Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w95 8/15 bf. 12-17
  • Ninefɔɔ ni Suɔmɔ Yɔɔ Mli Kɛha Mɛi ni Etɔ Amɛ Lɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ninefɔɔ ni Suɔmɔ Yɔɔ Mli Kɛha Mɛi ni Etɔ Amɛ Lɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Mɛi ni ‘Etɔ Amɛ ni Amɛ Jatsũi Fe Amɛ’
  • Nɔ Diɛŋtsɛ ni kɛ Tɔlɛ Baa
  • Yesu Ninefɔɔ Ŋmɛnɛ
  • Kpɔmɔ kɛ Hejɔɔmɔ
  • ‘Hejɔɔmɔ Ni Nyɛaana Nyɛha Nyɛsusumai’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • “Nyɛbaa Miŋɔɔ, . . . Ni Mahã Nyɛhe Ajɔ Nyɛ”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2019
  • Heyeli Kɛmiijɛ Nɔnyɛɛ Shishi—Enaa Tsabaa Diɛŋtsɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
  • Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔkpe Kutuu?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
w95 8/15 bf. 12-17

Ninefɔɔ ni Suɔmɔ Yɔɔ Mli Kɛha Mɛi ni Etɔ Amɛ Lɛ

“Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ ni nyɛ jatsũi fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ.”—MATEO 11:28.

1. Mɛni Yesu na yɛ Galilea yɛ eshiɛmɔ gbɛfaa ni ji etɛ lɛ mli?

KƐMIIBA afi 32 Ŋ.B. lɛ shishijee mli lɛ, Yesu eje eshiɛmɔ gbɛfaa ni ji etɛ yɛ Galilea kpokpaa lɛ nɔ lɛ shishi. Efa gbɛ kɛtsɔ maji kɛ akrowai lɛ amli, “ni etsɔɔ nii yɛ amɛkpee hei lɛ, ni eshiɛɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, ni etsaa hela fɛɛ hela kɛ hejaramɔ fɛɛ hejaramɔ.” Beni efeɔ enɛ lɛ, ena asafoi lɛ, ni “emusuŋ tsɔ lɛ yɛ amɛ hewɔ, akɛni etɔ amɛ ni amɛfee yuuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ lɛ.”—Mateo 9:35, 36.

2. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ eye ebua gbɔmɛi lɛ yɛ?

2 Shi kɛlɛ, Yesu fee babaoo fe emusuŋ ni tsɔ lɛ kɛha asafoi lɛ. Beni ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ amɛsɔle amɛha “nikpamɔ Nuntsɔ lɛ,” Yehowa Nyɔŋmɔ sɛɛ lɛ, etsu amɛ kɛtee gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ. (Mateo 9:38; 10:1) Kɛkɛ ni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ enɔmimaa yɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa anɔkwa kpɔmɔ kɛ miishɛɛnamɔ mli ha gbɔmɛi lɛ. Ekɛ musuŋtsɔlɛ fɔ nine etsɛ amɛ akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ, ni nyɛ jatsũi fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ. Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔa nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi; shi mihe jɔ, ni mibaa mihe shi kɛjɛ mitsui mli; ni nyɛaana hejɔɔmɔ nyɛaaha nyɛ susumai lɛ.”—Mateo 11:28, 29.

3. Mɛni hewɔ Yesu ninefɔɔ lɛ ŋɔɔ yɛ ŋmɛnɛ hu lɛ?

3 Wɔyɛ be ni mɛi pii nuɔ he akɛ jatsũi ni jwere amɛnɔ lɛ tsii waa mli ŋmɛnɛ. (Romabii 8:22; 2 Timoteo 3:1) Kɛha mɛi komɛi lɛ, amɛ daaŋ ŋmaa kɛkɛ ni amɛaana lɛ heɔ amɛbe kɛ hewalɛ babaoo akɛ be fioo ko pɛ shwɛɔ kɛhaa amɛ kɛha amɛ weku, nanemɛi, loo nɔ kroko. Mɛi pii yɛ ni helai, piŋmɔi, nɔnyɛɛ, kɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ naagbai krokomɛi ni naa wa etsɔ jatsũ ni tere amɛ. Akɛni amɛnuɔ nɔnyɛɛ lɛ he hewɔ lɛ, mɛi komɛi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛhe ajɔ amɛ kɛtsɔ miishɛɛnamɔ sɛɛdii, niyeli, ninumɔ, kɛ tsofai fɔji kɛ nitsumɔ po ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli vii lɛ nɔ. Shi, enɛ shɛrɛɔ amɛ ewoɔ nibii babaoo ni naa wa ni ehiii ni kɛ amɛ bɔleɔ shi mli, ni ekɛ naagbai babaoo kɛ nɔnyɛɛi bahaa amɛ. (Romabii 8:6) Eyɛ faŋŋ akɛ, Yesu ninefɔɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ ŋɔɔ ŋmɛnɛ tamɔ bɔ ni efee yɛ tsutsu lɛ.

4. Mɛɛ sanebimɔi esa akɛ wɔsusu he bɔni afee ni Yesu ninefɔɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ he aba sɛɛnamɔ aha wɔ?

4 Shi, mɛni mli aba gbɔmɛi ni yɔɔ Yesu gbii lɛ amli lɛ shi awo, ni no ha amɛbatamɔ “mɛi ni efee yuuyaa,” ni ha Yesu musuŋ tsɔ lɛ yɛ amɛhewɔ lɛ? Mɛni ji jatsũi ni tsii ni esa akɛ amɛtere lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ninefɔɔ lɛ baaye abua amɛ yɛ? Nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ ahetoo baanyɛ aye abua wɔ waa, koni wɔna Yesu ninefɔɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli kɛha mɛi ni etɔ amɛ lɛ he sɛɛ.

Mɛi ni ‘Etɔ Amɛ ni Amɛ Jatsũi Fe Amɛ’

5. Mɛni hewɔ esa akɛ bɔfo Mateo aaabɔ nii ni ba yɛ Yesu sɔɔmɔ lɛ mli he amaniɛ lɛ?

5 Eyɛ miishɛɛ akɛ Mateo pɛ ji mɔ ni bɔ nii ni tee nɔ yɛ Yesu sɔɔmɔ lɛ mli nɛɛ he amaniɛ. Akɛni efee toohelɔ pɛŋ hewɔ lɛ, Mateo, ni egbɛi kroko hu ji Levi lɛ, le jatsũ pɔtɛɛ kome ko ni gbɔmɛi lɛ tere lɛ. (Mateo 9:9; Marko 2:14) Wolo, Daily Life in the Time of Jesus lɛ kɛɔ akɛ: “Tooi ni esa akɛ [Yudafoi lɛ] awo kɛ shika loo kɛ nɔ kroko lɛ tsii waa, ni amɛtsii kwraa fe nine, yɛ tooyelii sɔrɔtoi enyɔ ni esa akɛ amɛwo fɛɛ, maŋ tooi kɛ jamɔ tooi lɛ hewɔ; ni eko bɛ ni etsiii.”

6. (a) Mɛni ji tooyeli he gbɛjianɔtoo ni akɛtsuɔ nii yɛ Yesu be lɛ mli lɛ? (b) Mɛni hewɔ toohelɔi na gbɛi gbonyo nakai lɛ? (d) Mɛni Paulo nu he akɛ ehe miihia ni ekai enanemɛi Kristofoi lɛ yɛ he?

6 Nɔ ni ha enɛɛmɛi tsii yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ ji tooyeli he gbɛjianɔtoo ni yɔɔ nakai be lɛ mli lɛ. Roma nɔyeli lɛ mli onukpai lɛ kɛ hegbɛ ni ayɔɔ akɛ akɛaahe too yɛ kpokpai lɛ anɔ lɛ haa mɛi ni kɛ shika ni fa baaba. Amɛ hu amɛtaoɔ nitsulɔi yɛ akutsei lɛ amli koni amɛkwɛ toohemɔ nitsumɔ lɛ diɛŋtsɛ nɔ. Mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ shika nitsumɔ he gbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ nuɔ he akɛ eyeɔ bem akɛ ekɛ lɛ diɛŋtsɛ esɛɛnamɔ loo egbɛfaŋnɔ ko aaafata he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Luka gba akɛ, “nuu ko yɛ jɛi ni atsɛɔ lɛ Zakeo; ni toohelɔ nukpa ji lɛ, ni ena nii hu.” (Luka 19:2) Eka shi faŋŋ akɛ, “toohelɔ nukpa” Zakeo kɛ mɛi ni yɔɔ eshishi lɛ fɛɛ tsɔ gbɔmɛi lɛ ahia mli amɛna nii babaoo. Ojotswaa kɛ kpɔtɔmɔ ni gbɛjianɔtoo ni tamɔ nɛkɛ kɛba lɛ ha gbɔmɛi lɛ kɛ toohelɔi to eshafeelɔi kɛ ajwamaŋi ahe, ni ekolɛ amɛsa nakai yɛ saji pii amli. (Mateo 9:10; 21:31, 32; Marko 2:15; Luka 7:34) Akɛni gbɔmɛi lɛ nu he akɛ amɛnyɛɛɛ amɛtere jatsũ lɛ hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ bɔfo Paulo nu he akɛ ehe miihia ni ekai enanemɛi Kristofoi lɛ akɛ amɛmli akafũ yɛ Roma kɔŋtso lɛ shishi, shi moŋ “bɔ ni ji mɔ fɛɛ mɔ gbɛnaa lɛ, nyɛfea nyɛhaa lɛ: Mɔ gbɛfaŋ ni ji onia lɛ, nyɛtsua onia; mɔ nɔ̃ ni ji too lɛ, too.”—Romabii 13:7a; okɛto Luka 23:2 he.

7. Roma toigbalamɔ mlai lɛ kɛ pii fata gbɔmɛi lɛ ajatsũ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Paulo kai Kristofoi hu akɛ amɛkɛ ‘mɔ gbɛfaŋnɔ ni ji gbeyeishemɔ lɛ aha; ni amɛkɛ woo aha mɔ nɔ̃ ni ji woo lɛ.’ (Romabii 13:7b) Abale Romabii lɛ yɛ yiwalɛ kɛ bɔ ni amɛ toigbalamɔ mlai lɛ anaa wa ha lɛ he. Akɛ kpelebii kɛ kpaai ni akɛyiɔ mɛi kɛ tsuŋwoi ni naa wa, kɛ gbɔmɔgbee tsu nii yɛ bei pii amli koni akɛba gbɔmɛi lɛ ashi. (Luka 23:32, 33; Bɔfoi lɛ Asaji 22:24, 25) Akɛ hegbɛ ha Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi lɛ po koni amɛkɛ toigbalamɔ ni tamɔ nɛkɛ aha kɛ esa yɛ amɛhiɛ. (Mateo 10:17; Bɔfoi lɛ Asaji 5:40) Gbɛjianɔtoo ni tamɔ nɛkɛ yi wa diɛŋtsɛ, ni eji nɔnyɛɛ diɛŋtsɛ kɛha mɔ fɛɛ mɔ ni hiɔ shishi lɛ.

8. Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛ jatsũ fɔ̃ gbɔmɛi lɛ anɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Shi, nɔ ni ehiii fe Roma tooi kɛ mlai ji, jatsũ ni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ nakai gbii lɛ amli lɛ kɛfɔ gbɔmɛi foji lɛ anɔ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ bafee nɔ ni Yesu susuɔ he waa beni etsɔɔ akɛ ‘etɔ gbɔmɛi lɛ ni amɛ jatsũi fe amɛ’ lɛ. Yesu kɛɛ akɛ, ni amɛkɛ hiɛnɔkamɔ kɛ hejɔɔmɔ aaaha gbɔmɛi ni anaanaa amɛnɔ lɛ moŋ lɛ, jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ “fimɔɔ jatsũi kɛ tsiimɔ ni teremɔ jaraa amɛkɛ-shwieɔ mɛi akɔji anɔ; shi amɛ diɛŋtsɛ lɛ, amɛsumɔɔɔ akɛ amɛkɛ amɛwao kome tsiɔ.” (Mateo 23:4; Luka 11:46) Mɔ ko nyɛŋ afee mɔ ni enaaa bɔ ni atsɔɔ bɔ ni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ji ni tɔmɔ ko bɛ he lɛ mli aha yɛ Sanekpakpai lɛ amli—titri lɛ woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ—ákɛ henɔwomɔ, yiwalɛ kɛ osatofeemɔ kuu. Amɛkwɛɔ gbɔmɛi foji lɛ yɛ shikpɔŋ, ákɛ mɛi ni leee woloŋ ni amɛhe tseee, ni amɛgbeɔ gbɔi ni yɔɔ amɛteŋ lɛ ahe guɔ. Wolo ko ni wie amɛ subaŋ he kɛɛ: “Afolɔɔ gbɔmɔ ni kɛ jatsũ ni tsii fe nine tereɔ okpɔŋɔ lɛ naa agbɛnɛ yɛ mla naa. Ni gbɔmɔ ni kɛ kitai 613 tereɔ ‘shikpɔŋ lɛ nɔ bii’ ni bɛ jamɔ mli tsɔsemɔ ko; ni yɛ be mli ni afeko nɔ ko ni akɛaaye abua amɛ lɛ, abuɔ amɛ fɔ akɛ amɛleee Nyɔŋmɔ lɛ hu?” Shi, jatsũ lɛ diɛŋtsɛ jeee Mose Mla lɛ, shi blemasaji babaoo ni aloo ashwie gbɔmɛi lɛ anɔ.

Nɔ Diɛŋtsɛ ni kɛ Tɔlɛ Baa

9. Kɛ akɛ shihilɛ mli ni gbɔmɛi lɛ yɔɔ yɛ Yesu be lɛ mli lɛ to Maŋtsɛ Salomo gbii lɛ amli nɔ̃ lɛ he lɛ, te anaa tɛŋŋ?

9 Yɛ bei komɛi amli lɛ, shika gbɛfaŋ jatsũ ni ka gbɔmɛi lɛ anɔ lɛ feɔ nɔ ni tsii waa, ni ekɛ ohia baa hei pii. Esa akɛ Israelbii lɛ awo tooi ni sa ni Mose Mla lɛ kɛmamɔ shi lɛ. Agbɛnɛ yɛ Salomo nɔyeli be lɛ mli lɛ, gbɔmɛi lɛ tsu too yɛ maŋ nitsumɔi ni jara wa waa he, tamɔ sɔlemɔtsu lɛ kɛ tsũi krokomɛi amaamɔ nɛkɛ. (1 Maŋtsɛmɛi 7:1-8; 9:17-19) Ni kɛlɛ, Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ gbɔmɛi lɛ “yeyeɔ nii, amɛnuɔ dãai, ni amɛmli filiɔ amɛ. . . . Ni Salomo yinɔ sɛɛ lɛ, Yuda kɛ Israel hi shi shweshweeshwe, mɔ fɛɛ mɔ yɛ eweintso shishi kɛ egbamitso shishi, kɛjɛ Dan kɛyashi Beersheba.” (1 Maŋtsɛmɛi 4:20; 5:5) Mɛni kɛ sɔrɔto-feemɔ lɛ ba?

10. Mɛni ha Israel baje shihilɛ ni eyɔɔ mli yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ mli?

10 Bei abɔ ni maŋ lɛ hiɔ shi shiŋŋ kɛhaa anɔkwa jamɔ lɛ, amɛnaa Yehowa hiɛ duromɔ mli ŋɔɔmɔ, ni akɛ shweshweeshwe shihilɛ kɛ shweremɔ jɔɔ amɛ yɛ maŋ too ni amɛwoɔ ni tsii lɛ fɛɛ sɛɛ. Shi, Yehowa bɔ kɔkɔ akɛ, kɛji ‘amɛyeŋ ekitai kɛ ekpɔi ni eŋɔshwie amɛhiɛ lɛ anɔ’ lɛ, nibii ebahiŋ kɛhaŋ amɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “Israel aaatsɔ abɛbuu nɔ̃ kɛ kpãa-lamɔ nɔ̃ yɛ majimaji fɛɛ ateŋ.” (1 Maŋtsɛmɛi 9:6, 7) Saji ba mli nakai pɛpɛɛpɛ. Israel baje maŋsɛɛ nɔyeli shishi, ni be ko anunyam maŋtsɛyeli lɛ batsɔ maŋ ko nɔyeli he kɛkɛ. Mɛɛ nyɔmɔ po amɛwo yɛ amɛ mumɔŋ gbɛnaa nii ni amɛku amɛhiɛ amɛshwie nɔ lɛ hewɔ nɛ!

11. Mɛni hewɔ Yesu nu he akɛ ‘etɔ gbɔmɛi lɛ ni amɛfee yuuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ’ lɛ?

11 Enɛɛmɛi fɛɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ nɔ hewɔ ni Yesu nu he akɛ ‘etɔ gbɔmɛi ni ena amɛ lɛ ni amɛfee yuuyaa’ lɛ shishi. Amɛji Israelbii, Yehowa webii, ni amɛ fɛɛ amɛmiibɔ mɔdɛŋ ni amɛhi shi yɛ Nyɔŋmɔ mla naa, ni amɛtsu amɛjamɔ he nii yɛ nɔkpɛlɛmɔ gbɛ nɔ lɛ. Kɛlɛ, aye amɛhe nii ni anaanaa amɛnɔ, ni jeee maŋkwramɔŋ kɛ jamɔŋ hewalɛi lɛ pɛ fee enɛ, shi amɛteŋ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni amɛkwa hemɔkɛyeli lɛ hu. Amɛtamɔ “tooi ni bɛ kwɛlɔ,” ejaakɛ amɛbɛ mɔ ni baakwɛ amɛ loo eye amɛ sane eha amɛ. Yelikɛbuamɔ he miihia amɛ koni amɛnyɛ amɛdamɔ shihilɛi ni mli wa waa lɛ anaa. Kwɛ bɔ ni Yesu ninefɔɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ni mli jɔ hu lɛ ba yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ ha!

Yesu Ninefɔɔ Ŋmɛnɛ

12. Mɛɛ nɔnyɛɛi Nyɔŋmɔ tsuji kɛ gbɔmɛi anɔkwafoi komɛi nuɔ he ŋmɛnɛ?

12 Nibii tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ gbɛi pii anɔ ŋmɛnɛ. Gbɔmɛi anɔkwafoi ni miibɔ mɔdɛŋ ni amɛye anɔkwa yɛ amɛ shihilɛ mli lɛ naa akɛ nɔnyɛɛi kɛ nii ni nibii agbɛjianɔtoo ni ekpɔtɔ lɛ biɔ lɛ he nitsumɔ wa waa. Ajieee mɛi ni amɛjɔɔ amɛ wala nɔ amɛha Yehowa lɛ po kɛjɛɛɛ mli. Amaniɛbɔi tsɔɔ akɛ, eewa be fɛɛ be kɛmiiha Yehowa tsuji lɛ ateŋ mɛi komɛi akɛ amɛaatsu amɛ gbɛnaa nii lɛ fɛɛ he nii, eyɛ mli akɛ amɛmiisumɔ ni amɛfee nakai. Amɛnuɔ he akɛ jatsũ lɛ tsii kɛha amɛ, etɔ amɛ, ni amɛfee shwɛm. Mɛi komɛi po nuɔ he akɛ, kɛ amɛaanyɛ amɛshɛrɛ nɔ fɛɛ nɔ amɛshwie, ni amɛyatee amɛhe yɛ he ko, ni amɛjwɛŋmɔ akã amɛ shi ekoŋŋ lɛ, ebaaha amɛhe ajɔ amɛ. Ani onu he nakai? Ani ole mɔ ko ni bɛŋkɛ bo ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nakai mli? Hɛɛ, Yesu ninefɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ tsɔɔ babaoo kɛhaa wɔ ŋmɛnɛ.

13. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ Yesu baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna hejɔɔmɔ lɛ?

13 Dani Yesu kɛ eninefɔɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ aaaha lɛ, ejaje akɛ: “Mi-Tsɛ etu nii fɛɛ ewo midɛŋ; ni mɔ ko mɔ ko leee Bi lɛ akɛ ja Tsɛ lɛ kɛkɛ; asaŋ Tsɛ lɛ hu, mɔ ko mɔ ko leee lɛ, akɛ ja Bi lɛ, kɛ mɔ ni Bi lɛ sumɔɔ akɛ ejieɔ lɛ kpo etsɔɔ lɛ.” (Mateo 11:27) Yɛ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa ni ka Yesu kɛ e-Tsɛ lɛ teŋ hewɔ lɛ, ama nɔ mi aha wɔ akɛ, kɛ wɔkpɛlɛ Yesu ninefɔɔ lɛ nɔ ni wɔbatsɔmɔ ekaselɔi lɛ, wɔbaanyɛ wɔbote wɔkɛ Yehowa, “miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ” teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa mli. (2 Korintobii 1:3; okɛto Yohane 14:6 he.) Kɛfata he lɛ, akɛni ‘akɛ nibii fɛɛ ewo edɛŋ’ hewɔ lɛ, Yesu Kristo pɛ yɔɔ hewalɛ kɛ hegbɛ ni ekɛaaha wɔ jatsũi lɛ afee nɔ ni etsiii. Te emli nɔ ni ji? Nɔ ni maŋkwramɔŋ, jarayeli mli, kɛ jamɔ mli gbɛjianɔtoi ni ekpɔtɔ lɛ kɛbatere wɔ lɛ, kɛ agbɛnɛ jatsũi ni esha kɛ emuu ni wɔyeee ni wɔna lɛ kɛbatere wɔ lɛ. Mɛɛ susumɔ ni woɔ mɔ hewalɛ ni kɛ nɔmimaa haa kɛjɛɔ shishijee po enɛ ji nɛkɛ!

14. Yesu baanyɛ ekɛ hejɔɔmɔ aha kɛjɛ mɛɛ tɔlɛ mli?

14 Yesu tee nɔ ekɛɛ akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ ni nyɛ jatsũi fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ.” (Mateo 11:28) Eji anɔkwale akɛ Yesu ewieee eshiii nitsumɔ ni wa, ejaakɛ ewo ekaselɔi lɛ ŋaa shii abɔ akɛ amɛmia amɛhiɛ yɛ nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ mli. (Luka 13:24) Shi ‘tɔlɛ’ (‘nitsumɔ dɛŋdɛŋ,’ Kingdom Interlinear) tsɔɔ deŋmegbomɔ kɛ nitsumɔ yɛ be kakadaŋŋ mli, ni yɛ bei pii amli lɛ nyɔmɔwoo ni sa jɛɛɛ mli baaa. Ni ‘jatsũi ni tsii’ hiɛ jwɛŋmɔ ni tsɔɔ akɛ, atere jatsũi ni tsii fe bɔ ni aaanyɛ. Abaanyɛ akɛ sɔrɔto-feemɔ lɛ ato nuu ni tsaa shi etaoɔ jwetri ni aŋɔtee kɛ mɔ ni miitsa bu yɛ gbokɛlɛfoi aŋsaraŋ lɛ he. Amɛ fɛɛ amɛmiitsu nitsumɔ ni wa. Mɔ kome kɛ miishɛɛ tsuɔ enitsumɔ lɛ, shi mɔ kroko lɛ tsuɔ akɛ tɔlɛ nitsumɔ ni eŋɔɔɔ ni baaa naagbee. Nɔ ni haa sɔrɔto-feemɔ baa nitsumɔ lɛ mli ji yiŋtoo ni hɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ, loo eko ni bɛ sɛɛ.

15. (a) Mɛɛ saji esa akɛ wɔbi wɔhe kɛ wɔnuɔ he akɛ wɔtere jatsũ ni tsii yɛ wɔkɔŋ nɔ? (b) Mɛni abaanyɛ awie yɛ wɔ jatsũi lɛ ajɛɛhe he?

15 Ani onuɔ he akɛ ‘etɔ bo ni ojatsũ fe bo,’ ni ákɛ aabi babaoo tsɔ yɛ obe kɛ onyɛmɔ he fe nine? Ani etamɔ nɔ ni jatsũi ni otere lɛ tsii tsɔ̃ kɛha bo? Kɛji nakai ni lɛ, ebaaye ebua akɛ ooobi ohe akɛ, ‘Eetɔ mi kɛha mɛni? Mɛɛ jatsũ nɛkɛ mitere lɛ?’ Biblia he wielɔ ko wie enɛ he nɔ ni fe afii 80 ni eho nɛ akɛ: “Kɛ wɔsusu shihilɛ mli jatsũi lɛ ahe lɛ, amɛgbéɔ kui enyɔ mli; wɔbaanyɛ wɔwie enɛɛmɛi ahe akɛ, nɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔŋɔ-fɔ̃ wɔhe nɔ, kɛ nɔ ni anyɛŋ ajo naa foi: nɔ ni jɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔnifeemɔi amli, kɛ nɔ ni jɛɛɛ no mli.” Ni ekɛfata he akɛ: “Wɔteŋ mɛi pii anaa baakpɛ wɔhe, yɛ be mli ni wɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔmli wɔkwɛ jogbaŋŋ sɛɛ lɛ, akɛ wɔɔna akɛ jatsũi ni wɔtere lɛ fɛɛ mli babaoo ji nɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔŋɔ-fɔ̃ wɔhe nɔ.”

16. Mɛɛ jatsũi wɔbaanyɛ wɔŋɔ-fɔ̃ wɔhe nɔ yɛ gbɛ ni nilee bɛ mli nɔ?

16 Mɛni ji jatsũi ni wɔ diɛŋtsɛ wɔŋɔ wɔfɔ wɔhe nɔ lɛ ekomɛi? Je ni diɔ heloonaa nibii asɛɛ, ni sumɔɔ ŋɔɔmɔyeli kɛ jeŋba shara mli wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ. (2 Timoteo 3:1-5) Kristofoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ po yɛ nɔnyɛɛ shishi be fɛɛ be, koni amɛhesaamɔ kɛ shihilɛi atamɔ je lɛ nɔ. Bɔfo Yohane ŋma yɛ “heloo lɛ sɛɛdii nii lɛ kɛ hiŋmɛii lɛ asɛɛdii nii lɛ kɛ shihilɛ lɛ mli hewoo lɛ” he. (1 Yohane 2:16) Enɛɛmɛi ji nibii ni naa mɔ nɔ hewalɛ waa ni baanyɛ asa wɔhe yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ. Ale akɛ mɛi komɛi eyasumɔ akɛ amɛkɛ amɛhe aaawo nyɔmɔ mli vii koni amɛkɛna je lɛŋ miishɛɛnamɔi lɛ amli ŋɔɔmɔ, loo ni amɛhiɛ shihilɛ ko mli. Kɛkɛ lɛ amɛna akɛ esa akɛ amɛfite be babaoo ni esaaa yɛ nitsumɔ mli, loo ni amɛtsu nitsumɔi babaoo, koni amɛna shika ni amɛkɛwo amɛ nyɔji.

17. Mɛɛ shihilɛ baanyɛ eha ewa akɛ aaatere jatsu lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ atsu enɛ he nii?

17 Yɛ be mli ni mɔ ko baasusu akɛ ejeee nɔ ni ejaaa akɛ aaana nibii ni mɛi krokomɛi yɔɔ lɛ eko loo aaafee nɔ ni amɛfeɔ lɛ eko lɛ, kɛlɛ, ehe miihia ni wɔkwɛ akɛ ani ekɛ nibii ni he ehiaaa miifata ejatsũ lɛ he lo. (1 Korintobii 10:23) Akɛni nɔ ni mɔ baanyɛ pɛ etereɔ hewɔ lɛ, esa akɛ ashɛ nɔ ko afɔ dani aŋɔ jatsũ kroko afɔ he nɔ. Yɛ bei pii amli lɛ, nibii ni he hiaa wɔmumɔŋ hilɛ-kɛhamɔ—teemɔŋ Biblia kasemɔ, kpeei-yaa kɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ—ji nibii ni ashɛrɛɔ ashwieɔ klɛŋklɛŋ. Nɔ ni jɛɔ mli baa ji mumɔŋ hewalɛ ni laajeɔ, ní haa ewaa po, akɛ aaanyɛ atere jatsũ lɛ. Yesu Kristo bɔ kɔkɔ eshi oshara ni tamɔ nɛkɛ beni ekɛɛ akɛ: “Shi nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ, koni fufeemɔ kɛ daatɔɔ kɛ daaŋ-ŋmaa he haomɔi akahe nyɛtsuii, ni nakai gbi lɛ miibati nyɛ shi trukaa tamɔ tsɔne.” (Luka 21:34, 35; Hebribii 12:1, NW) Ewa akɛ mɔ ko aaayoo tsɔne ni ejo naa foi kɛji akɛ etere jatsu ni tsii ni etɔ lɛ.

Kpɔmɔ kɛ Hejɔɔmɔ

18. Mɛni Yesu kɛha mɛi ni baa eŋɔɔ lɛ?

18 No hewɔ lɛ, Yesu jɛ suɔmɔ mli ekɛ tsabaa lɛ ha: “Nyɛbaa miŋɔɔ, . . . ni maha nyɛ hejɔɔmɔ.” (Mateo 11:28) Wiemɔ “hejɔɔmɔ” ni yɔɔ kuku 29 lɛ baa kɛjɛɔ Hela wiemɔi, ni kɛ shishitsɔɔmɔ ni Septuagint lɛ kɛtsuɔ nii ekɛtsɔɔ Hebri wiemɔ kɛha “hejɔɔmɔ gbi” loo “hejɔɔmɔ-gbi-yeli” lɛ kpaa gbee lɛ mli. (2 Mose 16:23) No hewɔ lɛ, Yesu wooo shi akɛ mɛi ni baa eŋɔɔ lɛ tsuŋ nii dɔŋŋ, shi ewo shi akɛ ebaaha amɛ hejɔɔmɔ koni amɛfee mɛi ni sa kɛha nii ni esa akɛ amɛtsu yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛ gbeekpamɔ naa lɛ.

19. Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko tsɔɔ ‘ebaa Yesu ŋɔɔ’ yɛ?

19 Shi, mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko tsɔɔ ‘ebaa Yesu ŋɔɔ’? Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛɔ misɛɛ lɛ, ha ni ekwa ehe, ni ewo esɛŋmɔtso lɛ, ni enyiɛ misɛɛ daa.” (Mateo 16:24, NW) No hewɔ lɛ, ni aaaba Yesu ŋɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ, ekɛ lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔnaa nii baafɔ shi, koni ekɔ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo nɔ̃, ekpɛlɛ gbɛnaa nii ko ni tamɔ jatsũ nɔ, ni efee nakai daa. Ani enɛɛmɛi fɛɛ biɔ babaoo tsɔ̃? Ani afɔle ni aaasha yɛ he lɛ da tsɔ̃? Nyɛhaa wɔsusua nɔ ni Yesu wie beni ekɛ ninefɔɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ ha mɛi ni etɔ amɛ lɛ sɛɛ lɛ he.

Can You Recall?

Ani Okaiɔ?

◻ Mɛɛ gbɛi anɔ nɛkɛ akɛ jatsũ tere Yesu gbii lɛ amli gbɔmɛi lɛ yɛ?

◻ Mɛni diɛŋtsɛ kɛ tɔlɛ ba gbɔmɛi lɛ anɔ?

◻ Te esa akɛ wɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔmli wɔha tɛŋŋ, kɛ wɔnuɔ he akɛ wɔtere jatsũ ni tsii lɛ?

◻ Mɛɛ jatsũi ekolɛ wɔɔŋɔ-fɔ̃ wɔhe nɔ yɛ gbɛ ni nilee bɛ mli nɔ?

◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔnine ashɛ hejɔɔmɔ ni Yesu wo shi lɛ nɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Mɛni ji jatsũi komɛi ni wɔ diɛŋtsɛ wɔɔnyɛ wɔŋɔ-fɔ̃ wɔhe nɔ?

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 15 lɛ Jɛ]

Courtesy of Bahamas Ministry of Tourism

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje