Odase ni Ayeɔ “Jeŋmaji lɛ Fɛɛ”
“Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.”—MATEO 24:14.
1. Mɛni hewɔ Yesu wiemɔi ni aŋma yɛ Mateo 24:14 lɛ baanyɛ aha esɛɛnyiɛlɔi lɛ anaa akpɛ amɛhe lɛ?
KWƐ bɔ ni Yesu wiemɔi ni yɔɔ yiteŋgbɛ nɛɛ aaaha ekaselɔi Yudafoi lɛ anaa akpɛ amɛhe amɛha! Jwɛŋmɔ ni amɛhiɛ akɛ Yudafoi ni atsuu amɛhe aaaya ni amɛyawie amɛtsɔɔ gbɔmɛi ni “he tsee,” “jeŋmajiaŋbii” lɛ ji nɔ ko hee ko kɛha Yudafonyo, enyaŋeɔ po.a Ejaakɛ Yudanyo ni kɛ ehenilee tsuɔ nii lɛ susuŋ Jeŋmaŋnyo ko shia ni eeebote mli lɛ he! Nakai kaselɔi Yudafoi lɛ yɛ babaoo ni amɛaakase yɛ Yesu, esuɔmɔ, kɛ enitsumɔ lɛ he. Ni amɛyɛ babaoo kasemɔ lolo yɛ bɔ ni Yehowa kwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ lɛ he.—Bɔfoi lɛ Asaji 10:28, 34, 35, 45.
2. (a) Te Odasefoi lɛ asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli elɛɛ eha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ nibii titrii etɛ eye ebua ni eha Odasefoi lɛ eshwere nakai lɛ?
2 Yehowa Odasefoi eshiɛ sanekpakpa lɛ yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ, ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Israel fata he, ni amɛmiishiɛ enɛ bianɛ yɛ maji babaoo mli fe bei fɛɛ. Yɛ 1994 mli lɛ, Odasefoi fe akpekpei ejwɛ kɛ fã miishiɛ yɛ shikpɔji aaafee 230 nɔ. Amɛkɛ gbɔmɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ miifee shia Biblia mli nikasemɔi aaafee akpekpei ejwɛ kɛ fã. Ni aafee enɛ yɛ amɛhe jwɛŋmɔ fɔŋ ni ahiɛ yɛ jeŋ fɛɛ, ní bei pii lɛ, edamɔ nilee ni abɛ yɛ Odasefoi lɛ atsɔɔmɔi kɛ yiŋtoi ahe lɛ nɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Taakɛ awie yɛ mra be mli Kristofoi lɛ ahe lɛ, nakai nɔŋŋ abaanyɛ awie yɛ amɛhe akɛ: “Nɛkɛ kuu fã nɛɛ wɔle akɛ awieɔ he efɔŋ yɛ he fɛɛ he.” (Bɔfoi lɛ Asaji 28:22) Belɛ wɔɔnyɛ wɔkɛɛ akɛ omanye ni amɛsɔɔmɔ lɛ eye lɛ jɛ mɛni? Kɛ hoo lɛ nibii etɛ yɛ ni haa amɛshwereɔ—amɛnyiɛɔ Yehowa mumɔ lɛ gbɛtsɔɔmɔ sɛɛ, amɛkaseɔ Kristo gbɛ ni anyɛɔ akɛtsuɔ nii lɛ, ni amɛkɛ dɛŋdadei ni ja lɛ tsuɔ nii ni no haa amɛ sanegbaa lɛ mɔɔ shi jogbaŋŋ.
Yehowa Mumɔ lɛ kɛ Sanekpakpa Lɛ
3. Mɛni hewɔ wɔnyɛŋ wɔshwã yɛ nɔ ni anyɛ atsu lɛ he lɛ?
3 Ani Yehowa Odasefoi shwãa yɛ omanye ni amɛye lɛ he, tamɔ nɔ ni ejɛ amɛ mɔdɛŋbɔɔ krɛdɛɛ ko ni amɛyɔɔ hewɔ? Dabi, ejaakɛ Yesu wiemɔi lɛ kɔɔ amɛhe akɛ: “Kɛ nyɛfee nibii ni afa nyɛ lɛ, nyɛkɛa akɛ: ‘Tsuji ni he bɛ sɛɛnamɔ ko ji wɔ; nɔ ni ji wɔgbɛnaa akɛ wɔtsuɔ lɛ, no pɛ wɔtsu nɛɛ.’ ” Akɛ Kristofoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ ni abaptisi amɛ lɛ, Yehowa Odasefoi ejɛ amɛ suɔmɔ mli amɛkpɛlɛ gbɛnaa nii akɛ amɛaasɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ nɔ, ni shihilɛ mli ni amɛ diɛŋtsɛ amɛyɔɔ lɛ kɔɔɔ he eko. Kɛha mɛi komɛi lɛ, enɛ tsɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi loo mɛi ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛtuu amɛhe amɛha nitsumɔ yɛ nitsumɔ he niji kɛ nitsumɔ hei ni akalaa Kristofoi awoji yɛ. Kɛha mɛi krokomɛi lɛ, suɔmɔ mli ni Kristofoi jɛɔ amɛtsuɔ nii nɛɛ kɛ amɛ yaa jamɔ tsũi ahe nitsumɔ mli, kɛyaa be-fɛɛ shiɛmɔ mli akɛ sɔɔlɔi gbɛgbalɔi, loo akɛ shiɛlɔi ni kɛ amɛbe fã shiɛɔ sanekpakpa lɛ yɛ amɛ asafoi amli. Wɔteŋ mɔ ko bɛ ni baanyɛ ashwã yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ wɔnitsumɔ ni wɔtsuɔ, ni ji, “nɔ ni ji wɔgbɛnaa akɛ wɔtsuɔ” lɛ he.—Luka 17:10; 1 Korintobii 9:16.
4. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ aye jeŋ muu fɛɛ shitee-kɛ-woo ni akɛbaa Kristofoi asɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ nɔ kunim yɛ?
4 Omanye fɛɛ omanyɛ ni wɔye lɛ jɛ Yehowa mumɔ lɛ, loo enifeemɔ hewalɛ lɛ. Eja gbɛ jogbaŋŋ akɛ wɔɔkɛɛ ŋmɛnɛ, taakɛ eji yɛ gbalɔ Zakaria gbii lɛ amli lɛ, akɛ: “Enɛ ji Yehowa wiemɔ ni ba Zerubabel ŋɔɔ akɛ: ‘Jeee nyɛmɔ naa lɛ, jeee hewalɛ naa, shi mimumɔ lɛ naa,’ Yehowa Zebaot kɛɛ.” No hewɔ lɛ, aye jeŋ muu fɛɛ shitee-kɛ-woo ni akɛbaa Odasefoi lɛ ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ nɔ, ni jeee kɛtsɔ gbɔmɔ mɔdɛŋbɔɔ nɔ, shi kɛtsɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ kɛ hebuu nɔ.—Zakaria 4:6.
5. Mɛni Yehowa tsuɔ yɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ ni ehaa agbɛɔ ashwãa lɛ mli?
5 Yɛ mɛi ni hereɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ lɛ ahe lɛ, Yesu kɛɛ: “Aŋma yɛ Gbalɔi lɛ amli akɛ: ‘Amɛ fɛɛ amɛaafee Nyɔŋmɔ kaselɔi.’ Mɔ fɛɛ mɔ ni enu yɛ Tsɛ lɛ naa ni ekase hu lɛ, ebaa miŋɔɔ. . . . Mɔ ko nyɛŋ miŋɔɔ aba, ja Tsɛ lɛ eha lɛ hegbɛ lɛ.” (Yohane 6:45, 65) Yehowa nyɛɔ eleɔ tsuii kɛ jwɛŋmɔi amli saji, ni ele mɛi ni baanyɛ ahere esuɔmɔ lɛ nɔ eyɛ mli akɛ ekolɛ amɛleko lɛ lolo. Ekɛ eŋwɛibɔfoi lɛ hu tsuɔ nii koni amɛkudɔ sɔɔmɔ ni yɔɔ sɔrɔto kwraa nɛɛ. No hewɔ ni Yohane na bɔ ni ŋwɛibɔfoi kɛ amɛhe ewo mli yɛ ninaa mli ni eŋma akɛ: “Mina bɔfo kroko miifiliki yɛ ŋwɛi teŋ, ni ehiɛ naanɔ sanekpakpa ni eyaajaje etsɔɔ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutso fɛɛ akutso kɛ majianɔ wiemɔi fɛɛ kɛ maŋ fɛɛ maŋ.”—Kpojiemɔ 14:6.
Hiɛ Yɛ Mumɔŋ Hiamɔ Nii Anɔ
6. Mɛɛ shishijee subaŋ ko he hiaa dani mɔ ko abo sanekpakpa lɛ toi?
6 Nɔ kroko ni haa Yehowa kɛ hegbɛ haa mɔ ko koni ekpɛlɛ sanekpakpa lɛ nɔ lɛ ji nɔ ni Yesu wie nɛɛ: “Miishɛɛ ji mɛi ni amɛhiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ, ejaakɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ ji amɛnɔ̃.” (Mateo 5:3, New World Translation) Mɔ ni tsui enyɔ emli loo mɔ ni taooo anɔkwale lɛ hiɛ ehiŋ mumɔŋ hiamɔ nii anɔ. Heloo gbɛfaŋ nibii loo heloo naa nii pɛ he ejwɛŋɔ. Bɔ ni jeee ehe sane ko kwraa ji shihilɛ mli ni eyɔɔ lɛ batsɔɔ gbɛtsii nii. No hewɔ lɛ, kɛ mɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ shia kɛ shia lɛ ateŋ mɛi pii kpoo shɛɛ sane lɛ, esa akɛ wɔsusu yiŋtoi sɔrɔtoi fɛɛ ni haa mɛi feɔ amɛnii nakai lɛ he.
7. Mɛni hewɔ mɛi pii booo anɔkwale lɛ toi lɛ?
7 Mɛi pii kpooɔ akɛ amɛaabo toi ejaakɛ amɛkɛ amɛhe kpɛtɛɔ jamɔ ni afɔ amɛ awo mli lɛ he kɛ tsuiwalɛ ni amɛsumɔɔɔ ni amɛkɛ mɔ ko gbaa ekroko he sane. Mɛi krokomɛi hu yɛ ni amɛkɛ amɛhe eyabɔ jamɔ ni saa amɛsu kɛ baŋ lɛ he—mɛi komɛi miitao teemɔŋ saji amli amɛle, mɛi krokomɛi kpɛlɛɔ henumɔi anɔ, mɛi krokomɛi yɛ lolo ni sumɔɔ naanyobɔɔ kui kɛ hiɛtserɛjiemɔ yɛ amɛ sɔlemɔi lɛ amli. Ŋmɛnɛ, mɛi pii ehala shihilɛ ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ taomɔ nii. Ekolɛ jeŋba shara mli amɛtsɔɔ amɛhiɔ shi, ni no ji yiŋtoo hewɔ ni amɛkɛɔ akɛ, “Mibɛ he miishɛɛ” lɛ. Ni kɛlɛ, mɛi krokomɛi ni baakɛɛ akɛ amɛle woloŋ ni amɛsumɔɔ jeŋ nilee lɛ hu, kpooɔ Biblia lɛ akɛ kwashiai asane.—1 Korintobii 6:9-11; 2 Korintobii 4:3, 4.
8. Mɛni hewɔ esaaa akɛ sane lɛ ni amɛkpooɔ lɛ baa wɔ ekãafeemɔ shi lɛ? (Yohane 15:18-20)
8 Ani esa akɛ mɛi pii ni kpooɔ lɛ aha wɔhemɔkɛyeli kɛ ekãa ni wɔyɔɔ yɛ yiwalaheremɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ nɔ agbɔ? Wɔbaanyɛ wɔna miishɛjemɔ kɛjɛ Paulo wiemɔi ni eŋma eyaha Romabii lɛ mli akɛ: “Shi kɛ mɛi komɛi heee yeee lɛ, mɛni? Ani he ni amɛheee amɛyeee lɛ aaaha Nyɔŋmɔ anɔkwayeli lɛ afee yaka? Ekaba mli nakai kɔkɔɔkɔ! Shi ha ana Nyɔŋmɔ akɛ anɔkwafo, ni ana gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ akɛ amalelɔ, taakɛ bɔ ni aŋma lɛ akɛ: ‘Bɔni afee ni ana bo akɛ jalɔ yɛ owiemɔi lɛ amli, ni oye kunim beni akojoɔ bo lɛ.’ ”—Romabii 3:3, 4, NW.
9, 10. Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ aye shitee-kɛ-woo nɔ kunim yɛ maji pii anɔ?
9 Wɔbaanyɛ wɔna hewalɛwoo kɛjɛ nɔkwɛmɔ nii babaoo ni jɛ je lɛŋ fɛɛ ni kɔɔ maji ni tamɔ nɔ ni wooo yibii, ni kɛlɛ, yɛ be ni sa mli lɛ amɛbawo yibii pii lɛ amli. Yehowa kɛ ŋwɛibɔfoi lɛ ena amɛle akɛ abaanyɛ ana mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ—shi ehe bahia ni Yehowa Odasefoi kɛ hekamɔ awo mli ni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ amɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, okɛ maji komɛi ni Katolik-jamɔ efee tamɔ gbɛtsii nii ni anyɛɛɛ aye nɔ kunim afii 50 ni eho nɛ—Argentina, Brazil, Colombia, Ireland, Italy, Mexico, Portugal, kɛ Spain afee nɔkwɛmɔ nɔ. Odasefoi lɛ ayi faaa kwraa yɛ 1943 mli, mɛi 126,000 pɛ yɛ jeŋ fɛɛ, ni amɛteŋ 72,000 yɛ United States. Nilee ni bɛ kɛ mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni ana ni Odasefoi lɛ kɛkpe lɛ tamɔ brikisi gbogbo ni anyɛɛɛ abote mli. Ni kɛlɛ, ŋmɛnɛ, nɔ ni ejɛ omanye fɛfɛo ni aye yɛ shiɛmɔ mli eba lɛ ekomɛi jɛ nɛkɛ maji nɛɛ anɔ. Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale yɛ tsutsu Komunist maji lɛ anɔ. Mɛi 7,402 ni abaptisi amɛ yɛ 1993, yɛ Kiev kpee lɛ shishi yɛ Ukraine lɛ yeɔ enɛ he odase.
10 Mɛɛ gbɛ̀i Odasefoi lɛ kɛtsu nii koni amɛkɛshiɛ sanekpakpa lɛ amɛha amɛ akutseiaŋbii? Ani amɛkɛ heloo naa nibii etsu nii ni amɛkɛlaka mɛi koni amɛbatsɔmɔ amɛ asafoŋbii, taakɛ mɛi komɛi kɛɔ lɛ? Ani ohiafoi kɛ mɛi ni leee woloŋ lɛ pɛ ŋɔɔ amɛyaa, taakɛ mɛi komɛi kɛɔ lɛ?
Gbɛi ni Yeɔ Omanye ni Atsɔɔ nɔ Akɛ Sanekpakpa lɛ Haa
11. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa Yesu fee efɔ shi yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli? (Kwɛmɔ Yohane 4:6-26.)
11 Yesu kɛ ekaselɔi lɛ to okadi ko ni Odasefoi lɛ edi sɛɛ kɛbashi ŋmɛnɛ gbi nɛɛ yɛ amɛ kaselɔ-feemɔ nitsumɔ lɛ mli. Yesu tee he fɛɛ he ni gbɔmɛi yɔɔ, niiatsɛmɛi loo ohiafoi—etee shiai, maŋ jara nɔ, kpaakpoi ahe, gɔji anɔ, kɛ kpeehei po.—Mateo 5:1, 2; 8:14; Marko 1:16; Luka 4:15.
12, 13. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo tsɔ eto okadi efɔ shi eha Kristofoi? (b) Yehowa Odasefoi enyiɛ Paulo nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
12 Bɔfo Paulo baanyɛ awie yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ esɔɔmɔ lɛ he akɛ: ‘Nyɛle bɔ ni mitsɔ mikɛ nyɛ hi shi be muu lɛ fɛɛ, kɛjɛ klɛŋklɛŋ gbi nɔ ni miba Asia nɛɛ misɔmɔ Nuŋtsɔ lɛ; bɔ ni mishiuuu nii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ha nyɛ lɛ eko nɔ, ni mijaje mitsɔɔ nyɛ yɛ faŋŋ kɛ shia-fɛɛ-shia hu.’—Bɔfoi lɛ Asaji 20:18-20.
13 Ale Yehowa Odasefoi yɛ jeŋ fɛɛ yɛ bɔfoi lɛ anɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ ni amɛnyiɛɔ, ni ji shia-kɛ-shia sɔɔmɔ lɛ hewɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaadi TV nɔ wiemɔ ni jara wa, ni boteee saji amli vii, ni anyɛɛɛ akɛ mɔ agba sane hu lɛ sɛɛ lɛ, Odasefoi lɛ yaa gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ, niiatsɛmɛi kɛ ohiafoi fɛɛ, ni amɛkɛ amɛ kpeɔ hiɛ-kɛ-hiɛ. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ amɛ agba Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ lɛ he sane.b Amɛsumɔɔɔ ni amɛfeɔ omɔ Kristofoi ni kɛ niyenii tsɔɔ mɛi ayiŋ ni amɛbatsɔmɔ amɛ sɛɛnyiɛlɔi. Kɛha mɛi ni sumɔɔ ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ atsu nii lɛ, amɛtsɔɔ amɛ akɛ adesai anaagbai anaa anɔkwa tsabaa kome pɛ ni yɔɔ ji nɔyeli kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli, ni baatsake shihilɛi ni yɔɔ wɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ ni efee lɛ ekpakpa lɛ nɔ.—Yesaia 65:17, 21-25; 2 Petro 3:13; Kpojiemɔ 21:1-4.
14. (a) Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛ gbɛgbalɔi babaoo kɛ shishitoo ni yɔɔ shiŋŋ ema shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Japan lɛ aniiashikpamɔ mli?
14 Bɔni afee ni anyɛ atsu nitsumɔ lɛ yɛ maji babaoo mli bɔ ni aaanyɛ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛ gbɛgbalɔi eje nitsumɔ lɛ shishi yɛ maji pii amli. Amɛtoɔ shishi, ni maŋ lɛŋ Odasefoi tsaa nɔ akɛ hiɛnyiɛlɔi. No hewɔ lɛ, ebiii ni Odasefoi pii ajɛ maŋsɛɛ aba koni amɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ aya nɔ ni efee nɔ ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ. Nɔkwɛmɔ nɔ kome ni ekaaa ji Japan nɔ lɛ. Yɛ 1940 afii lɛ naagbee mli lɛ, Australia kɛ Britania maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi titri tee jɛmɛ, ni amɛkase wiemɔ lɛ, ni amɛkɛ amɛhe wo ta lɛ sɛɛ shihilɛi ni mli wawai lɛ amli, ni amɛje shishi akɛ amɛaaye odase yɛ shia-kɛ-shia. Agu Odasefoi lɛ yɛ Jeŋ Ta II be lɛ mli, ni awa amɛyi yɛ Japan. No hewɔ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni ba lɛ bana Odasefoi fioo ko ni ji Japanbii. Shi ŋmɛnɛ, amɛshwere kɛyashɛ nɔ ni fe 187,000 yɛ asafoi fe 3,000 amli! Mɛni ha amɛye omanye mra nakai? Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko ni esɔmɔ yɛ jɛmɛ fe afii 25 lɛ kɛɛ: “Nɔ ni he hiaa waa ji ni okase bɔ ni okɛ gbɔmɛi lɛ aaagba sane. Akɛni wɔle amɛwiemɔ lɛ hewɔ lɛ, wɔnyɛ wɔkɛ amɛ bɔ, wɔnu amɛ shishi ni wɔhiɛ sɔ amɛshihilɛ gbɛ lɛ. Ehe bahia ni wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Japanbii lɛ. Wɔkɛ heshibaa bɔ mɔdɛŋ ni wɔfee wɔhe akutso lɛ fã, eyɛ mli akɛ wɔŋmɛɛɛ bɔ ni wɔji akɛ Kristofoi lɛ he ni wɔkɛsaa.”
Kristofoi Ajeŋba Hu Yeɔ Odase
15. Odasefoi lɛ ejie Kristofoi ajeŋba kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Shi, jeee Biblia mli shɛɛ sane lɛ nɔ kɛkɛ gbɔmɛi ehere. Amɛna Kristojamɔ ni miitsu nii hu. Amɛna suɔmɔ, gbeekpamɔ, kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ Odasefoi lɛ ateŋ yɛ shihilɛi ni mli wawai ashishi po lɛ, tamɔ maŋ tai, weku mli béi, kɛ wiemɔi amli hetsɛ̃ nɛkɛ. Odasefoi ehiɛ Kristofoi ahe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli kwraa lɛ mli yɛ faŋŋ mli, ni amɛha Yesu wiemɔi nɛɛ eba mli: “Kita hee miŋɔhaa nyɛ, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe; taakɛ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛsumɔa nyɛhe. Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.”—Yohane 13:34, 35.
16. Mɛɛ niiashikpamɔ feɔ Kristofoi asuɔmɔ ni akɛtsuɔ nii diɛŋtsɛ lɛ he mfoniri?
16 Afee akutsoŋnyo suɔmɔ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ nuu onukpa ko ni ŋma wolo eyaha maŋ lɛ mli adafitswaa wolo ko yɛ “Ow. kɛ Aw. Mlihilɔ” lɛ he sane lɛ mli. Etsɔɔ mli akɛ ekutsoŋbii lɛ jie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ lɛ beni eŋa gboɔ lɛ. Eŋma akɛ: “Kɛjɛ be mli ni egbo nɛɛ . . . agbɛnɛ amɛsuɔmɔ lɛ eteke nɔ kwraa po. ‘Amɛŋɔ’ mi amɛfee amɛhe gbɔmɔ . . . , amɛtsuɔ nitsumɔi fɛɛ amɛhaa mi, ni amɛyeɔ amɛbuaa koni ana tsabaa aha minaagbai lɛ, mi ni miye afii 74 ni mikpa nitsumɔ lɛ. Nɔ ni haa enɛɛmɛi fɛɛ feɔ nɔ ni ekaaa ji akɛ, mɛidiji ji amɛ, shi mi lɛ, blɔfonyo ji mi. Yehowa Odasefoi ni, shi mi lɛ Katoliknyo ni ekpa sɔlemɔyaa ji mi.”
17. Mɛɛ nifeemɔ gbɛ esa akɛ wɔkwa?
17 Niiashikpamɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔye odase yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ, ni wɔ daa gbi jeŋba fata he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ wɔjeŋba tamɔɔɔ Kristo nɔ lɛ, wɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ baatamɔ Farisifoi osatofoi lɛ anɔ, sɛɛnamɔ baŋ he. Wɔsumɔɔɔ ni wɔtamɔ mɛi ni Yesu tsɔɔ bɔ ni amɛji nɛɛ, akɛ: “No hewɔ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaakɛɛ nyɛ akɛ nyɛye nɔ lɛ, nyɛyea nɔ ni nyɛfea; shi amɛ nifeemɔnii lɛ nyɛkafea; ejaakɛ amɛkɛɔ moŋ, shi amɛfeee.”—Mateo 22:37-39; 23:3.
Tsulɔ Kuu lɛ kɛ Dɛŋdadei ni Ja Haa
18. Biblia kasemɔ he woji wulaa wɔ koni wɔye wɔbua mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
18 Nɔ kroko ni he hiaa waa yɛ sanekpakpa lɛ ni ashiɛɔ atsɔɔ jeŋmaji fɛɛ lɛ mli ji Biblia kasemɔ he woji ni Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ feɔ lɛ. Wɔyɛ woji wuji, woji bibii, dɛhiɛmɔ woji, kɛ woji tɛtrɛbii ni baaha sanebilɔ anɔkwafo fɛɛ anɔkwafo tsui anyɔ emli. Kɛ wɔkɛ Muslimnyo, Hindunyo, Buddhanyo, Taonyo, loo Yudanyo kpe lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ wolo lɛ, loo dɛhiɛmɔ woji kɛ woji bibii sɔrɔtoi lɛ eko aje sanegbaa shishi ni kɛ eeehi lɛ Biblia mli nikasemɔ. Kɛ mɔ ni heɔ sutsakemɔ eyeɔ lɛ bi nibɔɔ he sane lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ Life—How Did It Get Here? By Evolution or by Creation? wolo lɛ atsu nii. Kɛ obalaŋta ko bi akɛ, ‘Mɛni ji yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ?’ lɛ, wɔbaanyɛ wɔgbala ejwɛŋmɔ kɛya Questions Young People Ask—Answers That Work wolo lɛ nɔ. Kɛ shihilɛ mli naagbai miihao mɔ ko waa—nɔnyɛɛ, tɔlɛ, kabonaatoo, gbala-mlitsemɔ lɛ—wɔyɛ woji tɛtrɛbii ni ewie enɛɛmɛi ahe yɛ gbɛ ni abaanyɛ akɛtsu nii nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, tsulɔ anɔkwafo kuu lɛ ni Yesu gba akɛ amɛkɛ “ŋmaa yɛ be ni sa nɔ” baaha lɛ miitsu enitsumɔ lɛ he nii.—Mateo 24:45-47.
19, 20. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ eshwere oyayaayai yɛ Albania?
19 Shi, bɔni afee ni nine ashɛ jeŋmaji lɛ anɔ lɛ, ehe ebahia ni afee woji nɛɛ yɛ wiemɔi babaoo mli. Te fee tɛŋŋ ni anyɛ atsɔɔ Biblia lɛ kɛ woji ni akɛkaseɔ Ŋmalɛi lɛ shishi kɛtee wiemɔi fe 200 mli lɛ? Nɔkwɛmɔ nɔ kome, ni ji Albania, hesusumɔ fioo feɔ bɔ ni tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ enyɛ eha sanekpakpa lɛ eshwere yɛ shihilɛi ni mli wawai lɛ fɛɛ sɛɛ, ni abɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Pentekoste hu ni baaha amɛnyɛ amɛwie wiemɔi sɔrɔtoi amrɔ nɔŋŋ lɛ he mfoniri.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-11.
20 Afii fioo ni eho nɛ lɛ, no mli lɛ akwɛɔ Albania lolo akɛ Komunist maŋ diɛŋtsɛ kome pɛ ni heee Nyɔŋmɔ nɔ eyeee. National Geographic wolo tɛtrɛɛ lɛ wie yɛ 1980 akɛ: “Albania egu [jamɔ], ni ejaje yɛ 1967 akɛ lɛ ji ‘klɛŋklɛŋ maŋ ni yɔɔ je lɛ mli ni leee Nyɔŋmɔ.’ . . . Nɔ ni Albania yinɔ hee lɛ le pɛ ji Nyɔŋmɔ ni bɛ.” Amrɔ nɛɛ ni Komunist nɔyeli eba shi nɛɛ, Albaniabii ni yɔseɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii lɛ miikpɛlɛ Yehowa Odasefoi ashiɛmɔ lɛ nɔ. Ato wiemɔi ashishitsɔɔmɔ kuu ko ni obalaŋtai Odasefoi ni yɔɔ Italia kɛ Ŋleshi wiemɔi ahe nilee yɔɔ mli lɛ ahe gbɛjianɔ yɛ Tiranë yɛ 1992. Nyɛmimɛi ni he esa ni jɛ maji krokomɛi anɔ tsɔɔ amɛ bɔ ni akɛ laptop kompiuta bibii tsuɔ nii ni amɛkɛtsɔɔ woji ashishi yɛ Albania wiemɔ mli. Amɛje dɛhiɛmɔ woji kɛ Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ shishitsɔɔmɔ shishi. Beni amɛhe saa lɛ, kɛkɛ ni amɛje Biblia kasemɔ he woji krokomɛi ni he hiaa lɛ ashishitsɔɔmɔ shishi. Amrɔ nɛɛ Odasefoi ni yɔɔ ekaa fe 200 yɛ nakai maŋ bibioo (ni amɛyifalɛ ji 3,262,000) lɛ mli, ni mɛi 1,984 ba Kaimɔ lɛ shishi yɛ 1994.
Gbɛnaa Nii Ka Wɔ Fɛɛ Wɔnɔ
21. Mɛɛ be nɛkɛ mli wɔyɔɔ lɛ?
21 Jeŋ shihilɛi miishɛ amɛnaagbee kwraa agbɛnɛ. Akɛni awuiyeli kɛ efɔŋ feemɔ, gbɔmɔgbee kɛ kabonaatoo yɛ maŋ teŋ tai amli, jeŋba kpakpa ni bɛ kɛ yibii ni ejɛ mli eba ni ji bɔlɛnamɔ mli helai ni tsɛŋeɔ mɔ, bulɛ ni abɛ kɛha hegbɛ ni yeɔ nɔ lɛ miifa babaoo hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni je lɛ miifee he ni ayeee mla nɔ yɛ, ni anyɛɛɛ nɔ aye hu. Wɔyɛ be ko ni tamɔ bei ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ ni atsɔɔ mli nɛkɛ yɛ 1 Mose lɛ mli, akɛ: “Yehowa na akɛ gbɔmɛi anɔfɔŋ-feemɔ fa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛtsuiŋ susumɔi ajwɛŋmɔ fɛɛ lɛ efɔŋ kɛkɛ eji daa nɛɛ. Kɛkɛ ni Yehowa shwa ehe akɛ efee gbɔmɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni edɔ lɛ yɛ etsui mli.”—1 Mose 6:5, 6; Mateo 24:37-39.
22. Mɛɛ Kristofoi agbɛnaa nii ka Yehowa Odasefoi fɛɛ nɔ?
22 Taakɛ eba yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, Yehowa baatsu he nii. Shi yɛ ejalɛ saneyeli kɛ esuɔmɔ hewɔ lɛ, eesumɔ ni ashiɛ sanekpakpa lɛ atsɔɔ jeŋmaji lɛ fɛɛ ni akɛ kɔkɔbɔɔ shɛɛ sane lɛ hu aha amɛ klɛŋklɛŋ dã. (Marko 13:10) Enɛ he gbɛnaa nii ka Yehowa Odasefoi anɔ—akɛ amɛtao mɛi ni Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ sa amɛ, ni amɛtsɔɔ amɛ etoiŋjɔlɛ gbɛ̀i lɛ. Etsɛŋ kwraa, yɛ Nyɔŋmɔ be ni sa mli lɛ, abaagbe shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa kwraa yɛ omanyeyeli mli. “Ni no dani naagbee lɛ aaaba.”—Mateo 10:12, 13; 24:14; 28:19, 20.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛha saji babaoo ni kɔɔ Jeŋmajiaŋbii lɛ ahe lɛ, kwɛmɔ sane, “Nations” ni yɔɔ Insight on the Scriptures, Volume II, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ baafai 472-4.
b Kɛha Kristofoi asɔɔmɔ lɛ he ŋaawoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii lɛ, kwɛmɔ Buu-Mɔɔ, May 1, 1985, baafa 10, “Bɔ ni Nyɛaafee Nyɛtsɔmɔ Sɔɔlɔi ni He Esa,” kɛ baafa 16, “Sɔɔmɔ ni Mɔɔ Shi ni kɛ Kaselɔi Babaoo Baa.”
Ani Okaiɔ?
◻ Mɛɛ omanye ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Odasefoi lɛ eye yɛ amɛ sɔɔmɔ lɛ mli?
◻ Mɛni hewɔ mɛi pii kpooɔ Kristofoi ashɛɛ sane lɛ?
◻ Mɛɛ bɔfoi lɛ ashiɛmɔ gbɛ ko Odasefoi lɛ kɛtsuɔ nii?
◻ Mɛɛ dɛŋdade wɔyɔɔ kɛha sɔɔmɔ nitsumɔ ni mɔɔ shi?
◻ Mɛni esa akɛ wɔ fɛɛ wɔfee yɛ Marko 13:10 kɛ gbeekpamɔ naa?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 19]
MAŊ ODASEFOI NI SHIƐƆ YƐ 1943 YƐ 1993
Argentina 374 102.043
Brazil 430 366,297
Chile 72 44,668
Colombia ?? 60,850
France Jeŋ Ta II—aŋmako nɔ ko 122,254
Ireland 150 4,224
Italy Jeŋ Ta II—aŋmako nɔ ko 201,440
Mexico 1,565 380,201
Peru Nitsumɔ he akɔntaabuu bɛ 45,363
Philippines Jeŋ Ta II—aŋmako nɔ ko 116,576
Poland Jeŋ Ta II—aŋmako nɔ ko 113,551
Portugal Nitsumɔ he akɔntaabuu bɛ 41,842
Spain Nitsumɔ he akɔntaabuu bɛ 97,595
Uruguay 22 9,144
Venezuela Nitsumɔ he akɔntaabuu bɛ 64,081
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Yehowa Odasefoi ayi miifa babaoo yɛ Katolik maji pii anɔ, tamɔ Spain nɛkɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Yehowa Odasefoi yɛ ekaa yɛ maji ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ amli