eha lɛ shɛɔ enɛ he.
5. Mɛni hewɔ Biblia lɛ yinɔsane shishitoo he hiaa lɛ?
5 Bɔ ni eji yinɔsane wolo ha: Saji ni Biblia lɛ ewie he lɛ ahesusumɔ jogbaŋŋ jieɔ gbɛ kroko ni esoro Biblia lɛ kwraa yɛ woji krokomɛi ni tsɛɔ amɛhe woji krɔŋkrɔŋi lɛ ahe lɛ kpo. Yinɔsane mli anɔkwalei yɔɔ Biblia lɛ mli, shi jeee blema adesãi ni anyɛɛɛ ama nɔ mi. Irwin Linton, ni le bɔ ni akwɛɔ nibii ni he hiaa kɛha odaseyeli yɛ mla naa kojomɔ he lɛ mli jogbaŋŋ, akɛni eji mlalelɔ lɛ, ŋma akɛ: “Yɛ be mli ni saji ni afoɔ atãa, blema saji kɛ amale odaseyeli kwɛɔ jogbaŋŋ koni ekɛ saji ni awieɔ he lɛ awo he ko shɔŋŋ yɛ be ni aleee mli lɛ, . . . Biblia mli saji ni agba lɛ tsɔɔ wɔ be kɛ he ni nibii ni agbaa he sane lɛ ba yɛ lɛ pɛpɛɛpɛ.” (Akɛ nɔkwɛmɔ nii lɛ, kwɛmɔ 1 Maŋtsɛmɛi 14:25; Yesaia 36:1; Luka 3:1, 2.) Niiahesusumɔ ni he hiaa waa nɛ kɛha gbɔmɛi ni tsɔɔ amɛhe kɛyaa jamɔ he, jeee ni amɛkɛjo shihilɛ diɛŋtsɛ naa foi, shi moŋ ni amɛkɛna anɔkwale lɛ.
6. (a) Biblia lɛ yeɔ ebuaa mɔ diɛŋtsɛ yɛ shihilɛ mli naagbai ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ gbɛi etɛ nɔ Biblia lɛ yeɔ ebuaa mɔ ni enyɛɔ ekpeeɔ jaramɔ shihilɛi ni mli wawai anaa?
6 Bɔ ni anyɛɔ akɛtsuɔ nii ahaa: Etsɛɛɛ ni mɛi ni pɛiɔ Biblia lɛ mli jogbaŋŋ lɛ yooɔ akɛ akɛ famɔi kɛ shishitoo mlai ni yɔɔ mli lɛ haaa ni akɛna amɛhe sɛɛ. Shi moŋ, enɛɛmɛi tsɔɔ shihilɛ gbɛ ni kɛ sɛɛnamɔ bahaa mɛi ni nyiɛɔ sɛɛ ni amɛkɛtsuɔ nii pɛpɛɛpɛ lɛ. (Yesaia 48:17, 18) Miishɛjemɔ ni ekɛhaa mɛi ni ehao lɛ jeee miishɛjemɔ folo, ni damɔ jeŋ nilee foji anɔ. Shi moŋ, eyeɔ ebuaa gbɔmɛi ni amɛnyɛɔ amɛdamɔɔ shihilɛ mli naagbai ni naa wa lɛ anaa. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yɛ gbɛi etɛ nɔ: (1) kɛtsɔ ŋaawoo ni ekɛhaa yɛ bɔ ni aaatsu naagbai ahe nii aha lɛ nɔ, (2) kɛtsɔ bɔ ni etsɔɔ gbɛ ni aaatsɔ nɔ ni nine ashɛ sɛɛfimɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ni Nyɔŋmɔ kɛhaa etsuji amrɔ nɛɛ nɔ lɛ nɔ, kɛ (3) kɛtsɔ jiemɔ ni ejieɔ wɔsɛɛ be ni yɔɔ nyam ni Nyɔŋmɔ kɛto kɛha mɛi ni sɔmɔɔ lɛ, ni amɛtsɔɔ yiŋtoi ni mli wa kɛha hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ eshiwoi amli lɛ kpo lɛ nɔ.
7. (a) Okɛ ŋmalɛi ni atsɛ yɛ shishigbɛ niŋmaa lɛ mli lɛ atsu nii ni okɛtsɔɔ Biblia lɛ hetoo ni ekɛhaa yɛ saji wuji ni haoɔ gbɔmɛi waa ŋmɛnɛ lɛ he lɛ ekome. (b) Tsɔɔmɔ bɔ ni Biblia lɛ ŋaawoo buɔ wɔhe aloo eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔkpeeɔ nɔnyɛɛ shihilɛ naa.
7 Eyɛ mli akɛ bei pii lɛ, mɛi ni kpooɔ hegbɛi ni yeɔ nɔ, ni amɛdiɔ shihilɛ ni haa amɛkɛ amɛhe woɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ mli lɛ sɛɛ lɛ sumɔɔɔ Biblia ŋaawoo kwraa moŋ, shi mɛi pii ebayoo akɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ hako amɛna anɔkwa miishɛɛ. (Galatabii 6:7, 8) Biblia lɛ kɛ hetooi ni yɔɔ tɛɛ haa yɛ sanebimɔi ni kɔɔ hɔ jiemɔ, gbala mlitsemɔ, kɛ hii ni kɛ hii naa bɔlɛ lɛ he lɛ ahe. Eŋaawoo lɛ buɔ mɔ he kɛjɛɔ tsofai fɔji kɛ nitsumɔ kɛ daatɔɔ he, ni ebuɔ mɔ he kɛjɛɔ AIDS ni aaanyɛ ana kɛtsɔ la ni hela lɛ yɔɔ mli, aloo bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara nɔ lɛ hu he. Etsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔna wekui ni yɔɔ miishɛɛ. Ekɛ hetooi ni yeɔ ebuaa haa koni anyɛ adamɔ shihilɛi ni mli wa waa, tamɔ kpoomɔ ni weku mlibii ni bɛŋkɛ kpaakpa kpooɔ mɔ, hela ni mli wa ni biɔ kwɛmɔ krɛdɛɛ, kɛ suɔlɔ ko gbele ni baa lɛ naa. Eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa nibii ni he hiaa wɔ fe fɛɛ, ni ehaa shishinumɔ baa wɔshihilɛ mli moŋ fe ni eeefee heshwamɔ kɛ dɔlɛ.a
8, 9. (a) Mɛɛ gbalɛ onaa he miishɛɛ waa akɛ odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Biblia lɛ jɛ mumɔŋ? (b) Mɛni gbalɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ maa nɔ mi yɛ he ni ajɛ akɛha lɛ he?
8 Gbalɛ: Esoro Biblia lɛ kwraa akɛ gbalɛ wolo, wolo ni gbaa nɔ ni baaba yɛ wɔsɛɛ be mli, ni egbaa nɔ fɛɛ nɔ fitsofitso hu. Egba blema Tiro hiɛkpatamɔ, kɛ Babilon shigbeemɔ, kɛ Yerusalem ni abaasaa atswa ekoŋŋ, kɛ Media kɛ Persia kɛ Hela maŋtsɛmɛi lɛ ashitee kɛ amɛshigbeemɔ, kɛ nibii pii ni ba yɛ Yesu Kristo shihilɛ mli lɛ efɔ shi. Egba je lɛ shihilɛi ni etee nɔ yɛ wɔ afii oha nɛɛ mli lɛ hu he sane efɔ shi fitsofitso, ni etsɔɔ bɔ ni amɛhe hiaa ha. Etsɔɔ bɔ ni aaafee ana naagbai ni yeɔ adesai nɔyelɔi anɔ kunim lɛ anaa tsabaa, ni etsɔɔ Nɔyelɔ ni kɛ toiŋjɔlɛ ni hiɔ shi daa kɛ anɔkwa shweshweeshwe shihilɛ baaha adesai.b—Yesaia 9:6, 7; 11:1-5, 9; 53:4-6.
9 Nɔ ni he hiaa ji akɛ, Biblia lɛ kɛ nyɛmɔ ni akɛgbaa nɔ ni baaba wɔsɛɛ pɛpɛɛpɛ lɛ haa akɛ kaa ni tsɔɔ Nyɔŋmɔ ni aji. (Yesaia 41:1–46:13) Mɔ ni baanyɛ afee nakai, aloo ebaanyɛ etsirɛ mɛi krokomɛi ni amɛfee lɛ jeee amaga folo kɛkɛ ni wala bɛ emli. Ejeee adesa folo ko kɛkɛ ni etuu ehe eha jamɔ. Lɛ ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ni wolo ni nakai gbalɛ lɛ yɔɔ mli lɛ ji e-Wiemɔ lɛ.—1 Tesalonikabii 2:13.
Ani Mɛi Fɛɛ ni kɛ Biblia lɛ Tsuɔ Nii lɛ Ajamɔ lɛ Ja?
10, 11. Taakɛ Yesu tsɔɔ lɛ, eyɛ mli akɛ ekolɛ osɔfo ko kɛ Biblia lɛ tsuɔ nii moŋ, shi mɛni baaha jamɔ ni ewieɔ he lɛ afee efolo?
10 Ani nilee yɛ mli—ni nɔ he hiaa fe fɛɛ lɛ, ani Ŋmalɛ fiɔ sɛɛ—akɛ aaamu sane naa akɛ, belɛ, jamɔ kui fɛɛ ni kɛɔ akɛ amɛkɛ Biblia lɛ tsuɔ nii lɛ tsɔɔ anɔkwa jamɔ lɛ? Ani mɔ fɛɛ mɔ ni hiɛ Biblia lɛ, aloo etsɛɔ wiemɔi kɛjɛɔ mli lɛ miitsu anɔkwale jamɔ he nii?
11 Eyɛ mli akɛ amɛhiɛ Biblia lɛ moŋ, shi osɔfoi lɛ ateŋ mɛi pii kɛ jamɔ tsuɔ nii akɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛwoɔ amɛhiɛ nyam. Amɛkɛ blema saji kɛ adesai ajeŋ nilee futuɔ anɔkwalei ni mli ka shi faŋŋ lɛ. Ani Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ amɛjamɔ lɛ nɔ? Yesu Kristo kɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ ni ejaje kɛtsɔ gbalɔ Yesaia nɔ lɛ to jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yerusalem lɛ ahe yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni ekɛɛ: “Maŋ nɛɛ kɛ amɛnaabu woɔ mi; shi amɛtsuii etsi ehe kɛjɛ mihe kɛtee shɔŋŋ. Shi yakatswaa amɛjaa mi lɛ, ejaakɛ amɛtsɔɔ tsɔɔmɔi ni ji gbɔmɛi akitai.” (Mateo 15:8, 9; 23:5-10) Eka shi faŋŋ akɛ, jamɔ ni tamɔ nɛkɛ jeee anɔkwa jamɔ.
12, 13. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔ ko mlibii ajeŋba baanyɛ aye abua mɔ ko ni ena kɛji amɛjamɔ lɛ ji anɔkwale jamɔ? (b) Kɛji wɔhala mɛi ni Nyɔŋmɔ ekpoo amɛ lɛ akɛ wɔnanemɛi lɛ, te ebaabu wɔ eha tɛŋŋ? (2 Kronika 19:2)
12 Shi kɛji yibii ni jamɔi komɛi atsɔɔmɔi woɔ, taakɛ ejeɔ kpo yɛ emlibii ni yɔɔ shidaamɔ kpakpa lɛ ajeŋba mli lɛ ji yibii fɔji hu? Yesu bɔ kɔkɔ yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli akɛ: “Shi nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ osato gbalɔi lɛ ahe . . . Amɛyibii lɛ nyɛkɛaale amɛ. . . . Tso fɛɛ tso ni ji ekpakpa lɛ woɔ yibii kpakpai; shi tso fɔŋ woɔ yibii fɔji.” (Mateo 7:15-17) Eji anɔkwale akɛ aŋkroaŋkroi baanyɛ afee efɔŋ ni ehe baahia ni ajaje amɛ. Shi shihilɛ lɛ yɛ sɔrɔto kɛji sɔlemɔ lɛ mlibii, kɛ osɔfoi lɛ po, kɛ amɛhe woɔ ajwamaŋbɔɔ kɛ gbala fitemɔ, nɔmɔ, daatɔɔ, hiɛjoomɔ, malemɔ, mumɔi atsɛmɔ, kɛ wɔŋ loo amaga jamɔ—enɛɛmɛi eko, loo fɛɛ mli—ni kɛlɛ akɛ tsɔsemɔ ko kwraa haaa, ni ajieee mɛi ni yaa nɔ yɛ nɛkɛ nifeemɔi nɛɛ amli lɛ hu kɛjɛɛɛ asafo lɛ mli lɛ. Biblia lɛ kɛɔ faŋŋ akɛ esa akɛ ashwie mɛi ni feɔ nibii ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli; amɛnaŋ gbɛfaŋnɔ ko kwraa yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli. (Galatabii 5:19-21) Amɛjamɔ lɛ esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔjamɔ lɛ esaŋ Nyɔŋmɔ hiɛ kɛji wɔhala akɛ wɔkɛ mɛi ni ekpoo lɛ lɛ aaabɔ.—1 Korintobii 5:11-13; 6:9, 10; Kpojiemɔ 21:8.
13 Eyɛ faŋŋ akɛ jeee kui fɛɛ ni kɛɔ akɛ amɛkɛ Biblia lɛ tsuɔ nii lɛ tsuɔ anɔkwa jamɔ ni ewieɔ he lɛ he nii. Belɛ, mɛni Biblia lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ kadimɔ nii ni akɛyooɔ anɔkwa jamɔ mɔ?
Kadimɔ Nii ni Akɛyooɔ Anɔkwa Jamɔ
14. (a) Mɛni nɔ anɔkwa jamɔ tsɔɔmɔi fɛɛ damɔ? (b) Te Kristendom tsɔɔmɔi ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ susuma lɛ he lɛ nyɛɔ edamɔɔ kaa nɛɛ naa ehaa tɛŋŋ?
14 Etsɔɔmɔi damɔ Ŋmalɛi ni jɛ mumɔŋ lɛ nɔ shiŋŋ diɛŋtsɛ. “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ lɛ ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔ saamɔ.” (2 Timoteo 3:16) Shi ani Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ ni ji Biblia lɛ wieɔ Kristendom Triniti lɛ he? Ni nɛgbɛ Biblia lɛ tsɔɔ yɛ, taakɛ osɔfoi lɛ tsɔɔ lɛ, ákɛ adesai yɛ susuma ni hiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ? Ani obi osɔfo ko pɛŋ akɛ etsɔɔ bo nakai tsɔɔmɔi lɛ yɛ bo diɛŋtsɛ o-Biblia lɛ mli? The New Encyclopædia Britannica lɛ kɛɔ akɛ: “Wiemɔ Triniti, loo tsɔɔmɔ lɛ he wiemɔ diɛŋtsɛ ko ejeee kpo yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli.” (1992, Micropædia, Volume 11, baafa 928) Ni New Catholic Encyclopedia lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ: “Nɔ ko kwraa bɛ ni yaa shɔŋŋ po ni bɛŋkɛɔ jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ he loo eyɔɔ Tsɛmɛi ni ji Bɔfoi lɛ ateŋ.” (1967, Volume XIV, baafa 299) Yɛ Kristendom susumɔ ni tsɔɔ susuma ni tsiɔ ehe kɛjɛɔ gbɔmɔtso lɛ he yɛ gbele mli lɛ gbɛfaŋ lɛ, sɔlemɔ he woloŋlelɔi kpɛlɛɔ nɔ akɛ amɛyama nakai susumɔ lɛ kɛjɛ Hela jeŋ nilee mli. Shi, anɔkwa jamɔ kɛ Biblia mli anɔkwale lɛ emaaa afa ni ekɛ adesa jeŋ nilee ato najiaŋ.—1 Mose 2:7; 5 Mose 6:4; Ezekiel 18:4; Yohane 14:28.
15. (a) Te Biblia lɛ wieɔ Mɔ pɛ ni esa akɛ aja lɛ lɛ he ehaa tɛŋŋ? (b) Te anɔkwa jalɔi nuɔ bɛŋkɛmɔ ni amɛaabɛŋkɛ Yehowa lɛ he amɛhaa tɛŋŋ?
15 Anɔkwa jamɔ woɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ koome, ni ji Yehowa pɛ jamɔ he hewalɛ. (5 Mose 4:35; Yohane 17:3) Beni ewieɔ 5 Mose 5:9 kɛ 6:13 he yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yesu Kristo jaje faŋŋ akɛ: “[Yehowa], o-Nyɔŋmɔ lɛ oja, ni lɛ kɛkɛ osɔmɔ.” (Mateo 4:10) Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Yesu ha ekaselɔi lɛ le e-Tsɛ lɛ gbɛi. (Yohane 17:26) Ani ojamɔ lɛ etsɔɔ bo akɛ oja Yehowa? Ani obale Mɔ ni akɛ nakai gbɛi lɛ tsɛɔ lɛ lɛ—yiŋtoi, enitsumɔi, kɛ esui—jogbaŋŋ, bɔ ni no haa onuɔ he akɛ obaanyɛ obɛŋkɛ lɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ mli? Kɛ ojamɔ lɛ ji anɔkwa jamɔ lɛ, no lɛ hetoo lɛ ji hɛɛ.—Luka 10:22; 1 Yohane 5:14.
16. Mɛni Kristo mli hemɔkɛyeli tsɔɔ kɛha mɛi ni tsuɔ anɔkwa jamɔ he nii lɛ?
16 Jamɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ fã ko ni he hiaa waa ji e-Bi, Yesu Kristo mli hemɔkɛyeli namɔ. (Yohane 3:36; Bɔfoi lɛ Asaji 4:12) Enɛ etsɔɔɔ he ni aaahe aye kɛkɛ akɛ ehi wala mli, aloo ákɛ eji mɔ ko ni esoro lɛ kwraa. Nɔ ni fata he hu ji hiɛsɔɔ ni wɔɔna wɔha nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ Yesu wala ni eye emuu ni ekɛsha afɔle lɛ jarawalɛ lɛ he, kɛ kpɛlɛmɔ ni wɔɔkpɛlɛ gbɛhe ni eyɔɔ ŋmɛnɛ akɛ ŋwɛi Maŋtsɛ lɛ nɔ. (Lala 2:6-8; Yohane 3:16; Kpojiemɔ 12:10) Kɛji okɛ mɛi ni tsuɔ anɔkwa jamɔ he nii lɛ bɔɔ lɛ, no lɛ ole akɛ amɛbɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ amɛ daa gbi shihilɛ mli akɛ amɛaabo Yesu toi, ni amɛnyiɛ enɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ, ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛ amɛhe awo nitsumɔ ni ekɛha ekaselɔi lɛ ni amɛtsu lɛ mli kɛ ekaa diɛŋtsɛ. (Mateo 28:19, 20; Yohane 15:14; 1 Petro 2:21) Kɛji enɛ jeee anɔkwale yɛ mɛi ni ofataa amɛhe yɛ jamɔ mli lɛ ahe lɛ, no lɛ esa akɛ okwɛ he kroko.
17. Mɛni hewɔ anɔkwa jalɔi kwɛɔ jogbaŋŋ koni je lɛ akawo amɛhe muji lɛ, ni mɛni hu fata enɛ he?
17 Anɔkwa jamɔ woko ehe muji kɛtsɔ ehe ni ekɛaawo maŋkwramɔ kɛ je lɛŋ tai amli lɛ nɔ. (Yakobo 1:27) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yesu wie yɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe akɛ: “Amɛjɛɛɛ je lɛ mli, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛ mli lɛ.” (Yohane 17:16) Yesu kɛ ehe wooo maŋkwramɔ saji amli, ni etsĩ esɛɛnyiɛlɔi lɛ anaa akɛ amɛkɛ tawuu nibii akɛtsu nii kwraa. (Mateo 26:52) Mɛi ni ŋɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ lɛ amɛtoɔ amɛtsui mli lɛ ‘ekaseee tawuu dɔŋŋ.’ (Yesaia 2:2-4) Kɛji jamɔ ni okɛnaa sharamɔ kɛkɛ po lɛ esaaa nɛkɛ niiamlitsɔɔmɔ nɛɛ lɛ, no lɛ be ni esa akɛ okɛtsi ohe kɛjɛ ehe kwraa nɛ.—Yakobo 4:4; Kpojiemɔ 18:4, 5.
18. (a) Mɛni Yohane 13:35 wieɔ he akɛ kadimɔ nii ko ni he hiaa waa yɛ anɔkwa jamɔ he? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oye obua mɔ ko ni ele kuu ni kɛ Yohane 13:35 lɛ tsuɔ nii?
18 Anɔkwa jamɔ tsɔɔ suɔmɔ ni efeee pɛsɛmkunya ni etsuɔ he nii hu. (Yohane 13:35; 1 Yohane 3:10-12) Nɛkɛ suɔmɔ nɛɛ jeee nɔ ni awieɔ he yɛ shiɛmɔ wiemɔi amli kɛkɛ. Egbalaa gbɔmɛi ni jɛ hewolo nɔ sui sɔrɔtoi, shika gbɛfaŋ shihilɛi fɛɛ, wiemɔi fɛɛ, kɛ maji fɛɛ amli kɛbɛŋkɛɔ amɛhe yɛ anɔkwa nyɛmifeemɔ mli. (Kpojiemɔ 7:9, 10) Ehaa esoroɔ anɔkwa Kristofoi kwraa yɛ jeŋ ni ebɔle amɛhe kɛkpe lɛ he. Kɛji ofeko nakai dã lɛ, bo lɛ yaa kpeei yɛ Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ amɛkpeei wuji ashishi hu okwɛ. Kwɛmɔ amɛ beni amɛfeɔ ekome kɛtsuɔ nii ni amɛkɛmaa amɛ-Maŋtsɛyeli Asai lɛ eko lɛ. Kwɛmɔ bɔ ni amɛkɛ mɛi ni edara yɛ afii amli (ni okulafoi fata he) lɛ kɛ obalaŋtai (ni mɛi ni yɔɔ fɔlɔi komekomei loo amɛbɛ eko kwraa lɛ fata he) lɛ yeɔ haa. (Yakobo 1:27) Okɛ nɔ ni obaana lɛ ato nɔ ni ona yɛ jamɔ kroko ko mli lɛ he okwɛ. No sɛɛ lɛ bi ohe akɛ, ‘Namɛi tsuɔ anɔkwa jamɔ he nii?’
19. (a) Mɛɛ adesai anaagbai lɛ ahe tsabaa anɔkwa jamɔ wieɔ he jogbaŋŋ? (b) Mɛni esa akɛ kuu ni hiɛ anɔkwa jamɔ lɛ mlibii afee be fɛɛ be?
19 Anɔkwa jamɔ wieɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he akɛ adesai anaagbai lɛ anaa tsabaa ni hiɔ shi daa. (Daniel 2:44; 7:13, 14; 2 Petro 3:13; Kpojiemɔ 21:4, 5) Ani Kristendom jamɔi lɛ eko feɔ nakai? Mɛɛ be ji be ni okaiɔ akɛ onu ni osɔfo ko miitsɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he saji, kɛ nɔ ni Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ akɛ ebaatsu lɛ mli? Ani jamɔ gbɛjianɔtoo ni oyɔɔ mli lɛ woɔ bo hewalɛ ni okɛ mɛi krokomɛi awie Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he, ni kɛ nakai lɛ, ani emlibii lɛ fɛɛ kɛ amɛhe woɔ ehe nitsumɔ mli? Yesu ye odase ni tamɔ nɛkɛ; emra be mli kaselɔi lɛ hu fee nakai. Bo hu obaanyɛ ona hegbɛ ni okɛna nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ. No ji nitsumɔ ni he hiaa fe fɛɛ ni atsuɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ŋmɛnɛ.—Mateo 24:14.
20. Mɛni hu esa akɛ wɔfee wɔfata anɔkwa jamɔ ni wɔɔle lɛ he?
20 Eyɛ mli akɛ jamɔi akpei abɔ yɔɔ moŋ, shi Biblia lɛ yeɔ ebuaa wɔ oya koni wɔjie yiŋfutumɔ lɛ koni wɔnyɛ wɔyoo nɔ ni ji anɔkwale lɛ. Shi esa akɛ wɔfee babaoo fe ni wɔɔle kɛkɛ. Ehe miihia ni wɔtsu he nii. Abaasusu nɔ ni he hiaa yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ he jogbaŋŋ kɛmɔ shi yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Hɔ jiemɔ: Bɔfoi lɛ Asaji 17:28; Lala 139:1, 16; 2 Mose 21:22, 23. Gbala mlitsemɔ: Mateo 19:8, 9; Romabii 7:2, 3. Hii kɛ hii loo yei kɛ yei ni naa bɔlɛ: Romabii 1:24-27; 1 Korintobii 6:9-11. Tsofai fɔji kɛ nitsumɔ kɛ daatɔɔ: 2 Korintobii 7:1; Luka 10:25-27; Abɛi 23:20, 21; Galatabii 5:19-21. La kɛ jeŋba shara: Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29; Abɛi 5:15-23; Yeremia 5:7-9. Weku: Efesobii 5:22–6:4; Kolosebii 3:18-21. Kpoomɔ: Lala 27:10; Maleaki 2:13-16; Romabii 8:35-39. Hela: Kpojiemɔ 21:4, 5; 22:1, 2; Tito 1:2; Lala 23:1-4. Gbele: Yesaia 25:8; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15. Nibii ni he hiaa klɛŋklɛŋ: Mateo 6:19-34; Luka 12:16-21; 1 Timoteo 6:6-12.
b Kɛha gbalɛi nɛɛ ekomɛi kɛ amɛmlibaa he nɔkwɛmɔ nii lɛ, kwɛmɔ The Bible—God’s Word or Man’s?, baafai 117-61; kɛ Reasoning From the Scriptures, baafai 60-2, 225-32, 234-40. Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee woji enyɔ lɛ fɛɛ.
Te Obaaha Hetoo Tɛŋŋ?
◻ Namɔ susumɔ he hiaa waa fe fɛɛ, yɛ anɔkwale jamɔ lɛ yɔsemɔ mli?
◻ Mɛɛ odaseyelii ejwɛ tsɔɔ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ?
◻ Mɛni hewɔ jeee jamɔi fɛɛ ni kɛ Biblia lɛ tsuɔ nii lɛ Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ?
◻ Mɛni ji kadimɔ nii ekpaa ni akɛyooɔ anɔkwale jamɔ lɛ?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 10]
Yehowa Odasefoi . . .
◆ Haa amɛtsɔɔmɔi fɛɛ damɔɔ Biblia lɛ nɔ.
◆ Jaa anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, Yehowa.
◆ Amɛhiɔ shi yɛ Yesu Kristo mli hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa.
◆ Amɛkɛ amɛhe wooo maŋkwramɔ kɛ je lɛŋ tai amli.
◆ Amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaajie suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli kpo yɛ amɛ daa gbi shihilɛ mli.
◆ Amɛwieɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he akɛ adesai anaagbai lɛ anaa tsabaa ni hiɔ shi daa.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]
BIBLIA LƐ—mɛni tsɔɔ akɛ ehiɛ Nyɔŋmɔ shɛɛ sane kɛha gbɔmɛi adesai fɛɛ?