Yehowa Hiɛ Kã Shi!
“Nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ, . . . ehiɛ kã shi.”—YAKOBO 3:17.
1. Te mɛi komɛi efee Nyɔŋmɔ he mfoniri akɛ mɔ ni bɛ hiɛshikamɔ amɛha tɛŋŋ, ni te onuɔ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ ni ayɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ he ohaa tɛŋŋ?
MƐƐ Nyɔŋmɔ nɛkɛ ojaa? Ani oheɔ oyeɔ akɛ eji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ shɛii, kɛ kpɛŋŋ yɛ jalɛsaneyeli mli, ni yitsoŋ wa ni esane hu wa waa? Kɛha Protestant jamɔ tsakelɔ John Calvin lɛ, nɛkɛ ji bɔ ni Nyɔŋmɔ tamɔ. Calvin wie akɛ Nyɔŋmɔ yɛ “naanɔ gbɛjianɔtoo ko ni tsakeee,” ni kɔɔ aŋkroaŋkroi fɛɛ he, ni etsɔɔ hiɛ ekpɛɔ mli yɛ mɔ fɛɛ mɔ he, kɛji ebaahi shi kɛya naanɔ yɛ miishɛɛ mli aloo abaapiŋ lɛ kɛya naanɔ yɛ hɛl la mli. Susumɔ he okwɛ: Kɛ anɔkwale ni lɛ, no lɛ nɔ ko nɔ ko kwraa bɛ ni obaanyɛ ofee, ekɔɔɔ bɔ ni ooobɔ mɔdɛŋ waa oha lɛ he eko, ni baanyɛ atsake Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ kpɛŋŋ, ni ekpɛ mli etsɛ waa yɛ bo kɛ owɔsɛɛ be he lɛ kɔkɔɔkɔ. Ani enɛ baagbala bo kɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ ni susuuu mɔ he kwraa tamɔ nɛkɛ lɛ he?—Okɛto Yakobo 4:8 he.
2, 3. (a) Te wɔbaanyɛ wɔfee bɔ ni hiɛshikamɔ bɛ adesai anitsumɔi kɛ gbɛjianɔtoi amli lɛ he mfoniri wɔha tɛŋŋ? (b) Te Ezekiel ninaa ni kɔɔ Yehowa ŋwɛi shwiili lɛ he lɛ jieɔ bɔ ni E-nyɛɔ etsakeɔ ehe ewoɔ shihilɛi sɔrɔtoi amli lɛ kpo ehaa tɛŋŋ?
2 Kwɛ bɔ ni wɔnaa miishɛɛ waa akɛ wɔɔle akɛ Biblia Nyɔŋmɔ lɛ susuɔ mɔ he waa diɛŋtsɛ! Jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni feɔ kpɛŋŋ ni ebɛ tswãa lɛ, shi moŋ gbɔmɛi adesai ni emuu ni amɛyeee lɛ efimɔ amɛ lɛ. Adesai agbɛjianɔtoi ahe nitsumɔ kɛ amɛkudɔmɔ wa waa tamɔ bɔ ni oketeke ni looɔ jatsui ji lɛ pɛpɛɛpɛ. Kɛji oketeke kakadaŋŋ ni eloo jatsu miinyiɛ kɛmiibɛŋkɛ gbɛtsii nii ko ni yɔɔ egbɛ nɔ lɛ he lɛ, edɔɔɔ ehe kɔkɔɔkɔ, ni ewa waa hu dani enyɛɔ ewaa edamɔɔ shi. Hewalɛ ni oketekei lɛ ekomɛi kɛnyiɛɔ kɛyaa hiɛ lɛ da aahu akɛ, eheɔ nɔ ni fe kilomita kome kɛ fã dani enyɛɔ ewaa edamɔɔ shi kɛji ebɔi wamɔ! Nakai nɔŋŋ hu, ŋshɔŋ lɛji agboi ni looɔ mu lɛ baanyɛ aya hiɛ aahu kilomitai kpaanyɔ kɛfata he yɛ be mli ni agbe emli tsɔne lɛ po sɛɛ. Ni kɛji atsake ni eya sɛɛsɛɛ po lɛ, hewalɛ ni ekɛyaa ehiɛ lɛ baatsi lɛ kɛya hiɛ aahu aaafee kilomitai etɛ. Shi amrɔ nɛɛ, susumɔ tsɔne ko ni he yɔɔ naakpɛɛ kwraa fe enyɔ nɛɛ, nɔ ni damɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ he okwɛ.
3 Nɔ ni fe afii 2,600 ni eho nɛ lɛ, Yehowa kɛ ninaa ni feɔ eŋwɛi gbɛjianɔtoo ni ji mumɔŋ bɔɔnii lɛ ahe mfoniri lɛ ha gbalɔ Ezekiel. Eji shwiili ko ni edalɛ yɛ naakpɛɛ kɛ gbeyei fɛɛ, Yehowa diɛŋtsɛ “tsɔne” ni yɔɔ ekudɔmɔ shishi be fɛɛ be lɛ. Nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ fe fɛɛ ji bɔ ni enyiɛɔ ehaa lɛ. Ekoklolontoi agboi lɛ hiɛ koji ejwɛ ni hiŋmɛii yɛ fɛɛ he, no hewɔ lɛ amɛnyɛɔ amɛnaa he fɛɛ he, ni enyɛɔ etsakeɔ he ni eyaa lɛ amrɔ nɔŋŋ, ní ewaaa loo etsɔɔɔ ehe. Ni ehe ehiaaa ni tsɔne agbo nɛɛ akã he eya he ni eyaa tsutsu lɛ nɔŋŋ tamɔ lɛlɛ agbo ni eloo mu loo oketeke kakadaŋŋ ni eloo jatsu feɔ lɛ. Ebaanyɛ enyiɛ kɛ foi ni naa wa tamɔ srawa gbamɔ, ni ebaanyɛ etsɔ̃ ehe kɛya ninejurɔ loo abɛku oya nɔŋŋ! (Ezekiel 1:1, 14-28) Esoro Yehowa kwraa yɛ Nyɔŋmɔ ni Calvin shiɛ etsɔɔ lɛ he, tamɔ bɔ ni esoro E-shwiili lɛ kwraa yɛ tsɔnei kumukumuu ni adesai fee lɛ ahe lɛ. Enyɛɔ etsakeɔ ehe kɛhaa shihilɛ fɛɛ shihilɛ yɛ emuuyeli mli. Esa akɛ nɛkɛ Yehowa su nɛɛ ni wɔɔle lɛ aye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔfee mɛi ni nyɛɔ tsakeɔ amɛhe amɛwoɔ shihilɛi sɔrɔtoi amli, ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ hiɛshikamɔ ni abɛ he tsɔne lɛ he.
Yehowa—Hiɛkalɔ ni Nyɛɔ Etsakeɔ Ehe Ewoɔ Shihilɛ Fɛɛ Mli Fe Fɛɛ yɛ Jeŋ Muu Fɛɛ
4. (a) Yehowa gbɛi lɛ diɛŋtsɛ jieɔ lɛ kpo akɛ Nyɔŋmɔ ni nyɛɔ etsakeɔ ehe ewoɔ shihilɛi sɔrɔtoi amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni ji sabalai komɛi ni akɛtsɛɔ Yehowa Nyɔŋmɔ, ni mɛni hewɔ amɛsa lɛ?
4 Yehowa gbɛi lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ bɔ ni enyɛɔ etsakeɔ ehe ewoɔ shihilɛ fɛɛ mli ehaa. “Yehowa” shishinumɔ diɛŋtsɛ ji “Ehaa Ebaa Mli.” Eka shi faŋŋ akɛ enɛ tsɔɔ akɛ Yehowa haa lɛ diɛŋtsɛ ebatsɔɔ Mɔ ni Haa eshiwoi fɛɛ Baa Mli. Beni Mose bi Nyɔŋmɔ egbɛi lɛ, Yehowa gbala eshishinumɔ lɛ mli eha lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “Miji mɔ ni miji.” (2 Mose 3:14) Rotherham shishitsɔɔmɔ lɛ ŋmaa lɛ faŋŋ akɛ: “Mibatsɔ nɔ fɛɛ nɔ ni misumɔɔ.” Yehowa batsɔɔ, loo ehalaa akɛ ebaatsɔ nɔ fɛɛ nɔ ni he hiaa koni eha ejalɛ yiŋtoi kɛ shiwoi lɛ aba mli. Enɛ hewɔ lɛ, eyɛ sabalai sɔrɔtoi babaoo ni yɔɔ nyam waa, tamɔ Bɔlɔ, Tsɛ, Nuŋtsɔ Maŋtsɛ, Tookwɛlɔ, Yehowa Zebaot, sɔlemɔ Toibolɔ, Kojolɔ, Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele, Kpɔlɔ. Eha lɛ diɛŋtsɛ ebatsɔ enɛɛmɛi fɛɛ, kɛ babaoo hu, bɔni afee ni ekɛtsu eyiŋtoi ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ ahe nii.—Yesaia 8:13; 30:20; 40:28; 41:14; Lala 23:1; 65:3; 73:28; 89:27; Kojolɔi 11:27; kwɛmɔ New World Translation, Appendix 1J hu.
5. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔmuɔ sane naa akɛ Yehowa he ni enyɛɔ etsakeɔ ewoɔ shihilɛi sɔrɔtoi amli lɛ tsɔɔ akɛ esu loo tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ etsake lɛ?
5 Ani enɛ tsɔɔ akɛ, belɛ, Nyɔŋmɔ su aloo tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ tsakeɔ? Dabi; taakɛ Yakobo 1:17 wieɔ he le, eji “mɔ mli ni su tsakemɔ kɛ tsɔɔmɔ susuma ko bɛ.” Ani wiemɔ ni teɔ shi woɔ ehe yɛ enɛ mli? Dabi kwraa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mɛɛ fɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ tsakeee enitsumɔ mli koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha gbekɛbii lɛ? Yɛ gbi kome mli lɛ, ekolɛ fɔlɔ lɛ baafee ŋaawolɔ, nihoolɔ, shia-kwɛlɔ, tsɔɔlɔ, tsɔselɔ, naanyo, nisaalɔ, kɛ helatsɛ kwɛlɔ—wɔbaanyɛ wɔto naa aahu kɛtsara nɔ. Fɔlɔ lɛ tsakeee bɔ ni esu ji beni etsuɔ nitsumɔi nɛɛ ahe nii lɛ; etsakeɔ ehe ewoɔ hiamɔi ni yɔɔ amrɔ lɛ mli kɛkɛ. Nakai eji yɛ Yehowa hu he, shi yɛ gbɛ ni da kwraa nɔ. Husu ko kwraa bɛ nɔ ni ebaanyɛ eha lɛ diɛŋtsɛ etsɔ koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha ebɔɔnii lɛ he. Enilee mlikwɔlɛ lɛ haa mɔ naa kpɛɔ ehe waa!—Romabii 11:33.
Hiɛshikamɔ Ji Ŋwɛi Nilee Kadimɔ Nii
6. Mɛni ji Hela wiemɔ ni Yakobo kɛtsu nii ni ekɛtsɔɔ bɔ ni ŋwɛi nilee ji lɛ shishinumɔ kɛ bɔ ni etsɔɔ diɛŋtsɛ?
6 Kaselɔ Yakobo kɛ wiemɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ waa tsu nii ni ekɛtsɔɔ nɛkɛ Nyɔŋmɔ ni nyɛɔ etsakeɔ ehe ewoɔ shihilɛi sɔrɔtoi amli nɛɛ nilee lɛ mli. Eŋma akɛ: “Nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ, . . . ehiɛ kã shi.” (Yakobo 3:17) Hela wiemɔ ni ekɛtsu nii yɛ biɛ, ni ji (e·pi·ei·kesʹ) lɛ shishitsɔɔmɔ wa. Wiemɔi ashishitsɔɔlɔi kɛ wiemɔi tamɔ “mli jɔ,” “mli hi,” “toɔ tsui shi,” kɛ “susuɔ mɔ he” etsu nii. New World Translation lɛ tsɔɔ shishi akɛ “hiɛ kã shi,” kɛ shishigbɛ niŋmaa ni tsɔɔ akɛ eshishinumɔ diɛŋtsɛ ji “ŋmɛɔ sane he.”a Wiemɔ lɛ hiɛ shishinumɔ ko hu ni tsɔɔ akɛ afeee shɛii yɛ mla ko mli nibii fɛɛ he fitsofitso, ni afeee kpɛŋŋ loo keketee bɔ ni he ehiaaa. Nilelɔ William Barclay wie yɛ New Testament Words wolo lɛ mli akɛ: “Klɛŋklɛŋ kɛ shishijee nii ni kɔɔ epieikeia he ji akɛ, ejeɔ shishi kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ tɔ̃ɔ. Eji Nyɔŋmɔ miifee shɛii yɛ ehegbɛi ahe, eji Nyɔŋmɔ kɛ mlai lɛ amli tɛi ni afolɔ ni yɔɔ kpɛŋŋ lɛ to wɔhe kulɛ, nɛgbɛ wɔbaaje? Nyɔŋmɔ ji mɔ ko ni ji epieikēs kɛ mɔ ni kɛ mɛi krokomɛi yeɔ kɛ epieikeia lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ni fe fɛɛ.”
7. Yehowa jie hiɛshikamɔ kpo yɛ Eden trom lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Susumɔ be ni adesai tse Yehowa maŋtsɛyeli lɛ hiɛ atua lɛ he okwɛ. Kwɛ bɔ ni eeefee mlɛo kɛha Nyɔŋmɔ akɛ eeekpata nakai atuatselɔi etɛ—Adam, Hawa, kɛ Satan ni hiɛ esɔɔɔ nii lɛ ahiɛ! Kwɛ tsui-kuumɔ saji babaoo ni kulɛ eeetsi naa ni ekaba enɔ! Ni kulɛ namɔ baawie akɛ ebɛ hegbɛ ni etsuɔ jalɛsaneyeli ni yɔɔ kpɛŋŋ tamɔ nɛkɛ he nii? Shi kɛlɛ, Yehowa etsĩii eŋwɛi gbɛjianɔtoo ni tamɔ shwiili lɛ naa ewooo jalɛsaneyeli he tɛi ni yɔɔ kpɛŋŋ, ni tsakeee mli. No hewɔ lɛ nakai shwiili lɛ enyiɛɛɛ adesai aweku lɛ nɔ kɛhooo ni eeekpata amɛ, kɛ adesai agbɛkpamɔ kɛha wɔsɛɛ be ni yɔɔ miishɛɛ lɛ fɛɛ hiɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yehowa kudɔ eshwiili lɛ kɛ oyaiyeli ni tamɔ srawa gbamɔ. Yɛ atuatsemɔ lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ tsɔɔ yiŋtoo ko ni baaba mli yɛ be kakadaŋŋ sɛɛ, ni ha Adam seshibii fɛɛ na mɔbɔnalɛ kɛ hiɛnɔkamɔ.—1 Mose 3:15.
8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ esoro Kristendom susumɔ ni ejaaa yɛ hiɛshikamɔ he lɛ yɛ Yehowa anɔkwa hiɛshikamɔ lɛ he yɛ? (b) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Yehowa hiɛshikamɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ eeeŋmɛɛ ŋwɛi shishitoo mlai ahe ni ekɛsaa lɛ?
8 Shi kɛlɛ, Yehowa hiɛshikamɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ belɛ ebaaŋmɛɛ ŋwɛi shishitoo mlai ahe ni akɛsaa. Kristendom sɔlemɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ susuɔ akɛ kɛ amɛku amɛhiɛ amɛshwie jeŋba shara nɔ koni amɛna amɛtoikuu ni egba afã lɛ ahiɛ nyam kɛtsɔ yiteŋ-muluwoo nɔ lɛ, belɛ amɛmiijie hiɛshikamɔ kpo. (Okɛto 2 Timoteo 4:3 he.) Yehowa ekuuu lɛ diɛŋtsɛ emlai amli kɔkɔɔkɔ, ni nakai nɔŋŋ hu eŋmɛɛɛ eshishitoo mlai ahe ekɛsaaa. Shi moŋ, etsɔɔ suɔmɔ ni eyɔɔ akɛ eeeŋmɛɛ sane he, ní etsake ehe ewo shihilɛi sɔrɔtoi amli, bɔni afee ni akɛ nakai shishitoo mlai lɛ atsu nii yɛ jalɛsaneyeli kɛ mɔbɔnalɛ mli. Ehiɛ hiɔ ehe nɔ be fɛɛ be, ni ehaa jalɛsaneyeli kɛ hewalɛ ni ekɛtsuɔ nii lɛ, kɛ suɔmɔ kɛ nilee ni hiɛshikamɔ yɔɔ mli ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ. Nyɛhaa wɔsusuɔ gbɛi etɛ ni Yehowa jieɔ hiɛshikamɔ kpo yɛ nɔ lɛ he wɔkwɛa.
‘Efee Klalo akɛ Eeeŋɔ Efa’
9, 10. (a) Mɛni ‘klalo ni afee akɛ aaaŋɔfa’ lɛ kɛ hiɛshikamɔ yɔɔ feemɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ David ná klalo ni Yehowa efee akɛ eeeŋɔfa lɛ he sɛɛ yɛ, ni mɛni hewɔ?
9 David ŋma akɛ: “Ejaakɛ bo, Nuŋtsɔ, ohi ni oŋɔfaa mra, ni omɔbɔnalɛ fa ha mɛi ni bolɔɔ tsɛɔ bo lɛ.” (Lala 86:5) Beni atsɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ ashishi kɛtee Hela wiemɔ mli lɛ, atsɔɔ wiemɔ kɛha ‘efee klalo akɛ eeeŋɔ efa’ lɛ shishi akɛ e·pi·ei·kesʹ, aloo “hiɛ kã shi.” Lɛlɛŋ, ekolɛ ni aaafee klalo akɛ aaaŋɔ afa ni ajie mɔbɔnalɛ kpo lɛ ji gbɛ titri fe fɛɛ ni atsɔɔ nɔ ajieɔ hiɛshikamɔ kpo.
10 David diɛŋtsɛ le bɔ ni Yehowa hiɛ kã shi jogbaŋŋ yɛ enɛ gbɛfaŋ. Beni David kɛ Batsheba fite gbala ni eto gbɛjianɔ ni eha agbe ewu hu lɛ, enɛ ha ekɛ Batsheba fɛɛ bafee mɛi ni sa gbele toigbalamɔ. (5 Mose 22:22; 2 Samuel 11:2-27) Eji adesai kojolɔi ni yɔɔ kpɛŋŋ ji mɛi ni kwɛ sane nɛɛ kulɛ, mɛi enyɔ lɛ fɛɛ baalaaje amɛwala. Shi Yehowa jie hiɛshikamɔ (e·pi·ei·kesʹ), ní, taakɛ Vine’s Expository Dictionary of Biblical Words tsɔɔ lɛ, “etsɔɔ nakai mɔ hesusumɔ ni kwɛɔ ‘sane lɛ mli anɔkwalei lɛ kɛ adesai ahenumɔ kɛ hiɛshikamɔ’ ” lɛ kpo. Eka shi faŋŋ akɛ nɔ ni fata anɔkwalei ni ná Yehowa yiŋkpɛɛ ni mɔbɔnalɛ yɔɔ mli nɛɛ nɔ hewalɛ lɛ ekomɛi ji efɔŋ feelɔi lɛ anɔkwa heshwamɔ, kɛ mɔbɔnalɛ ni David diɛŋtsɛ ejie lɛ kpo be ko ni eho, yɛ mɛi krokomɛi ahe lɛ. (1 Samuel 24:4-6; 25:32-35; 26:7-11; Mateo 5:7; Yakobo 2:13) Shi kɛlɛ, yɛ bɔ ni Yehowa diɛŋtsɛ tsɔɔ bɔ ni eji, yɛ 2 Mose 34:4-7 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, nilee yɛ mli akɛ Yehowa kɛ jajemɔ aaaha David. Etsu gbalɔ Natan kɛtee David ŋɔɔ kɛ shɛɛ sane ni mli wa waa, ni ema anɔkwale ni eji lɛ nɔ mi waa eha David akɛ ebuuu Yehowa wiemɔ lɛ. David shwa ehe, no hewɔ lɛ egbooo yɛ esha ni efee lɛ hewɔ.—2 Samuel 12:1-14.
11. Yehowa tsɔɔ akɛ efee klalo akɛ eeeŋɔfa yɛ Manase sane lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
11 Yuda Maŋtsɛ Manase nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sa kadimɔ waa yɛ enɛ gbɛfaŋ, ejaakɛ, akɛ mɔ ni tamɔɔɔ David lɛ, Manase fee efɔŋ waa yɛ be kakadaŋŋ mli. Manase wo jamɔ mli nifeemɔi ni yɔɔ nyaŋemɔ waa he hewalɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, kɛ adesai ni akɛshaa afɔle po. Ekolɛ lɛ ji mɔ ni ha ‘akɛ akplala gbá’ gbalɔ Yesaia anɔkwafo lɛ ‘mli’ lɛ. (Hebribii 11:37) Ákɛ Manase toigbalamɔ lɛ, Yehowa ŋmɛ gbɛ ni aŋɔ lɛ nom kɛtee Babilon. Shi, Manase shwa ehe yɛ tsuŋwoo mli, ni ekpa fai ní ana lɛ mɔbɔ. Yɛ nɛkɛ anɔkwa heshwamɔ nɛɛ hetoohamɔ mli lɛ, Yehowa ‘fee klalo akɛ eeeŋɔ efa’—yɛ nɛkɛ shihilɛ ni ehiii kwraa nɛɛ po mli.—2 Kronika 33:9-13.
Nifeemɔ Gbɛ Tsakemɔ Beni Shihilɛi Heei Teɔ Shi Lɛ
12, 13. (a) Yɛ Ninive sane lɛ mli lɛ, mɛɛ shihilɛ tsakemɔ ko tsirɛ Yehowa ni etsake gbɛ ni eeetsɔ nɔ efee nii? (b) Yona tsɔɔ akɛ ebɛ hiɛshikamɔ kwraa tamɔ Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
12 Yehowa hiɛshikamɔ lɛ hu jeɔ kpo yɛ bɔ ni esumɔɔ akɛ eeetsake nifeemɔ gbɛ ko ni kulɛ ebaatsɔ nɔ, beni shihilɛi heei teɔ shi lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni gbalɔ Yona nyiɛɔ kɛtsɔɔ blema Ninive gbɛjegbɛi lɛ anɔ lɛ, no mli lɛ eshɛɛ sane ni jɛ mumɔŋ lɛ yɛ kuku kwraa: Abaakpata maŋtiase kpeteŋkpele lɛ hiɛ yɛ gbii 40 mli. Shi kɛlɛ, shihilɛ lɛ tsake—efee nɔ kroko kwraa trukaa! Ninivebii lɛ tsake amɛtsui.—Yona, yitso 3.
13 Bɔ ni Yehowa kɛ Yona fee amɛnii yɛ shihilɛ ni tsake nɛɛ he ni wɔkɛaato he lɛ haa wɔkaseɔ nɔ ko kɛjɛɔ mli. Nɔ ni Yehowa fee lɛ tsɔɔ akɛ etsake he ni eŋwɛi shwiili lɛ yaa lɛ. Etsake ehe ewo shihilɛ ni yɔɔ nɛɛ mli, ni eha lɛ diɛŋtsɛ etsɔ mɔ ni kɛ eshai keɔ, moŋ fe ni eeetsɔ “tawulɔ.” (2 Mose 15:3) Shi yɛ gbɛ kroko kwraa nɔ lɛ, Yona efeee tswãa bibioo kwraa po. Yɛ nɔ najiaŋ ni ekɛ Yehowa shwiili lɛ aaanyiɛ pɛpɛɛpɛ lɛ, efee enii tamɔ oketeke kakadaŋŋ ni eloo jatsu lɛ, loo tamɔ ŋshɔŋ lɛlɛ agbo ni eloo mu ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ. Étswa hiɛkpatamɔ he adafi, no hewɔ lɛ esa akɛ hiɛkpatamɔ aba kɛ̃! Ekolɛ enu he akɛ tsakemɔ ni aaaba bɔ ni nibii baaba aha lɛ mli lɛ baawo lɛ hiɛgbele yɛ Ninivebii lɛ ahiɛ. Shi kɛlɛ, Yehowa to etsui shi, ni etsɔɔ egbalɔ ni tsui wa nɛɛ hiɛshikamɔ kɛ mɔbɔnalɛ he nikasemɔ ko ni ebaakai daa.—Yona, yitso 4.
14. Mɛni hewɔ Yehowa tsake enifeemɔ gbɛ yɛ gbalɔ Ezekiel gbɛfaŋ lɛ?
14 Yehowa etsake gbɛ ni kulɛ eeetsɔ nɔ efee nii lɛ yɛ bei krokomɛi hu mli—yɛ saji bibii kwraa po he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, be ko beni ekɛ nitsumɔ wo gbalɔ Ezekiel dɛŋ akɛ efee gbalɛ mli nifeemɔ ko he mfoniri lɛ, nɔ ni fata famɔi ni Yehowa kɛha lɛ ahe ji gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛha Ezekiel akɛ ekɛ adesa sɛbo ashɛre la ni ekɛhoo eniyenii. Enɛ wa kwraa tsɔ̃ kɛha gbalɔ lɛ, ejaakɛ ebo akɛ, “Ao, Nuŋtsɔ Yehowa!” ni ekpa fai akɛ akaha efee nɔ ko ni yɔɔ nyaŋemɔ nakai kɛha lɛ. Yehowa etswaaa gbalɔ lɛ henumɔi lɛ efɔ̃ɔɔ afã akɛ jwɛŋmɔ bɛ mli; shi moŋ, E-ŋmɛ Ezekiel gbɛ ní ekɛ tsina sɛbo, ni ji nɔ ni akɛshɛreɔ la yɛ shikpɔji pii anɔ aahu kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, ashɛre la lɛ ni ekɛhoo.—Ezekiel 4:12-15.
15. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nii tsɔɔ akɛ Yehowa miisumɔ ni ebo gbɔmɛi adesai atoi ni efee nɔ ni amɛbiɔ lɛ lɛ? (b) Mɛɛ nikasemɔ wɔnaa yɛ enɛ mli?
15 Ani kɛji wɔsusu wɔ-Nyɔŋmɔ ni ji Yehowa heshibaa lɛ he lɛ, ehaaa wɔtsui anya kɛ miishɛɛ? (Lala 18:36) Enɔ kwɔ kwraa fe bɔ ni wɔji; ni kɛlɛ, ekɛ tsuishitoo boɔ adesai ni yeee emuu lɛ toi, ni bei komɛi po lɛ etsakeɔ gbɛ ni ekɛaafee nɔ ko lɛ yɛ enɛ hewɔ. Eŋmɛ Abraham gbɛ ni ekpa lɛ fai be kakadaŋŋ, yɛ Sodom kɛ Gomora hiɛkpatamɔ lɛ he. (1 Mose 18:23-33) Ni E-ŋmɛ Mose gbɛ ni ete shi ewo E-susumɔi ni ekɛba akɛ ebaakpata Israelbii atuatselɔi lɛ ahiɛ, koni yɛ amɛnajiaŋ lɛ efee maŋ kpeteŋkpele kɛjɛ Mose mli lɛ. (2 Mose 32:7-14; 5 Mose 9:14, 19; okɛto Amos 7:1-6 he.) No hewɔ lɛ, ekɛ nakai feemɔ fee nɔkwɛmɔ nɔ ni eye emuu kɛha etsuji ni ji adesai, ni baajie nakai klalofeemɔ kpo akɛ amɛaabo mɛi krokomɛi atoi kɛji nilee yɛ mli akɛ amɛaafee nakai, ni amɛbaanyɛ amɛfee nakai hu lɛ.—Okɛto Yakobo 1:19 he.
Hiɛshikamɔ ni Akɛaatsu Nii yɛ Nɔyeli Hegbɛ he Nitsumɔ Mli
16. Esoro Yehowa yɛ adesai ahe, yɛ bɔ ni etsuɔ nɔyeli hegbɛ he nii ehaa lɛ gbɛfaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
16 Ani ona dã akɛ beni aŋkroaŋkroi naa nɔyeli hegbɛ babaoo lɛ, amɛteŋ mɛi pii batsɔmɔɔ mɛi ni kɛ hiɛshikamɔ tsuuu nii? Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yehowa yɛ nɔyeli hegbɛ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ yɛ jeŋ muu fɛɛ, ni kɛlɛ, lɛ ji hiɛshikamɔ he nɔkwɛmɔ nɔ ni fe fɛɛ. Etsuɔ enɔyeli hegbɛ lɛ he nii yɛ hiɛshikamɔ gbɛ ni fiteee nɔ. Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ adesai babaoo lɛ, Yehowa jeee mɔ ni bɛ shweshweeshwe yɛ enɔyeli hegbɛ lɛ he, no hewɔ lɛ enuuu he akɛ nɔ ko nyɛɔ enɔ ni ekɛ awuŋayeli abu he—tamɔ nɔ ni hegbɛ fioo ni eeeha mɛi krokomɛi lɛ kɛ lɛ diɛŋtsɛ ehegbɛ ni eyɔɔ lɛ baawo oshara mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni hiɛkalɔ kroko koome pɛ yɔɔ jeŋ muu fɛɛ lɛ, Yehowa ha nakai mɔ lɛ hegbɛ babaoo. Efee Logos lɛ “[e]ŋaalɔ,” ni kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa lɛ, eha nibii fɛɛ ba shihilɛ mli kɛtsɔ nɛkɛ Bi ni esumɔɔ lɛ waa nɛɛ nɔ. (Abɛi 8:22, 29-31; Yohane 1:1-3, 14; Kolosebii 1:15-17) Yɛ sɛɛ mli lɛ, eŋɔ “hegbɛ fɛɛ . . . yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ” eha lɛ.—Mateo 28:18; Yohane 5:22.
17, 18. (a) Mɛni hewɔ Yehowa tsu ŋwɛibɔfoi kɛtee Sodom kɛ Gomora lɛ? (b) Mɛni hewɔ Yehowa bi ŋwɛibɔfoi lɛ ŋaawoo yɛ bɔ ni aaafee alaka Ahab lɛ he lɛ?
17 Nakai nɔŋŋ hu, Yehowa kɛ nitsumɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ebaanyɛ etsu he nii jogbaŋŋ lɛ po woɔ ebɔɔnii lɛ pii adɛŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni ekɛɛ Abraham akɛ, “makpeleke shi matee [Sodom kɛ Gomora] agbɛnɛ, ni mayakwɛ akɛ, bɔ ni bolɔmɔ lɛ ba miŋɔɔ lɛ, amɛfee nakai kwraa lo” lɛ, no mli lɛ etsɔɔɔ akɛ lɛ diɛŋtsɛ ebaaya jɛmɛ. Shi moŋ, Yehowa hala akɛ ekɛ hegbɛ lɛ baaha mɛi krokomɛi, ni ehala ŋwɛibɔfoi akɛ amɛbua nɛkɛ adafitswaa nɛɛ naa amɛha lɛ. Ekɛ hegbɛ ha amɛ akɛ amɛnyiɛ nɛkɛ anɔkwale-taomɔ nitsumɔ nɛɛ hiɛ, koni amɛbakɛɛ lɛ nɔ ni amɛbaana.—1 Mose 18:1-3, 20-22.
18 Yɛ be kroko hu mli, beni Yehowa kpɛ eyiŋ akɛ ebaatsu toigbalamɔ he nii yɛ Maŋtsɛ Ahab yiwalɔ lɛ nɔ lɛ, E-fɔ̃ ŋwɛibɔfoi ni yɔɔ ŋwɛi henaabuamɔ he lɛ nine ni amɛkɛ ŋaawoi aba, bɔ ni abaafee ‘ayalaka’ nakai maŋtsɛ hemɔkɛyeli kwalɔ lɛ koni ekɛ ehe ayawo ta ni kɛ ewala baaba naagbee lɛ mli. Eka shi faŋŋ akɛ, Yehowa, mɔ ni ji nilee fɛɛ Jɛɛhe lɛ, ehiaaa yelikɛbuamɔ dani ena gbɛ ni hi fe fɛɛ ni ebaatsɔ nɔ etsu he nii! Ni kɛlɛ, eha ŋwɛibɔfoi lɛ hegbɛ akɛ amɛkɛ tsabaa aba, kɛ hegbɛ hu akɛ amɛbaatsu nɔ ni ebaahala lɛ he nii, ni ekɛ enɛ feemɔ wo amɛhiɛ nyam.—1 Maŋtsɛmɛi 22:19-22.
19. (a) Mɛni hewɔ Yehowa haa mlai ni ewoɔ lɛ faa kɛyawaa he ko lɛ? (b) Yehowa jieɔ ehe kpo akɛ ehiɛ kã shi, yɛ nibii ni ekpaa gbɛ kɛjɛɔ wɔdɛŋ lɛ gbɛfaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
19 Yehowa kɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ tsuuu nii ni ekɛna mɛi krokomɛi akudɔmɔ nɔ hewalɛ bɔ ni esaaa. Ejieɔ hiɛshikamɔ ni mɔ ko kɛ lɛ yeee egbɔ lɛ kpo yɛ enɛ hu mli. Ekwɛɔ jogbaŋŋ yɛ mlai ni efeɔ lɛ afalɛ he koni ekafa tsɔ̃, ni etsĩɔ etsuji anaa koni ‘amɛkajwɛŋ fe nibii ni aŋmala ashwie shi lɛ’ kɛtsɔ mlai ni tamɔ jatsui ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛaafata he lɛ nɔ. (1 Korintobii 4:6; Bɔfoi lɛ Asaji 15:28; okɛ Mateo 23:4 ato he.) Ebiii ni ebɔɔnii afee toiboo amɛha lɛ ni amɛsusuuu he, shi moŋ, bei pii lɛ etswaa amɛ adafi ni fa bɔ ni sa koni ekudɔ amɛ, ni ekɛ nibii shwieɔ amɛhiɛ ni amɛhala nɔ ni amɛsumɔɔ, ni ehaa amɛleɔ sɛɛnamɔi ni jɛɔ toiboo mli baa, kɛ toigbalamɔi hu ni jɛɔ toigbele mli baa. (5 Mose 30:19, 20) Yɛ nɔ najiaŋ ni eeenyɛ mɛi anɔ kɛtsɔ fɔyeli, hiɛgbelewoo, loo gbeyeishemɔ nɔ lɛ, ebɔɔ mɔdɛŋ moŋ akɛ eeeshɛ amɛtsuii ahe; eesumɔ ni gbɔmɛi ajɛ anɔkwa tsuii amli amɛsɔmɔ lɛ, moŋ fe ni amɛaajɛ nɔnyɛɛ mli. (2 Korintobii 9:7) Nɛkɛ sɔɔmɔ ni jɛɔ susuma muu fɛɛ mli nɛɛ haa Nyɔŋmɔ tsui nyaa kɛ miishɛɛ, no hewɔ lɛ, ejeee mɔ ni bɛ hiɛshikamɔ, ní ‘ewa dani anyɛɔ asaa ehiɛ.’—1 Petro 2:18; Abɛi 27:11; okɛto Mika 6:8 he.
20. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa hiɛshikamɔ lɛ saa ohe yɛ?
20 Ani ejeee nɔ ni sa kadimɔ waa akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, ni yɔɔ hewalɛ babaoo fe mɔ fɛɛ mɔ yɛ adebɔɔ mli lɛ kɛ nakai hewalɛ lɛ tsuuu nii yɛ gbɛ ni hiɛshikamɔ bɛ mli nɔ, ni ekɛtsuuu nii ekɛwooo mɛi krokomɛi ahe gbeyei hu? Shi, adesai, ni jeee fɛi kwraa kɛ akɛ amɛ to ehe lɛ ayinɔsane tsɔɔ bɔ ni amɛye amɛnanemɛi adesai anɔ dɛŋdɛŋ amɛha. (Jajelɔ 8:9) Eyɛ faŋŋ akɛ, hiɛshikamɔ ji su ko ni jara wa waa, nɔ ni tsirɛɔ wɔ ni wɔsumɔ Yehowa babaoo. Ni enɛ baatsirɛ wɔ ni wɔ diɛŋtsɛ hu wɔna nɛkɛ su nɛɛ eko. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee nakai? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baasusu nɛkɛ sane nɛɛ he.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Afi 1769 mli tɔ̃ɔ lɛ, wiemɔi ashishitsɔɔlɔ John Parkhurst tsɔɔ wiemɔ lɛ shishi akɛ “ŋmɛɔ sane he, mɔ ni yɔɔ nii aheŋmɛɛmɔ su, ehe jɔ, emli jɔ, etoɔ etsui shi.” Woloŋlelɔi krokomɛi hu kɛ “sane heŋmɛɛmɔ” eha akɛ eshishitsɔɔmɔ.
Te Obaaha Hetoo Tɛŋŋ?
◻ Yehowa gbɛi lɛ kɛ eŋwɛi shwiili lɛ he ninaa lɛ maa bɔ ni enyɛɔ etsakeɔ ehe ewoɔ shihilɛi sɔrɔtoi amli lɛ nɔ mi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni ji hiɛshikamɔ, ni mɛni hewɔ eji ŋwɛi nilee he okadi lɛ?
◻ Yehowa etsɔɔ akɛ ‘efee klalo akɛ eeeŋɔfa’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni hewɔ Yehowa ehala akɛ eeetsake gbɛ ni kulɛ eeetsɔ nɔ efee nii lɛ yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ?
◻ Yehowa jieɔ hiɛshikamɔ kpo yɛ bɔ ni etsuɔ nɔyeli hegbɛ he nii ehaa lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]
Mɛni hewɔ ni Yehowa kɛ Maŋtsɛ Manase yiwalɔ lɛ he ke lɛ lɛ?