Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
Akɛni Yesu jɛ Ishai kɛ David fɛɛ wekukpaa mli hewɔ lɛ, mɛni hewɔ atsɛɔ lɛ eblematsɛmɛi ni ji Ishai kɛ David “shishifa” lɛ?
Ojwɛŋɔ tso loo kwɛɛnii ko shishifa he akɛ no baa dani tsoku lɛ loo eniji lɛ baa. No hewɔ lɛ ebaafee tamɔ nɔ ni abaawie Ishai (loo ebi David) he akɛ shishifa ni Yesu baajɛ mli aba. Ni kɛlɛ, Yesaia 11:10 gba akɛ Mesia ni baa lɛ baafee “Ishai shishifa,” ni Romabii 15:12 kɛ gbalɛ nɛɛ to Yesu Kristo he. Yɛ sɛɛ mli lɛ Kpojiemɔ 5:5 tsɛ lɛ “Jata lɛ ni jɛ Yuda akutso lɛ mli lɛ, mɔ ni ji David shishifa lɛ.” Yiŋtoi yɛ nɛkɛ sabalai nɛɛ asɛɛ.
Biblia lɛ fɔɔ kwɛɛnii tamɔ tso kɛ nitsumɔ akɛ nɔkwɛmɔ nɔ. Yɛ bei komɛi amli lɛ enɛ jɛ anɔkwale ni eji akɛ dumɔwu kwɛ̃ɔ ni edaa, ni eshishifai jeɔ kpo dani tso lɛ niji krokomɛi, kɛ tso yibii, ni shishifai lɛ tereɔ fɛɛ lɛ baa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Yesaia 37:31 kaneɔ akɛ: “Shi Yuda we lɛ mɛi ni eshwɛ ni ji mɛi ni je mli lɛ aaatsɛ̃rɛ̃ fai ekoŋŋ kɛmɔ shi, ni amɛaawo yibii yɛ ŋwɛigbɛ.”—Hiob 14:8, 9; Yesaia 14:29.
Kɛ aye shishifa lɛ wui yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, tso muu lɛ fɛɛ nuɔ nɔ ni ejɛ mli eba lɛ he. (Okɛto Mateo 3:10; 13:6 he.) No hewɔ lɛ Maleaki ŋma akɛ: “ ‘Ni gbi ni baa lɛ aaasha amɛ, ni eshiŋ tso-shishifa loo tso-nine ehaŋ amɛ,’ Yehowa Zebaot kɛɛ.” (Maleaki 3:19) Eshishinumɔ lɛ mli ka shi faŋŋ—abaafo ashɛ afɔ kwraa. Abaafo fɔlɔi lɛ (shishifa) lɛ ashɛ afɔ, kɛ tso lɛ bii ni ji tso niji lɛ.a Enɛ maa gbɛnaa nii ni ka fɔlɔi anɔ yɛ amɛbii ahe lɛ nɔ mi; gbekɛbii bibii lɛ anaanɔ wɔsɛɛ be baanyɛ adamɔ amɛfɔlɔi lɛ ashidaamɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ nɔ.—1 Korintobii 7:14.
Wiemɔ ni yɔɔ Yesaia 37:31 kɛ Maleaki 3:19 gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa anɔkwale ni eji akɛ tso niji lɛ (kɛ yibii ni yɔɔ tsei aniji bibii lɛ anɔ lɛ) naa amɛwala kɛjɛɔ eshishifa lɛ mli lɛ nɔ. Enɛ ji nɔ titri ni haa anuɔ bɔ ni Yesu ji “Ishai shishifa” kɛ “David shishifa” lɛ shishi.
Yɛ heloo naa lɛ, Ishai kɛ David ji Yesu blematsɛmɛi; amɛji shishifai lɛ, ni lɛ ji tso nine. Yesaia 11:1 wie Mesia ni baa lɛ he akɛ: “Shi tsofɔ ko aaakwɛ kɛaajɛ Ishai tso kuku lɛŋ, tso nine aaajɛ eshishifa lɛŋ awo yibii.” Ni nakai nɔŋŋ hu Yesu tsɛɔ ehe yɛ Kpojiemɔ 22:16 akɛ “David . . . seshinyo lɛ.” Shi etsɛɔ ehe hu akɛ “David shishifa.” Mɛni hewɔ?
Gbɛ kome ni Yesu ji Ishai kɛ David “shishifa” lɛ ji akɛ, lɛ enɔ atsɔɔ ni ahaa amɛ wekukpaa lɛ hiɔ shi. Adesa ko bɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ ŋmɛnɛ ni baanyɛ atsɔɔ akɛ ejɛ Levi, Dan, loo Yuda akutso lɛ po mli, shi wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ Ishai kɛ David wekukpaa lɛ yɛ lolo ejaakɛ Yesu hiɛ ka bianɛ yɛ ŋwɛi.—Mateo 1:1-16; Romabii 6:9.
Yesu nine shɛ gbɛhe hu nɔ akɛ ŋwɛi Maŋtsɛ. (Luka 1:32, 33; 19:12, 15; 1 Korintobii 15:25) Enɛ kɔɔ wekukpaa ni ka ekɛ eblematsɛmɛi lɛ ateŋ lɛ po he. Yɛ gbalɛ naa lɛ, David tsɛ Yesu akɛ e-Nuŋtsɔ.—Lala 110:1; Bɔfoi lɛ Asaji 2:34-36.
Yɛ naagbee lɛ, akɛ hewalɛ ewo Yesu Kristo dɛŋ akɛ Kojolɔ. Abaakpã Yesu kpɔmɔ lɛ mli sɛɛnamɔi lɛ mli yɛ Afii Akpe ni baa lɛ mli aha Ishai kɛ David hu. Amɛshihilɛ yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ no mli lɛ baadamɔ Yesu, ni baatsu nii akɛ amɛ “Naanɔ Tsɛ” lɛ nɔ.—Yesaia 9:6.
No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Yesu jɛ Ishai kɛ David wekukpaa lɛ mli moŋ, shi mɔ ni etsɔ kɛ nɔ ni ebaafee lɛ haa efeɔ mɔ ni sa akɛ aaatsɛ lɛ “Ishai shishifa” kɛ “David shishifa.”
[Shishigbɛ niŋmai]
a Blema Foenikebii agbonyofuu he niŋmaa kɛ wiemɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ tsu nii. Ewie yɛ mɔ fɛɛ mɔ ni baagbele fuuhe lɛ naa lɛ he akɛ: “Eba akɛ amɛkana shishifa yɛ shishigbɛ ni amɛkawo yibii hu yɛ ŋwɛigbɛ!”—Vetus Testamentum, April 1961.
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 31 lɛ Jɛ]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.