Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w95 11/1 bf. 25-29
  • Miishɛjemɔ Kɛha Mɛi ni Yɔɔ “Ŋkɔmɔyeli Mumɔ”

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Miishɛjemɔ Kɛha Mɛi ni Yɔɔ “Ŋkɔmɔyeli Mumɔ”
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • “Kaimɔi ni Yɔɔ Dɔlɛ ni Atsimɔɔ Nɔ Shi Ebaa Ekoŋŋ”
  • Ani Afee Amɛ Nakai Lɛlɛŋ?
  • Abobaa He Kɛhamɔ
  • Hii Shi akɛ Mɔ ni He Wa yɛ Mumɔŋ
  • Mɔ ni Akɛɛ Efee Mɔ Niseniianii lɛ Hu?
  • Mɛni Onukpai Baanyɛ Afee?
  • Ni Wɔɔte Shi Wɔwo Abonsam
  • Wɔjieɔ Suɔmɔ Kpo Ni Wɔyeɔ Jalɛ Sane Be Ni Wɔbuɔ Gbekɛbii Ahe Kɛjeɔ Awuiyelɔi Ahe
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2019
  • Bɔ Ni Wɔbaafee Wɔshɛje Mɛi Ni Afee Amɛ Niseniianii Lɛ Amii
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2019
  • Yelikɛbuamɔ Kɛhã Mɛi Ni Amɛsuɔlɔi Feɔ Amɛ Niseniianii
    Saji Krokomɛi
  • “Mumɔŋ Wiemɔi” Kɛha Mɛi Ni Amɛhaa Yɛ Jwɛŋmɔŋ Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
w95 11/1 bf. 25-29

Miishɛjemɔ Kɛha Mɛi ni Yɔɔ “Ŋkɔmɔyeli Mumɔ”

ŊMƐNƐ, Satan je lɛ eshɛ he ni “nɔ ko nɔ ko efeee amɛ hiɛgbele dɔŋŋ.” (Efesobii 4:19; 1 Yohane 5:19) Gbalafitemɔ kɛ ajwamaŋbɔɔ egbɛ eshwa he fɛɛ he. Yɛ shikpɔji pii anɔ lɛ, gbalashihilɛi oha mli 50 loo nɔ ni fe nakai yagbeɔ naa yɛ gbalamlitsemɔ mli. Akpɛlɛɔ hii ni kɛ hii naa bɔlɛ lɛ anɔ yɛ hei babaoo. Bɔlɛnamɔ mli awuiyeli—kabonaatoo—jeɔ kpo yɛ adafitswaa mli bei babaoo. Mɛi ni hiɛ amɛhe yayai ni ashaa amɛ mfoniri lɛ ebatsɔ nitsumɔ ni anaa shika babaoo kɛjɛɔ mli.—Romabii 1:26, 27.

Bɔlɛnamɔ he jeŋba shara ni ehiii fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome ji gbekɛbii ni leee nɔ ko, ni akɛ amɛ naa bɔlɛ. “Kooloi, daimonioi” anifeemɔ ji gbekɛbii ni akɛ amɛ naa bɔlɛ nɛɛ, taakɛ Satan je lɛŋ nilee lɛ ji lɛ. (Yakobo 3:15) Yɛ United States pɛ lɛ, Time wolo tɛtrɛɛ lɛ kɛɔ akɛ, “daa afi lɛ akɛ bɔlɛnamɔ mli tutuamɔi ni ana akɛ eji anɔkwale lɛ ahe amaniɛbɔɔi ni fa fe 400,000 jɛɔ tsɔɔlɔi kɛ datrɛfoi aŋɔɔ bahaa nɔyelɔi lɛ.” Kɛ mɛi ni afee amɛ efɔŋ nɛɛ dara kɛtsɔmɔ onukpai lɛ, amɛteŋ mɛi pii kaiɔ nɛkɛ pilamɔi ni yɔɔ dɔlɛ waa nɛɛ, ni lɛlɛŋ hu, amɛji dɔlɛ sane waa diɛŋtsɛ! Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ mli ekaa [jwɛŋmɔŋ henumɔ, mligbɛ henumɔi kɛ susumɔi] tereɔ ehela haa lɛ; shi ŋkɔmɔyeli mumɔ [ni apila lɛ, ni ena amanehulu] lɛ, namɔ aaanyɛ mli ahiɛ?”—Abɛi 18:14.

Gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ, ní “mɛi ni amɛtsuii ekumɔ” kɛ mɛi ni “mumɔ . . . efee vii” lɛ fata he lɛ, naa Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ he miishɛɛ. (Yesaia 61:1-4) Ebɛ naakpɛɛ akɛ, mɛi ni yɔɔ henumɔŋ piŋmɔ mli lɛ ateŋ mɛi pii hereɔ ninefɔɔ nɛɛ nɔ, akɛ: “Mɔ ni kumai yeɔ lɛ lɛ, ha ni eba, ni mɔ ni sumɔɔ lɛ, ha ni ebayɛ wala nu lɛ yaka.” (Kpojiemɔ 22:17) Kristofoi asafo lɛ baanyɛ afee miishɛjemɔ he kɛha nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ. Amɛnaa miishɛɛ akɛ amɛaale akɛ etsɛŋ ni piŋmɔ baafee tsutsu nii ni eho etee. (Yesaia 65:17) Shi, kɛyashi nakai be lɛ aaashɛ lɛ, ekolɛ ehe baahia ni ‘ashɛje amɛmii,’ ni ‘afimɔ’ amɛ faji lɛ anɔ aha amɛ. Paulo wo Kristofoi ŋaa yɛ gbɛ ni sa jogbaŋŋ nɔ akɛ: “Nyɛshɛjea mɛi ni tsui fãa lɛ amii; nyɛherea mɛi ni feɔ gbedee lɛ; nyɛtoa nyɛtsui shi nyɛhaa mɛi fɛɛ.”—1 Tesalonikabii 5:14.

“Kaimɔi ni Yɔɔ Dɔlɛ ni Atsimɔɔ Nɔ Shi Ebaa Ekoŋŋ”

Mɛi komɛi ‘atsuii ekumɔ’ yɛ nyɛsɛɛ afii fioo ni eho nɛɛ amli, yɛ yiŋtoi ni ewa kɛha mɛi krokomɛi akɛ amɛaanu shishi lɛ ahewɔ. Amɛji mɛi ni edara ní, yɛ nɔ ni awieɔ he akɛ “kaimɔi ni abɔɔ mɔdɛŋ atsimɔɔ nɔ” lɛ ahewɔ lɛ, amɛkɛɔ akɛ akɛ amɛ na bɔlɛ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ beni amɛji gbekɛbii lɛ.a Mɛi komɛi bɛ susumɔ ko kwraa akɛ afee amɛ niseniianii aahu kɛyashiɔ, trukaa lɛ, amɛnaa niiashikpamɔ ni ji bei komɛi ni eho lɛ ahe susumɔi ni mli wa kɛ “kaimɔi” ni kɔɔ onukpa ko (loo onukpai) ni fee amɛ niseniianii beni amɛdarako lɛ he. Ani mɔ ko yɛ Kristofoi asafo lɛ mli ni eyɛ nɛkɛ susumɔi ni haoɔ mɔ nɛɛ eko? Yɛ shikpɔji fioo nɔ lɛ, hɛɛ, mɛi yɛ nakai, ni nɛkɛ mɛi ni ejɔɔ amɛhe nɔ nɛɛ naa nɔnyɛɛ ni naa wa waa, mlifu, fɔyeli, hiɛgbele, loo he shoofeemɔ. Taakɛ eba yɛ David gbɛfaŋ lɛ, bei komɛi lɛ, ekolɛ amɛnuɔ he akɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ jekɛ, ni amɛfoɔ akɛ: “Yehowa, mɛɛba odamɔ sɛɛ flɛŋŋ, ni otee ohe yɛ fimɔ bei amli nɛɛ?”—Lala 10:1.

Jwɛŋmɔŋ hewalɛnamɔ he nilelɔi nuuu nɛkɛ “kaimɔi” nɛɛ ahe saji pii ashishi jogbaŋŋ. Shi kɛlɛ, nɛkɛ “kaimɔi” nɛɛ baanyɛ asa Kristofoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ amumɔŋ shihilɛ he. No hewɔ lɛ wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ kwɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ gbɛ kɛhaa gbɛtsɔɔmɔ yɛ amɛhe nitsumɔ mli. Biblia lɛ haa “[anaa] nii fɛɛ shishi.” (2 Timoteo 2:7; 3:16) Eyeɔ ebuaa mɛi fɛɛ ni sumɔɔ ni amɛna Yehowa, “mɔ ni ji musuŋtsɔlɔi a-Tsɛ kɛ miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni shɛjeɔ wɔmii yɛ wɔmanehului lɛ fɛɛ mli” lɛ mli hemɔkɛyeli.—2 Korintobii 1:3, 4.

Ani Afee Amɛ Nakai Lɛlɛŋ?

Naataamɔ babaoo yɛ je lɛŋ, yɛ nɔ ni nɛkɛ “kaimɔi” nɛɛ ji, kɛ he ni amɛtsɔɔ akɛ eji nibii diɛŋtsɛ ni afee mɛi lɛ kɛyashiɔ lɛ ahe. Yehowa Odasefoi “jɛɛɛ je lɛ mli,” ni amɛkɛ amɛhe wooo nɛkɛ sane naataamɔ nɛɛ mli. (Yohane 17:16) Taakɛ amaniɛbɔi ni aŋmala awo woji amli lɛ tsɔɔ lɛ, bei komɛi lɛ “kaimɔi” lɛ bafeɔ nibii ni ja kɛmɔ shi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni inshuɔrans nitsulɔ Frank Fitzpatrick ni kwɛɔ mɛi anibii ni efite dani awoɔ amɛ nyɔmɔ lɛ “kai” akɛ osɔfo ko fee lɛ niseniianii lɛ, no sɛɛ lɛ, mɛi krokomɛi hu aaashɛ oha ba ni amɛbawie akɛ nakai osɔfo lɛ nɔŋŋ efee amɛ hu niseniianii. Abɔ amaniɛ akɛ osɔfo lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ efee amɛ niseniianii.

Shi, esa kadimɔ jogbaŋŋ akɛ aŋkroaŋkroi babaoo nyɛɛɛ amɛma amɛ “kaimɔi” lɛ anɔ mi kɛ odaseyeli ko. Mɛi ni ena amanehulu yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ ekomɛi nyɛɔ amɛkaiɔ mɔ aŋkro pɔtɛɛ ko ni miifee lɛ niseniianii, aloo ekaiɔ he pɔtɛɛ ni afee lɛ niseniianii lɛ yɛ. Shi kɛlɛ, sɛɛ mli lɛ, mla naa odaseyeli ni teɔ shi woɔ nɔ ni ewieɔ lɛ haa anaa faŋŋ akɛ nɛkɛ nibii ni “akaiɔ” nɛɛ nyɛŋ afee anɔkwale.

Abobaa He Kɛhamɔ

Shi kɛlɛ, mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ aha mɛi ni naa “ŋkɔmɔyeli mumɔ” yɛ nɛkɛ “kaimɔi” nɛɛ ahewɔ lɛ ana miishɛjemɔ? Kaimɔ Yesu abɛbua ni kɔɔ Samarianyo musuŋtsɔlɔ lɛ he lɛ. Ojotswalɔi yatutua nuu ko, ni amɛyi lɛ waa, ni amɛhe nibii fɛɛ ni ehiɛ lɛ yɛ edɛŋ. Beni Samarianyo lɛ bashɛ jɛmɛ lɛ, emusuŋ sha lɛ waa eha nuu ni ayi lɛ waa ni apila nɛɛ. Mɛni efee? Ani ekɛɛ doo akɛ ja nuu lɛ ena egba lɛ yii ni ayi lɛ lɛ he saji fɛɛ fitsofitso dã? Aloo ani asusu ojotswalɔi lɛ atsɔɔ Samarianyo lɛ ni ekɛ foi nyiɛ amɛ sɛɛ amrɔ nɔŋŋ? Dabi. Apila nuu lɛ waa! No hewɔ lɛ Samarianyo lɛ to efaji lɛ anɔ blɛoo eha lɛ ni ekɛ suɔmɔ wo lɛ kɛtee he ni yɔɔ shweshweeshwe yɛ gbɔiatoo he ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ, he ni ebaanyɛ ena hewalɛ yɛ.—Luka 10:30-37.

Eji anɔkwale akɛ, sɔrɔto feemɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ pilamɔi kɛ “ŋkɔmɔyeli mumɔ” ni gbekɛbiiashi bɔlɛnamɔ mli niseniianifeemɔ kɛbaa lɛ mli. Shi enyɔ lɛ fɛɛ kɛ piŋmɔi babaoo baa. No hewɔ lɛ, nɔ ni Samarianyo lɛ fee eha Yudanyo ni apila lɛ lɛ tsɔɔ nɔ ni abaanyɛ afee aha naanyo Kristofonyo ni ena amanehulu lɛ. Nɔ ni he hiaa klɛŋklɛŋ ji ni ajɛ suɔmɔ mli ashɛje emii ni aye abua lɛ ni ena hewalɛ ekoŋŋ.

Abonsam ha Hiob anɔkwafo lɛ na amanehulu, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ henumɔ loo gbɔmɔtsoŋ piŋmɔ baaku emuuyeli ni ehiɛ mli lɛ mli. (Hiob 1:11; 2:5) Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, Satan ebɔ mɔdɛŋ shii abɔ akɛ ekɛ amanehulu aaatsu nii—kɛji ekɛbaa tɛɛ jio, ekɛbaaa tɛɛ jio—ni ekɛgbɔjɔ Nyɔŋmɔ tsuji ahemɔkɛyeli. (Okɛto 2 Korintobii 12:7-9 he.) Ani wɔbaanyɛ wɔje he ŋwane akɛ amrɔ nɛɛ Abonsam kɛ gbekɛbii ni afeɔ amɛ niseniianii, kɛ onukpai pii, ni nɛkɛ efɔŋ nɛɛ eko eba amɛnɔ dã (aloo “kaimɔi” ni amɛnaa akɛ nakai nɔ ko eba amɛnɔ lɛ haoɔ amɛ lɛ) “[a]mumɔ ni efee vii” lɛ tsuɔ nii ni ekɛbɔɔ mɔdɛŋ ni ekɛgbɔjɔ Kristofoi ahemɔkɛyeli? Taakɛ Yesu fee beni Satan batutua lɛ lɛ, Kristofonyo ni nuɔ dɔlɛ he waa, shi edamɔɔ shi shiŋŋ ni eŋmɛɛɛ emuuyeli ni ehiɛ mli lɛ he lɛ miikɛɛ akɛ: “Ho misɛɛ, Satan!”—Mateo 4:10.

Hii Shi akɛ Mɔ ni He Wa yɛ Mumɔŋ

“Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ eŋmala saji ni baaye abua ni akɛtsu mumɔŋ kɛ henumɔŋ pilamɔi ni gbekɛbiiashi niseniianifeemɔ kɛbaa lɛ ahe nii. (Mateo 24:45-47) Niiashikpamɔ tsɔɔ akɛ kɛji mɔ ni na amanehulu lɛ baanyɛ ekɛ ehe afɔ̃ ‘Nuntsɔ lɛ kɛ ehewalɛ nyɛmɔ lɛ’ nɔ, ni ewo “Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ” lɛ, eyeɔ ebuaa lɛ. (Efesobii 6:10-17) Nɔ ni fata nɛkɛ tawuu nii nɛɛ he ji Biblia mli “anɔkwale,” ni kpaa Satan he mama akɛ naagbee henyɛlɔ ni fe fɛɛ, ni efiteɔ duŋ shihilɛ ni lɛ kɛ esɛɛfilɔi lɛ tsuɔ nii yɛ mli lɛ. (Yohane 3:19) No sɛɛ lɛ, “jalɛ dama lɛ” hu yɛ. Esa akɛ mɔ ni ena amanehulu lɛ abɔ mɔdɛŋ ni ehiɛ jalɛ shishitoo mlai amli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mɛi komɛi naa henumɔi ni mli wa waa akɛ amɛye amɛhe awui aloo amɛkɛ amɛhe awo jeŋba shara mli. Be fɛɛ be ni amɛteɔ shi amɛwoɔ henumɔi nɛɛ, amɛyeɔ kunim ko!

Nɔ ni fata mumɔŋ tawuu nii lɛ he hu ji “hejɔlɛ sanekpakpa lɛ.” Yehowa yiŋtoi ni akɛ mɛi krokomɛi gbaa he sane lɛ woɔ mɔ ni wieɔ he lɛ kɛ mɔ fɛɛ mɔ ni boɔ toi lɛ hu hewalɛ. (1 Timoteo 4:16) Kɛ oji mɔ ko ni ena “ŋkɔmɔyeli mumɔ,” ní no hewɔ lɛ ewaa kɛhaa bo akɛ ooowie sanekpakpa lɛ he lɛ, no lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni ofata Kristofonyo kroko he beni etsuɔ nɛkɛ nitsumɔ ni he hiaa nɛɛ. Ni ohiɛ akakpa “hemɔkɛyeli tsɛŋ” agbo lɛ nɔ. Na hemɔkɛyeli akɛ Yehowa sumɔɔ bo, ni ebaasaa ekɛ nibii ni olaaje lɛ fɛɛ aha bo ekoŋŋ. Na hemɔkɛyeli hu kɛmɔ shi kwraa akɛ Yesu hu sumɔɔ bo, ni ema enɛ nɔ mi kɛtsɔ gbele ni ebagbo eha bo lɛ nɔ. (Yohane 3:16) Satan maleɔ be fɛɛ be akɛ Yehowa susuuu etsuji ahe. No hu ji emale wiemɔi ni ehiii fe fɛɛ lɛ ekome.—Yohane 8:44; okɛto Hiob 4:1, 15-18; 42:10-15 he.

Kɛ tsuiŋ dɔlɛ haa ewaa kɛhaa bo akɛ ooohe oye akɛ Yehowa susuɔ ohe lɛ, no lɛ eeeye ebua bo waa akɛ okɛ mɛi krokomɛi ni heɔ yeɔ kɛ nɔmimaa akɛ esusuɔ wɔhe lɛ aaabɔ. (Lala 119:107, 111; Abɛi 18:1; Hebribii 10:23-25) Kaaŋmɛ Satan gbɛ kwraa ni ehe nyɔmɔwoo ni ji wala lɛ yɛ odɛŋ. Kaimɔ akɛ, “walaheremɔ dadefai lɛ” fata tawuu nii lɛ ahe; nakai nɔŋŋ hu ji “mumɔŋ klante” lɛ. Biblia lɛ jɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli, ni Satan nyɛŋ nɔ kunim aye kɔkɔɔkɔ. (2 Timoteo 3:16; Hebribii 4:12) Ewiemɔi ni tsaa mɔ lɛ baanyɛ ajɔɔ henumɔŋ piŋmɔi ahe.—Okɛto Lala 107:20; 2 Korintobii 10:4, 5 he.

Yɛ naagbee lɛ, sɔlemɔ daa kɛha hewalɛ ni okɛaaŋmɛ otsui shi. (Romabii 12:12; Efesobii 6:18) Sɔlemɔ ni jɛ tsuiŋ waje Yesu kɛtsɔ henumɔŋ jaramɔ shihilɛ mli, ni ebaanyɛ eye ebua bo hu. (Luka 22:41-43) Ani ewa kɛha bo akɛ ooosɔle? Kɛɛmɔ mɛi krokomɛi ni amɛkɛ bo asɔle, ni amɛsɔle hu amɛha bo. (Kolosebii 1:3; Yakobo 5:14) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baafi osɔlemɔi lɛ asɛɛ. (Okɛto Romabii 8:26, 27 he.) Taakɛ eji yɛ gbɔmɔtsoŋ hela ni piŋɔ mɔ gbɛfaŋ lɛ, ekolɛ mɛi ni ena henumɔŋ pilamɔi ni mli wa lɛ ahe waŋ amɛ kɛmɔŋ shi yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli. Shi wɔbaanyɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa, ni tsuishiŋmɛɛ ji kunimyeli, taakɛ eba yɛ Yesu gbɛfaŋ lɛ. (Yohane 16:33) “Nyɛ maŋ lɛ, nyɛkɛ nyɛhiɛ afɔ̃a [Yehowa] nɔ be fɛɛ be, nyɛfɔsea nyɛtsuii nyɛshwiea ehiɛ; Nyɔŋmɔ ji wɔbobaa he!”—Lala 62:9.

Mɔ ni Akɛɛ Efee Mɔ Niseniianii lɛ Hu?

Mɔ ni feɔ gbekɛ ko bɔlɛnamɔ mli niseniianii lɛ, kabonaatolɔ ji lɛ, ni esa akɛ ana lɛ nakai. Mɔ fɛɛ mɔ ni afee lɛ efɔŋ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ yɛ hegbɛ ni efolɔɔ mɔ ni fee lɛ niseniianii lɛ naa nakai. Shi kɛlɛ, esaaa ni akɛ oyaiyeli folɔɔ mɔ naa, kɛji edamɔ niseniianii lɛ he “kaimɔi ni abɔɔ mɔdɛŋ atsimɔɔ nɔ” lɛ kɛkɛ nɔ. Yɛ enɛ mli lɛ, nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji ni mɔ ni ena amanehulu lɛ asaa aná henumɔŋ shiŋŋ-feemɔ ko. Kɛ be shwie mli saŋŋ lɛ, ekolɛ no baaha enyɛ esaa esusu “kaimɔi” lɛ ahe jogbaŋŋ, koni, kɛ eesumɔ ni efee he nɔ ko lɛ, ní ekpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni esumɔɔ ni efee lɛ he.

Susumɔ Donna sane lɛ he okwɛ. Abɔ amaniɛ akɛ ená niyeli mli naagbai komɛi, ni ekɛtee ŋaawolɔ ko ŋɔɔ—mɔ ni eka shi faŋŋ akɛ yiŋkɔshikɔshi feemɔ yɛ enitsumɔ he. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni ebɔi etsɛ naafolɔmɔ akɛ ekɛ lɛ ena bɔlɛ, ni eha akɛ lɛ tee kojomɔ he. Mɛi ni yeɔ buaa kojolɔ lɛ kɛbuɔ atɛŋ lɛ ajwɛŋmɔ eyafeee ekome, no hewɔ lɛ ayawooo etsɛ tsuŋ, shi moŋ efite shika babaoo ni naa shɛɔ $100,000 yɛ kojomɔ lɛ he nyɔmɔbɔɔ hewɔ. Kɛkɛ ni, yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Donna kɛɛ efɔlɔi lɛ akɛ eheee eyeee dɔŋŋ akɛ afee lɛ niseniianii ko ni tamɔ nakai!

Salomo wie yɛ nilee mli akɛ: “Kaaje kpo kplakpla kɛmiiya béi.” (Abɛi 25:8) Kɛ yiŋtoo kpakpa yɛ ni aaadamɔ nɔ asusu akɛ mɔ ni akɛɛ efee efɔŋ nɛɛ miifee gbekɛbii niseniianii lolo lɛ, no lɛ ekolɛ ehe baahia ni abɔ kɔkɔ yɛ he. Asafo lɛ mli onukpai lɛ baanyɛ aye abua yɛ enɛ mli. Kɛ jeee nakai lɛ, ŋmɛɛ otsui shi. Yɛ naagbee lɛ, ekolɛ obaasumɔ ni oŋmɛɛ sane lɛ he kɛkɛ. Shi, kɛ oosumɔ ni oyana mɔ ni okɛɛ efee bo efɔŋ nɛɛ ni okɛ lɛ awie he, (yɛ be mli ni klɛŋklɛŋ lɛ osusu bɔ ni obaanu enaajiemɔ ni ebaanyɛ ekɛha lɛ he oha lɛ sɛɛ lɛ), no lɛ oyɛ hegbɛ ni ofeɔ nakai.

Yɛ be ni mɔ ni naa “kaimɔi” komɛi lɛ he waa lɛ lɛ mli lɛ, shihilɛi komɛi ni bɛ fɛo baanyɛ ate shi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ mɔ aŋkro ko baanyɛ afee bɔ ni mɔ ko ni enaa lɛ daa gbi lɛ fee lɛ niseniianii lɛ he mfoniri yɛ ejwɛŋmɔ mli. Anyɛŋ afee mlai pɔtɛɛ komɛi yɛ enɛ he nitsumɔ gbɛfaŋ. “Mɔ fɛɛ mɔ aaatere lɛ diɛŋtsɛ ejatsu.” (Galatabii 6:5) Bei komɛi lɛ, ekolɛ mɔ ko baanu he akɛ ewekunyo loo eweku ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ mli mɔ ko fata he. Kaimɔ bɔ ni “kaimɔi ni abɔɔ mɔdɛŋ atsimɔɔ nɔ” lɛ nyɛɔ elakaa mɔ, kɛ eba lɛ akɛ atsɔɔ mɔ ni asusuɔ akɛ lɛ ji mɔ ni fee nakai efɔŋ lɛ. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, bei abɔ ni amako sane lɛ nɔ mi shiŋŋ kɛmɔko shi lɛ, weku lɛ ni akɛaana sharamɔ—kɛ hoo lɛ, kɛtsɔ saramɔi komekomei, loo woloŋmaa, loo tɛlifon nɔ lɛ—baatsɔɔ akɛ mɔ lɛ miibɔ mɔdɛŋ ni enyiɛ Ŋmalɛ naa gbɛ ko sɛɛ.—Okɛto Efesobii 6:1-3 he.

Mɛni Onukpai Baanyɛ Afee?

Kɛji asafo lɛ mli nyo ni miina haomɔi yɛ susumɔi ni baa ejwɛŋmɔŋ loo gbekɛbiiashi niseniianifeemɔ he “kaimɔi ni yɔɔ dɔlɛ ni atsimɔɔ nɔ shi ebaa ekoŋŋ” lɛ he lɛ bana onukpai lɛ, bei pii lɛ, ahaa amɛteŋ mɛi enyɔ yayeɔ amɛbuaa. Esa akɛ onukpai nɛɛ ajɛ mlihilɛ mli amɛwo mɔ ni afee lɛ efɔŋ lɛ hewalɛ ni klɛŋklɛŋ lɛ eha ejwɛŋmɔ ahi bɔ ni eeefee ekpee henumɔŋ haomɔ ni eyɔɔ mli lɛ naa lɛ nɔ dã. Esa akɛ mɛi ni “akaiɔ” akɛ amɛfee lɛ niseniianii lɛ agbɛi afee teemɔŋ sane waa diɛŋtsɛ.

Onukpai lɛ aklɛŋklɛŋ nitsumɔ ji ni amɛfee tookwɛlɔi. (Yesaia 32:1, 2; 1 Petro 5:2, 3) Esa akɛ amɛkwɛ jogbaŋŋ titri ni “[amɛ]wo musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, [kɛ] tsuishitoo.” (Kolosebii 3:12) Ha amɛkɛ mlihilɛ abo lɛ toi koni no sɛɛ lɛ amɛkɛ Ŋmalɛi lɛ amli tsamɔ wiemɔi atsu nii. (Abɛi 12:18) Mɛi ni “kaimɔi” komɛi ni yɔɔ dɔlɛ haoɔ amɛ lɛ ejie hiɛsɔɔ kpo amɛtsɔɔ onukpai ni basaraa amɛ nɔtonɔto aloo amɛtswaa amɛ tɛlifon amɛkɛkwɛɔ bɔ ni amɛyaa nɔ amɛhaa lɛ. Ehe ehiaaa ni saramɔ ni tamɔ nɛkɛ ahe bei pii, shi amɛtsɔɔ akɛ Yehowa asafo lɛ susuɔ mɔ he. Kɛ mɔ ni afee lɛ efɔŋ lɛ yoo akɛ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ sumɔɔ lɛ lɛlɛŋ lɛ, ebaanyɛ eye ebua lɛ ni eŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ henumɔŋ bɔ ni sa.

Shi kɛji mɔ ni naa amanehulu lɛ miitao ni efolɔ mɔ lɛ naa hu?b No lɛ onukpai enyɔ lɛ baanyɛ awo lɛ ŋaa akɛ, yɛ shishitoo mla ni yɔɔ Mateo 18:15 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, esa akɛ lɛ diɛŋtsɛ eyana mɔ ni efolɔ enaa lɛ yɛ sane lɛ he. Kɛji mɔ ni folɔɔ mɔ naa lɛ nyɛɛɛ afee enɛ hiɛ-kɛ-hiɛ yɛ henumɔŋ lɛ, ebaanyɛ efee kɛtsɔ tɛlifon loo ekolɛ kɛtsɔ woloŋmaa nɔ. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ahaa mɔ ni afolɔ enaa lɛ hegbɛ koni ejɛ henumɔ kɛ bulɛ mli ejie enaa yɛ Yehowa hiɛ kɛtsɔ hetoo ni eeeha mɔ ni efolɔ enaa lɛ nɔ. Ekolɛ ebaanyɛ ekɛ odaseyeli po aha ni tsɔɔ akɛ jeee lɛ ji mɔ ni fee mɔ lɛ niseniianii lɛ. Aloo ekolɛ mɔ ni afolɔ enaa lɛ baakpɛlɛ nɔ akɛ efee nakai, ni ekolɛ no baaha anyɛ asaa sane lɛ. Kwɛ jɔɔmɔ ni no aaafee! Kɛ mɔ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ efee lɛ, no lɛ onukpai enyɔ lɛ baanyɛ atsu sane lɛ he nii kɛya hiɛ yɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai kɛ gbeekpamɔ naa.

Kɛ mɔ lɛ ekpɛlɛɛɛ enaafolɔmɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ onukpai lɛ baagbala nibii amli amɛtsɔɔ mɔ ni folɔɔ mɔ lɛ naa lɛ akɛ anyɛŋ nɔ ko afee dɔŋŋ yɛ kojomɔ saneyeli gbɛ nɔ. Ni asafo lɛ baaya nɔ amɛbu mɔ ni afolɔ enaa lɛ akɛ mɔ ni efeko nɔ ko. Biblia lɛ kɛɔ akɛ esa akɛ ana odasefoi enyɔ loo etɛ dani abaanyɛ atsu kojomɔ saneyeli he nii. (2 Korintobii 13:1; 1 Timoteo 5:19) Kɛ mɛi ni fe mɔ kome po “kaiɔ” akɛ nakai mɔ lɛ nɔŋŋ efee amɛ niseniianii lɛ, nɔmimaa bɛ nɛkɛ kaimɔi nɛɛ ahe tsɔ̃ bɔ ni abaanyɛ aha kojomɔ saneyeli mli yiŋkpɛi adamɔ nomɛi anɔ, ní odaseyeli ni akɛfiɔ sɛɛ bɛ. Enɛ etsɔɔɔ akɛ abuɔ nɛkɛ “kaimɔi” nɛɛ akɛ amale (aloo ákɛ abuɔ amɛ akɛ anɔkwale). Shi esa akɛ anyiɛ Biblia shishitoo mlai asɛɛ ni akɛna sane naa yɛ kojomɔ saneyeli mli.

Kɛji mɔ ni afolɔɔ enaa lɛ—eyɛ mli akɛ ekpɛlɛɛɛ efɔŋ feemɔ lɛ nɔ moŋ—shi eyeɔ fɔ lɛlɛŋ hu? Ani no haa “eyeɔ ehe kɛjɛɔ toigbalamɔ mli,” kɛ wɔɔwie he nakai? Eka shi faŋŋ akɛ dabi! Kɛji eyeɔ fɔ jio, eyeɔ bem jio, abaanyɛ ashi nakai sane lɛ yɛ Yehowa dɛŋ shweshweeshwe. “Mɛi komɛi ahe eshai jeɔ kpo tsutsu ni amɛnyiɛɔ amɛhiɛ kɛ amɛ yaa kojomɔ mli, shi mɛi komɛi anɔ hu nyiɛɔ amɛsɛɛ.” (1 Timoteo 5:24; Romabii 12:19; 14:12) Abɛi awolo lɛ kɛɔ akɛ: “Jalɔi ahiɛnɔkamɔ lɛ baafee miishɛɛ; shi mɛi fɔji agbɛkwɛmɔ lɛ baafee yaka.” “Kɛ gbɔmɔ fɔŋ gbo pɛ lɛ, ehiɛnɔkamɔ elaaje.” (Abɛi 10:28; 11:7) Yɛ naagbee lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Kristo Yesu kɛ naanɔ kojomɔ baaha yɛ jalɛsaneyeli mli.—1 Korintobii 4:5.

Ni Wɔɔte Shi Wɔwo Abonsam

Kɛ susumai ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ ŋmɛ amɛtsui shi yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ piŋmɔ ni naa wa waa mli lɛ, kwɛ bɔ ni efeɔ amɛ mligbɛ hewalɛ kɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ he odaseyeli! Ni kwɛ hewalɛ ni Yehowa mumɔ lɛ yɔɔ ni ekɛaawaje amɛ lɛ hu he odaseyeli ni efeɔ!—Okɛto 2 Korintobii 4:7 he.

Petro wiemɔi nɛɛ kɔɔ gbɔmɛi nɛɛ ahe, akɛ: “Nyɛdamɔa shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli nyɛtsĩa [Satan] gbɛ.” (1 Petro 5:9) Ekolɛ nakai feemɔ efeŋ mlɛo. Bei komɛi po lɛ, ekolɛ ebaawa akɛ aaajwɛŋ jogbaŋŋ yɛ shishinumɔ kpakpa naa. Shi onijiaŋ akaje wui! Etsɛŋ kwraa, Abonsam kɛ enifeemɔi ni yɔɔ nigii lɛ eko kwraa ehiŋ shi dɔŋŋ. Lɛlɛŋ, wɔmiishwe nakai be lɛ, beni “Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ . . . aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.”—Kpojiemɔ 21:3, 4.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Akɛ “kaimɔi ni abɔɔ mɔdɛŋ atsimɔɔ nɔ” kɛ wiemɔi ni tamɔ nakai lɛ ewo wiemɔ sɛɛtsɛmɔ he okadii amli, koni ana akɛ esoro nomɛi yɛ kaimɔi ni ale jogbaŋŋ ni wɔ fɛɛ wɔnaa eko lɛ ahe.

b Ekolɛ ehe baahia hu ni akɛ gbɛ ni atsɔɔ yɛ kuku nɛɛ mli lɛ atsu nii kɛji sane lɛ ebatsɔ nɔ ni mɛi babaoo le yɛ asafo lɛ mli.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje