Maŋtsɛyeli Jajelɔi Bɔ Amaniɛ
Nyɔŋmɔ Jeee Mɛi Ahiɛaŋkwɛl
NƆ NI fe afii 1,900 ni eho nɛ lɛ, bɔfo Petro ye asraafonyo nukpa Kornelio odase, ni ekɛɛ: “Lɛlɛŋ, miyoo akɛ, Nyɔŋmɔ jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ; shi moŋ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35) Kornelio jie Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kɛ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha jalɛ nifeemɔ lɛ kpo. Ekpɛlɛ odase ni Petro ye lɛ lɛ nɔ ni ebatsɔ Kristofonyo.
Nakai shishitoo mla lɛ tsuɔ nii ŋmɛnɛ hu—Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ. Wɔkadiɔ enɛ yɛ niiashikpamɔ ko ni jɛ Germany lɛ mli. Amaniɛbɔɔ lɛ kɛɔ akɛ:
“Russia asraafoi ashihilɛ he agbo yɛ wɔ asafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli. Yɛ 1989 mli, beni akumɔ Berlin Gbogbo lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, onukpai lɛ bi akɛ ani shiɛlɔi lɛ ateŋ mɔ ko nuɔ Russia wiemɔ lɛ lo. Wɔteŋ mɛi komɛi nuɔ, ni wɔtee wɔyatsu nii yɛ shikpɔŋkuku nɛɛ mli, ni ebafee miishɛɛ diɛŋtsɛ kɛha wɔ. Niiashikpamɔi pii lɛ ateŋ ekome nyiɛ sɛɛ nɛɛ.
“Mikɛ shiɛlɔ ko ni abaptisiko lɛ nyiɛ (shi no sɛɛ nɛɛ, abaptisi lɛ) ni wɔkɛ asraafonyo nukpa ko wie. Asraafonyo nukpa lɛ bo nɔ ni wɔyɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi ni no sɛɛ lɛ eha wɔ hegbɛ akɛ wɔkɛ esraafoi lɛ awie. Ewie akɛ esa akɛ amɛ hu amɛnu Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ he sane, no hewɔ lɛ wɔwo amɛ shi akɛ wɔbaaku sɛɛ wɔba amɛŋɔɔ ekoŋŋ.
“Wɔkɛɛ nyɛmiyoo ko ni nuɔ Russia wiemɔ jogbaŋŋ lɛ akɛ efata wɔhe kɛya koni ejie wiemɔ lɛ naa eha amɛ. Wɔto okpɔlɔ yɛ amɛshihilɛ he lɛ kpee he lɛ ni wɔkɛ woji shwie nɔ, ni wɔnyɛ wɔkɛ asraafoi 68 wie ni wɔha amɛsanebimɔi lɛ fɛɛ ahetoo. Sɛɛ mli lɛ, amɛkɛ miishɛɛ he woji 35 kɛ woji tɛtrɛbii hu aaashɛ 100. Beni wɔshiɔ amɛkpee he lɛ, wɔna akɛ amɛfee kui bibii ni amɛmiiwie woji lɛ ahe.
“Wɔwo amɛ shi akɛ wɔbaaku sɛɛ wɔba ekoŋŋ yɛ July 4, 1992. Beni wɔshɛ jɛmɛ leebi 10:50 lɛ, bulɔ ni kwɛɔ shihilɛ he lɛ agbo lɛ naa lɛ kɛɛ wɔ akɛ asraafoi lɛ ekpa wɔ gbɛ aahu. Asraafonyo nukpa ko kɛ wɔ tee amɛkpee he lɛ, ni wɔna akɛ obalayoo ko, ni he wolo ko kɛha amɛwoji atoohe lɛ beni wɔba jɛmɛ klɛŋklɛŋ lɛ eŋmala woji ekpɛtɛ shi ni ekɛmiitswa wɔbaa lɛ he adafi. Nyɛmimɛi hii etɛ ha wiemɔi kukuji ni kɔɔ wɔ jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ he, ni amɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔna hekɛnɔfɔɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ. Kɛkɛ ni wɔfɔ nine wɔbi toibolɔi lɛ ni kɛ amɛyɛ sanebimɔi lɛ, ni amɛkɛba, ni wɔha amɛ hetoo kɛjɛ Biblia lɛ mli. Sanebimɔi lɛ ekomɛi ji, Mɛni ji Yehowa Odasefoi ashidaamɔ yɛ asraafoi anitsumɔ he, ni ani amɛteŋ mɛi komɛi ji asraafoi? Enɛ ha shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ, ni fata mihe kɛtee jɛmɛ klɛŋklɛŋ lɛ na hegbɛ ni ekɛwie afii 25 ni ekɛtsu nii yɛ East Germany asraafoi akuu lɛ mli, ni ekɛ naagbee afi lɛ esɔmɔ akɛ asraafoi akɔɔyɔŋ lɛlɛ kudɔlɔi anɔ onukpa lɛ he etsɔɔ amɛ. Egba amɛ bɔ ni ekase Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ he nii, ni amrɔ nɛɛ eetao etsɔ Yehowa Odasefonyo. Asraafoi lɛ na nɔ ni amɛnu nɛɛ he miishɛɛ waa. Beni shɛɔ minitii kpawo lɛ, woji fɛɛ ni wɔkɛtee lɛ eyaje asraafoi lɛ adɛŋ, ni amɛteŋ mɛi pii miitao Biblia. Wɔnyɛ wɔhe Biblia ni aŋma yɛ Russia wiemɔ mli lɛ kpawo yɛ woji ahɔɔmɔ he ko, ni amɛhiɛ sɔ waa akɛ amɛnine enyɛ eshɛ nɔ. Eji miishɛɛ diɛŋtsɛ akɛ wɔkɛ Biblia mli saji ha gbɔmɛi ni mumɔŋ hɔmɔ yeɔ amɛ nɛɛ, ni wɔhiɛ ka nɔ akɛ amɛbaatsu he nii.”
Lɛlɛŋ, Nyɔŋmɔ jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ. Etsɔɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ ekpaa gbɔmɛi ni yɔɔ jalɛ tsui lɛ fai, ekɔɔɔ mɛi ni amɛji kɛ he ni amɛyɔɔ lɛ he eko. Efɔ̃ɔ amɛ nine akɛ amɛbakase lɛ kɛ e-Bi, Yesu Kristo he nii, ni mɛi babaoo ni jɛ shihilɛi sɔrɔtoi fɛɛ mli miifee nakai.—Yohane 17:3.