Hekãmɔ Mli Nyɔmɔwoi
EJI Hela yoo ko ni yɔɔ Foinike yɛ afi 32 Ŋ.B. Ebiyoo he miiye waa, ni yoo lɛ ehao eetao tsamɔ eha ebi nɛɛ. Beni enu akɛ gbɔ ko eba amɛ kpokpaa lɛ nɔ—gbɔ ko ni ehe gbɛi waa akɛ eyɛ hewalɛi ni ekɛtsaa helatsɛmɛi lɛ—etswa efai shi akɛ ebaana lɛ ni ekpa lɛ fai kɛha yelikɛbuamɔ.
Beni ekɛ lɛ kpe lɛ, yoo lɛ kula shi yɛ ehiɛ, ni ekpa lɛ fai akɛ: “Naa mi mɔbɔ, Nuntsɔ David Bi; mibiyoo miina nɔ kɛ daimonio.” Hela yoo lɛ tsɔ nakai gbɛ nɔ ekpa Yesu fai ni etsa ebiyoo lɛ.
Ani obaanyɛ ofee ekaa kɛ heshibaa ni he hiaa yɛ yoo lɛ gbɛfaŋ dani enyɛ efee enɛ lɛ he mfoniri okwɛ? Yesu ji mɔ ko ni yɔɔ hegbɛ, ni eyɔɔ hewalɛ ni ehe gbɛi hu jogbaŋŋ, ni etsɔ hiɛ eha ale momo akɛ esumɔɔɔ ni mɔ ko mɔ ko ale he ni eyɔɔ. Ekɛ ebɔfoi lɛ tee Foinike koni amɛna hejɔɔmɔ babaoo bɔ ni sa, shi jeee ni eyatsu nii yɛ Jeŋmajiaŋbii ni heee yeee lɛ ateŋ. Kɛfata he lɛ, Yesu lɛ, Yudanyo ji lɛ, shi yoo lɛ, Jeŋmajiaŋnyo ji lɛ, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ yoo lɛ le bɔ ni Yudafoi lɛ hiɔ bɔɔ ni akɛ gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ ateŋ lɛ aaabɔ lɛ kwraa lɛ faŋŋ. Shi kɛlɛ, efee shiŋŋ yɛ efai shi ni etswa akɛ ebaatao tsamɔ eha ebi lɛ mli.
Yesu kɛ ebɔfoi lɛ ka akɛ amɛaaje yoo lɛ nijiaŋ wui ni ekatao yelikɛbuamɔ yɛ nakai beaŋ. Klɛŋklɛŋ lɛ, Yesu efooo edaaŋ. Kɛkɛ ni, yɛ bolɔmɔ ni eka he ebolɔ aahu lɛ hewɔ lɛ, eje bɔfoi lɛ atsine, ni amɛyakɛɛ Yesu akɛ: “Wo lɛ gbɛ ni eya, shi eebolɔ kɛmiinyiɛ wɔ sɛɛ.”
Shi yoo nɛɛ hu ekpɛlɛɛɛ kɔkɔɔkɔ, ja afee nɔ ni etaoɔ lɛ aha lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeeya lɛ, eba ni ebakula shi yɛ Yesu naji anaa, ni ekɛɛ: “Nuntsɔ, feemɔ he eko oha mi!”
Kɛkɛ ni beni etsɔɔ lɛ gbɛnaa nii titri ni ka enɔ yɛ Israel bii lɛ ahe, ní nakai beaŋ nɔŋŋ hu lɛ, ekaa yoo lɛ hemɔkɛyeli kɛ efaishitswaa ekwɛɔ lɛ, Yesu kɛ musuŋtsɔlɛ gbala nibii amli eha lɛ akɛ: “Ejaaa akɛ aŋɔɔ [Israel] bii lɛ aboloo lɛ ashɛrɛɔ ashwieɔ [Jeŋmajiaŋbii] shifɔji abii.”
Yɛ nɔ najiaŋ ni eeeha bɔ ni awie maŋ nɔ nyo ni eji lɛ he wiemɔ gbonyo nɛɛ adɔ lɛ lɛ, ekɛ heshibaa moŋ tee nɔ yɛ enibimɔ lɛ mli, ni ejie naa akɛ: “Nuntsɔ, eyɛ mli nakai moŋ; shi bɛ shifɔji abii lɛ hu yeɔ fufuji ni shwieɔ amɛnuntsɔmɛi akpɔlɔi ashishi lɛ eko.”
Yesu jie Hela yoo lɛ hemɔkɛyeli lɛ yi ni etsu efaikpamɔi lɛ ahe nii eha lɛ, ni ekɛwo ehekamɔ lɛ he nyɔmɔ. Bo diɛŋtsɛ feemɔ miishɛɛ ni ena beni eku esɛɛ etee shia ni ena akɛ ebiyoo lɛ ena hewalɛ kɛmɔ shi lɛ he mfoniri okwɛ!—Mateo 15:21-28; Marko 7:24-30.
Taakɛ nakai klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli yoo lɛ ji lɛ, wɔ hu ehe miihia ni wɔkã he yɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ ni wɔsa Yehowa hiɛ, ni wɔna ehiɛ duromɔ lɛ mli. Taakɛ eji yɛ Hela yoo lɛ gbɛfaŋ lɛ, Biblia lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ abaawo bɔ ni wɔkãa he ‘yɛ ekpakpa feemɔ mli’ lɛ he nyɔmɔ.—Galatabii 6:9.
Mɛni ji hekãmɔ? Mɛni hewɔ ehe hiaa lɛ? Mɛɛ nibii komɛi baanyɛ aha wɔlaaje nɛkɛ su nɛɛ, ni wɔnijiaŋ aje wui loo wɔŋmɛɛ he? Mɛɛ nyɔmɔwoi wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ wɔnine baashɛ nɔ kɛ wɔkɛ hekãmɔ tsu nii bianɛ yɛ wɔ Bɔlɔ kɛ Tsɛ, Yehowa sɔɔmɔ mli?
Wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ feemɔ wiemɔ “kã he” lɛ shishi akɛ “ni ahiɛ yiŋtoo, shihilɛi, loo nifeemɔ ko mli kpɛŋŋ kɛ shiŋŋ, yɛ gbɛtsii nii, kɔkɔbɔi, aloo nanetɔtɔmɔ tɛi ni akɛaakpe lɛ fɛɛ sɛɛ. . . . ni aya nɔ yɛ shihilɛ mli; ni atsɛ.”
Biblia lɛ woɔ Yehowa tsuji ŋaa ni amɛkã he amɛfee esuɔmɔnaa nii daa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, akɛɔ wɔ akɛ “nyɛtaoa maŋtsɛyeli lɛ . . . tsutsu,” ákɛ “nɔ ni hi lɛ nyɛmɔa mli,” agbɛnɛ hu, akɛ “nyɛhiɛa sɔlemɔ mli daa,” ni ‘ekatɔ wɔ’ yɛ ekpakpa feemɔ mli.—Mateo 6:33; 1 Tesalonikabii 5:21; Romabii 12:12; Galatabii 6:9.
Hekãmɔ ji su ko ni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ahi eko ni eha eya hiɛ, yɛ wɔdaa gbi shihilɛ mli, bɔni afee ni wɔnyɛ wɔhi shi. Kɛ wɔbɛ eko lɛ, wɔnyɛŋ wɔfee nɔ ko ni he yɔɔ sɛɛnamɔ diɛŋtsɛ, ni sɛɛ tsɛɔ hu. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ abifao ni miibɔ mɔdɛŋ ni ete shi edamɔ shi, ni efamɔ anaji klɛŋklɛŋ kwraa lɛ he okwɛ. Efɔɔɔ kaa akɛ obaana abifao ko ni baanyɛ ate shi adamɔ shi ni ebɔi nyiɛmɔ nɔŋŋ yɛ gbi kome too mli. Beni wɔji abifabii lɛ, ekolɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ka enɛ feemɔ ni egbee shi shii abɔ dani naagbee lɛ wɔnyɛ wɔye omanye yɛ nyiɛmɔ mli bɔ ni sa. Eji beni wɔgbee shi klɛŋklɛŋ lɛ, wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔkaŋ nyiɛmɔ lɛ dɔŋŋ kulɛ, mɛni baaba? Kulɛ benɛ wɔkã he wɔmiiwamɔ kɛmiiya kɛmiiba yɛ wɔ niji kɛ wɔ nakutsei anaa lolo! Hekãmɔ he miihia kɛha otii ni sa lɛ ahe shɛɛ kɛ hiɛyaa hu ni wɔɔna yɛ hesaai kɛ bulɛ ni wɔɔna wɔha wɔhe yɛ nakai feemɔ mli lɛ gbɛfaŋ. Taakɛ afɔɔ wiemɔ lɛ, “Mɛi ni yeɔ kunim lɛ kpaaa, ni mɛi ni kpaa lɛ yeee kunim.”
Mɛi ni kɛ be babaoo esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi lɛ yooɔ akɛ omanyeyeli damɔɔɔ nyɛmɔi krɛdɛɛ loo hesaai komɛi anɔ. Ebiɔ hekãmɔ, ni ji faishitswaa akɛ aaafee Yehowa suɔmɔnaa nii kɛmɔ shi, kɛ ekaa ni akɛaakpee be kukuoo mli nanetɔtɔmɔ tɛi, kɛ nɔnyɛɛ po naa. Esa akɛ aha oti ni ji Nyɔŋmɔ dɛŋ jɔɔmɔi amli gbɛfaŋnɔ ni aaana kɛya naanɔ lɛ ama hiɛ be fɛɛ be.
Hɛɛ, hekãmɔ, hiɛmiamɔ, kɛ tsuishiŋmɛɛ he miihia wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ni taoɔ ni ena Yehowa hiɛ duromɔ, ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ hu ni wɔye kunim yɛ wala foidamɔ lɛ mli. Kɛ wɔnaaa nɛkɛ sui nɛɛ, no lɛ ekolɛ wɔbaanyɛ wɔlaaje Yehowa hiɛ duromɔ kɛ nyɔmɔwoo hu ni ji wala diɛŋtsɛ lɛ.—Lala 18:20; Mateo 24:13; 1 Timoteo 6:18, 19.
Bei pii lɛ, ewaa kɛhaa Kristofonyo akɛ eeekã he yɛ emumɔŋ nitsumɔi amli fe bɔ ni eji yɛ egbɛnaa nii krokomɛi agbɛfaŋ. Ekolɛ nuu baaya nɔ atsu nii waa yɛ eheloonaa nitsumɔ he bɔni afee ni enyɛ etsu eweku lɛ heloonaa hiamɔ nii ahe nii, shi ekolɛ ‘etɔɔ lɛ tsɔ̃’ fe bɔ ni ebaanyɛ ekɛ eŋa kɛ ebii afee daa Biblia mli nikasemɔ. Mɛɛ nibii komɛi haa hekãmɔ yɛ Kristofoi anitsumɔ mli waa kɛhaa mɛi pii nakai lɛ?
Oti kome ji nijiaŋwujee, ni jɛɔ wɔ aŋkroaŋkro fatɔɔi kɛ gbɔjɔmɔi amli kɛbaa lɛ. Kɛ wɔtee nɔ wɔsusu wɔ tɔmɔi ahe be fɛɛ be yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ, ekolɛ eeeha wɔnijiaŋ aje wui, ni wɔbaaŋmɛɛ he kwraa, ni wɔbaanu he akɛ Yehowa nyɛŋ ekɛ wɔhe eshai lɛ fɛɛ ake wɔ kɔkɔɔkɔ.
Oti kroko hu ji shihilɛ ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ ni ji jeŋba shara, juu-kɛ-fɔ̃, kɛ nyɛɛ. (1 Yohane 2:15, 16) ‘Jeŋbai kpakpai’ ni je lɛ hewalɛ ni enaa yɛ wɔnɔ lɛ baanyɛ afite lɛ loo eye lɛ awui lɛ ekome ji Kristofoi ahekãmɔ lɛ.—1 Korintobii 15:33.
Maŋbii ashitee-kɛ-woo loo shikpilikpii ni mɛi feɔ yɛ wɔ sɔɔmɔ krɔŋŋ lɛ he lɛ baanyɛ agbɔjɔ bɔ ni wɔkãa he daa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Ekolɛ wɔɔjɛ nijiaŋwujee mli wɔmu sane naa akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ wɔ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ taooo anɔkwale lɛ. Enɛ baanyɛ aha wɔbi akɛ, ‘Mɛɛ sɛɛnamɔ po yɔɔ he?’ ni ebaaha wɔŋmɛɛ wɔ hegbɛ krɛdɛɛ ni ji sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he.
Je lɛ mumɔ ni ji he ni akɛwoɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ mli lɛ hu baanyɛ ana wɔnɔ hewalɛ. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔgbo deŋme ni wɔkɛ nibii babaoo asha afɔle nakai, yɛ be mli ni mɛi krokomɛi fɛɛ ni eshwɛ lɛ miina amɛhe miishɛɛ, aloo etɔɔɔ amɛ kwraa lɛ?—Okɛto Mateo 16:23, 24 he.
Kɛ wɔɔkã he yɛ Yehowa suɔmɔnaa nifeemɔ mli lɛ, no lɛ esa akɛ wɔwo Kristofoi agbɔmɔtso lɛ ni wɔhi shi yɛ mumɔ lɛ naa, shi jeee yɛ heloo lɛ naa. (Romabii 8:4-8; Kolosebii 3:10, 12, 14) Bɔ ni Yehowa susuɔ yɛ sane lɛ he ni wɔɔle lɛ baaye abua wɔ ni wɔya nɔ yɛ mumɔŋ nitsumɔi ni he hiaa lɛ amli.—1 Korintobii 16:13.
Hekãmɔ he Nɔkwɛmɔ Nii
Yehowa eha wɔ etsuji ni tee nɔ amɛye lɛ anɔkwa kɛtsɔ kaai ni mli wa babaoo mli lɛ ahe nɔkwɛmɔ nii babaoo ni kanyaa mɔ. Kɛ wɔsusu amɛ he lɛ, wɔnaa bɔ ni wɔɔfee ni wɔna Kristofoi asu ni ji hekãmɔ lɛ ni wɔkɛtsu nii, kɛ nɔ hewɔ ni ehe hiaa waa lɛ.
Nɔkwɛmɔ nɔ kpele fe fɛɛ ji Yesu, mɔ ni na amanehulu babaoo ni ekɛwo Yehowa gbɛi hiɛ nyam lɛ. Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔkase bɔ ni ekã he yɛ ehetuu-kɛhamɔ nifeemɔi amli lɛ, akɛ: “No hewɔ lɛ agbɛnɛ wɔ hu, gbii abɔ ni wɔyɔɔ odasefoi babaoo ni ebɔle wɔ tamɔ atatu nɛɛ, nyɛhaa wɔkɛ jatsu fɛɛ jatsu aŋmɛa shi, kɛ esha ni ebɔle wɔhe kpula lɛ, ni wɔkɛ tsuishitoo ada foi ni kã wɔhiɛ lɛ, ni wɔkwɛ hemɔkɛyeli Shishijelɔ kɛ Naagbelɔ ni ji Yesu lɛ, mɔ ni nyamɔ ni kã ehiɛ lɛ hewɔ lɛ emia ehiɛ yɛ sɛŋmɔtso lɛ he amanehulu lɛ mli, ni ebuuu hiɛgbele lɛ, ni ekɛyata shi yɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛsɛi lɛ ninejurɔ nɔ lɛ. No hewɔ lɛ nyɛjwɛŋa mɔ ni ŋmɛ etsui shi yɛ naashai ni eshafeelɔi ŋmɛ lɛ nɛɛ he, koni ekaje nyɛ tsine ni nyɛsusumai lɛ anijiaŋ miije wui.”—Hebribii 12:1-3.
Wala foidamɔ lɛ ji gbɛ kakadaŋŋ nɔ foijee, jeee foijee ni yɔɔ kuku loo oya. No hewɔ ni ehe hiaa ni wɔna hekãmɔ su ni tamɔ Kristo nɔ lɛ eko lɛ. Ekolɛ wɔnaŋ oti, ni ji he ni agbeɔ naa yɛ lɛ, yɛ foidamɔ lɛ babaoo mli. Esa akɛ oti lɛ afee faŋŋ yɛ wɔjwɛŋmɔŋ hiŋmɛi mli, koni wɔnyɛ wɔshɛ he yɛ wɔjwɛŋmɔ mli yɛ foidamɔ ni biɔ hiɛmiamɔ nɛɛ mli aahu kɛyagbe naa. Yesu ná jwɛŋmɔŋ mfoniri ko ni tamɔ nakai yɛ ehiɛ, ni ji “nyamɔ ni kã ehiɛ lɛ.”
Mɛni fata miishɛɛ nɛɛ he kɛha Kristofoi ŋmɛnɛ? Nɔ kome ji akɛ, no ji nyɔmɔwoo ni ji wala ni gbele bɛ mli yɛ ŋwɛi kɛha mɛi fioo, kɛ naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ kɛha mɛi babaoo. Agbɛnɛ hu, no ji henumɔ ni ji mɔ tsui ni nyɔɔ emli, ni jɛɔ le ni mɔ lɛ leɔ akɛ eha Yehowa tsui enya kɛ miishɛɛ, ni ena Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ hetsemɔ mli gbɛfaŋnɔ lɛ mli kɛbaa lɛ.—Abɛi 27:11; Yohane 17:4.
Nɔ ni fata nɛkɛ miishɛɛ nɛɛ he hu ji miishɛɛ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa ni akɛ Yehowa aaana. (Lala 40:9; Yohane 4:34) Wekukpaa ni tamɔ nɛkɛ kanyaa mɔ ni ebaa mɔ wala yi hu, ni ehaa mɔ naa hewalɛ koni ekɛ tsuishiŋmɛɛ ada foi lɛ ni enijiaŋ akaje wui. Kɛfata he lɛ, Yehowa jɔɔ nakai wekukpaa lɛ kɛtsɔɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ ni efɔseɔ eshwieɔ etsuji anɔ lɛ nɔ, ni nɔ ni jɛɔ mli baa ji miishɛɛ kɛ nitsumɔ ni yɔɔ miishɛɛ hu lɛ ni ehaa efaa babaoo.—Romabii 12:11; Galatabii 5:22.
Hiob nɔkwɛmɔ nɔ ni ji hemɔkɛyeli ni ahiɛɔ mli daa lɛ hesusumɔ he yɛ sɛɛnamɔ. Eji gbɔmɔ ni yeee emuu, ni eshihilɛ lɛ he nɔ ko bibioo pɛ ele. No hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ egbeeɔ shi kɛboteɔ he-bembuu kɛ nijiaŋwujee mli. Shi kɛlɛ, etee nɔ ejie faishitswaa ni ma shi shiŋŋ kpo be fɛɛ be akɛ ebaahiɛ emuuyeli mli eha Yehowa ni ekwaŋ Lɛ kɔkɔɔkɔ. (Hiob 1:20-22; 2:9, 10; 27:2-6) Yehowa wo Hiob nyɔmɔ yɛ ehetuu-kɛhamɔ ni ekã he ehiɛ mli lɛ hewɔ, ni eha lɛ heloonaa kɛ mumɔŋ jɔɔmɔi, kɛ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ. (Hiob 42:10-17; Yakobo 5:10, 11) Taakɛ Hiob ji lɛ, ekolɛ wɔkɛ amanehulu kɛ wɔ nibii babaoo hiɛkpatamɔ baakpe yɛ wɔshihilɛ mli bianɛ, shi wɔ hu wɔbaanyɛ wɔna Yehowa jɔɔmɔi anɔmimaa yɛ anɔkwayeli ni wɔkɛŋmɛɔ wɔtsui shi lɛ he.—Hebribii 6:10-12.
Ákɛ kuu lɛ, Yehowa Odasefoi ejie Kristofoi ahekãmɔ su kpo jogbaŋŋ yɛ Yehowa suɔmɔnaa nifeemɔi mli, yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, bɔ ni amɛkãa he yɛ shia-kɛ-shia nitsumɔ lɛ kɛ maŋ shiɛmɔi krokomɛi amli lɛ eha je lɛ fɛɛ jwɛŋmɔ eba amɛ kɛ amɛ shɛɛ sane lɛ nɔ waa. Adafitswaa woji ewie ekaa kɛ faishitswaa ni amɛkɛshiɛɔ sanekpakpa lɛ, yɛ shitee-kɛ-woo kɛ kaai ni amɛkɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ he babaoo. Nɛkɛ adafitswaa woji amli saji nɛɛ eko ŋma kɛye fɛo akɛ “Mɔ ko mɔ ko nyɛɛɛ ajo Yehowa Odasefoi anaa foi kɔkɔɔkɔ!”—Mateo 5:16.
Yehowa ejɔɔ e-Dasefoi lɛ amɔdɛŋbɔɔ ni kãa he be fɛɛ be lɛ kɛ yibiiwoo babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kadimɔ Odasefoi komɛi ni wo yibii babaoo yɛ Italy lɛ aniiashikpamɔ ko ni ba yɛ 1960 afii lɛ amli beni no mli lɛ Odasefoi aaashɛ 10,000 shiɛɔ amɛhaa maŋ ni mlibii ayifalɛ fe mɛi 53,000,000 lɛ. Odasefonyo ko kwraa bɛ maŋ kome ko ni mɛi aaashɛ 6,000 yɔɔ mli lɛ mli. Ate shi awo nyɛmimɛi ni tee jɛmɛ lɛ asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ waa diɛŋtsɛ.
Be fɛɛ be ni nyɛmimɛi lɛ baaya jɛmɛ akɛ amɛyaashiɛ lɛ, yei babaoo, kɛ hii ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ po buaa gbekɛbii hii lɛ anaa ni amɛwoɔ amɛ hewalɛ ni amɛnyiɛ Odasefoi lɛ asɛɛ, ni amɛkpã bɛlɛ ni amɛbolɔ hu amɛwo amɛ. Yɛ minitii fioo ko sɛɛ lɛ, eha nyɛmimɛi lɛ shi jɛmɛ kwraa ni amɛtee maŋ kroko mli. Yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ akɛ kɛ hoo lɛ amɛbaaye maŋ nɛɛ mlibii lɛ odase shikome kɛmɔ shi jogbaŋŋ lɛ hewɔ lɛ, nyɛmimɛi lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaashiɛ yɛ jɛmɛ yɛ nugbɔnɛmɔ gbii amli pɛ, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ no haŋ gbekɛbii lɛ anyɛ agba amɛnaa. Amɛna akɛ maŋ lɛ mlibii lɛ sumɔɔɔ ni amɛhe fɔɔ yɛ shiɛlɔi lɛ anaa ni amɛtaoɔ amɛgba lɛ kɛkɛ hewɔ. No hewɔ lɛ atsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ aye amɛ odase jogbaŋŋ. Ana mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ. Ni aje Biblia mli nikasemɔi heei ashishi. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, jeee akɛ ato asafo ko ni shwere waa shishi yɛ nakai maŋ bibioo lɛ mli kɛkɛ, shi moŋ abɔi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ hulutsoo gbii amli po. Yehowa etee nɔ ejɔɔ e-Dasefoi lɛ ahekãmɔ lɛ yɛ nakai kpokpaa lɛ nɔ kɛ agbɛnɛ yɛ Italy maŋ lɛŋ fɛɛ. Amrɔ nɛɛ Yehowa Odasefoi fe 200,000 yɛ nakai maŋ lɛ mli.
Nyɔmɔwoo ni yɔɔ hekãmɔ ni akɛfeɔ nɔ ni ja mli lɛ da waa. Kɛtsɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ hewalɛ nɔ lɛ, Yehowa Odasefoi enyɛ amɛtsu nitsumɔ ko ni atsuko eko nakai dã yɛ adesai ayinɔsane mli, ni no ji Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ, yɛ shinaai anaa kɛ hei krokomɛi, kɛha gbɔmɛi akpekpei abɔ. (Zakaria 4:6) Amɛkɛ miishɛɛ ena bɔ ni Biblia gbalɛ baa mli, yɛ hiɛyaa kɛ ekaa ni yɔɔ naakpɛɛ ni baa Yehowa shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ. (Yesaia 54:2; 60:22) Amɛhiɛɔ henilee kpakpa mli yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni amɛmli filiɔ amɛ yɛ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ lɛ he. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, amɛkɛ Bɔlɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ naa wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa mli ŋɔɔmɔ.—Lala 11:7.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 25]
Yesu wo Hela yoo nɛɛ hekãmɔ ni heshibaa yɔɔ mli lɛ he nyɔmɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Paradeiso mli shihilɛ fata nyamɔ ni kã Kristofoi ahiɛ ŋmɛnɛ lɛ he