‘Ŋɔɔ Kutumpɔo Mamona lɛ Eko Ofee Shieŋtsɛmɛi’
“Nyɛŋɔa kutumpɔo mamona lɛ eko nyɛfea shieŋtsɛmɛi nyɛhaa nyɛhe . . . Mɔ ni yeɔ nɔ ko bibioo mli anɔkwa lɛ, eyeɔ babaoo hu mli anɔkwa.”—LUKA 16:9, 10.
1. Te Mose kɛ Israel bii lɛ jie Yehowa yi amɛha tɛŋŋ yɛ amɛjiemɔ kɛmiijɛ Mizraim lɛ sɛɛ?
ATSƆ naakpɛɛ gbɛ nɔ ajie amɛ—mɛɛ niiashikpamɔ ni woɔ mɔ hemɔkɛyeli hewalɛ nɛ! Abaanyɛ awie akɛ Israel kpojee kɛmiijɛ Mizraim lɛ jɛɛɛ mɔ ko mɔ ko, fe Yehowa, Ofe lɛ. Ebɛ naakpɛɛ akɛ Mose kɛ Israelbii lɛ lá akɛ: “Mihewalɛ kɛ lala ji Yehowa, ni etsɔ miyiwalaheremɔ. Lɛ ji mi-Nyɔŋmɔ, ni majie eyi; mitsɛ Nyɔŋmɔ ni, ni mawo ehiɛ nyam.”—2 Mose 15:1, 2; 5 Mose 29:1.
2. Mɛni Yehowa webii lɛ kɛfata amɛhe kɛtee beni amɛshi Mizraim lɛ?
2 Kwɛ bɔ ni esoro Israel heyeli hee nɛɛ kwraa, kɛ akɛto amɛshihilɛ yɛ Mizraim lɛ he! Agbɛnɛ amɛbaanyɛ amɛja Yehowa ni nɔ ko etsĩii amɛnaa. Ni amɛshiii Mizraim kɛ amɛniji foji. Mose gbaa wɔ akɛ: “Ni Israelbii lɛ . . . [bala] jwiɛtɛi nii kɛ shika nii kɛ mamai yɛ Mizraimbii lɛ adɛŋ; ni Yehowa ha maŋ lɛ hiɛ ba nyam yɛ Mizraimbii lɛ ahiɛ, ni amɛha amɛ nii ni amɛbala lɛ; ni amɛkpakpaa Mizraimbii lɛ ahe nii.” (2 Mose 12:35, 36) Shi te amɛkɛ nɛkɛ Mizraim jwetrii nɛɛ tsu nii amɛha tɛŋŋ? Ani nɔ ni jɛ mli ba lɛ ‘wo Yehowa hiɛ nyam’? Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ amɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ mli?—Okɛto 1 Korintobii 10:11 he.
‘Yehowa Nɔwomɔ Nikeenii’
3. Shika ni Israel kɛtsu nii yɛ apasa jamɔ mli lɛ ha Yehowa fee mɛni?
3 Beni Mose yaye gbii 40 yɛ Sinai Gɔŋ lɛ nɔ ni emɛɔ ni enine ashɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛha Israel lɛ nɔ lɛ, gbɔmɛi lɛ fee yeyeeye beni amɛmɛɔ yɛ gɔŋ lɛ shishi lɛ. Kɛkɛ ni amɛjie amɛtoiaŋnii lɛ, ni amɛkɛɛ Aaron akɛ ekɛfee amaga eha amɛ ni amɛja. Aaron fee afɔleshaa latɛ hu efata he eha amɛ, ni enɔ jetsɛremɔ leebi maaŋkpa lɛ, amɛyasha afɔle yɛ jɛmɛ. Ani bɔ ni amɛkɛ amɛ shika lɛ tsu nii amɛha nɛɛ ha amɛ Kpɔlɔ lɛ na amɛhe miishɛɛ? Eka shi faŋŋ akɛ dabi kwraa! Yehowa kɛ Mose wie ni ekɛɛ: “Agbɛnɛ ha mi gbɛ, ni mimli awo la awo amɛ, ni maplenee amɛ.” Mose faikpamɔ pɛ kɛkɛ ha Yehowa na maŋ lɛ mɔbɔ, shi kɛlɛ haomɔ ko jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ kɛba ni ebagbe atuatselɔi ni wo hewalɛ akɛ amɛfee nakai lɛ fɛɛ butuu.—2 Mose 32:1-6, 10-14, 30-35.
4. Mɛni ji ‘Yehowa nɔwomɔ nikeenii’ lɛ, ni namɛi kɛha?
4 Sɛɛ mli lɛ, Israel na hegbɛ akɛ ekɛ ninamɔ ni eyɔɔ lɛ baatsu nii yɛ gbɛ ni sa Yehowa hiɛ nɔ. Amɛbua ‘nɔwomɔ nikeenii naa amɛbaha Yehowa.’a Shika, jwiɛtɛi, akɔɔble, mama bluu, kɛ klalai ni akɛ sui sɔrɔtoi ediki lɛ, gwantɛŋ hii ahewoji, nu mli gbeei ahewoji, kɛ yɔɔi tsei fata nibii ni amɛkɛbake koni akɛma kpee buu lɛ ni akɛsaa mli fɛfɛo lɛ he. Sane lɛ gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa mɛi ni kɛ nikeenii lɛ ba lɛ asu nɔ. “Mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ he tsuijurɔ lɛ, ha ni ekɛ nɔwomɔ nikeenii aba abaha Yehowa.” (2 Mose 35:5-9) Israel here nɔ jogbaŋŋ kɛteke nɔ. No hewɔ lɛ, kpee buu lɛ bafee tsu ko ni “yɔɔ fɛo waa kɛ agbojee kpele,” taakɛ woloŋlelɔ ko wie he lɛ.
Nikeenii Kɛha Sɔlemɔ Tsu Lɛ
5, 6. Te David kɛ nii ni eyɔɔ lɛ tsu nii eha tɛŋŋ, yɛ sɔlemɔtsu lɛ gbɛfaŋ, ni te mɛi krokomɛi hu fee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ?
5 Eyɛ mli akɛ Israel Maŋtsɛ Salomo ji mɔ ni kudɔ shia ni baahi shi daa kɛha Yehowa jamɔ lɛ maa moŋ, shi etsɛ, David, saa nibii babaoo eto kɛha nakai feemɔ. David bua shika, jwiɛtɛi, akɔɔble, dade, tsei, kɛ ojarawa tɛi babaoo diɛŋtsɛ naa eto. David kɛɛ emaŋbii lɛ akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ lɛ we lɛ he tsui ni miyɔɔ hewɔ lɛ, miŋɔ mi diɛŋtsɛ mishika kɛ jwiɛtɛi ni miyɔɔ lɛ hu miha yɛ mi-Nyɔŋmɔ lɛ we lɛ hewɔ, esoro nɔ ni misaa mito shia krɔŋkrɔŋ lɛ kwraa: shika . . . talentai akpei etɛ kɛ jwiɛtɛi krɔŋŋ hu talentai akpei kpawo, koni aŋɔ-ha shiai lɛ agbogboi lɛ ahe.” David wo mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛ hu amɛkɛ nibii ake. Bɔ ni amɛhere nɔ amɛha lɛ teke nɔ fe nine: shika, jwiɛtɛi, akɔɔble, dade, kɛ ojarawa tɛi babaoo diɛŋtsɛ. Gbɔmɛi lɛ kɛ nikeenii lɛ “[ha] Yehowa kɛ amɛtsui muu lɛ fɛɛ.”—1 Kronika 22:5; 29:1-9.
6 Israelbii lɛ tsɔ nii ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛbake nɛɛ nɔ amɛjie hiɛsɔɔ ni mli kwɔ kpo yɛ Yehowa jamɔ he. David kɛ heshibaa sɔle akɛ: “Namɔ ji mi, ni namɛi ji mimaŋbii lɛ, ni kulɛ wɔɔnyɛ wɔha tsuijurɔ naa tamɔ nɛkɛ?” Mɛni hewɔ? “Ejaakɛ oŋɔɔ nɔ fɛɛ nɔ jɛ, ni odɛŋ wɔna kɛjɛ ni wɔŋɔhaao nɛɛ. . . . Ni mi hu mitsui krɔŋŋ mikɛha nibii nɛɛ fɛɛ yɛ suɔmɔ naa.”—1 Kronika 29:14, 17.
7. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ nikasemɔ wɔnaa kɛjɛɔ Amos gbii lɛ amli?
7 Ni kɛlɛ, Israel akutsei lɛ eyaaa nɔ amɛhaaa Yehowa jamɔ ahi gbɛhe ni he hiaa fe fɛɛ mli yɛ amɛjwɛŋmɔi kɛ amɛtsuii amli. Beni shɛɔ afii ohai nɛɛhu D.Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ, Israel ni mli egbala lɛ eye mumɔŋ nibii ni ámɛkpoo kwraa lɛ he fɔ. Yehowa tsɔ Amos nɔ ejaje yɛ kooyigbɛ Israel akutsei nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ he akɛ: “Kpoo ha mɛi ni he ejɔ amɛ yɛ Zion kɛ mɛi ni buɔ amɛhe akɛ amɛyɛ shweshweeshwe yɛ Samaria gɔŋ lɛ nɔ lɛ!” Ewie amɛhe akɛ “mɛi ni kamɔɔ shwuɔwu saatsei anɔ, . . . amɛkpãa amɛmli yɛ amɛkampeei anɔ, . . . amɛyeɔ toiku lɛŋ gwantɛŋbii kɛ tsinai alɛɛhe lɛ mli tsinabii. . . . [Amɛ]nuɔ wein yɛ kpuji amli.” Shi amɛ ninamɔ shihilɛ lɛ efeee hebuu nɔ kɛhaaa amɛ. Nyɔŋmɔ bɔ kɔkɔ akɛ: “Amɛaatsɔ mɛi ni aŋɔ amɛ nom lɛ ahiɛ kɛaatee nomŋɔɔ mli, ni ahoshwibɔlɔi lɛ abolɔmɔ lɛ sɛɛ aaafo!” Yɛ afi 740 D.Ŋ.B. lɛ, Israel na amanehulu yɛ Ashur dɛŋ. (Amos 6:1, 4, 6, 7) Ni yɛ be ko sɛɛ lɛ, Yuda maŋtsɛyeli ni yɔɔ wuoyigbɛ lɛ hu gbee shi eha heloonaa ninamɔ.—Yeremia 5:26-29.
Nibii kɛ Nitsumɔ yɛ Gbɛ Kpakpa Nɔ yɛ Kristofoi Abeaŋ
8. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa Yosef kɛ Maria kɛhaa yɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ kɛ nitsumɔ mli?
8 Kɛ akɛto he lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ sɛɛ mli lɛ ashihilɛ ni etsɔɔɔ ninamɔ tamɔ nɛkɛ lɛ etsiii amɛnaa yɛ ekaa ni amɛaana amɛha anɔkwa jamɔ lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ Maria kɛ Yosef he okwɛ. Yɛ Kaisare Augusto famɔ lɛ toiboo mli lɛ, amɛfa gbɛ kɛtee maŋ nɔ he ni amɛweku lɛ jɛ, ni ji Betlehem. (Luka 2:4, 5) Jɛmɛ afɔ Yesu yɛ. Gbii nyɔŋmai ejwɛ sɛɛ lɛ, Yosef kɛ Maria tee sɔlemɔwe lɛ yɛ Yerusalem ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ, koni amɛkɛ hetsuumɔ afɔle ni atsɔɔ lɛ ayaha. Nɔ ni tsɔɔ amɛ heloonaa ohia shihilɛ lɛ ji akɛ, Maria kɛ loofɔji bibii enyɔ baha. Lɛ kɛ Yosef fɛɛ kɛ amɛ ohia shihilɛ lɛ efeee naajiemɔ ni haŋ amɛbasha afɔle lɛ. Shi moŋ, amɛfee toiboo ni amɛkɛ amɛ nibii fioo ni amɛyɔɔ lɛ tsu nii.—3 Mose 12:8; Luka 2:22-24.
9-11. (a) Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 22:21 lɛ kɛhaa wɔ yɛ bɔ ni wɔkɛ shika tsuɔ nii wɔhaa lɛ he? (b) Mɛni hewɔ yoo okulafo lɛ tooyeli bibioo ni ekɛha lɛ efeee yaka lɛ?
9 Sɛɛ mli lɛ, Farisifoi lɛ kɛ Herode kuu lɛ sɛɛnyiɛlɔi lɛ ka akɛ amɛaatsɔ ŋaa ní amɛnine ashɛ Yesu nɔ, amɛkɛɛ: “No hewɔ lɛ, kɛɛmɔ wɔ bɔ ni osusuɔ. Ani eja akɛ atsuɔ onia ahaa Kaisare, aloo ejaaa?” Yesu hetoo lɛ tsɔɔ bɔ ni eyoo enɛ sɛɛ eha. Beni ewieɔ shika ni amɛkɛha lɛ lɛ he lɛ, Yesu bi akɛ: “Namɔ mfoniri nɛ kɛ nɔ ni aŋma yɛ nɔ nɛɛ?” Ni amɛha hetoo akɛ: “Kaisare nɔŋ.” Ni ekɛ nilee mu sane lɛ naa akɛ: “Belɛ nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare, ni Nyɔŋmɔ nii lɛ nyɛŋɔhaa Nyɔŋmɔ.” (Mateo 22:17-21) Yesu le akɛ nɔyeli ni kɛ shika ni ayeɔ lɛ ha lɛ, miikpa gbɛ akɛ awo too. Shi ekɛ nakai hegbɛ lɛ ye ebua esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛ ehenyɛlɔi lɛ fɛɛ koni amɛyoo akɛ anɔkwa Kristofonyo lɛ bɔɔ mɔdɛŋ hu akɛ ekɛ ‘Nyɔŋmɔ nii aha Nyɔŋmɔ.’ Nɔ ni fata enɛ he ji mɔ lɛ heloonaa nibii ni ekɛaatsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ.
10 Nifeemɔ ko ni Yesu na yɛ sɔlemɔwe lɛ feɔ enɛ he mfoniri. Ní ewie eshi woloŋmalɔi hiɛjoolɔi ni ‘miɔ yei okulafoi ashiai lɛ’ etsɛko tsɔ. Luka bɔ amaniɛ akɛ: “Ni ewo ehiɛ nɔ ni ena niiatsɛmɛi ni amɛŋɔɔ amɛnikeenii amɛwoɔ onia-tsumɔ adeka lɛ mli lɛ. Shi [Yesu] na yoo okulafo ohiafo ko hu ba ni ekɛ leptoi enyɔ (tsaakpoo) bawo mli. Ni ekɛɛ: ‘Miikɛɛ nyɛ anɔkwale mli akɛ, Nɛkɛ yoo okulafo ohiafo nɛɛ, ekɛ pii ewo mli fe mɛi lɛ fɛɛ; ejaakɛ mɛnɛɛmɛi fɛɛ lɛ, nɔ ni amɛná ni eteke nɔ lɛ eko amɛkɛbawo Nyɔŋmɔ nikeenii lɛ amli nɛɛ, shi mɔnɛ lɛ, ehia mli nii ni ekɛkwɛɔ ehe nɔ lɛ fɛɛ ekɛbawo mli nɛɛ.’ ” (Luka 20:46, 47; 21:1-4) Gbɔmɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi wie akɛ akɛ ojarawa tɛi ewula sɔlemɔ we lɛ mli fɛfɛo. Shi Yesu to he akɛ: “Enɛɛmɛi fɛɛ ni nyɛnaa nɛɛ, gbii aaaba ni ashiŋ emli tɛ kome yɛ ekroko nɔ ni atsiŋ atswaŋ shi.” (Luka 21:5, 6) Ani nakai okulafo lɛ tooyeli bibioo lɛ efee efolo? Eka shi faŋŋ akɛ dabi. Efi gbɛjianɔtoo ni Yehowa kɛha ni akɛtsuɔ nii yɛ nakai beaŋ lɛ sɛɛ.
11 Yesu kɛɛ enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Wenuu ko nyɛŋ nuntsɔmɛi enyɔ asɔmɔ; ejaakɛ ekolɛ eeenyɛ mɔ kome ni eeesumɔ mɔ kroko lɛ, aloo eeekpɛtɛ mɔ kome he, ni eeegbe mɔ kroko lɛ he guɔ. Nyɛnyɛŋ Nyɔŋmɔ kɛ mamona nyɛsɔmɔ.” (Luka 16:13) Enɛ hewɔ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ ni ja, yɛ shika ni wɔyɔɔ lɛ kɛ nitsumɔ mli?
Tsuji Anɔkwafoi
12-14. (a) Kristofoi ji tsuji yɛ mɛɛ nibii ahe? (b) Mɛɛ gbɛ ni sa kadimɔ waa nɔ Yehowa webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tsuɔ amɛ tsulɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ yɛ? (d) Nɛgbɛ shika ni akɛfiɔ Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ ŋmɛnɛ lɛ jɛɔ?
12 Kɛ wɔjɔɔ wɔwala nɔ wɔha Yehowa lɛ, nɔ ni wɔkɛɔ kɛkɛ ji akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni wɔyɔɔ, wɔ nibii fɛɛ lɛ, lɛ enɔ ni. Belɛ te esa akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔyɔɔ lɛ atsu nii wɔha tɛŋŋ? Beni ewieɔ Kristofoi asɔɔmɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ he lɛ, Nyɛminuu C. T. Russell, ni ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ klɛŋklɛŋ sɛinɔtalɔ lɛ, ŋma akɛ: “Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ asusu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ Nuntsɔ lɛ ehala lɛ akɛ efee tsulɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ ebe, ehewalɛ, eshika, kɛ nibii krokomɛi anɔ, ni esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ abɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ nɛkɛ nikeenii nii nɛɛ aaatsu nii bɔ ni eeenyɛ, kɛwo Nuntsɔ lɛ hiɛ nyam.”—The New Creation, baafa 345.
13 Nɔ ni 1 Korintobii 4:2 kɛɔ ji akɛ: “Nɔ ni eshwɛ ni ataoɔ yɛ tsuji nukpai lɛ adɛŋ ji akɛ, ana amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ anɔkwafo.” Ákɛ majimaji ateŋ gbɛjianɔtoo lɛ, Yehowa Odasefoi bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaahi shi yɛ nakai wiemɔ lɛ naa, ni amɛkɛ amɛbe babaoo tsuɔ nii yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli bɔ ni amɛaanyɛ, ni amɛkɛ hiɛshikamɔ tsuɔ amɛnitsɔɔmɔ mli ŋaa gbɛi lɛ ahe nii ni eyaa hiɛ. Kɛfata he lɛ, kui ni ji nitsulɔi ni kɛ amɛhe eha, tsuɔ nii yɛ Kpokpaa Wuji Anɔ Tsumaa Ajinafoi Akui akudɔmɔ shishi, ni amɛjɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛbe, hewalɛ kɛ ŋaalee haa, ni akɛmamɔɔ kpee asai fɛfɛji ni akɛbaatsu nii kɛha jamɔ. Yehowa hiɛ sɔɔ enɛɛmɛi fɛɛ jogbaŋŋ.
14 Nɛgbɛ shika ni akɛfiɔ nɛkɛ nitsɔɔmɔ he tafaa kɛ tsumaa nitsumɔ ni mli lɛɛ waa nɛɛ sɛɛ lɛ jɛɔ kɛbaa? Kɛjɛ mɛi ni jɛɔ amɛtsui mli amɛkɛhaa lɛ aŋɔɔ, taakɛ afee yɛ be mli ni amaa kpee buu lɛ. Ani wɔmiina mli gbɛfaŋnɔ aŋkroaŋkro? Ani bɔ ni wɔkɛ wɔshika gbɛfaŋ nyɛmɔ tsuɔ nii wɔhaa lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa sɔɔmɔ he hiaa wɔ fe nɔ fɛɛ nɔ? Nyɛhaa wɔfea tsuji anɔkwafoi, yɛ shika gbɛfaŋ saji hu mli.
Nihamɔ he Nɔkwɛmɔ Nɔ
15, 16. (a) Kristofoi ni hi shi yɛ Paulo gbii lɛ amli lɛ jie nihamɔ mumɔ kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Te esa akɛ wɔsusu wɔ amrɔ nɛɛ sanegbaa nɛɛ he wɔha tɛŋŋ?
15 Bɔfo Paulo ŋma nihamɔ mumɔ ni Kristofoi ni hi Makedonia kɛ Akaia lɛ na lɛ he sane efɔ shi. (Romabii 15:26) Eyɛ mli akɛ amɛ diɛŋtsɛ lɛ, amɛnaa amanehulu moŋ, shi amɛkɛ miishɛɛ tsu onia ni amɛkɛye amɛbua amɛnyɛmimɛi lɛ. Paulo wo Korinto Kristofoi lɛ hewalɛ ni amɛ hu amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛha nii, ni amɛkɛ amɛ nɔtekemɔ lɛ aye abua mɛi krokomɛi afatɔɔ. Mɔ ko kwraa nyɛŋ awie ashi Paulo akɛ eye lɛ amim. Eŋma akɛ: “Mɔ ni lɛteɔ nii ahe eduɔ lɛ, ekɛ helɛtemɔ hu aaakpa; ni mɔ ni duɔ yɛ jɔɔmɔ mli lɛ, jɔɔmɔ mli nɔŋŋ eeekpa yɛ. Mɔ fɛɛ mɔ aha bɔ ni ekpɛ mli momo yɛ etsui mli, ni ekajɛ ŋkɔmɔyeli aloo fimɔ mli, ejaakɛ tsuijurɔnaa halɔ Nyɔŋmɔ sumɔɔ.”—2 Korintobii 8:1-3, 14; 9:5-7, 13.
16 Too ni wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛyeɔ kɛha jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ ŋmɛnɛ lɛ yeɔ bɔ ni amɛbuɔ nɛkɛ hegbɛ nɛɛ akɛ enɔ kwɔ waa lɛ he odase. Shi, taakɛ Paulo kai Korintobii lɛ, ebaahi jogbaŋŋ kɛha wɔ akɛ wɔɔsusu nɛkɛ sane nɛɛ he akɛ kaimɔ nɔ.
17. Mɛɛ nihamɔ gbɛjianɔtoo Paulo wo he hewalɛ, ni ani abaanyɛ akɛ enɛ atsu nii ŋmɛnɛ?
17 Paulo wo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ ni amɛnyiɛ gbɛjianɔtoo ko sɛɛ daa yɛ amɛ nihamɔ lɛ mli. Ekɛɛ: “Daa otsi mli klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ lɛ, nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ atĩa nɔ ko ato, yɛ bɔ ni enaa lɛ naa.” (1 Korintobii 16:1, 2) No baanyɛ afee nɔkwɛmɔ nɔ kɛha wɔ kɛ wɔbii hu, yɛ wɔtooyeli gbɛfaŋ, kɛji ekolɛ wɔkɛtsɔɔ asafo lɛ nɔ aloo wɔkɛmajeɔ tɛɛ kɛyaa Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he nine ni bɛŋkɛ wɔ fe fɛɛ lɛ. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi enyɔ komɛi ni aha amɛ nitsumɔ akɛ amɛyashiɛ yɛ Afrika Bokagbɛ maŋ ko mli lɛ, fɔ̃ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ nine akɛ amɛbafata amɛhe kɛha Biblia mli nikasemɔ. Yɛ nɛkɛ klɛŋklɛŋ kpee nɛɛ naagbee lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ tsɔ ŋaa gbɛ nɔ amɛkɛ kaplɛji fioo ko wo adeka ko ni akadi lɛ akɛ “Tooyeli Kɛha Maŋtsɛyeli Nitsumɔ Lɛ” mli. Mɛi krokomɛi ni ba kpee lɛ hu fee nakai. Sɛɛ mli, beni ato nɛkɛ mɛi heei nɛɛ ahe gbɛjianɔ ni afee amɛ Kristofoi asafo lɛ, kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ yasara amɛ ni ewie bɔ ni amɛyeɔ too be fɛɛ be lɛ he jogbaŋŋ.—Lala 50:10, 14, 23.
18. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye wɔbua wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ haomɔ mli lɛ?
18 Wɔyɛ hegbɛ hu akɛ wɔkɛ nibii ni wɔyɔɔ lɛ aaatsu nii ni wɔkɛye wɔbua mɛi ni adebɔɔ mli osharai baa amɛnɔ, kɛ mɛi hu ni yɔɔ hei ni awuɔ tai waa yɛ lɛ. Kwɛ bɔ ni wɔmii shɛ wɔhe ha akɛ wɔɔkane saji ni aŋmala ni tsɔɔ bɔ ni akɛ yelikɛbuamɔ nibii tee Europa Bokagbɛ, beni shika gbɛfaŋ jaramɔ shihilɛ kɛ maŋkwramɔŋ basabasa-feemɔ te shi yɛ je lɛ fã nɛɛ mli lɛ! Tooyeli, ni ji nibii kɛ shika ni akɛmaje kɛtee lɛ fee bɔ ni wɔnyɛmimɛi lɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛhaa nii, kɛ bɔ ni amɛfiɔ Kristofoi ni he bɛ nii nɛɛ asɛɛ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ.b—2 Korintobii 8:13, 14.
19. Mɛɛ nibii pɔtɛɛ komɛi wɔbaanyɛ wɔfee ni wɔkɛye wɔbua mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ?
19 Wɔbuɔ nitsumɔ ni wɔnyɛmimɛi ni kɛ amɛhe woɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli akɛ gbɛgbalɔi, nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, kɛ Betel nitsulɔi ni kɛ amɛhe eha lɛ tsuɔ lɛ akɛ nitsumɔ ni he hiaa waa, aloo jeee nakai? Wɔbaanyɛ wɔha amɛ heloonaa yelikɛbuamɔi komɛi tɛɛ, yɛ bɔ ni wɔshihilɛ baaŋmɛ wɔ gbɛ lɛ naa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ basara nyɛ asafo lɛ, obaanyɛ oha lɛ shihilɛ he ni ehi jɛmɛ, kɛ niyenii, aloo oye obua kɛ egbɛfaa he nyɔmɔwoo. Nɛkɛ nihamɔ ni jɛɔ suɔmɔ mli nɛɛ ekaaa ní wɔ ŋwɛi Tsɛ, ni sumɔɔ ni akwɛ etsuji jogbaŋŋ lɛ enaaa. (Lala 37:25) Afii komɛi ni eho nɛ lɛ, nyɛminuu ko ni daaŋ-jiemɔ nii fioo ko pɛ enyɛɔ ekɛhaa lɛ, fɔ̃ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko kɛ eŋa nine kɛba eshia. Beni nyɛmimɛi enyɔ nɛɛ shiɔ eshia lɛ kɛha gbɛkɛnaashi shiɛmɔyaa lɛ, nyɛminuu lɛ kɛ wolo kotoku ko ha mɛi ni basara lɛ nɛɛ. Nɔ ni yɔɔ mli ji wolo ni akɛjieɔ shika yɛ bank, (ni shika lɛ naa shɛɔ U.S. dɔla kome) kɛ wolo fioo ko ni ekɛ enine eŋma efata he, akɛ: “Kɛha tii kɔɔpoo kome aloo pɛtrol galɔn kome.” Mɛɛ hiɛsɔɔ kpele ejie lɛ kpo yɛ heshibaa gbɛ nɔ nɛkɛ!
20. Mɛɛ hegbɛ kɛ gbɛnaa nii wɔsumɔŋ ni wɔku wɔhiɛ wɔfɔ nɔ?
20 Ajɔɔ Yehowa webii waa yɛ mumɔŋ! Wɔnaa mumɔŋ okpɔlɔŋmɛɛi amli ŋɔɔmɔ yɛ kpeei bibii kɛ kpeei wuji ashishi, he ni wɔnine shɛɔ woji heei, kɛ nitsɔɔmɔ kpakpa, kɛ ŋaawoo ni anyɛɔ akɛtsuɔ nii lɛ anɔ yɛ lɛ. Akɛni wɔtsuii yimɔɔ obɔbɔ kɛ hiɛsɔɔ kɛha wɔ mumɔŋ jɔɔmɔi lɛ hewɔ lɛ, wɔhiɛ kpaaa hegbɛ ni wɔna kɛ gbɛnaa nii ni ka wɔnɔ akɛ wɔye too koni akɛtsu nii ni akɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii aya hiɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ nɔ.
‘Ŋɔɔ Kutumpɔo Mamona lɛ Eko Ofee Shieŋtsɛmɛi’
21, 22. Mɛni etsɛŋ ni ebaaba “kutumpɔo mamona” lɛ nɔ, ni mɛni no biɔ ni wɔfee amrɔ nɛɛ?
21 Lɛlɛŋ, gbɛi babaoo diɛŋtsɛ yɛ ni wɔɔnyɛ wɔtsɔ nɔ wɔha ana akɛ Yehowa jamɔ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli, ni gbɛ titri ko ni he hiaa waa lɛ biɔ ni wɔbo Yesu ŋaawoo nɛɛ toi, akɛ: “Nyɛŋɔa kutumpɔo mamona lɛ eko nyɛfea shieŋtsɛmɛi nyɛhaa nyɛhe, koni, beni nyɛbɛ nɔ ko dɔŋŋ lɛ, ni amɛhere nyɛ yɛ naanɔ buui lɛ amli.”—Luka 16:9.
22 Kadimɔ akɛ Yesu wie be mli ni kutumpɔo mamona lɛ bɛ dɔŋŋ lɛ he. Hɛɛ, gbi ko baashɛ ni shika ni yɔɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ he baŋ sɛɛnamɔ ko dɔŋŋ. Ezekiel gba akɛ: “Amɛjwiɛtɛi lɛ amɛaashɛrɛ amɛshwie blohui lɛ amli, ni amɛaabu amɛshika lɛ akɛ nɔ ko ni anyaŋeɔ; amɛjwiɛtɛi kɛ amɛshika lɛ nyɛŋ amɛyiwala ahere yɛ Yehowa mlifu gbi lɛ nɔ.” (Ezekiel 7:19) Kɛyashi be mli ni enɛ baaba lɛ, esa akɛ wɔkɛ nilee kɛ sɛɛyoomɔ atsu nii yɛ bɔ ni wɔkɛ wɔheloonaa nii tsuɔ nii wɔhaa lɛ mli. Ni no lɛ, wɔkwɛŋ wɔsɛɛ kɛ heshwamɔ, yɛ Yesu kɔkɔbɔɔ nɛɛ toi ni wɔbooo lɛ hewɔ, akɛ: “Kɛ nyɛyeko kutumpɔo mamona lɛ po mli anɔkwa lɛ, nɔ ni ji anɔkwa lɛ, namɔ aaatuu no awo nyɛdɛŋ? . . . Nyɛnyɛŋ Nyɔŋmɔ kɛ mamona nyɛsɔmɔ.”—Luka 16:11-13.
23. Mɛni esa akɛ wɔkɛtsu nii yɛ nilee mli, ni mɛni baafee wɔ nyɔmɔwoo?
23 Belɛ, nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔkɛ anɔkwayeli aboa nɛkɛ kaimɔi nɛɛ toi ni wɔkɛ Yehowa jamɔ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli, ni wɔkɛ nibii fɛɛ ni wɔyɔɔ lɛ hu atsu nii yɛ nilee mli. Ni no lɛ, wɔbaahiɛ wɔkɛ Yehowa kɛ Yesu shieŋtsɛmɛi ni wɔji lɛ mli, mɛi ni ewo shi akɛ kɛ shika lɛ eko bɛ dɔŋŋ lɛ, amɛbaahere wɔ amɛwo “naanɔ buui amli,” kɛ gbɛkpamɔ akɛ wɔɔna naanɔ wala yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli aloo yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ.—Luka 16:9.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “nɔwomɔ nikeenii” lɛ jɛ feemɔ wiemɔ ni shishinumɔ diɛŋtsɛ ji “aha enɔ akwɔ; awo nɔ gojoo; awo nɔ” lɛ mli.
b Kwɛmɔ Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee yɛ 1993 mli lɛ baafai 307-15.
Ani Okaiɔ?
◻ Te Israel here nine ni Yehowa fɔ amɛ akɛ amɛkɛ nibii aha kɛha kpee buu lɛ maa lɛ nɔ amɛha tɛŋŋ?
◻ Mɛni hewɔ yoo okulafo lɛ onia lɛ efeee efolo lɛ?
◻ Mɛɛ gbɛnaa nii ka Kristofoi anɔ yɛ bɔ ni amɛkɛ nii ni amɛyɔɔ lɛ tsuɔ nii amɛhaa lɛ he?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔkashwa wɔhe yɛ bɔ ni wɔkɛ shika tsuɔ nii wɔhaa lɛ he?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Eyɛ mli akɛ yoo okulafo lɛ onia lɛ faa moŋ, shi efeee efolo
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16, 17]
Wɔ tooyelii lɛ fiɔ jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ sɛɛ