Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w96 3/15 bf. 28-30
  • Namɔ Ji Teofilo ni Jɛ Antiokia Lɛ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Namɔ Ji Teofilo ni Jɛ Antiokia Lɛ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Ehe Yinɔsane
  • Eniŋmaai lɛ Amli Kwɛmɔ
  • Odaseyeli ni He Yɔɔ Sɛɛnamɔ
  • Luka Naanyo Nitsulɔ Ni Asumɔɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
  • Yiwaa Ha Shweremɔ Ba Antiokia
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Ani Okaiɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
w96 3/15 bf. 28-30

Namɔ Ji Teofilo ni Jɛ Antiokia Lɛ?

“OTSƐƆ mi akɛ Kristofonyo, tamɔ nɔ ni enɛ ji gbɛi ni gbeɔ mɔ he guɔ ni akɛtsɛɔ mɔ, shi yɛ migbɛfaŋ lɛ, miijaje faŋŋ akɛ Kristofonyo ji mi, ni gbɛi ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ waa nɛɛ kã minɔ, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ mihe baaba sɛɛnamɔ aha Nyɔŋmɔ.”

Nɛkɛ gbɛ nɔ Teofilo tsɔ eje ewolo ni hiɛ fãi etɛ ni eŋma, ni eyitso ji Theophilus to Autolycus lɛ shishi. No ji be mli ni eje shishi efa ehe ekɛshi afii ohai enyɔ lɛ mli hemɔkɛyeli kwamɔ lɛ. Teofilo kɛ ekãafeemɔ jie ehe kpo akɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔ. Etamɔ nɔ ni etswa efai shi akɛ eeefee enii bɔ ni aaaha etsɔ mɔ ko ni “Nyɔŋmɔ sumɔɔ waa,” ni kɛ egbɛi ni jɛ Hela wiemɔ mli lɛ shishinumɔ kpaa gbee. Shi namɔ kwraa ji Teofilo? Mɛɛ be mli ehi shi? Ni mɛni ji nɔ ni etsu?

Ehe Yinɔsane

Nɔ ko fioo pɛ ale yɛ Teofilo yinɔsane he. Fɔlɔi ni jeee Kristofoi tsɔse lɛ. Teofilo tsake ehe ewo Kristojamɔ mli yɛ sɛɛ mli, shi efee enɛ be mli ni ekase Ŋmalɛi lɛ jogbaŋŋ egbe naa lɛ sɛɛ. Ebatsɔ asafo ni yɔɔ Antiokia yɛ Siria, ni ale ŋmɛnɛ akɛ Antakya, ni yɔɔ Turkey lɛ osɔfonukpa.

Yɛ Yesu famɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ shiɛ yɛ Antiokiabii lɛ ateŋ. Luka ŋma omanye ni amɛye lɛ efɔ shi, ekɛɛ: “[Yehowa, NW] nine fata amɛhe, ni mɛi babaoo he ye, ni amɛtsɔ amɛhe kɛba Nuntsɔ lɛ ŋɔɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 11:20, 21) Taakɛ ajɛ ŋwɛi atsɔɔ lɛ, abale Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ Kristofoi. Akɛ gbɛi nɛɛ tsu nii klɛŋklɛŋ yɛ Antiokia ni yɔɔ Siria lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 11:26) Yɛ klɛŋklɛŋ afii oha Ŋ.B. lɛ, bɔfo Paulo fa gbɛ kɛtee Antiokia ni yɔɔ Siria lɛ, ni jɛmɛ batsɔ he ni ejɛɔ eyatsuɔ nii. Barnaba kɛ Paulo, ni Yohane Marko fata amɛhe lɛ je amɛ klɛŋklɛŋ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ he gbɛfaa lɛ shishi kɛjɛ Antiokia.

Ekolɛ amɛ maŋ lɛ ni bɔfoi lɛ fa gbɛ kɛba mli lɛ wo mra be mli Kristofoi ni yɔɔ Antiokia lɛ hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ bɔ ni amɛkɛ miishɛɛ kpɛlɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ nɔ lɛ eko jɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli nɔyeli kuu lɛ najiaŋdamɔlɔi lɛ asaramɔi ni woɔ hemɔkɛyeli hewalɛ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 11:22, 23) Kwɛ hewalɛwoo ni eji akɛ amɛaana ni Antiokia maŋ lɛ mli bii babaoo miijɔɔ amɛwala nɔ amɛmiiha Yehowa Nyɔŋmɔ! Shi, nɔ ni fe afii 100 sɛɛ dani Teofilo hi shi yɛ Antiokia.

Yinɔsane ŋmalɔ Eusebius ŋma akɛ, Teofilo ji Antiokia osɔfonukpa ni gbeɔ yi feɔ ekpaa, kɛ akane kɛjɛ Kristo bɔfoi lɛ abe lɛ mli. Teofilo ŋma sanegbaai saŋŋ ni tee nɔ kɛ saji ni ekɛkpa amale tsɔɔmɔ he mama he sane efɔ shi. Akɛ lɛ fata Kristofoi nyɔŋma kɛ enyɔ loo nɔ̃, ni fãa hemɔkɛyeli he yɛ egbii amli lɛ ahe.

Eniŋmaai lɛ Amli Kwɛmɔ

Beni Teofilo haa sanegbaa ko ni tee nɔ kɛtsɔ hiɛ lɛ hetoo lɛ, eŋma wolo eyaha wɔŋjalɔ Autolycus kɛ wiemɔi ni ekɛje shishi nɛɛ: “Lilɛi ni ŋɔɔ kɛ agboi anifeemɔ haa gbɔmɛi naa miishɛɛ, ni gbɔmɛi ni nii yɔɔ mɔbɔ ni amɛjwɛŋmɔ efite lɛ nyãa yaka anunyam he.” Teofilo tsɔɔ mli, akɛ: “Mɔ ni sumɔɔ anɔkwale lɛ booo wiemɔi ni awo he lɛ atoi, shi epɛiɔ nɔ ni wiemɔ lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ mli . . . Okɛ wiemɔi ni jwɛŋmɔ bɛ mli etutua mi, ni oshwãa ofɔ̃ɔ otsei kɛ tɛi nyɔŋmɔi, ni akɛ hamlɛ etswia ni ashɔ̃, akpɛ ni ashwie, ni amɛnaaa nii ni asaŋ amɛnuuu nii yɛ amagai kɛ gbɔmɛi aninenaa nitsumɔi ni amɛji hewɔ lɛ anɔ.”—Okɛto Lala 115:4-8 he.

Teofilo kpa amale ni amaga jamɔ ji lɛ he mama. Taakɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ eŋmaa nii lɛ ji lɛ, ekɛ naatsemɔ bɔɔ mɔdɛŋ babaoo ni etsɔɔ bɔ ni anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ji diɛŋtsɛ, ni efeɔ kɛtekeɔ nɔ. Etsɔɔ mli akɛ: “Anyɛɛɛ akɛ wiemɔ ko atsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ su yɔɔ ha lɛ mli, ni heloonaa hiŋmɛi nyɛŋ ana lɛ. Ejaakɛ yɛ anunyam gbɛfaŋ lɛ, anyɛɛɛ anu Lɛ shishi, yɛ agbojee gbɛfaŋ lɛ, anyɛɛɛ ana naa, yɛ nɔkwɔlɛ gbɛfaŋ lɛ, anyɛɛɛ he asusu, hewalɛ gbɛfaŋ lɛ, anyɛɛɛ akɛ mɔ ko ato ehe, yɛ nilee gbɛfaŋ lɛ, anyɛɛɛ akɛ lɛ ashi mple, yɛ ekpakpafeemɔ gbɛfaŋ lɛ, anyɛŋ akɛ lɛ aye egbɔ, yɛ mlihilɛ gbɛfaŋ lɛ, anyɛɛɛ atsɔɔ mli.”

Beni Teofilo wieɔ kɛfataa enɛ ni ekɛtsɔɔ mɔ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ mli lɛ he lɛ, etee nɔ akɛ: “Shi, Nuntsɔ ji lɛ, ejaakɛ E-yeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ; Tsɛ ji lɛ, ejaakɛ eyɛ dani nibii fɛɛ ba; Nishɔ̃lɔ kɛ Nifeelɔ ni, ejaakɛ Lɛ ji bɔlɔ kɛ jeŋ muu fɛɛ feelɔ; Mɔ ni Kwɔ Fe Fɛɛ, ejaakɛ E-nɔ kwɔ fe mɔ fɛɛ mɔ; kɛ Ofe, ejaakɛ Lɛ Diɛŋtsɛ eyeɔ nɔ ni eketeɔ nɔ fɛɛ nɔ nɔ.”

No sɛɛ lɛ, beni Teofilo gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nitsumɔi pɔtɛɛi ni Nyɔŋmɔ etsu lɛ anɔ lɛ, etee nɔ taakɛ efɔɔ feemɔ yɛ bɔ ni etiɔ sane mli fitsofitso ehaa lɛ mli akɛ: “Ejaakɛ ŋwɛii lɛ ji E-nitsumɔ, shikpɔŋ lɛ ji E-nibɔɔ, ŋshɔ lɛ ji E-nine naa nitsumɔ; gbɔmɔ ji E-nibɔɔ kɛ E-subaŋ; hulu, nyɔŋtsere, kɛ ŋulamii ji E-nibɔɔi, ni efee kɛha okadii, kɛ bei, kɛ gbii, kɛ afii, koni amɛsɔmɔ gbɔmɔ ni amɛfee gbɔmɔ nyɔji; ni Nyɔŋmɔ kɛ nibii ni bɛ shihilɛ mli lɛ fee nibii fɛɛ ni ba shihilɛ mli, bɔni afee ni atsɔ E-nitsumɔi anɔ ale E-gbojee ni anu shishi.”

Anaa apasa nyɔŋmɔi ni Teofilo tutua yɛ egbii lɛ amli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ lolo yɛ wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ ni ekɛɛ Autolycus lɛ mli: “Mɛi ni nyɛkɛɔ akɛ nyɛjaa amɛ lɛ agbɛi lɛ, ji gbohii agbɛi. . . . Ni mɛɛ gbɔmɛi nɛkɛ amɛji? Ani anaaa Saturn ni akɛɛ eyeɔ gbɔmɔ loo, ni ekpataa lɛ diɛŋtsɛ ebii ahiɛ ni eyeɔ amɛ? Ni kɛ otsi ebinuu Jupiter gbɛi ata lɛ, . . . kwɛ bɔ ni abotia ha lɛ fufɔ . . . Ni enifeemɔi krokomɛi,—ewekumɛi ni ekɛ amɛ naa bɔlɛ, kɛ gbalafitemɔ, kɛ ahoshwibɔɔ.”

Beni Teofilo yaa nɔ elɛɛɔ esane lɛ mli lɛ, eha shidaamɔ ni ekɔ ni ekɛteɔ shi ewoɔ amaga jamɔ lɛ mli bawa. Eŋma akɛ: “Ani esa akɛ miya nɔ mitsɔɔ kooloi pii ni Mizraimbii jaa lɛ mli fitsofitso, waamɔ kooloi, kɛ tsinai, kɛ kooloi ni hiɛ yɔɔ la, kɛ loofɔji, kɛ faaŋ looi . . . Helabii kɛ maji krokomɛi lɛ jaa tɛi kɛ tsei, kɛ nibii sɔrɔtoi krokomɛi hu.” Teofilo jaje akɛ: “Shi Nyɔŋmɔ, ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ ni hiɛ ka lɛ mijaa.”—Okɛto 2 Samuel 22:47; Bɔfoi lɛ Asaji 14:15; Romabii 1:22, 23 he.

Odaseyeli ni He Yɔɔ Sɛɛnamɔ

Kɔkɔbɔɔi kɛ ŋaawoi ni yɔɔ Teofilo woji ni hiɛ fãi etɛ ni eŋma kɛte shi ewo Autolycus lɛ mli lɛ hiɛ wiemɔi sɔrɔtoi babaoo ni etsɔɔ mli fitsofitso. Teofilo ŋmala nibii krokomɛi ekɛshi Hermogenes kɛ Marcion. Eŋmala tsɔsemɔ kɛ wiemɔi ni tswaa mɔ maa shi he woji hu, ni ekɛ Sanekpakpai lɛ ahe wiemɔi fata he. Shi, woji ni eŋmala eyaha Autolycus lɛ amli etɛ pɛ abaa yi yɛ niŋmaa kome mli.

Klɛŋklɛŋ wolo ni aŋma lɛ ji hefamɔ wolo ni ekɛyaha Autolycus ni ekɛmiifã Kristofoi ajamɔ lɛ he. Wolo ni ji enyɔ ni aŋma kɛyaha Autolycus lɛ wieɔ shiɔ wɔŋjamɔ ni egbɛ eshwa, hiɛ ni akaa awieɔ, jeŋ nilelɔi, kɛ lalafoo wiemɔi aŋmalalɔi. Akɛ wɔŋjamɔ he woji to Ŋmalɛi lɛ ahe yɛ Teofilo wolo ni ji etɛ lɛ mli.

Yɛ Teofilo wolo ni ji etɛ lɛ shishijee mli lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ Autolycus kã he ehiɛ jwɛŋmɔ ni ji akɛ anɔkwale Wiemɔ ji yaka adesã lɛ mli lolo. Teofilo wie eshi Autolycus, beni ejajeɔ akɛ: “Okɛ kwashiai hiɔ shi yɛ miishɛɛ mli. Kulɛ hii ni bɛ jwɛŋmɔ tsirɛŋ bo koni oŋmɛɛ ohe oha yaka wiemɔi, ni ohe akɛɛ-akɛɛ saji ni egbɛ eshwa lɛ oye.”

Mɛni ji nakai “akɛɛ-akɛɛ saji ni egbɛ eshwa” lɛ? Teofilo tsɔɔ he ni no jɛ kɛba. Mɛi aheguɔgbelɔi “kɛ amɛ naabui ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ kɛ amale folɔɔ wɔnaa, [wɔ] ni ji Nyɔŋmɔ jalɔi, ni atsɛɔ wɔ Kristofoi lɛ, ákɛ, akɛ wɔ fɛɛ wɔŋamɛi lɛ miitsu nɔ kome, ni ákɛ akɛ amɛ haa kɛhaa bɔlɛnamɔ; ni akɛ wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ nyɛmimɛi yei po naa bɔlɛ, ni, nɔ ni ehiii fe fɛɛ, kɛ yiwalɛ nii fe fɛɛ ji akɛ, wɔyeɔ gbɔmɔ loo.” Teofilo gbo deŋme ni ekɛwuu eshi wɔŋjalɔi ajwɛŋmɔ ni ejaaa kwraa ni ahiɛ yɛ mɛi ni tsɛɔ amɛhe afii ohai enyɔ lɛ mli Kristofoi lɛ ahe lɛ. Ekɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ mli anɔkwale la lɛ tsu nii.—Mateo 5:11, 12.

Nɔ ni yeɔ bɔ ni Teofilo le Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ he odase ji Hebri kɛ Hela Biblia ŋmalɛi lɛ ni ekɛtsuɔ nii daa ni etsɛɔ saji asɛɛ kɛjɛɔ mli lɛ. Lɛ ji mra be mli Sanekpakpai lɛ amlitsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome. Saji babaoo ni Teofilo tsɛ sɛɛ kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ kɛ sanesɛɛkɔmɔ babaoo haa ni haa aleɔ bɔ ni gbɔmɛi ni yɔɔ ebe lɛ mli lɛ susuɔ saji ahe amɛhaa. Ekɛ niŋmaai ni jɛ mumɔŋ lɛ ni ele jogbaŋŋ lɛ tsu nii ni ekɛtsɔɔ bɔ ni amɛnɔ kwɔlɔ babaoo diɛŋtsɛ fe wɔŋjalɔi anilee lɛ.

Bɔ ni ato Teofilo saji lɛ ahe gbɛjianɔ aha, gbɛ ni etsɔɔ egbee nɔ ewieɔ ni ekɛtsɔɔ nii kɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ etiɔ saji amli lɛ baanyɛ afee nɔ ko ni eŋɔɔɔ mɛi komɛi anaa. Bɔ ni ekolɛ hemɔkɛyeli kwamɔ ni agba afɔ shi lɛ sa ejwɛŋmɔ ni ja lɛ he eha lɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛɛ bianɛ. (2 Tesalonikabii 2:3-12) Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, beni egbele be shɛɔ aaafee 182 Ŋ.B. lɛ, eka shi faŋŋ akɛ no mli lɛ Teofilo ebatsɔ mɔ ni fãa hemɔkɛyeli he ni etɔɔɔ lɛ, ni anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ nyãa eniŋmaai ahe.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Teofilo kɛ ekãa te shi wo Autolycus ŋwanejee wiemɔi lɛ

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 28 lɛ Jɛ]

Ajie mfonirii ni yɔɔ baafai 28 kɛ 30 lɛ kɛjɛ Illustrirte Pracht - Bibel/Heilige Schrift des Alten und Neuen Testaments, nach der deutschen Uebersetzung D. Martin Luther’s

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje