“Nyɛjiea Yah Yi, Nyɛ Gbɔmɛi!”
“Nɔ fɛɛ nɔ ni muɔ lɛ—ha ejie Yah yi.”—LALA 150:6, NW.
1, 2. (a) Nɛgbɛ anɔkwa Kristojamɔ mli lɛɛ kɛyashi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli? (b) Mɛɛ kɔkɔbɔɔ bɔfoi lɛ tsɔ hiɛ amɛkɛha? (d) Mɛɛ gbɛ nɔ hemɔkɛyeli kwamɔ tsɔ eje shishi?
YESU to ekaselɔi lɛ ahe gbɛjianɔ efee amɛ Kristofoi asafo lɛ, ni eshwere waa yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli. Yɛ jamɔŋ shitee-kɛ-woo ni naa wa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ‘ashiɛ sanekpakpa lɛ atsɔɔ bɔɔ nii fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ.’ (Kolosebii 1:23) Shi yɛ Yesu Kristo bɔfoi lɛ agbele sɛɛ lɛ, Satan tsɔ ŋaa gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ ewo hemɔkɛyeli kwamɔ he hewalɛ.
2 Bɔfoi lɛ etsɔ hiɛ amɛbɔ kɔkɔ yɛ enɛ he momo. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Paulo kɛɛ onukpai ni jɛ Efeso lɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛlea nyɛhe nɔkwɛmɔ kɛ tooiku lɛ fɛɛ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ewo nyɛ amɛ nɔkwɛlɔi lɛ, koni nyɛlɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ ni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ [e-Bi lɛ] la he lɛ. Ejaakɛ mile akɛ, kɛ mikpa mihe lɛ, klaji fulɔi baabote nyɛteŋ, ni amɛbaaŋ tooiku lɛ yi; ni nyɛ diɛŋtsɛ nyɛteŋ hu lɛ, hii ni wieɔ nii ni ejaaa aaate shi, ni amɛaakpala kaselɔi lɛ amɛshwie amɛsɛɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:28-30; kwɛmɔ 2 Petro 2:1-3; 1 Yohane 2:18, 19 hu.) Nɛkɛ gbɛ nɔ tsɔ, ni yɛ afii ohai ejwɛ lɛ mli lɛ, hemɔkɛyeli kwamɔ Kristojamɔ je shishi ekɛ Roma Maŋtsɛyeli lɛ fee ekome kɛtsu nii. Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, Roma Maŋtsɛyeli Krɔŋkrɔŋ lɛ, ni kɛ Roma paapa lɛ yɔɔ tsakpaa lɛ, bana maŋtsɛyeli hegbɛ yɛ adesai ateŋ mɛi babaoo nɔ. Yɛ be ko sɛɛ lɛ, Protestant Jamɔ Tsakemɔ lɛ tse atua amɛshi nibii fɔji ni Roma Katolik Sɔlemɔ lɛ feɔ kɛtekeɔ nɔ lɛ, shi enyɛɛɛ ekɛ anɔkwa Kristojamɔ ama shi.
3. (a) Mɛɛ be, ni mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ ashiɛ sanekpakpa lɛ atsɔɔ bɔɔ nii fɛɛ? (b) Mɛɛ gbɛkpamɔi ni damɔ Biblia nɔ ba mli yɛ 1914?
3 Shi, beni afii ohai 19 lɛ naagbee bɛŋkɛɔ lɛ, no mli lɛ Biblia kaselɔi anɔkwafoi akuu ko kɛ amɛ deka fɛɛ miishiɛ ni amɛmiikpã ‘sanekpakpa lɛ he hiɛnɔkamɔ lɛ mli amɛmiiha bɔɔ nii fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ.’ Nɛkɛ kuu nɛɛ damɔ Biblia gbalɛi ni amɛkaseɔ he nii lɛ nɔ amɛtsɔ hiɛ fe afii 30 amɛwie afi 1914 he akɛ ekadiɔ “jeŋmaji abe lɛ,” ni ji “bei kpawo,” loo afii 2,520 ni je shishi kɛjɛ be mli ni afee Yerusalem amaŋfɔ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ naagbee. (Luka 21:24; Daniel 4:16) Lɛlɛŋ hu taakɛ akpaa gbɛ lɛ, afi 1914 bafee tsakemɔ be krɛdɛɛ ko yɛ adesai anifeemɔi amli yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Nibii ni feɔ yinɔsane ba yɛ ŋwɛi hu. Nakai beaŋ ji be mli ni naanɔ Maŋtsɛ lɛ kɛ ehefatalɔ Maŋtsɛ, Yesu Kristo, ta ŋwɛi maŋtsɛsɛi nɔ, ni ekɛfee klalo kɛha efɔŋ feemɔ fɛɛ jiemɔ kwraa kɛmiijɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ, kɛ Paradeiso ni abaasaa akɛba ekoŋŋ.—Lala 2:6, 8, 9; 110:1, 2, 5.
Naa Mesia Maŋtsɛ Lɛ!
4. Yesu hi shi yɛ bɔ ni egbɛi Mikael lɛ shishinumɔ ji lɛ naa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
4 Yɛ 1914 mli lɛ, nɛkɛ Mesia Maŋtsɛ, Yesu nɛɛ je nitsumɔ shishi. Atsɛɔ lɛ yɛ Biblia lɛ mli hu akɛ Mikael, ni eshishi ji “Namɔ Tamɔ Nyɔŋmɔ?,” ejaakɛ etswa efai shi akɛ ebaabu maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ bem. Taakɛ aŋma yɛ Kpojiemɔ 12:7-12 lɛ, bɔfo Yohane wie nɔ ni baaba lɛ he yɛ ninaa mli akɛ: “Ta te shi yɛ ŋwɛi: Mikael kɛ ebɔfoi lɛ fã drako lɛ nɔ ta. Ni drako lɛ bɔfoi lɛ fata ehe kɛwuu, ni amɛnyɛɛɛ, ni asaŋ amɛnaaa gbɛ dɔŋŋ yɛ ŋwɛi. Ni ashɛ drako kpeteŋkpele lɛ afɔ̃, mɔ ni ji blema onufu lɛ ni atsɛɔ lɛ Diabolo (naafolɔlɔ loo Abonsam) lɛ kɛ Satan (henyɛlɔ) lɛ ni shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ, ashɛ lɛ afɔ̃ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ashɛrɛ ebɔfoi lɛ hu ashwie afata ehe.” Shigbeemɔ wulu diɛŋtsɛ nɛ!
5, 6. (a) Yɛ 1914 sɛɛ lɛ, mɛɛ sane jajemɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ ajɛ ŋwɛi akɛha? (b) Mateo 24:3-13 kɛ enɛ nyiɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
5 Kɛkɛ ni anu gbee ko ni naa wa yɛ ŋwɛi miijaje akɛ: “Agbɛnɛ yiwalaheremɔ lɛ kɛ hewalɛ lɛ kɛ maŋtsɛyeli lɛ etsɔ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ nɔ, ni akɛ hegbɛ lɛ eha e-Kristo (mɔ ni efɔ lɛ mu) lɛ, ejaakɛ ashɛ wɔnyɛmimɛi lɛ anaafolɔlɔ lɛ ni folɔɔ amɛnaa yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ nyɔɔŋ kɛ shwane lɛ afɔ̃. Ni amɛ [Kristofoi anɔkwafoi] lɛ, Toobi [Yesu Kristo] lá lɛ kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛdaseyeli wiemɔ lɛ amɛkɛye enɔ kunim, ni amɛdɔɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛwala he kɛyashi gbele mli tete.” Enɛ tsɔɔ kpɔmɔ kɛha emuuyeli mlihiɛlɔi ni ejie hemɔkɛyeli kpo yɛ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa ni jara wa waa lɛ mli lɛ.—Abɛi 10:2; 2 Petro 2:9.
6 Gbee wulu ni jɛ ŋwɛi lɛ tee nɔ ejaje akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛ ŋwɛii kɛ nyɛ mɛi ni nyɛyɔɔ jɛi, nyɛnaa tsuijurɔ! Kpoo ha mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ ŋshɔ hiɛ lɛ, ejaakɛ Abonsam lɛ ekpeleke shi kɛba nyɛŋɔɔ, egiri naakpa, ni ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.” Enɛ hewɔ lɛ, “kpoo” ni agba afɔ shi aha shikpɔŋ nɛɛ eje kpo faŋŋ yɛ jeŋ tai, hɔmɔ, tsɛŋemɔ helai, shikpɔŋ hosomɔi, kɛ mlakwamɔ ni ehao shikpɔŋ lɛ waa yɛ afii oha nɛɛ mli lɛ mli. Taakɛ Mateo 24:3-13 lɛ wieɔ he lɛ, Yesu gba efɔ̃ shi akɛ nibii nɛɛ baafee ‘nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ he okadi’ lɛ fã. Ni lɛlɛŋ hu yɛ gbalɛ lɛ naa lɛ, kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, adesai ena jaramɔ shihilɛi yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ, ni eko bako tamɔ nakai dã yɛ adesai ayinɔsane mli.
7. Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi shiɛɔ kɛ hehiamɔ lɛ?
7 Ani adesai baanyɛ ana hiɛnɔkamɔ kɛha wɔsɛɛ, yɛ nɛkɛ Satan amanehulu yinɔ nɛɛ mli? Eka shi faŋŋ akɛ, hɛɛ, ejaakɛ Mateo 12:21 wieɔ Yesu he akɛ: “Egbɛi lɛ anɔ jeŋmaji lɛ aaaŋɔ amɛhiɛ afɔ̃”! Jeee ‘nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ he okadi’ kɛkɛ jaramɔ shihilɛi ni yɔɔ jeŋmaji lɛ amli lɛ kadiɔ, shi moŋ efeɔ ‘ba ni Yesu eba’ akɛ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ nɔ ŋwɛi Maŋtsɛ lɛ hu he ‘okadi.’ Yesu tee nɔ ewie yɛ nakai Maŋtsɛyeli lɛ he akɛ: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mateo 24:14) Mɛɛ gbɔmɛi akuu kome ko yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ ŋmɛnɛ, ni amɛshiɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli nɔyeli ni yɔɔ nyam lɛ he hiɛnɔkamɔ lɛ? Yehowa Odasefoi! Amɛkɛ he oyaiyeli jajeɔ yɛ faŋŋ mli kɛ shia kɛ shia akɛ eshwɛ fioo ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni jalɛ kɛ toiŋjɔlɛ yɔɔ mli lɛ baatsu shikpɔŋ lɛ nɔyeli he nii. Ani ooná sɔɔmɔ nitsumɔ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ? Hegbɛ kroko bɛ ni oooná, ni da fe enɛ!—2 Timoteo 4:2, 5.
Mɛɛ Gbɛ nɔ “Naagbee lɛ” Aaatsɔ Aba?
8, 9. (a) Kojomɔ je shishi “kɛjɛ Nyɔŋmɔ we lɛ” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Kristendom eku Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Adesai ebote kojomɔ be ko mli. Ahaa wɔleɔ yɛ 1 Petro 4:17 akɛ kojomɔ lɛ je shishi “kɛjɛ Nyɔŋmɔ we lɛ”—no ji mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi agbɛjianɔtoi lɛ akojomɔ ni etee nɔ aahu kɛjɛ be mli ni “naagbee gbii lɛ” je shishi kɛ gbɔmɛi babaoo ahiɛkpatamɔ ni ba yɛ Jeŋ Ta I mli yɛ 1914-18 lɛ. Mɛni eba Kristendom nɔ yɛ nɛkɛ kojomɔ nɛɛ mli? Ojogbaŋŋ, susumɔ shidaamɔ ni jamɔi lɛ ekɔ kɛfi tai ni awuu lɛ asɛɛ kɛjɛ 1914 aahu nɛɛ he okwɛ. Ani osɔfoi lɛ kɛ “ohiafoi ni efeko nɔ ko,” ni amɛkɛ amɛshiɛmɔ tsirɛ amɛ yisɛɛ amɛwo tai amli lɛ “asusumai lɛ ala” woko amɛhe muji?—Yeremia 2:34.
9 Taakɛ Mateo 26:52 tsɔɔ lɛ, Yesu jaje akɛ: “Mɛi fɛɛ ni kɔlɔɔ klante lɛ, klante nɔŋŋ akɛaakpata amɛhiɛ.” Kwɛ bɔ ni enɛ eba mli anɔkwale yɛ tai ni awuu yɛ afii oha nɛɛ mli lɛ amli! Osɔfoi lɛ ewo obalahii hewalɛ ni amɛgbegbee obalahii krokomɛi, ni ji amɛ jamɔ koome lɛ nɔŋŋ mli bii po—Katoliknyo miigbe Katoliknyo, ni Protestantnyo hu miigbe Protestantnyo. Áwo maŋhedɔɔ nɔ kɛteke Nyɔŋmɔ kɛ Kristo. Nyɛsɛɛ nɛɛ, yɛ Afrika maji komɛi anɔ lɛ, áha wiemɔ kui amli henumɔi eye Biblia mli shishitoo mlai ahiɛ. Yɛ Rwanda nɛkɛ, he ni ale gbɔmɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo akɛ amɛji Katolikbii lɛ, kɛ hoo lɛ agbe gbɔmɛi aaashɛ akpei ohai enumɔ yɛ wiemɔ kui ateŋ nɔmɔi amli. Paapa lɛ kpɛlɛ nɔ yɛ Vatican adafitswaa wolo ni atsɛɔ lɛ L’Osservatore Romano lɛ mli akɛ: “Enɛ fee adesai awiemɔ kuu muu fɛɛ shishibulemɔ, ni dɔlɛ sane ji akɛ, Katolikbii po fata he ni eba lɛ nakai.”—Okɛto Yesaia 59:2, 3; Mika 4:3, 5 he.
10. Mɛɛ kojomɔ he nii Yehowa baatsu yɛ apasa jamɔ nɔ?
10 Te naanɔ Maŋtsɛ lɛ buɔ jamɔi ni woɔ gbɔmɛi hewalɛ ni amɛgbegbee amɛhe, aloo amɛdamɔɔ shi amɛkwɛɔ beni amɛ jamɔ kuu lɛ mli bii gbeɔ emli bii krokomɛi ni amɛfeee he nɔ ko lɛ ehaa tɛŋŋ? Kpojiemɔ 18:21, 24 kɛɔ wɔ yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ, ni ji jeŋ muu fɛɛ apasa jamɔ gbɛjianɔtoo lɛ he akɛ: “Ni bɔfo ko ni he wa wo tɛ ko ni tamɔ wiɛ wulu, ni eshɛ efɔ̃ ŋshɔŋ ekɛɛ: ‘Nɛkɛ aaashɛ Babilon maŋ kpeteŋkpele lɛ afɔ̃ trukaa, ni anaŋ lɛ kwraa dɔŋŋ. Ni emli ana gbalɔi kɛ krɔŋkrɔŋbii kɛ mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ala lɛ yɛ.’ ”
11. Mɛɛ nibii ni yɔɔ gbeyei yaa nɔ yɛ Kristendom?
11 Yɛ Biblia gbalɛ mlibaa mli lɛ, nibii ni yɔɔ gbeyei miiya nɔ waa yɛ Kristendom. (Okɛto Yeremia 5:30, 31; 23:14 he.) Akɛni amɛ osɔfoi lɛ ŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ hewɔ lɛ, amɛ tooiku lɛ kɛ amɛhe ewo jeŋba shara mli vii diɛŋtsɛ. Yɛ United States, ni akɛɔ akɛ eji Kristofoi amaŋ lɛ nɛkɛ lɛ, gbalashihilɛi fɛɛ ni aboteɔ mli lɛ aaashɛ fã kpotoo yagbeɔ naa yɛ gbalamlitsemɔ mli. Gbekɛbii yei ni ŋɔɔ hɔ, kɛ hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii lɛ ayi efa babaoo yɛ sɔlemɔi amli bii ateŋ. Osɔfoi kɛ gbekɛbii bibii miina bɔlɛ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ—ni amɛteŋ mɛi babaoo ji mɛi ni feɔ nakai. Awieɔ akɛ nɛkɛ efɔji nɛɛ ahe toigbalamɔ ni saneyeli hei kɛhaa lɛ baanyɛ aha Katolik Sɔlemɔ lɛ ni yɔɔ United States lɛ awo shika ni naa shɛɔ dɔlai akpekpei akpe kome yɛ afii nyɔŋma mli. Kristendom ebuuu bɔfo Paulo kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ 1 Korintobii 6:9, 10 lɛ, akɛ: “Ani nyɛleee akɛ amimyelɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ? Nyɛkahaa alakaa nyɛ! Ajwamaŋbɔlɔi loo wɔŋjalɔi loo gbala mli kulɔi loo mɛi ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛheloo feɔ yakayaka nii loo hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii, loo julɔi loo hiɛjoolɔi loo daatɔlɔi loo mɛi ajɛlɔi loo amimyelɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ kwraa.”
12. (a) Naanɔ Maŋtsɛ lɛ baafee nii kɛte shi ewo Babilon Kpeteŋkpele lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ Kristendom nɔ lɛ, mɛɛ yiŋtoo hewɔ Nyɔŋmɔ webii baala “Haleluya” lalai lɛ?
12 Etsɛŋ tsɔ̃, ni naanɔ Maŋtsɛ, Yehowa, baatsu nii kɛtsɔ eŋwɛi Tatsɛ Nukpa, Kristo Yesu nɔ, ni ebaaŋmɛɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ he kwraa. Klɛŋklɛŋ lɛ, Kristendom kɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ niji krokomɛi ni eshwɛ lɛ baana Yehowa kojomɔ ni akɛaaba amɛnɔ lɛ mli amanehulu. (Kpojiemɔ 17:16, 17) Amɛjie amɛhe kpo faŋŋ akɛ amɛsaaa yiwalaheremɔ ni Yehowa kɛha kɛtsɔ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ lɛ. Amɛgbe Nyɔŋmɔ gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ he guɔ. (Okɛto Ezekiel 39:7 he.) Mɛɛ hefɛoyeli po nɛ, akɛ amɛlaa “Haleluya” lalai yɛ amɛ sɔlemɔtsui wuji ni amɛwula amɛ haŋtsii lɛ amli! Amɛjie Yehowa gbɛi ni jara wa waa lɛ kɛjɛ amɛ Biblia shishitsɔɔmɔi amli, shi etamɔ nɔ ni amɛkaiii akɛ “Haleluya” shishi ji “Nyɛjiea Yah Yi”—ni “Yah” ji “Yehowa” kukufoo. Eja gbɛ jogbaŋŋ akɛ Kpojiemɔ 19:1-6 eŋma “Haleluya” lalai komɛi ni etsɛŋ ni abaala kɛye kojomɔ ni Nyɔŋmɔ baatsu he nii yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ nɔ lɛ he gbijurɔ lɛ efɔ̃ shi.
13, 14. (a) Mɛɛ nifeemɔi ni he hiaa baanyiɛ sɛɛ kɛba? (b) Mɛɛ miishɛɛ baajɛ mli aba kɛha adesai ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei?
13 Nɔ ni nyiɛ sɛɛ ji be ni Yesu ‘baashɛ shi’ koni ebajaje ni etsu kojomɔ he nii yɛ jeŋmaji kɛ gbɔmɛi anɔ. Lɛ diɛŋtsɛ egba efɔ̃ shi akɛ: “Shi beni gbɔmɔ bi [Kristo Yesu] aaaba yɛ enunyam lɛ mli, ni bɔfoi krɔŋkrɔŋi lɛ fɛɛ aaafata ehe lɛ, no mli lɛ eeeta enunyam [kojomɔ] sɛi lɛ nɔ; ni aaabua [shikpɔŋ lɛ nɔ] jeŋmaji lɛ fɛɛ naa yɛ ehiɛ, ni eeegbala amɛmli, taakɛ bɔ ni tookwɛlɔ gbalaa gwantɛŋi kɛ abotiai amli lɛ. Ni eeeŋɔ gwantɛŋi lɛ edamɔ eninejurɔ nɔ, shi abotiai lɛ, eeeŋɔ amɛ edamɔ ebɛku nɔ. Kɛkɛ lɛ maŋtsɛ lɛ aaakɛɛ mɛi ni yɔɔ eninejurɔ nɔ lɛ akɛ: ‘Nyɛbaa, nyɛ mɛi ni mi-Tsɛ ejɔɔ nyɛ, nyɛbaŋɔa maŋtsɛyeli lɛ ni asaa ato nyɛ kɛjɛ jeŋ shishijee lɛ!’ ” (Mateo 25:31-34) Kuku 46 yaa nɔ ekɛɔ akɛ abotiai akuu lɛ, “amɛaatee naanɔ hejaramɔ mli; shi jalɔi lɛ aaatee naanɔ wala mli.”
14 Biblia mli wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ tsɔɔ bɔ ni nakai beaŋ lɛ, “maŋtsɛmɛi a-Maŋtsɛ kɛ nuntsɔmɛi a-Nuntsɔ,” wɔ ŋwɛi Nuntsɔ, Yesu Kristo, baata okpɔŋɔ nɔ kɛwuu ta yɛ Harmagedon, koni ekpata Satan nibii agbɛjianɔtoo lɛ mli maŋkwramɔ kɛ jarayeli nibii lɛ ahiɛ kwraa lɛ mli. Kristo baatsɔ nakai gbɛ nɔ efɔse “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ mlifu ni naa wa lɛ” eshwie Satan shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔyeli he lɛ nɔ. Beni nɛkɛ ‘tsutsu nii nɛɛ hoɔ yaa’ lɛ, akɛ adesai ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ baawo jeŋ hee ni yɔɔ nyam mli, ni Nyɔŋmɔ “aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ.”—Kpojiemɔ 19:11-16; 21:3-5.
Be ni Sa akɛ Akɛjie Yah Yi
15, 16. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔbo Yehowa gbalɛ wiemɔ lɛ toi lɛ? (b) Mɛni gbalɔi lɛ kɛ bɔfoi lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔfee kɛha yiwalaheremɔ, ni mɛni enɛ baanyɛ atsɔɔ kɛha gbɔmɛi asafoi babaoo ŋmɛnɛ?
15 Nakai gbi ni akɛbaatsu kojomɔ he nii lɛ ebɛŋkɛ kwraa! No hewɔ lɛ, wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔbo naanɔ Maŋtsɛ lɛ gbalɛ wiemɔ lɛ toi. Gbee ko ni jɛ ŋwɛi miijaje wiemɔi nɛɛ kɛmiiha mɛi ni apasa jamɔ tsɔɔmɔi kɛ kusumii kã he efimɔ amɛ lolo lɛ akɛ: “Nyɛjea emli mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkana ehaomɔi lɛ eko.” Shi nɛgbɛ esa akɛ mɛi ni baajo foi kɛjɛ emli lɛ aya? Anɔkwale koome pɛ yɔɔ, ni no hewɔ lɛ, anɔkwa jamɔ kome pɛ hu yɔɔ. (Kpojiemɔ 18:4; Yohane 8:31, 32; 14:6; 17:3) Wɔ naanɔ wala namɔ damɔ taomɔ ni wɔɔtao nakai jamɔ lɛ, kɛ e-Nyɔŋmɔ lɛ toi ni wɔɔbo lɛ nɔ. Biblia lɛ tsɔɔ wɔ gbɛ kɛyaa eŋɔɔ yɛ Lala 83:19, he ni kaneɔ akɛ: “Bo, ni okometoo ogbɛi ji YEHOWA lɛ, bo ji mɔ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.”—King James Version.
16 Shi, ehe miihia ni wɔfee babaoo fe le ni wɔɔle naanɔ Maŋtsɛ lɛ gbɛi kɛkɛ. Ehe miihia ni wɔkase Biblia lɛ, ni wɔkase esui kɛ eyiŋtoi ni yɔɔ nyam lɛ ahe nii. No sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔfee nɔ ni ji esuɔmɔnaa nii kɛha nɛkɛ be nɛɛ, taakɛ atsɔɔ yɛ Romabii 10:9-13 lɛ. Bɔfo Paulo tsɛ gbalɔi ni akɛ mumɔ tsirɛ amɛ lɛ awiemɔi asɛɛ ni emu sane naa akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni aaabo atsɛ Nuntsɔ [Yehowa] gbɛi lɛ, aaahere eyiwala.” (Yoel 3:5; Zefania 3:9) Abaahere yiwala? Hɛɛ, ejaakɛ abaahere gbɔmɛi asafoi babaoo ni jieɔ hemɔkɛyeli kpo yɛ Yehowa kpɔmɔ gbɛjianɔtoo kɛtsɔ Kristo nɔ lɛ mli lɛ ayiwala kɛfo amanehulu kpeteŋkpele ni baa lɛ, beni abaatsu kojomɔ he nii yɛ Satan jeŋ ni ekpɔtɔ nɛɛ nɔ lɛ.—Kpojiemɔ 7:9, 10, 14.
17. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ nyam esa akɛ ekanya wɔ amrɔ nɛɛ ni wɔfata he ni akɛla Mose kɛ Toobi lɛ lala lɛ?
17 Mɛni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha mɛi ni hiɛ ka nɔ akɛ amɛbaana yibaamɔ lɛ? No ji akɛ wɔfata he amrɔ nɛɛ po kɛla Mose kɛ Toobi lɛ lala lɛ, ni wɔkɛjie naanɔ Maŋtsɛ lɛ yi yɛ ekunimyeli lɛ gbɛkpamɔ mli. Wɔfeɔ enɛ kɛtsɔɔ eyiŋtoi ni yɔɔ nyam ni wɔkɛɔ mɛi krokomɛi lɛ nɔ. Beni wɔyaa hiɛ yɛ Biblia shishinumɔ mli lɛ, wɔjɔɔ wɔwala nɔ wɔhaa naanɔ Maŋtsɛ lɛ. Enɛ baaha wɔhi shi kɛya naanɔ yɛ gbɛjianɔtoo ni nɛkɛ Maŋtsɛ kpele nɛɛ etsɔɔ mli lɛ shishi, taakɛ wɔnaa yɛ Yesaia 65:17, 18 lɛ: “Ejaakɛ naa, miibɔ ŋwɛi hee [Yesu Mesia Maŋtsɛyeli lɛ] kɛ shikpɔŋ hee [adesai ashihilɛ gbɛjianɔtoo hee], ni akaiŋ tsutsu nii lɛ dɔŋŋ, ni asaŋ ebaŋ jwɛŋmɔ mli dɔŋŋ; shi moŋ, nyɛnyaa ni nyɛmli afilia nyɛ kɛyaa naanɔ yɛ nii ni mibɔɔ lɛ ahewɔ.”
18, 19. (a) Mɛni esa akɛ David wiemɔi ni yɔɔ Lala 145 lɛ atsirɛ wɔ ni wɔfee? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ akpa gbɛ kɛjɛ Yehowa dɛŋ?
18 Lalatsɛ David wie naanɔ Maŋtsɛ lɛ he kɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ: “Yehowa da ni esa yijiemɔ babaoo, ni edalɛ lɛ anyɛɛɛ shishi ana!” (Lala 145:3) Edalɛ lɛ, anyɛɛɛ shishi ana tamɔ bɔ ni anyɛɛɛ ale ŋwɛiniiaŋ kɛ naanɔ shihilɛ husui lɛ! (Romabii 11:33) Be mli ni wɔyaa nɔ wɔnáa wɔ Bɔlɔ lɛ kɛ kpɔmɔ he gbɛjianɔ ni eto kɛtsɔ e-Bi, Kristo Yesu nɔ lɛ he nilee lɛ, wɔbaasumɔ ni wɔjie wɔ naanɔ Maŋtsɛ lɛ yi babaoo. Wɔbaasumɔ ni wɔfee taakɛ Lala 145:11-13 tsɔɔ lɛ, akɛ: “Amɛaawie omaŋtsɛyeli lɛ anunyam lɛ he, ni amɛaagba ohewalɛ lɛ he sane, koni amɛha gbɔmɛi abii ale ehewalɛ nitsumɔi lɛ, kɛ emaŋtsɛyeli lɛ nyam kɛ agbojee lɛ. Omaŋtsɛyeli lɛ, naanɔ maŋtsɛyeli ni, ni olumɔyeli lɛ hiɔ shi kɛyaa yinɔi fɛɛ nɔ.”
19 Wɔbaanyɛ wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ akpa gbɛ akɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ baaye eshiwoo lɛ mli anɔkwale, akɛ: “Ogbɛɔ odɛŋ ni ohaa nɔ fɛɛ nɔ ni hiɛ kã tɔɔ kɛ nii ni etaoɔ.” Naanɔ Maŋtsɛ lɛ baanyiɛ wɔhiɛ blɛoo aahu kɛyashi naagbee gbii nɛɛ anaagbee kwraa, ejaakɛ David maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ: “Yehowa baa mɛi fɛɛ ni sumɔɔ lɛ lɛ ayi; shi mɛi fɔji lɛ, eeekpata amɛ fɛɛ amɛhiɛ.”—Lala 145:16, 20.
20. Te ohereɔ naanɔ Maŋtsɛ lɛ ninefɔɔ, taakɛ ajaje yɛ naagbee lalai enumɔ lɛ amli lɛ nɔ ohaa tɛŋŋ?
20 Naagbee lalai enumɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ eko fɛɛ eko jeɔ shishi ni egbeɔ naa kɛ “Haleluya” ninefɔɔ wiemɔ. Enɛ hewɔ lɛ, Lala 146 fɔ̃ɔ wɔ nine akɛ: “Haleluya! Jiemɔ Yehowa yi, misusuma! Gbii abɔ ni mihiɛ kã nɛɛ majie Yehowa yi, gbii abɔ ni miyɔɔ jeŋ nɛɛ mala majie mi-Nyɔŋmɔ lɛ yi!” Ani obaahere nakai ninefɔɔ lɛ nɔ? Eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ osumɔ akɛ ooojie eyi! Eba akɛ ooofata mɛi ni awie amɛhe yɛ Lala 148:12, 13 ahe, akɛ: “Obalahii kɛ obalayei hu, onukpai kɛ gbekɛbii bluublu. Ha amɛjie Yehowa gbɛi lɛ yi; ejaakɛ ekometoo egbɛi kwɔ gojoo, enunyam lɛ teke shikpɔŋ kɛ ŋwɛi fɛɛ.” Eba akɛ wɔɔjɛ wɔtsui muu fɛɛ mli wɔhere ninefɔɔ ni akɛha lɛ nɔ, akɛ: ‘Nyɛjiea Yah yi, nyɛ gbɔmɛi!’ Nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔkɛ gbee kome ajiea naanɔ Maŋtsɛ lɛ yi!
Mɛni Ji Ohetoo?
◻ Mɛni Yesu bɔfoi lɛ tsɔ hiɛ amɛbɔ kɔkɔ yɛ he?
◻ Kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, mɛɛ yiŋkpɛɛ nifeemɔi komɛi eba mli?
◻ Mɛɛ kojomɔi etsɛŋ ni Yehowa baatsu he nii?
◻ Mɛni hewɔ be ni fe bei krokomɛi fɛɛ, ni sa akɛ akɛjie naanɔ Maŋtsɛ lɛ yi nɛ lɛ?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 19]
Nɛkɛ Basabasa Feemɔ Yinɔ ni Yɔɔ Oshara Nɛɛ
Mɛi pii kpɛlɛɔ anɔkwale ni eji akɛ basabasa feemɔ yinɔ ko je shishi mra yɛ afii ohai 20 nɛɛ shishijee gbɛ lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ wolo ko ni atsɛɔ lɛ Pandaemonium, ni U.S. Mlawoo Kuu lɛ Mlinyo Daniel Patrick Moynihan, ŋma yɛ 1993 mli lɛ hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ mli lɛ, ewie wiemɔ ko yɛ “1914 amanehulu” lɛ he ni kaneɔ akɛ: “Ta ba, kɛkɛ ni je lɛ tsake—kwraa. Ŋmɛnɛ, jeŋmaji kpaanyɔ pɛ yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ ni hi shi yɛ afi 1914 mli, ni asaŋ hu amɛtsɔko basabasa feemɔ nɔ amɛtsakeko amɛ nɔyeli lɛ kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa. . . . Yɛ jeŋmaji aaashɛ 170 loo nɔ ni miihe ashɛ nakai ni yɔɔ amrɔ nɛɛ, ni eshwɛ lɛ agbɛfaŋ lɛ, ekomɛi yɛ mli ni nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ ato nakai maji lɛ, no hewɔ lɛ amɛnako basabasa feemɔ ni eba waa nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ eko.” Lɛlɛŋ, yinɔ ni ba kɛjɛ 1914 lɛ ena amanehului babaoo ni eko tsa eko nɔ!
Wolo kroko hu ni aŋma yɛ 1993 mli lɛ gbɛi ji Out of Control—Global Turmoil on the Eve of the Twenty-First Century. Mɔ ni ŋma ji Zbigniew Brzezinski, tsutsu U.S. Maŋ Shweshweeshwe Feemɔ Ajinafoi Akuu lɛ onukpa lɛ. Eŋma akɛ: “Anyã afii ohai nyɔŋmai enyɔ lɛ shishijee he yɛ saji babaoo ni aŋmala lɛ amli akɛ Niiahesusumɔ Yinɔ lɛ shishijee diɛŋtsɛ. . . . Shi ákɛ nɔ ni kɛ eshiwoo lɛ kpaaa gbee kwraa lɛ, afii ohai nyɔŋmai enyɔ lɛ batsɔ adesai ashihilɛ mli afii oha ni la shishwiemɔ kɛ hetsɛ fa yɛ mli fe fɛɛ, afii oha ni maŋkwramɔŋ lakamɔi kɛ gbɔmɔgbee babaoo yɔɔ mli. Yiwalɛ nifeemɔ batsɔ tamɔ nɔ ni ato he gbɛjianɔ, ni anako eko ni tamɔ nakai dã, ni ato mɛi ahiɛkpatamɔ he gbɛjianɔ, bɔ ni agbeɔ gbɔmɛi babaoo shikome. Sɔrɔto feemɔ ni anaa yɛ jeŋ nilee mli nyɛmɔ kɛha ekpakpa, kɛ maŋkwramɔŋ efɔŋ feemɔ ni ba diɛŋtsɛ lɛ teŋ lɛ haa mɔ he jɔ̃ɔ ehe. Ebako dã yɛ yinɔsane mli akɛ gbɔmɔgbee aaagbɛ ashwa je lɛŋ fɛɛ tamɔ nɛkɛ, ni akpatako gbɔmɛi awala hiɛ babaoo hu tamɔ nɛkɛ dã, ni adiko adesai ashishibulemɔ sɛɛ kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo ni tsa nɔ aahu, kɛ otii ni akɛmamɔ hiɛ ni jwɛŋmɔ ko kwraa bɛ mli tamɔ nɛkɛ dã.” Kwɛ bɔ ni eji anɔkwale ha!
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Mikael shɛrɛ Satan kɛ esamaŋfoi lɛ kɛbashwie shikpɔŋ nɛɛ nɔ beni akɛ Maŋtsɛyeli lɛ ma shi yɛ 1914 lɛ sɛɛ