Nyɔŋmɔ Jamɔ Mli Ŋwanejee Sane
“SUSUMƆ ni ayɔɔ yɛ susuma ni gbooo lɛ he, kɛ gbohiiashitee lɛ mli hemɔkɛyeli ni ayɔɔ lɛ . . . ji shishinumɔi enyɔ ni damɔ ŋɛlɛi sɔrɔtoi kwraa nɔ, ni ehe hiaa ni ahala shishinumɔi enyɔ nyɛɛ ateŋ ekome.” Nɛkɛ wiemɔi ni Philippe Menoud wie nɛɛ muaa ŋwanejee ni ebakã Protestant kɛ Katolik Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi ateŋ, yɛ shihilɛ ni gbohii lɛ yɔɔ mli lɛ gbɛfaŋ lɛ naa. Biblia lɛ wieɔ gbohiiashitee ni baaba yɛ “naagbee gbi lɛ nɔ” lɛ he hiɛnɔkamɔ lɛ he. (Yohane 6:39, 40, 44, 54) Shi, taakɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ Gisbert Greshake kɛɔ lɛ, heyelilɔi pii ahemɔkɛyeli “damɔ susuma ni gbooo, ni tsiɔ ehe kɛjɛɔ gbɔmɔtso lɛ he yɛ gbele mli, ni ekuɔ esɛɛ kɛyaa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ekoŋŋ lɛ nɔ, ni enɛ eha gbohiiashitee lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ egbɔjɔ waa, kɛji elajeko kwraa.”
Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, naagba wulu ko teɔ shi, taakɛ Bernard Sesboüé tsɔɔ mli lɛ, akɛ: “Mɛni ji shihilɛ ni gbohii lɛ yɔɔ mli, yɛ be ni ‘ka’ amɛgbɔmɔtsoŋ gbele kɛ naagbee gbohiiashitee lɛ ‘teŋ’ lɛ mli?” Etamɔ nɔ ni sanebimɔ nɛɛ ji Nyɔŋmɔ jamɔ mli naataamɔ sane titri ko ni etee nɔ aahu yɛ afii fioo ni eho lɛ mli. Mɛni kɛba? Ni nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji akɛ, mɛɛ hiɛnɔkamɔ diɛŋtsɛ gbohii lɛ yɔɔ?
Ŋwanejee Sane ko Shishijee kɛ Egbɛɛ-kɛ-Shwamɔ
Klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ na shishinumɔ ni mli ka shi faŋŋ yɛ sane nɛɛ he. Amɛle kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli akɛ gbohii lɛ leee nɔ ko nɔ ko, ejaakɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ wieɔ akɛ: “Hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko, . . . Nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje he ni oyaa lɛ.” (Jajelɔ 9:5, 10) Nakai Kristofoi lɛ ahiɛ ka nɔ akɛ gbohiiashitee ko baaba yɛ ‘beni Nuntsɔ lɛ eba’ yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ mli. (1 Tesalonikabii 4:13-17) Amɛkpaaa gbɛ akɛ amɛhiɛ baakamɔ yɛ he ko beni amɛmɛɔ ni nakai be lɛ ashɛ lɛ. Joseph Ratzinger, ni amrɔ nɛɛ eji onukpa ni kwɛɔ Vatican Asafo kɛha Hemɔkɛyeli lɛ he Tsɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ, kɛɔ akɛ: “Tsɔɔmɔ he nɔmimaa ko bɛ blema Sɔlemɔ lɛ mli ni kɔɔ susuma ni gbooo lɛ he.”
Shi, Nuovo dizionario di teologia lɛ tsɔɔ mli akɛ, kɛ ookane Sɔlemɔ lɛ Tsɛmɛi, tamɔ Augustine loo Ambrose niŋmaai lɛ nɛkɛ lɛ, “wɔbaleɔ nɔ hee ko kwraa yɛ nibii ni kɔɔ Biblia mli nifeemɔi ahe lɛ gbɛfaŋ—bɔ ni fee ni Hela hemɔkɛyeli ni kɔɔ gbohii ashihilɛ he, ni esoro no kwraa yɛ Yudafoi Kristofoi anɔ he lɛ ba.” Nɛkɛ tsɔɔmɔ hee nɛɛ damɔ “susuma ni gbooo, kojomɔ ni abaakojo mɔ fɛɛ mɔ aŋkroaŋkro kɛ nyɔmɔwoo loo toigbalamɔ yɛ gbele sɛɛ nɔŋŋ” lɛ nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, abi sane ko yɛ “shihilɛ ni kã teŋ” lɛ he, akɛ: Kɛ susuma lɛ hiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ lɛ, belɛ mɛni baa enɔ yɛ be mli ni emɛɔ gbohiiashitee lɛ yɛ “naagbee gbi” lɛ nɔ lɛ? Enɛ efee ŋwanejee sane ko ni Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi ebɔ mɔdɛŋ aahu akɛ amɛaana naa.
Yɛ Ŋ.B. afii ohai ekpaa lɛ mli lɛ, Paapa Gregory I wie akɛ yɛ gbele mli lɛ, susumai yaa he ni asaa ato aha amɛ lɛ amrɔ nɔŋŋ. Paapa John XXII ni hi shi yɛ afii ohai 14 lɛ mli lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ gbohii lɛ anine baashɛ nyɔmɔwoo ni sa akɛ amɛna lɛ nɔ yɛ Kojomɔ Gbi lɛ nɔ. Shi Paapa Benedict XII, te shi ewo mɔ ni nyiɛ ehiɛ nɛɛ wiemɔ lɛ. Ewo akpɔ yɛ paapa lɛ wolo ko ni eŋma ni ji Benedictus Deus (1336) lɛ mli akɛ “mɛi ni egboi lɛ asusumai boteɔ jɔɔmɔ shihilɛ mli [ŋwɛi], atsuuɔ amɛhe [hetsuumɔ he] aloo abuɔ amɛ fɔ [hɛl] nɔŋŋ yɛ gbele sɛɛ, ni amɛsaa amɛkɛ amɛgbɔmɔtsei ni atee amɛ shi lɛ feɔ ekome ekoŋŋ yɛ jeŋ naagbee lɛ mli.”
Yɛ bei kɛ naataamɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, enɛ ji shidaamɔ ni Kristendom sɔlemɔi lɛ ekɔ aahu afii ohai babaoo, eyɛ mli akɛ Protestant kɛ Ortodɔks sɔlemɔi lɛ heee hetsuumɔ he tsɔɔmɔ lɛ amɛyeee. Shi, kɛjɛ afii oha ni tsɔ enɛ hiɛ lɛ naagbee gbɛ kɛbaa nɛɛ, woloŋlelɔi pii egbala jwɛŋmɔ kɛtee bɔ ni susuma ni gbooo he tsɔɔmɔ lɛ shishijee jɛɛɛ Biblia mli lɛ nɔ, ni nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, “be babaoo lɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Nyɔŋmɔ jamɔ he nilee kaa akɛ ebaabu gbɔmɔ akɛ ekomefeemɔ ko ni baa naagbee yɛ gbele mli.” (The Encyclopedia of Religion) No hewɔ lɛ, ewa kɛha Biblia he wielɔi akɛ amɛaafi nɔ ni akɛɔ akɛ “shihilɛ ni kã teŋ” lɛ sɛɛ. Ani Biblia lɛ wieɔ he, aloo ani ekɛ hiɛnɔkamɔ kroko haa?
Ani Paulo He “Shihilɛ ni Kã Teŋ” ko Eye?
Catechism of the Catholic Church lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ wɔkɛ Kristo baate shi lɛ, no lɛ esa akɛ wɔkɛ Kristo agbo: esa akɛ ‘wɔtsi wɔhe kɛjɛ gbɔmɔtso lɛ he ni wɔkɛ Nuntsɔ lɛ ayahi shi’. [2 Korintobii 5:8] Yɛ nakai ‘shimɔ’ ni ji gbele lɛ mli lɛ, susuma lɛ tsiɔ ehe kɛjɛɔ gbɔmɔtso lɛ he. [Filipibii 1:23] Ebaasaa ekɛ gbɔmɔtso lɛ afee ekome ekoŋŋ yɛ gbohiiashitee gbi lɛ nɔ.” Shi ani Paulo kɛɛ yɛ ŋmalɛi ni atsɛ yisɛɛ yɛ biɛ lɛ amli akɛ susuma lɛ hiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ, ni eyamɛɔ “Naagbee Kojomɔ” lɛ koni esaa ekɛ gbɔmɔtso lɛ afee ekome ekoŋŋ?
Yɛ 2 Korintobii 5:1 lɛ, Paulo miiwie egbele he, ni ewie ‘shikpɔŋ nɛɛ nɔ shia’ ni ‘akumɔɔ’ he. Ani no mli lɛ eesusu gbɔmɔtso lɛ ni susuma ni gbooo shiɔ mli he? Dabi. Paulo he eye akɛ gbɔmɔ ji susuma, shi jeee akɛ eyɛ susuma. (1 Mose 2:7; 1 Korintobii 15:45) Paulo ji Kristofonyo ni afɔ lɛ mu, ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ ni ‘asaa ato aha lɛ yɛ ŋwɛi,’ taakɛ enyɛmimɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ hu ji lɛ. (Kolosebii 1:5; Romabii 8:14-18) No hewɔ lɛ, ‘eshwee ni mli wa’ ji akɛ, atee lɛ shi kɛya ŋwɛi akɛ mumɔŋ bɔɔnɔ ni gbooo, yɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ be ni eto mli. (2 Korintobii 5:2-4) Beni ewieɔ hiɛnɔkamɔ nɛɛ he lɛ, eŋma akɛ: “Abaatsake wɔ fɛɛ . . . beni aaakpã naagbee tɛtrɛmaŋtɛrɛ lɛ; ejaakɛ abaakpa tɛtrɛmaŋtɛrɛ, ni aaatee gbohii ashi ni amɛfiteŋ dɔŋŋ, ni wɔ lɛ, abaatsake wɔ.”—1 Korintobii 15:51, 52.
Paulo kɛɔ yɛ 2 Korintobii 5:8 (NW) lɛ akɛ: “Shi wɔyɛ ekaa, ni wɔyɛ he miishɛɛ waa, akɛ wɔɔdom kɛjɛ gbɔmɔtso lɛ mli ni wɔyahi shia yɛ Nuntsɔ lɛ ŋɔɔ.” Mɛi komɛi heɔ yeɔ akɛ wiemɔi nɛɛ kɔɔ shihilɛ ko ni kã teŋ ni akɛmɛɔ lɛ he. Nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ tsɛɔ shiwoo ni Yesu kɛha esɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ akɛ eeya ni eyasaa he ko eto amɛ koni ‘ebaŋɔ amɛ kɛya he ni eyɔɔ lɛ’ hu sɛɛ. Shi mɛɛ be nɛkɛ gbɛkpamɔi nɛɛ baaba mli? Kristo kɛɛ akɛ ebaaba mli yɛ be mli ni ‘eba ekoŋŋ’ yɛ beni eba yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ mli. (Yohane 14:1-3) Nakai nɔŋŋ hu Paulo wie yɛ 2 Korintobii 5:1-10 lɛ akɛ hiɛnɔkamɔ ko ni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ fɛɛ hiɛ ji ni amɛnine ashɛ ŋwɛi shihilɛ nɔ. Enɛ baaba mli, jeee kɛtsɔ susuma ni gbooo ni asusuɔ akɛ amɛyɔɔ lɛ nɔ, shi moŋ kɛtsɔ gbohiiashitee nɔ yɛ be mli ni Kristo eba lɛ mli. (1 Korintobii 15:23, 42-44) Saji ashishitsɔɔlɔ Charles Masson mu sane naa akɛ “abaanyɛ anu [2 Korintobii 5:1-10] shishi jogbaŋŋ ni ehe ehiaaa ni asusu he yɛ susumɔi ni aka hiɛ akɛha ni tsɔɔ ‘shihilɛ ni kã teŋ’ lɛ naa.”
Paulo wie yɛ Filipibii 1:21, 23 lɛ akɛ: “Mi lɛ, Kristo ji miwala, ni gbele lɛ misɛɛnamɔ ni. Shi miihao yɛ nibii enyɔ nɛɛ teŋ: miishwe ni maje mli ni mikɛ Kristo ayahi shi, ejaakɛ no hi aahu.” Ani Paulo miiwie “shihilɛ ko ni kã teŋ” he yɛ biɛ? Mɛi komɛi susuɔ nakai. Shi, Paulo kɛɔ akɛ nibii enyɔ komɛi ni baanyɛ aba enɔ lɛ kɛ lɛ wo nɔnyɛɛ shishi—wala loo gbele. Ekɛfata he akɛ, “mishwee ji akɛ,” kɛkɛ ni etsĩ nɔ kroko hu ni gbeɔ yi feɔ etɛ tã, akɛ, no “ji maje mli ni mikɛ Kristo ayahi shi.” Ani ‘eeje mli’ ni ekɛ Kristo ayahi shi yɛ gbele sɛɛ nɔŋŋ? Ojogbaŋŋ, taakɛ wɔna momo lɛ, Paulo he eye akɛ abaatee Kristofoi anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ ashi yɛ be mli ni Kristo eba lɛ mli. No hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ nibii ni baaba yɛ nakai beaŋ lɛ ji nɔ ni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli lɛ.
Anyɛɔ anaa enɛ kɛjɛɔ ewiemɔi ni yɔɔ Filipibii 3:20, 21 kɛ 1 Tesalonikabii 4:16 lɛ mli. Nɛkɛ ‘mlijee’ yɛ be ni Kristo Yesu eba nɛɛ mli lɛ baaha Paulo nine ashɛ nyɔmɔwoo ni Nyɔŋmɔ esaa eto eha lɛ lɛ nɔ. Anaa anɔkwale ni eji akɛ enɛ ji ehiɛnɔkamɔ lɛ yɛ wiemɔi ni ekɛ obalanyo Timoteo wie lɛ mli, akɛ: “Nɔ ni eshwɛ ni kã shi ha mi ji jalɛ akekere lɛ, ni Nuntsɔ ni ji jalɛ kojolɔ lɛ baaha mi yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ, ni jeee mi kome ebaaha, shi moŋ mɛi bluublu ni sumɔɔ epuemɔ lɛ hu.”—2 Timoteo 4:8.
Gbohiiashitee lɛ —Biblia Mli Anɔkwale ni Yɔɔ Nyam
Klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ bu gbohiiashitee lɛ akɛ nifeemɔ ko ni baaje shishi yɛ be ni Kristo eba lɛ mli, ni amɛna hewalɛwoo kɛ miishɛjemɔ kɛjɛ Biblia mli anɔkwale ni yɔɔ nyam nɛɛ mli. (Mateo 24:3; Yohane 5:28, 29; 11:24, 25; 1 Korintobii 15:19, 20; 1 Tesalonikabii 4:13) Amɛkɛ anɔkwayeli mɛ nakai wɔsɛɛ be mli miishɛɛ lɛ, ni amɛkpoo wɔŋjalɔi atsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma ni gbooo lɛ he lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:28-30; 2 Timoteo 4:3, 4; 2 Petro 2:1-3.
Shi kɛlɛ, gbohiiashitee lɛ bɛ kɛha Kristofoi ni yɔɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ pɛ. (1 Petro 1:3-5) Blematsɛmɛi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi anɔkwafoi krokomɛi ni hi shi lɛ ná Yehowa nyɛmɔ ni ekɛaaha mɛi ni egboi lɛ aba wala mli ekoŋŋ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ mli hemɔkɛyeli. (Hiob 14:14, 15; Daniel 12:2; Luka 20:37, 38; Hebribii 11:19, 35) Gbɔmɛi akpekpei akpei abɔ ni ehi shi aahu yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ mli fɛɛ, ni amɛleee Nyɔŋmɔ lɛ po yɛ hegbɛ akɛ amɛaaba wala mli ekoŋŋ yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso mli, ejaakɛ “jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 24:15; Luka 23:42, 43) Ani jeee gbɛkpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ nɛ?
Yɛ nɔ najiaŋ ni aaaha wɔhe wɔye akɛ amanehulu kɛ gbele baahi shi daa lɛ, Yehowa gbalaa wɔ jwɛŋmɔ kɛyaa be mli ni abaajie “naagbee henyɛlɔ . . . gbele” kwraa kɛya naanɔ, ni adesai anɔkwafoi lɛ baahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ ni asaa afee lɛ Paradeiso ekoŋŋ nɔ lɛ nɔ. (1 Korintobii 15:26; Yohane 3:16; 2 Petro 3:13) Kwɛ bɔ ni eeefee miishɛɛ sane akɛ wɔɔna wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ ni amɛba wala mli ekoŋŋ! Kwɛ bɔ ni nɛkɛ hiɛnɔkamɔ ni ma shi shiŋŋ nɛɛ hi kwraa fe susuma ni gbooo susumɔ ni akaa yiŋ atsɔɔ lɛ—tsɔɔmɔ ni damɔɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ, shi moŋ edamɔ Hela jeŋ nilee nɔ! Kɛ okɛ ohiɛnɔkamɔ fɔ̃ Nyɔŋmɔ shiwoo ni ma shi shiŋŋ lɛ nɔ lɛ, no lɛ bo hu obaanyɛ ona nɔmimaa akɛ etsɛŋ “ni gbele bɛ dɔŋŋ”!—Kpojiemɔ 21:3-5.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]
Gbohiiashitee lɛ ji Biblia mli anɔkwale ko ni yɔɔ nyam