Mɛni Hewɔ Esa akɛ Okɛ Sane Ake?
YUDANYO woloŋlelɔ kɛ niŋmalɔ Joseph Jacobs tsɔɔ eshaifaa mli be ko akɛ eji “jeŋba kpakpa he nikasemɔi fɛɛ ateŋ nɔ ni kwɔ ni wa fe fɛɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi pii naa wiemɔ, “Mikɛkeo” lɛ akɛ ekɛɛmɔ wa waa.
Etamɔ nɔ ni eshaifaa tamɔ shika pɛpɛɛpɛ. Abaanyɛ ni akɛtsu nii yɛ heyeli mli ni akɛjie mɔbɔnalɛ kpo atsɔɔ mɛi krokomɛi, aloo abaanyɛ abua naa ato ni ahaaa mɔ ko eko. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji gbɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli. Esa akɛ wɔna nikee su babaoo kɛ aasusu eshaifaa he. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Nyɔŋmɔ woɔ enɛ feemɔ he hewalɛ, ejaakɛ eshai ni akɛkeee kɛ oweletɔɔ mumɔ baanyɛ afite sane lɛ kwraa.
Wiemɔi ni afɔɔ numɔ yɛ bei pii amli ji: “Mimli fuuu; shi moŋ mitoɔ najiaŋ!” Nɔ ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ, wiemɔ nɛɛ etsɔ shishitoo mla ni kudɔɔ mɔ yɛ mɛi pii ashihilɛ mli ŋmɛnɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yoo ko kpoo enyɛmi nuu ŋa ko kɛ wiemɔ nɔ ni fe afii kpawo sɔŋŋ, ejaakɛ taakɛ yoo lɛ kɛɔ lɛ, “efee mi efɔŋ babaoo, ni minyɛko mikɛ sane lɛ ake lɛ.” Shi kɛ akɛ naahilɛ ni tamɔ nɛkɛ tsu nii akɛ nɔ ni abaatsɔ nɔ ni aha mɔ ni etɔ̃ lɛ akpa fai loo ákɛ dɛŋdade ni akɛbaagbala toi lɛ, efɔɔɔ oweletɔɔ ni ashweɔ lɛ he nitsumɔ. Shi moŋ, nɔ ni efeɔ ji bei lɛ sɛɛ ni tsɛɔ, ehaa abɛɔ mɔ awoɔ mɔ mli diɛŋtsɛ. Kɛ ahaaa efɔŋ ni bɔleɔ shi nɛɛ sɛɛ afo lɛ, oweletɔɔ ni ekpiti mɔ kpɛŋŋ nɛɛ baanyɛ afite wekukpaa kɛ mɔ lɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ tete po.
Awui ni Sane ni Akɛkeee Su Yeɔ
Kɛ mɔ ko kɛ sane ekeee lɛ, béi ni jɛɔ mli baa lɛ kɛ nɔnyɛɛ baa. Ni no sɛɛ lɛ, nɔnyɛɛ hu kɛ helai ni mli wawai baa. Dr. William S. Sadler ŋma akɛ: “Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ale bɔ ni adesa hela kɛ piŋmɔ babaoo ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ kɔɔ haomɔ, gbeyeishemɔ, béi . . . susumɔi ni ehiii kɛ shihilɛ ni he tseee he jogbaŋŋ akɛ ja datrɛfonyo lɛ.” Ni kɛlɛ, mɛɛ awui henumɔŋ naagbai nɛɛ yeɔ? Tsofafeemɔ he wolo ko haa hetoo akɛ: “Akɔntaabui . . . tsɔɔ akɛ, helatsɛmɛi ni yana datrɛfonyo ko lɛ amlijaa etɛ mli enyɔ ahelai jɛ jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ loo no ha helai lɛ amli wo wu.”
Hɛɛ, mlila, hetsɛ, kɛ nyɛ̃ɛ jeee nibii ni yeee awui. Nɛkɛ henumɔi ni fiteɔ nii nɛɛ tamɔ ŋkanale ni kpeɔ kar ko fiofio. Abaana kar lɛ akɛ ekponɔgbɛ yɛ fɛo, shi nɔ ko ni fiteɔ nii waa miiya nɔ yɛ pɛnte lɛ shishi.
Nɔ ni he hiaa waa po lɛ, kɛ wɔkɛ sane ekeee yɛ be mli ni nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔna mɔbɔ hu yɛ lɛ, ebaanyɛ eye wɔ awui hu yɛ mumɔŋ. Wɔbaanyɛ wɔtsɔmɔ tamɔ tsulɔ ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ. Tsulɔ lɛ nuŋtsɔ lɛ kɛ nyɔmɔ babaoo ni ehiɛ lɛ lɛ ke lɛ. Ni kɛlɛ, beni enaanyo tsulɔ lɛ kpa lɛ fai koni ekɛ nyɔmɔ bibioo ni ehiɛ lɛ lɛ ake lɛ lɛ, efee keketee ni ekpɛlɛɛɛ akɛ ekɛaake lɛ. Yesu fee lɛ faŋŋ akɛ kɛ wɔ hu wɔsumɔɔɔ ni wɔkɛkeɔ lɛ, Yehowa hu kɛ wɔhe eshai lɛ ekeŋ wɔ. (Mateo 18:21-35) No hewɔ lɛ kɛ wɔkɛ sane ekeee lɛ, wɔbaalaaje henilee kpakpa ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ kɛ wɔhiɛnɔkamɔ kɛha wɔsɛɛ be lɛ po! (Okɛto 2 Timoteo 1:3 he.) Belɛ mɛni mɔ wɔbaanyɛ wɔfee?
Kasemɔ Bɔ Ni akɛ Sane Keɔ
Anɔkwa eshaifaa baa kɛjɛɔ tsui mli. Ekɔɔ nɔtɔlɔ lɛ tɔmɔi ni akɛkeɔ lɛ kɛ oweletɔɔ fɛɛ ni aŋmɛɛɔ he hu he. No hewɔ lɛ, ashiɔ naagbee kojomɔ kɛ najiaŋtoo ni aaanyɛ aba lɛ awoɔ Yehowa dɛŋ.—Romabii 12:19.
Shi, esa akɛ akadi akɛ, akɛni “tsui yɔɔ nɛɛ eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa” hewɔ lɛ, jeee be fɛɛ be ekɛ ehe haa eshaifaa yɛ be mli ni esa akɛ efee nakai. (Yeremia 17:9) Yesu diɛŋtsɛ kɛɛ akɛ: “Ejaakɛ tsui mli ni susumɔi fɔji, gbɔmɔgbee, gbalafitemɔi, ajwamaŋbɔɔi, juui, amale odaseyelii, kɛ musubɔɔi jɛɔ.”—Mateo 15:19.
Shidaa ji akɛ, abaanyɛ atsɔse wɔtsui lɛ koni efee nɔ ni ja. Shi, esa akɛ tsɔsemɔ ni he hiaa wɔ lɛ aba kɛjɛ he ni kwɔ. Wɔ kome wɔnyɛŋ wɔfee. (Yeremia 10:23) Lalatsɛ ko ni Nyɔŋmɔ mumɔ tsirɛ lɛ yɔse enɛ ni esɔle ebi Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ. Ekpa Yehowa fai yɛ sɔlemɔ mli akɛ: “Tsɔɔmɔ mi ogbɛnaai lɛ. Ha manu okpɔi lɛ agbɛ lɛ shishi.”—Lala 119:26, 27.
Taakɛ lala kroko tsɔɔ lɛ, blema Israel Maŋtsɛ David ‘banu Yehowa gbɛ lɛ shishi.’ Ekpa enɛ shi kɛjɛ shishijee ni mɔ ko leee ni ekase nii kɛjɛ mli. No hewɔ lɛ, enyɛ ekɛɛ akɛ: “Mɔbɔnalɔ kɛ durolɔ ji Yehowa, emli fuuu mra, ni emɔbɔnalɛ fa. Bɔ ni tsɛ musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ ebii ahe lɛ, nakai Yehowa musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ mɛi ni sheɔ lɛ lɛ ahe.”—Lala 103:8, 13.
Ehe miihia ni wɔkase nii taakɛ Maŋtsɛ David fee lɛ. Okɛ sɔlemɔ akase Nyɔŋmɔ eshaifaa he nɔkwɛmɔ ni yeɔ emuu lɛ, kɛ agbɛnɛ e-Bi lɛ hu nɔ lɛ. Wɔbaanyɛ wɔtsɔ enɛ nɔ wɔkɛ eshai ake kɛjɛ tsui mli.
Ni kɛlɛ, mɛi komɛi baabi akɛ: Ni esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli hu? Ani esa ákɛ akɛ eshai fɛɛ ake?
Pɛpɛɛpɛ ni Aaaŋmɛ lɛ Taomɔ
Kɛ atɔ mɔ ko nɔ waa lɛ, piŋmɔ lɛ baanyɛ ada. Ni enɛ ji anɔkwale titri kɛ afee esha ni mli wa ashi mɔ ni sane fɔŋ ko bɛ ehe lɛ. Mɛi komɛi baabi po akɛ, ‘Te mafee tɛŋŋ ni mikɛke mɔ ni je gbɛ etsɔɔ misɛɛgbɛ ni ye mi awui lɛ?’ Yɛ esha ni tsii ni baaha ashwie mɔ ko kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ gbɛfaŋ lɛ, ehe baahia ni mɔ ni atɔ enɔ lɛ kɛ ŋaawoo ni yɔɔ Mateo 18:15-17 lɛ atsu nii.
Yɛ fɛɛ mli lɛ, babaoo damɔ nɔtɔlɔ lɛ nɔ. Kɛjɛ be mli ni efee esha lɛ nɛɛ, ani ana anɔkwa tsuitsakemɔ ko yɛ ehe? Ani eshafeelɔ lɛ etsake, ni ekolɛ ebɔ mɔdɛŋ akɛ eeesaa tɔmɔ lɛ? Yɛ Yehowa hiɛ lɛ, tsuitsakemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji nɔ titri ni kɛ eshaifaa baa yɛ eshai ni mli wawai diɛŋtsɛ lɛ amli po. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Yehowa kɛ Manase, Israel yinɔsane mli maŋtsɛmɛi ni ehiii kwraa lɛ ateŋ mɔ kome he eshai ke lɛ. Mɛni nɔ edamɔ? Nyɔŋmɔ fee nakai, ejaakɛ yɛ naagbee lɛ Manase ba ehe shi ni etsake kɛjɛ egbɛi fɔji lɛ ahe 2 Kronika 33:12, 13.
Yɛ Biblia mli lɛ, anɔkwa tsuitsakemɔ kɔɔ anɔkwa tsakemɔ yɛ subaŋ he, tsuiŋdɔlɛ yɛ efɔŋ ni afee lɛ he. Yɛ he ni sa, ni ebaahi yɛ lɛ, nɔ ni fataa tsuitsakemɔ he ji mɔ ni afee esha ashi lɛ lɛ ni akɛ nii toɔ lɛ najiaŋ. (Luka 19:7-10; 2 Korintobii 7:11) Kɛ tsuitsakemɔ ni tamɔ nɛkɛ bɛ lɛ, Yehowa kɛkeee.a Agbɛnɛ hu, Nyɔŋmɔ kpaaa Kristofoi agbɛ akɛ amɛkɛ aaake mɛi ni be ko lɛ amɛyɔɔ mumɔŋ shishinumɔ ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛfeɔ efɔŋ ni amɛtsakeee amɛtsui lɛ. (Hebribii 10:26-31) Sane lɛ shɛɔ he ko ni eshaifaa baafee nɔ ni esaaa mɔ lɛ po.—Lala 139:21, 22; Ezekiel 18:30-32.
Kɛji akɛ abaanyɛ akɛke lɛ loo anyɛŋ akɛke hu lɛ, mɔ ni afee esha ni mli wa ashi lɛ lɛ baanyɛ asusu sanebimɔ kroko he: Ani esa akɛ mihi shi akɛ mɔ ni ehao waa yɛ henumɔŋ, ni miinu dɔlɛ kɛ mlifu he waa, kɛyashi be mli ni aaana sane lɛ naa kwraa? Susumɔ nɔkwɛmɔ nɔ ko he. Beni Maŋtsɛ David tatsɛ nukpa Yoab gbe Abner kɛ Amasa, “ni ji jalɔi kɛ mɛi kpakpai fe lɛ [Yoab] lɛ,” sane lɛ dɔ lɛ waa diɛŋtsɛ. (1 Maŋtsɛmɛi 2:32) David jie emlifu lɛ kpo yɛ faŋŋ mli, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ yɛ sɔlemɔ mi hu kɛha Yehowa. Shi David mlifu ni naa wa lɛ ba shi yɛ be ni sa mli. Emlifu lɛ yeee enɔ kunim kɛyaaa egbii lɛ anaagbee. David po tee nɔ ekɛ Yoab tsu nii, shi ekɛ gbɔmɔgbelɔ ni tsakeee etsui nɛɛ he eshai ekeee lɛ kɛkɛ. David kwɛ ni atsu jalɛsaneyeli he nii yɛ naagbee.—2 Samuel 3:28-39; 1 Maŋtsɛmɛi 2:5, 6.
Ebaahe be kɛ mɔdɛŋbɔɔ ko dani mɛi ni mɛi krokomɛi eshai ni mli wa eye amɛ awui lɛ ahiɛ baakpa amɛ shishijee mlifu lɛ nɔ. Nibii asaamɔ ni yaa nɔ lɛ baafee mlɛo kɛ mɔ ni etɔ lɛ kpɛlɛ etɔmɔ nɔ ni etsake etsui. Shi kɛlɛ, esa akɛ mɔ ni afee lɛ efɔŋ lɛ ana miishɛjemɔ kɛ toiŋjɔlɛ kɛjɛ nilee ni eyɔɔ yɛ Yehowa jalɛsaneyeli kɛ nilee kɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ hewɔ, ni efɔŋ feelɔ lɛ gbɛ lɛ kɔɔɔ he eko.
Yɔsemɔ hu akɛ, kɛ okɛ eshafeelɔ he eshai ke lɛ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ ookpɛlɛ esha lɛ nɔ. Kɛha Kristofonyo lɛ, eshaifaa tsɔɔ akɛ ooshi sane lɛ yɛ Yehowa dɛŋ yɛ hekɛnɔfɔɔ mli. Lɛ ji je muu fɛɛ jalɛ Kojolɔ lɛ, ni ebaatsu jalɛsaneyeli he nii yɛ be ni sa mli. Nɔ ni baafata he ji “ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalaŋkuɔlɔi” kutumpɔfoi lɛ akojomɔ.—Hebribii 13:4.
Eshaifaa Mli Sɛɛnamɔi
Lalatsɛ David la akɛ: “Ejaakɛ bo, Nuntsɔ [Yehowa NW,] ohi, ni oŋɔ-faa mra, ni omɔbɔnalɛ fa ha mɛi fɛɛ ni bolɔɔ tsɛɔo lɛ.” (Lala 86:5) Ani otamɔ Yehowa, “ni . . . ŋɔ-faa mra” lɛ? Emli sɛɛnamɔi lɛ fa babaoo.
Klɛŋklɛŋ lɛ, mɛi krokomɛi eshai ni akɛkeɔ lɛ kɛ wekukpaa kpakpa baa. Biblia lɛ woɔ Kristofoi ahewalɛ akɛ: “Nyɛmli ahia ahaa nyɛhe, nyɛmusuŋ atsɔa nyɛ yɛ nyɛhe, nyɛŋɔ-fafaa nyɛhe, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ ŋɔ-fa nyɛ yɛ Kristo mli lɛ.”—Efesobii 4:32.
Nɔ ni ji enyɔ lɛ, mɛi krokomɛi eshai ni akɛkeɔ lɛ kɛ toiŋjɔlɛ baa. Enɛ jeee toiŋjɔlɛ yɛ okɛ onanemɛi gbɔmɛi ateŋ kɛkɛ, shi mligbɛ toiŋjɔlɛ hu.—Romabii 14:19; Kolosebii 3:13-15.
Nɔ ni ji etɛ lɛ, eshai ni wɔkɛkeɔ lɛ haa wɔkaiɔ akɛ eshaifaa he miihia wɔ diɛŋtsɛ hu. Hɛɛ, “ejaakɛ mɛi fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ.”—Romabii 3:23.
Yɛ naagbee lɛ, eshai ni wɔkɛkeɔ mɛi krokomɛi lɛ gbaa gbɛ koni Nyɔŋmɔ kɛ wɔhe eshai ake wɔ. Yesu kɛɛ: “Shi kɛji nyɛkɛ mɛi atɔmɔi fa amɛ lɛ, nyɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ kɛaafa nyɛ hu.”—Mateo 6:14.
Susumɔ nibii pii ni baahe Yesu jwɛŋmɔ yɛ shwane ni egbo lɛ he okwɛ. Esusu ekaselɔi lɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, kɛ agbɛnɛ titri lɛ emuuyeli mli ni eeehiɛ eha Yehowa lɛ he. Ni kɛlɛ, yɛ be mli ni enaa nɔ waa yɛ sɛŋmɔtso lɛ nɔ lɛ, mɛni he ewie? Nɔ ni fata enaagbee wiemɔi lɛ ahe ji, “Ataa, ŋɔɔ fa-amɛ.” (Luka 23:34) Wɔbaanyɛ wɔkase Yesu nɔkwɛmɔ nɔ ni yeɔ emuu lɛ kɛtsɔ wɔtsuiŋ ni wɔɔjɛ wɔkɛkekee wɔhe lɛ nɔ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛlɛ, Yehowa susuɔ nibii krokomɛi ahe beni ekpɛɔ eyiŋ yɛ esha ni ekɛaake he lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ efɔŋ feelɔ ko leee Nyɔŋmɔ taomɔ nii ahe nɔ ko lɛ, nii ni aleee nɛɛ baanyɛ aba tɔmɔ lɛ shi. Beni Yesu bi ni e-Tsɛ kɛke mɛi ni gbeɔ lɛ lɛ, no mli lɛ eka shi faŋŋ akɛ Yesu miiwie Roma asraafoi ni gbe lɛ lɛ ahe. ‘Amɛleee nɔ ni amɛfeɔ,’ amɛleee mɔ ni eji diɛŋtsɛ. Shi kɛlɛ, jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni hɔ egbele lɛ sɛɛ lɛ tere sɔ̃ ni tsii—ni amɛteŋ mɛi pii ji mɛi ni anyɛŋ akɛke amɛ.—Yohane 11:45-53; okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 17:30 he.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]
Ani onu sane titri ni yɔɔ Yesu nɔkwɛmɔ nɔ ni kɔɔ tsulɔ ni kɛ sane ekeee lɛ he lɛ mli lɛ shishi?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Eshai ni wɔkɛkeɔ mɛi krokomɛi lɛ kɛ wekukpaa kpakpa kɛ miishɛɛ baa