Yehowa Miishɛɛ lɛ Ji Wɔ Mɔ̃ɔ
“Ŋmɛnɛ gbi nɛɛ yɛ krɔŋkrɔŋ ha wɔ Nuntsɔ lɛ, hewɔ lɛ nyɛwerɛ akahoa nyɛhe, ejaakɛ Yehowa miishɛɛ lɛ ji nyɛ mɔ̃ɔ.”—NEHEMIA 8:10, NW.
1, 2. (a) Mɛni ji mɔ̃ɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ David tsɔɔ yɛ akɛ eyaba Yehowa abo?
YEHOWA ji mɔ̃ɔ ni eko kɛ lɛ yeee egbɔ. Ni mɛni ji mɔ̃ɔ? Eji he ko ni awaje jɛmɛ jogbaŋŋ, hefamɔ loo yibaamɔ he. David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ kɛ Nyɔŋmɔ fee emɔ̃ɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ lala ni David la kɛha Ŋwɛi Flooflonyo lɛ, “gbi nɔ ni Yehowa jie lɛ yɛ ehenyɛlɔi lɛ fɛɛ adɛŋ, kɛ Saul hu dɛŋ lɛ,” he okwɛ.—Lala 18, shishijee.
2 David je lala ni kanyaa mɔ nɛɛ shishi kɛ wiemɔi nɛɛ: “Misumɔɔ bo kɛ mitsui fɛɛ, Yehowa, mihewalɛ! Yehowa ji mitɛsaa kɛ mimɔ̃ɔ, kɛ mi-Herelɔ, mi-Mawu, mitɛsaa ni wa ni mibaa lɛ abo, mitsɛŋ kɛ miyiwalaheremɔ akolonto, mimɔɔ ni kwɔ.” (Lala 18:2, 3) Akɛni ashwie lɛ akɛ mɔ ni mla ebuuu ehe, ni Maŋtsɛ Saul miitao lɛ agbe hewɔ lɛ, David ni ja lɛ yatao abobaa he yɛ Yehowa mli, tamɔ bɔ ni mɔ ko joɔ foi kɛyaa he ko ni awaje jɛmɛ koni eje amanehulu ko ni baa enɔ lɛ mli lɛ.
3. Mɛni hewɔ Yudafoi ni hi shi yɛ Ezra gbii lɛ amli lɛ “na miishɛɛ babaoo” lɛ?
3 Miishɛɛ ni Yehowa kɛhaa lɛ ji mɔ̃ɔ ni gbugbaaa kɛha mɛi ni nyiɛɔ egbɛ̀i anɔ akɛ emuuyeli mlihiɛlɔi lɛ. (Abɛi 2:6-8; 10:29) Kɛ gbɔmɛi aaanyɛ ana miishɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ eko lɛ, ja amɛfee ŋwɛi suɔmɔnaa nii. Susumɔ nɔ ni ba Yerusalem yɛ afi 468 D.Ŋ.B., yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ he. Ezra woloŋmalɔ lɛ kɛ mɛi krokomɛi kɛ shishinumɔ ha kɛtsɔ Mla lɛ kanemɔ yɛ gbɛ ni shishinumɔ yɔɔ mli nɔ. Kɛkɛ ni awo gbɔmɛi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛyaa ni nyɛyayea nii ni ewo fɔ, ni nyɛnua nii ni ŋɔɔ dɔkɔdɔkɔ, ni nyɛkɛ eko amajea mɛi ni afeko nɔ ko atoko amɛ lɛ; ejaakɛ ŋmɛnɛ gbi nɛɛ yɛ krɔŋkrɔŋ ha wɔ Nuntsɔ lɛ, hewɔ lɛ nyɛwerɛ akahoa nyɛhe, ejaakɛ Yehowa miishɛɛ ji nyɛ mɔ̃ɔ.” Yudafoi lɛ na “miishɛɛ babaoo” yɛ nilee ni amɛna ni amɛkɛtsu nii lɛ hewɔ, ni amɛye Asesei Agbijurɔ ko kɛ miishɛɛ. (Nehemia 8:1-12, NW) Mɛi ni yɔɔ ‘Yehowa miishɛɛ lɛ akɛ amɛ mɔ̃ɔ’ lɛ waje amɛhe kɛha ejamɔ kɛ esɔɔmɔ. Akɛni Yehowa miishɛɛ lɛ ji amɛ mɔ̃ɔ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu baana miishɛɛ. Belɛ, mɛni ji amɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yiŋtoi ni haa amɛnaa miishɛɛ lɛ ekomɛi?
“Omii Ashɛ Ohe Jogbaŋŋ”
4. Mɛni ji Yehowa webii amiishɛɛ jɛɛhe kome ni ekaaa?
4 Yiŋtoo kome ko ni ekaaa kɛha miishɛɛ ji gbɛjianɔ ni Yehowa toɔ kɛhaa kpee kutuu lɛ. Yehowa Odasefoi akpeei bibii kɛ kpeei wuji lɛ kɛ miishɛɛ bahaa amɛ ŋmɛnɛ, tamɔ bɔ ni daa afi gbijurɔ ni Israelbii lɛ yeɔ lɛ kɛ tsuiŋ nyamɔ bahaa amɛ lɛ. Akɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Gbii kpawo sɔŋŋ oye [asese] gbijurɔ oha Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, yɛ he ni Yehowa ehala lɛ; ejaakɛ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, ejɔɔ bo yɛ onibaa nii fɛɛ mli kɛ onine naa nitsumɔ fɛɛ mli; no hewɔ lɛ, omii ashɛ ohe jogbaŋŋ.” (5 Mose 16:13-15) Hɛɛ, Nyɔŋmɔ miisumɔ ni ‘amɛmii ashɛ amɛhe jogbaŋŋ.’ Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale yɛ Kristofoi ahe, ejaakɛ bɔfo Paulo wo nanemɛi heyelilɔi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛmii ashɛa yɛ Nuntsɔ lɛ mli daa. Miisaa miikɛɛ: Nyɛmii ashɛa!”—Filipibii 4:4.
5. (a) Mɛni ji miishɛɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi tsɔɔ amɛnaa enɛ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔna miishɛɛ yɛ kaai fɛɛ sɛɛ?
5 Akɛni Yehowa miisumɔ ni wɔna miishɛɛ hewɔ lɛ, ekɛ miishɛɛ haa wɔ akɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yibii lɛ ateŋ ekome. (Galatabii 5:22, 23) Ni mɛni ji miishɛɛ? Eji henumɔ ni ŋɔɔ, ni nɔ kpakpa ni akpaa gbɛ loo nine shɛɔ nɔ lɛ kɛbaa. Anɔkwa miishɛɛ tsɔɔ nyamɔ, mlifilimɔ po. Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii nɛɛ wajeɔ wɔ yɛ kaa shishi. “Nyamɔ ni ka [Yesu] hiɛ lɛ hewɔ lɛ, emia ehiɛ yɛ sɛŋmɔtso lɛ he amanehulu lɛ mli, ni ebuuu hiɛgbele lɛ, ni ekɛyata shi yɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛsɛi lɛ ninejurɔ nɔ.” (Hebribii 12:2) Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Minyɛmimɛi, kɛji nyɛgbee kaai sɔrɔtoi pii amli lɛ, nyɛbua lɛ miishɛɛ sɔŋŋ; ejaakɛ nyɛle akɛ nyɛ hemɔkɛyeli kaa lɛ tsɛɔ tsuishiŋmɛɛ kɛbaa.” Shi kɛji akɛ wɔleee bɔ ni wɔɔfee yɛ kaa ko he hu? No lɛ, wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ baanyɛ asɔle wɔbi nilee ni wɔkɛaatsu he nii. Ŋwɛi nilee ni wɔkɛaatsu nii yɛ gbeekpamɔ mli lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa wɔnaagbai anaa loo wɔnyɛɔ wɔdamɔɔ kaai ni baa be fɛɛ be lɛ anaa ni wɔlaajeee Yehowa miishɛɛ lɛ.—Yakobo 1:2-8.
6. Mɛɛ tsakpaa ka miishɛɛ kɛ anɔkwa jamɔ teŋ?
6 Miishɛɛ ni Yehowa kɛhaa lɛ wajeɔ wɔ koni wɔha anɔkwa jamɔ ashwere. Nakai ji bɔ ni eba yɛ Nehemia kɛ Ezra gbii lɛ amli. Awaje Yudafoi ni yɔɔ nakai be lɛ mli ni yɔɔ Yehowa miishɛɛ akɛ amɛ mɔ̃ɔ lɛ, koni amɛha anɔkwa jamɔ he nibii aya hiɛ. Ni yɛ be mli ni amɛhaa Yehowa jamɔ shwereɔ lɛ, amɛmiishɛɛ lɛ tee hiɛ. Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale ŋmɛnɛ. Akɛ Yehowa jalɔi lɛ, wɔyɛ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ ni wɔmli afili wɔ babaoo. Nyɛhaa wɔsusua yiŋtoi sɔrɔtoi babaoo kɛha wɔ miishɛɛnamɔ lɛ ateŋ fioo ko he lolo agbɛnɛ.
Wɔkɛ Nyɔŋmɔ Teŋ Wekukpaa Kɛtsɔ Kristo Nɔ
7. Mɛɛ yiŋtoo Kristofoi yɔɔ ni amɛaadamɔ nɔ amɛna miishɛɛ yɛ Yehowa he?
7 Wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ lɛ feɔ wɔ mɛi ni yɔɔ miishɛɛ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ nɔ. Dani wɔɔtsɔmɔ Kristofoi lɛ, no mli lɛ wɔji adesa weku ni ejaaa, ni ‘jwɛŋmɔ mli ewo duŋ, ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ wala ni ji Nyɔŋmɔ nɔ̃ lɛ he lɛ fã.’ (Efesobii 4:18) Kwɛ miishɛɛ ni wɔna, akɛ agbɛnɛ wɔjeee mɛi ni etsi amɛhe kɛjɛ Yehowa he dɔŋŋ! Ni kɛlɛ, ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ dani anyɛɔ ahiɔ eduromɔ mli. Esa akɛ ‘wɔya nɔ wɔhiɛ hemɔkɛyeli lɛ mli ni wɔdamɔ shi shiŋŋ, ni wɔkatsi wɔhe kɛmiijɛ sanekpakpa lɛ . . . nɔhiɛkamɔ lɛ he.’ (Kolosebii 1:21-23) Wɔmli baanyɛ afili wɔ akɛ Yehowa gbala wɔ kɛtee e-Bi lɛ ŋɔɔ yɛ Yesu diɛŋtsɛ wiemɔi nɛɛ kɛ gbeekpamɔ naa: “Mɔ ko nyɛŋ aba miŋɔɔ, akɛ ja Tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ gbala lɛ da.” (Yohane 6:44) Kɛ wɔhiɛ sɔɔ wekukpaa ni jara wa ni ka wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ kɛtsɔ Kristo nɔ lɛ lɛlɛŋ lɛ, wɔbaabu he kɛjɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ afite lɛ lɛ he.
8. Yesu eye ebua wɔ miishɛɛ shihilɛ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Eshaifaa kɛtsɔ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli hemɔkɛyeli nɔ lɛ ji nɔ kpele ni wɔɔdamɔ nɔ wɔna miishɛɛ, ejaakɛ enɛ ji nɔ ni kɛ wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ baa. Yɛ esuɔmɔ mli ni ejɛ efee esha hewɔ lɛ, wɔ blematsɛ, Adam, kɛ gbele ba adesai fɛɛ nɔ. Shi, bɔfo Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Shi Nyɔŋmɔ jieɔ lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔ ni ekɛsumɔɔ wɔ lɛ shi etsɔɔ, akɛ be mli ni wɔji eshafeelɔi lɛ beebe ni Kristo bagbo yɛ wɔnajiaŋ.” Paulo ŋma hu akɛ: “No hewɔ lɛ, agbɛnɛ, taakɛ bɔ ni atsɔ mɔ kome shigbeemɔ nɔ abu gbɔmɛi fɛɛ fɔ lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ̃ atsɔ mɔ kome jalɛ nɔ abu gbɔmɛi fɛɛ wala bem. Ejaakɛ taakɛ bɔ ni atsɔ gbɔmɔ kome lɛ toigbele lɛ nɔ aha mɛi pii tsɔmɔ eshafeelɔi lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ̃ aaatsɔ mɔ kome lɛ toiboo lɛ nɔ aha mɛi pii hu atsɔmɔ jalɔi.” (Romabii 5:8, 18, 19) Kwɛ wɔmii ni baanyɛ ashɛ wɔhe aha, akɛ esa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ akɛ eeekpɔ Adam shwiei ni kɛ gbɛjianɔtoo ni suɔmɔ yɔɔ mli nɛɛ tsuɔ nii lɛ!
Jamɔ Mli Heyeli kɛ Shishinumɔ
9. Mɛni hewɔ wɔyɔɔ miishɛɛ yɛ jamɔ gbɛfaŋ lɛ?
9 Heyeli kɛmiijɛ Babilon Kpeteŋkpele, jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ, ji nɔ kroko ni wɔɔdamɔ nɔ wɔnya. Ŋwɛi anɔkwale ji nɔ ni eha wɔye wɔhe lɛ. (Yohane 8:32) Ni heyeli kɛmiijɛ jamɔŋ ajwamaŋ nɛɛ dɛŋ lɛ tsɔɔ akɛ wɔnaaa ehe eshai lɛ amli gbɛfaŋnɔ, ni ehaomɔi lɛ baŋ wɔ nɔ, ni akpataŋ wɔ kɛ lɛ hiɛ. (Kpojiemɔ 18:1-8) Awerɛho ko bɛ ni wɔɔye yɛ enɛɛmɛi fɛɛ ni wɔje mli lɛ hewɔ!
10. Mɛɛ shishinumɔ wɔnaa mli ŋɔɔmɔ akɛ Yehowa webii?
10 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he shishinumɔ kɛ ekɛ nitsumɔ yɛ shihilɛ mli lɛ ji nibii ni haa wɔmli filiɔ wɔ babaoo. Akɛni apasa jamɔ naaa wɔ nɔ hewalɛ dɔŋŋ hewɔ lɛ, wɔnaa mumɔŋ shishinamɔ ni mli tseɔ keŋkeŋ be fɛɛ be, ni wɔ-ŋwɛi Tsɛ lɛ tsɔɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ” nɔ ekɛhaa lɛ mli ŋɔɔmɔ. (Mateo 24:45-47) Yɛ mɛi ni yɔɔ wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ fɛɛ ateŋ lɛ, mɛi ni amɛtu amɛhe amɛha Yehowa lɛ pɛ yɔɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ e-Wiemɔ lɛ kɛ esuɔmɔnaa nifeemɔ he shishinumɔ ni jɔɔmɔ yɔɔ mli. Etamɔ bɔ pɛ ni Paulo wie lɛ: “Shi wɔ lɛ, Nyɔŋmɔ etsɔ emumɔ lɛ nɔ ejie [nii ni esaa eto mɛi ni sumɔɔ lɛ lɛ] kpo etsɔɔ wɔ; ejaakɛ mumɔ lɛ taoɔ nibii fɛɛ mli, Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ tete.” (1 Korintobii 2:9, 10) Wɔbaanyɛ wɔda shi ni wɔna miishɛɛ akɛ wɔmiina shishinumɔ ni yaa hiɛ be fɛɛ be mli ŋɔɔmɔ, taakɛ wiemɔi ni yɔɔ Abɛi 4:18 tsɔɔ lɛ: “Shi jalɔi atempɔŋ lɛ tamɔ la ni kpɛɔ, ni eyaa nɔ ekpɛɔ aahu kɛyashiɔ shwane fintii.”
Maŋtsɛyeli Hiɛnɔkamɔ kɛ Naanɔ Wala
11. Akɛ mɛi krokomɛi eja Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
11 Wɔ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ hu haa wɔnaa miishɛɛ. (Mateo 6:9, 10) Akɛ Yehowa Odasefoi lɛ, jeeŋmɔ beebe wɔjɛ wɔjaje akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji hiɛnɔkamɔ kome pɛ ni yɔɔ kɛha adesai fɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ afi 1931, beni wɔkpɛlɛ gbɛi, Yehowa Odasefoi, kɛtsɔ yiŋkpɛɛ ko ni akɛ miishɛɛ kpɛlɛ nɔ yɛ kpeei 51 ni afee yɛ jeŋ fɛɛ lɛ nɔ lɛ he. (Yesaia 43:10-12) Aŋma nakai yiŋkpɛɛ lɛ kɛ kpee shishi wiemɔ ni J. F. Rutherford (ni no mli lɛ eji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ) ha ni sa kadimɔ waa lɛ yɛ wolo bibioo, The Kingdom, the Hope of the World, lɛ mli. Nɔ ni fata he ni yɔɔ mli ji yiŋkpɛɛ kroko, ni akpɛlɛ nɔ yɛ nakai kpee lɛ shishi, ni miifolɔ Kristendom naa yɛ ehemɔkɛyeli kwamɔ kɛ bɔ ni ebuɔ Yehowa ŋaawoo lɛ akɛ nɔ ko ni sa nyaŋemɔ lɛ hewɔ. Ejaje hu akɛ: “Je lɛ hiɛnɔkamɔ ji Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ, ni hiɛnɔkamɔ kroko ko bɛ.” Yehowa Odasefoi ja wolo bibioo nɛɛ ekomekomei fe akpekpei enumɔ, yɛ nyɔji fioo pɛ mli, yɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ. Kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛbaa nɛɛ, wɔma nɔ mi shii abɔ akɛ Maŋtsɛyeli lɛ ji adesai ahiɛnɔkamɔ kome pɛ.
12. Mɛɛ shihilɛ gbɛkpamɔi ni ŋɔɔ akɛmamɔ mɛi ni sɔmɔɔ Yehowa lɛ ahiɛ?
12 Wɔmli filiɔ wɔ hu yɛ naanɔ wala gbɛkpamɔ ni baaba yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi lɛ hewɔ. Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ “asafoku bibioo” ko yɛ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ. Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Ajɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo Tsɛ lɛ, mɔ ni fɔ wɔ ehee yɛ lɛ diɛŋtsɛ emɔbɔnalɛ babaoo lɛ naa, eha wala hiɛnɔkamɔ, yɛ Yesu Kristo shi ni etee kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ hewɔ, eha gboshinii ni fiteee ni he bɛ kpa ko, ni ekwaaa, ni aŋɔ-to yɛ ŋwɛi aha nyɛ.” (Luka 12:32; 1 Petro 1:3, 4) Ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi ni fa miikpa naanɔ wala gbɛ yɛ Paradeiso yɛ Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli he lɛ. (Luka 23:43; Yohane 17:3) Gbɔmɛi komɛi bɛ shikpɔŋ nɔ ni yɔɔ nɔ ko ni abaanyɛ akɛto wɔ miishɛɛ gbɛkpamɔi lɛ ahe. Kwɛ bɔ ni esa akɛ wɔbu amɛ waa wɔha!
Nyɛmifeemɔ ni Jɔɔmɔ Yɔɔ Mli
13. Te esa akɛ wɔsusu wɔ majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ lɛ he wɔha tɛŋŋ?
13 Ni ooofee majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ kome pɛ ni Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ yɔɔ nɔ lɛ fã hu ji miishɛɛ babaoo jɛɛhe. Miishɛɛ sane ji akɛ, wɔyɛ nanemɛi ni asumɔɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ nɔ. Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ je gbɛ egbala jwɛŋmɔ kɛba wɔgbi nɛɛ nɔ ni ekɛɛ: “Ni mahoso jeŋmaji fɛɛ kwa, ni jeŋmaji lɛ fɛɛ anii ni jara wa lɛ aaaba, ni mikɛ anunyam sɔŋŋ aaawo shia nɛɛ obɔ, Yehowa Zebaot kɛɛ.” (Hagai 2:7) Eji anɔkwale akɛ, Kristofoi fɛɛ yeee emuu. Ni kɛlɛ, Yehowa etsɔ Yesu Kristo nɔ egbala aŋkroaŋkroi ni tamɔ nɛkɛ kɛba emasɛi. (Yohane 14:6) Akɛni Yehowa egbala gbɔmɛi ni ebuɔ amɛ akɛ amɛjara wa lɛ kɛba lɛ diɛŋtsɛ emasɛi hewɔ lɛ, wɔ miishɛɛ baafa kɛ wɔjie nyɛmimɛi asuɔmɔ kpo wɔtsɔɔ amɛ, wɔbu amɛ akɛ amɛhe hiaa waa, wɔkɛ amɛ fee ekome yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ nitsumɔi amli, wɔfi amɛ sɛɛ yɛ amɛ kaai amli, ni wɔsɔle wɔha amɛ.
14. Mɛɛ hewalɛwoo wɔbaanyɛ wɔna kɛjɛ 1 Petro 5:5-11?
14 Enɛɛmɛi fɛɛ baaha wɔna miishɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa miishɛɛ lɛ ji wɔ mumɔŋ nyɛmifeemɔ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ lɛ amɔ̃ɔ. Hɛɛ, wɔ fɛɛ wɔnaa amanehulu yɛ yiwaa kɛ shihilɛi krokomɛi ni mli wawai amli. Shi esa akɛ enɛ agbala wɔ ni wɔbua wɔhe naa, ni eha wɔnu ekomefeemɔ he, akɛ Nyɔŋmɔ anɔkwa gbɛjianɔtoo kome ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ fã. Taakɛ Petro kɛɛ lɛ, esa akɛ wɔba wɔhe shi yɛ Nyɔŋmɔ nine ni wa lɛ shishi, ni wɔshɛrɛ wɔ yeyeeye-feemɔ lɛ fɛɛ wɔshwie enɔ, ejaakɛ wɔle akɛ ejwɛŋɔ wɔhe. Ehe miihia ni wɔkwɛ jogbaŋŋ ejaakɛ Abonsam miitao wɔ ami, shi jeee wɔ pɛ wɔdamɔ shi yɛ enɛ mli, ejaakɛ Petro kɛfata he akɛ: “Nyɛdamɔa shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli nyɛtsia lɛ gbɛ, ejaakɛ nyɛle akɛ nakai amanehului lɛ nɔŋŋ nyɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ hu naa.” Ni nɛkɛ majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ nɛɛ fiteŋ kɔkɔɔkɔ, ejaakɛ ama nɔ aduatsɔ aha wɔ akɛ, ‘beni wɔna amanehulu fioo nɛɛ wɔgbe naa lɛ, Nyɔŋmɔ baagbe wɔ tsɔsemɔ lɛ naa, ni eeeha wɔfi shi shiŋŋ ni wɔhe awa.’ (1 Petro 5:5-11) Susumɔ he okwɛ. Wɔ miishɛɛ nyɛmifeemɔ lɛ baahi shi kɛya naanɔ!
Shihilɛ ni Yiŋtoo Yɔɔ Mli
15. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi yɛ shihilɛ ni yiŋtoo yɔɔ mli lɛ?
15 Miishɛɛ ji wɔ nɔ̃ yɛ jeŋ ni haomɔi yɔɔ mli nɛɛ mli, ejaakɛ wɔyɛ shihilɛ ni yiŋtoo yɔɔ mli. Akɛ sɔɔmɔ ni haa wɔ kɛ mɛi krokomɛi naa miishɛɛ ewo wɔdɛŋ. (Romabii 10:10) Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji hegbɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli akɛ wɔɔfee Nyɔŋmɔ nanemɛi nitsulɔi. Paulo wie enɛ he akɛ: “Apolo ji namɔ? Paulo ji namɔ? Amɛji sɔɔlɔi ni nyɛtsɔ amɛnɔ nyɛhé nyɛye, ni mɔ fɛɛ mɔ lɛ, bɔ ni Nuntsɔ lɛ eha lɛ. Mi lɛ mitɛo; Apolo shwie nɔ nu; shi Nyɔŋmɔ ha eshwere. Belɛ agbɛnɛ jeee mɔ ni tɛo lɛ ji nɔ ko, ni jeee mɔ ni shwieɔ nɔ nu lɛ hu, shi moŋ, mɔ ni ha eshwere, ni ji Nyɔŋmɔ lɛ. Shi, mɔ ni tɛoɔ lɛ kɛ mɔ ni shwieɔ nɔ nu lɛ fɛɛ lɛ ekomeŋ; shi mɔ fɛɛ mɔ aaana lɛ diɛŋtsɛ enyɔmɔwoo, yɛ lɛ diɛŋtsɛ enitsumɔ naa. Ejaakɛ Nyɔŋmɔ hefatalɔi nitsulɔi ji wɔ; Nyɔŋmɔ ŋmɔ̃, Nyɔŋmɔ tsũ ji nyɛ.”—1 Korintobii 3:5-9.
16, 17. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nii abaanyɛ atsɛ sɛɛ ni akɛye odase akɛ Yehowa webii yɛ miishɛɛ shihilɛ ni yiŋtoo yɔɔ mli?
16 Abaanyɛ atsɛ nɔkwɛmɔ nii pii asɛɛ ni akɛtsɔɔ akɛ nɔ ni jɛɔ Yehowa ni asɔmɔɔ lɛ yɛ anɔkwayeli mli lɛ mli baa ji shihilɛ ni yiŋtoo yɔɔ mli ni haa miishɛɛ yimɔɔ wɔ mli obɔbɔ. Nɔ ni tamɔ enɛ ji wiemɔ nɛɛ: “Mikwɛ Maŋtsɛyeli Asa ni gbɔmɛi eyi nɔ obɔ lɛ mli kɛkpe [yɛ gbi ni ato enɔjɔɔmɔ he gbɛjianɔ lɛ] ni minyɛ mina miweku lɛ mli bii kpaanyɔ ni amɛba, ni ji mi, kɛ miŋa, kɛ wɔbii etɛ ni amɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi etɛ fata he. . . . Miŋa kɛ mi fɛɛ ena miishɛɛ shihilɛ ni yiŋtoo yɔɔ mli yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli diɛŋtsɛ.”
17 Eji sane ni haa mɔ tsui nyaa akɛ aaayoo akɛ mɔ ko baanyɛ ni ekɛ ehe awo miishɛɛ shihilɛ ni yiŋtoo diɛŋtsɛ yɔɔ mli yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli, ni afii ni mɔ lɛ eye kɔɔɔ he eko. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, abaptisi yoo ko ni kase Biblia lɛ yɛ shia ni akwɛɔ mɛi ni edara yɛ afii amli anɔ yɛ lɛ, akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome, beni eye afii 102. No hewɔ lɛ, ekɛ yiŋtoo ni miishɛɛ yɔɔ mli gbe ewala shihilɛ naa, akɛ ‘mɔ ni sheɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gbeyei ni yeɔ ekitai anɔ.’—Jajelɔ 12:13.
Mɔɔ ni Hosooo
18. Mɛni abaanyɛ afee ni akɛye nijiaŋwujee nɔ kunim ni eha wɔ miishɛɛ afa?
18 Yehowa miishɛɛ lɛ ji mɔ̃ɔ ni hosooo kɛha anɔkwafo lɛ. Ni kɛlɛ, miishɛɛ ni wɔyɔɔ nɛɛ etsɔɔɔ akɛ wɔnaŋ awerɛho shihilɛi kɔkɔɔkɔ tamɔ nɔ ni tsirɛ Yesu ni ha ewie nɛkɛ yɛ Getsemane lɛ: “Misusuma werɛ eho ehe kɛyashi gbele mli po.” (Marko 14:32-34) Ŋɔɔ lɛ akɛ nɔ ni ejɛ wɔhe ni wɔŋmɛɛ kɛha pɛsɛmkunya nibii asɛɛdii lɛ mli eba ji nijiaŋwujee. Belɛ nyɛhaa wɔtsakea wɔshihilɛ gbɛ lɛ. Kɛ wɔ miishɛɛ eba shi, yɛ Ŋmalɛ naa gbɛnaa nii ko ni tsii waa ni wɔtere yɛ pɛsɛmkunya ni wɔfeee hewɔ lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔfee tsakemɔi ni baajie nɔnyɛɛ lɛ kɛjɛ wɔ nɔ, koni eha wɔná wɔ miishɛɛ mumɔ lɛ ekoŋŋ. Agbɛnɛ hu Yehowa kɛ miishɛɛ baajɔɔ wɔ, kɛ wɔtao akɛ wɔɔsa ehiɛ, kɛtsɔ ekãa ni wɔkɛaate shi wɔwo heloo ni feɔ esha lɛ, yiwalɛ je lɛ, kɛ Abonsam nɔ lɛ.—Galatabii 5:24; 6:14; Yakobo 4:7.
19. Te esa akɛ wɔsusu hegbɛi ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ ahe wɔha tɛŋŋ?
19 Wɔna miishɛɛ babaoo, yɛ yiŋtoi nɛɛ kɛ ekrokomɛi pii ni wɔsusu he lɛ hewɔ. Kɛ wɔji asafoŋ shiɛlɔi loo wɔmiina be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ eko mli gbɛfaŋnɔ hu lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔna babaoo feemɔ yɛ Nuntsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli, ni yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ baaha wɔna miishɛɛ babaoo wɔfata he. (1 Korintobii 15:58) Nyɛhaa wɔdaa shi yɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni wɔna yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ hewɔ, ni wɔya nɔ wɔkɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ aha wɔ miishɛɛ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ, yɛ miishɛɛ mli.—1 Timoteo 1:11.
20. Mɛni ji wɔ hegbɛ ni da fe fɛɛ, ni wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa yɛ mɛni he?
20 Wɔyɛ yiŋtoo krɛdɛɛ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔha wɔmli afili wɔ, yɛ hegbɛ ni wɔna akɛ wɔɔhiɛ Yehowa gbɛi kpeteŋkpele lɛ akɛ e-Dasefoi lɛ hewɔ. Hɛɛ, wɔyeee emuu ni wɔkɛ kaai pii kpeɔ, shi nyɛhaa wɔ jɔɔmɔi ni yɔɔ naakpɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ahia wɔjwɛŋmɔ mli. Ni wɔkai akɛ, wɔ suɔmɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ haŋ wɔnine anyɛ shi kɔkɔɔkɔ. Wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ, abaajɔɔ wɔ be fɛɛ be, kɛ́ Yehowa miishɛɛ lɛ ji wɔ mɔ̃ɔ.
Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?
◻ Mɛni ji “Yehowa miishɛɛ” lɛ?
◻ Te Kristofoi feɔ tɛŋŋ amɛnaa anɔkwa miishɛɛ?
◻ Mɛni ji yiŋtoi komɛi ahewɔ ni Yehowa Odasefoi yɔɔ miishɛɛ?
◻ Mɛni hewɔ Yehowa miishɛɛ lɛ ji mɔ̃ɔ ni hosooo lɛ?