Jɔɔmɔi loo Loomɔi—Nɔkwɛmɔ Nii Kɛha Wɔ Ŋmɛnɛ
“Shi afee amɛ enɛɛmɛi fɛɛ, ni akɛto okadi aha wɔ, ni aŋma ni aŋɔbɔ wɔ kɔkɔ, wɔ mɛi ni je lɛ naagbeei lɛ enina wɔ lɛ.—1 KORINTOBII 10:11.
1. Taakɛ bɔ ni mɔ ko pɛiɔ dade ko mli ekwɛɔ lɛ, mɛni mli esa akɛ wɔpɛi?
AKƐNI anaaa ŋkanale yɛ pɛnte ni akɛkpa he lɛ shishi hewɔ lɛ, ebaaje shishi efite nɔ ko ni akɛ dade efee. Ekolɛ ebaahe be dani ŋkanale lɛ baaje kpo ni ana. Nakai nɔŋŋ, mɔ ko tsui mli subaŋi kɛ akɔnɔi baaje shishi afite ni ebaahe be kakadaŋŋ dani nibii ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli baajɛ mli aba aloo po ni gbɔmɛi ana. Taakɛ bɔ ni wɔkɛ nilee baapɛi nɔ ko mli jogbaŋŋ koni wɔkwɛ akɛ eedɔ ŋkanale lo lɛ, nakai nɔŋŋ wɔtsuii ni wɔɔpɛi mli ni wɔsaa amrɔ lɛ baanyɛ abaa wɔ emuuyeli yi akɛ Kristofoi. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, wɔnine baanyɛ ashɛ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔi anɔ, ni wɔbaanyɛ wɔkwa loomɔi. Ekolɛ mɛi komɛi baasusu akɛ jɔɔmɔi kɛ loomɔi ni ajaje ashwie blema Israel nɔ lɛ etsɔɔɔ nɔ ko kɛhaaa mɛi ni kɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ kpeɔ lɛ. (Yoshua 8:34, 35; Mateo 13:49, 50; 24:3) Shi, jeee nakai eji. Wɔbaanyɛ wɔna kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔ nii ni kɔɔ Israel he, taakɛ atsɔɔ yɛ 1 Korintobii yitso 10 lɛ he sɛɛ babaoo.
2. Mɛni 1 Korintobii 10:5, 6 kɛɔ yɛ Israel niiashikpamɔi yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ he?
2 Bɔfo Paulo kɛ Israelbii ni yɔɔ Mose shishi lɛ toɔ Kristofoi ni yɔɔ Kristo shishi lɛ ahe. (1 Korintobii 10:1-4) Eyɛ mli akɛ kulɛ Israelbii lɛ baanyɛ abote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ moŋ, shi “kɛlɛ Nyɔŋmɔ naaa amɛteŋ mɛi pii ahe tsui; ejaakɛ aplenee amɛ yɛ ŋa lɛ nɔ.” No hewɔ lɛ, Paulo kɛɔ nanemɛi Kristofoi lɛ akɛ: ‘Shi akɛ enɛɛmɛi eto wɔ okadi, koni wɔkaha nibii fɔji miifee wɔ akɔnɔ, tamɔ bɔ ni efee amɛ lɛ.’ (1 Korintobii 10:5, 6) Alɛɔ akɔnɔi yɛ tsui lɛ mli, no hewɔ lɛ ehe miihia ni wɔbo kɔkɔbɔɔ nɔkwɛmɔ nii ni Paulo tsiɔ tã lɛ toi.
Kɔkɔ ni Abɔɔ Ashiɔ Amaga Jamɔ
3. Te fee tɛŋŋ ni shika tsinabi amaga lɛ ha Israel fee esha?
3 Paulo klɛŋklɛŋ kɔkɔbɔɔ ji: ‘Asaŋ nyɛkatsɔmɔa amaga jalɔi, tamɔ amɛteŋ mɛi komɛi fee lɛ, taakɛ bɔ ni aŋma akɛ: “Maŋ lɛ ho tara shi ni amɛyeyee nii, ni amɛnunuu daai, kɛkɛ ni amɛte shi amɛbɔi shwɛmɔ.” ’ (1 Korintobii 10:7) Nɛkɛ kɔkɔbɔɔ nɔkwɛmɔ nɔ nɛɛ miitsɔɔ Israelbii ni ku amɛsɛɛ amɛkase Mizraimbii lɛ agbɛ̀i, ni amɛfee tsinabi he shika amaga lɛ. (2 Mose, yitso 32) Kaselɔ Stefano tsɔɔ shishijee naagba lɛ: “[Mose, Nyɔŋmɔ lɛ najiaŋdamɔlɔ lɛ] wɔ tsɛmɛi lɛ ekpɛlɛɛɛ ni amɛbo lɛ toi, shi moŋ amɛfee lɛ soisoi, ni amɛtsuii kpale kɛtee Mizraim ekoŋŋ; ni amɛkɛɛ Aaron akɛ: ‘Feemɔ nyɔŋmɔi oha wɔ ni amɛnyiɛ wɔhiɛ, ejaakɛ nɛkɛ Mose ni kpala wɔ kɛjɛ Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ nɛɛ, wɔleee nɔ ni efee lɛ.’ Ni nakai gbii lɛ amli lɛ amɛfee tsinabi, ni amɛsha afɔle amɛha amaga lɛ, ni amɛna amɛ diɛŋtsɛ amɛnine naa nitsumɔi lɛ ahe tsuijurɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 7:39-41) Kadimɔ akɛ Israelbii sɛɛsɛɛyalɔi lɛ na akɔnɔ fɔŋ ‘yɛ amɛtsuii amli,’ ni enɛ nyiɛ amɛhiɛ kɛtee amaga jamɔ mli. “Amɛfee tsinabi, ni amɛsha afɔle amɛha amaga lɛ.” Agbɛnɛ hu, “amɛna amɛ diɛŋtsɛ amɛnine naa nitsumɔi lɛ ahe tsuijurɔ.” Atswa saŋkui, amɛla lalai, amɛjojooi, amɛye nii, ni amɛnu daai. Eka shi faŋŋ akɛ, amaga jamɔ lɛ lakaa mɔ ni eshɛjeɔ mɔ mii.
4, 5. Mɛɛ wɔŋjamɔ nifeemɔi esa akɛ wɔkwa?
4 Mfoniri-feemɔŋ Mizraim—Satan je lɛ—jaa hiɛtserɛjiemɔ. (1 Yohane 5:19; Kpojiemɔ 11:8) Ekɛ mɛi ni jieɔ mɛi ahiɛtserɛ, lalatsɛmɛi, kɛ mɛi ni ehe gbɛi yɛ akaŋshii mli efee amagai ni ejáa, kɛ agbɛnɛ amɛ jooi, amɛ lalai, amɛ fɛoyelii kɛ ŋɔɔmɔyeli hu. Áka mɛi komɛi aahu kɛyashɛ he ni amɛkɛ amɛhe ewo hiɛtserɛjiemɔ mli kwraa yɛ be mli ni amɛkɛɔ akɛ amɛkã he amɛmiija Yehowa. Kɛ esa akɛ akã Kristofonyo ko hiɛ yɛ nɔ fɔŋ feemɔ ko hewɔ lɛ, bei pii lɛ anaa emumɔŋ gbɔjɔmɔ lɛ jɛɛhe yɛ dãa ni wa numɔ, joo, kɛ hiɛtserɛjiemɔ ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli yɛ gbɛ ko ni bɛŋkɛɔ wɔŋjamɔ nɔ. (2 Mose 32:5, 6, 17, 18) Hiɛtserɛjiemɔi komɛi hi ni amɛŋɔɔ hu. Kɛlɛ, je lɛŋ lalai, joo, sinii, kɛ video nɔ nibii tsuɔ heloo ni ekpɔtɔ lɛ akɔnɔi ahe nii.
5 Anɔkwa Kristofoi eŋmɛɛɛ amɛhe amɛhaaa amagai ajamɔ. (2 Korintobii 6:16; 1 Yohane 5:21) Eba akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aaakwɛ jogbaŋŋ koni nakai hiɛtserɛjiemɔ ni tamɔ wɔŋjamɔ akaka wɔ he, koni nibii ni ehiii ni jɛɔ je lɛŋ ŋɔɔmɔyeli ni akɛ he woɔ mli vii lɛ mli baa lɛ akaha wɔmiina nɔ̃. Kɛ wɔŋmɛɛ wɔhe wɔha je lɛŋ nibii ni naa mɛi anɔ hewalɛ lɛ, akɔnɔi kɛ subaŋi ni yeɔ awui baanyɛ aka jwɛŋmɔ lɛ kɛ tsui lɛ mli yɛ gbɛ ni anaaa nɔ. Kɛ ajajeee enɛɛmɛi lɛ, nɔ ni baajɛ mli aba yɛ naagbee ji Satan gbɛjianɔtoo lɛ mli ni ‘wɔhiɛ aaakpata yɛ.’
6. Mɛɛ nii ni ja ni yɔɔ shiŋŋ esa akɛ wɔfee yɛ hiɛtserɛjiemɔ he?
6 Taakɛ Mose ji yɛ be mli ni afee shika tsinabi amaga lɛ, nɔ ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛɔ ji akɛ: “Namɔ yɔɔ Yehowa gbɛfaŋ? Mɔ lɛ aba miŋɔɔ!” Nifeemɔ ni ja ni wɔɔtsu he nii koni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔdamɔ shi shiŋŋ kɛha anɔkwa jamɔ lɛ baanyɛ ahere mɔ yiwala. Mose weku, ni ji Levi akutso lɛ fee nii amrɔ nɔŋŋ ni amɛkɛjie subaŋi gbohii ni baa mɔ shi lɛ kɛtee. (Mateo 24:45-47; 2 Mose 32:26-28) No hewɔ lɛ, taomɔ hiɛtserɛjiemɔ ni ohalaa lɛ mli jogbaŋŋ, lalai, video, kɛ nibii ni tamɔ nakai. Kɛ efite yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, daamɔ shi oha Yehowa. Tsɔ ohe ni okɛfɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ yɛ sɔlemɔ mli lɛ nɔ ofee tsakemɔi yɛ hiɛtserɛjiemɔ kɛ lalai ni ohalaa lɛ mli, ni okpata nibii ni yeɔ awui yɛ mumɔŋ lɛ ahiɛ, taakɛ Mose kpata shika tsinabi lɛ hiɛ lɛ.—2 Mose 32:20; 5 Mose 9:21.
7. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔbu okadi tsui lɛ he?
7 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsi tsui lɛ ni dɔɔ ŋkanale lɛ naa? Kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ kɛ mɔdɛŋbɔɔ kɛ emli anɔkwale lɛ ni wɔɔha ebote wɔjwɛŋmɔi kɛ tsuii amli tɔ̃ŋŋ lɛ nɔ. (Romabii 12:1, 2) Shi, esa akɛ wɔya Kristofoi akpeei daa. (Hebribii 10:24, 25) Ni wɔɔya kpeei kɛkɛ yɛ gbɛ ni kanyamɔ ko bɛ mli nɔ lɛ tamɔ nɔ ni aapɛnte he ko ni edɔ ŋkanale nɔ. Enɛ baakpɛ fioo yɛ be ko mli, shi etsuuu naagba ni yɔɔ shishi lɛ he nii. Yɛ no najiaŋ lɛ, kɛtsɔ wɔhe ni wɔtsɔɔ hiɛ wɔsaa, sane nɔjwɛŋmɔ, kɛ wɔhe ni wɔkɛaawo kpeei amli kɛ ekãa nɔ lɛ, wɔɔnyɛ wɔkɛ ekãa ajie nibii ni dɔɔ ŋkanale ni baanyɛ alilaa shi yɛ wɔ okadi tsui lɛ teemɔ he lɛ. Enɛ baaye abua wɔ ni wɔkɛ wɔhe akpɛtɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he, ni ebaawo wɔ hewalɛ ni wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ wɔ hemɔkɛyeli he kaai lɛ amli ni ‘wɔye emuu yɛ nibii fɛɛ mli.’—Yakobo 1:3, 4; Abɛi 15:28.
Ajwamaŋbɔɔ He Kɔkɔbɔɔ
8-10. (a) Mɛɛ kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔ nɔ awie he yɛ 1 Korintobii 10:8 lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ ni akɛ Yesu wiemɔi ni anaa yɛ Mateo 5:27, 28 lɛ atsu nii ni sɛɛnamɔ aba he?
8 Awoɔ wɔ ŋaa yɛ Paulo nɔkwɛmɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli akɛ: “Ni wɔsaa wɔkabɔ ajwamaŋ, tamɔ bɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi bɔ, ni gbi kome nɔ lɛ, mɛi akpei nyɔŋmai-enyɔ-kɛ-etɛ nyɔnyɔi lɛ.”a (1 Korintobii 10:8) Bɔfo lɛ miiwie be mli ni Israelbii lɛ kula shi amɛha apasa nyɔŋmɔi ni amɛkɛ “Moab biyei lɛ bɔi ajwamaŋbɔɔ” lɛ he. (4 Mose 25:1-9) Bɔlɛnamɔ jeŋba shara gbeɔ mɔ! Ni aaaŋmɛ gbɛ ni jeŋba shara he susumɔi kɛ akɔnɔi aaaya nɔ ni atsiii naa lɛ tamɔ ni aaaŋmɛ gbɛ ni tsui lɛ adɔ “ŋkanale.” Yesu jaje akɛ: “Nyɛnu akɛ akɛɛ . . . : “Kaafite gbala!’ Shi mi lɛ, miikɛɛ nyɛ akɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbala momo yɛ etsui mli.”—Mateo 5:27, 28.
9 Nɔ ni yeɔ ‘yoo ni akwɛɔ lɛ ni ehe feɔ mɔ akɔnɔ’ lɛ he odase ji nɔ ni jɛ ŋwɛibɔfoi toigbolɔi lɛ ajwɛŋmɔ ni efite ni tsɔ Noa Nu Afua lɛ hiɛ lɛ mli kɛba lɛ. (1 Mose 6:1, 2) Kaimɔ hu akɛ, nibii ni ma Maŋtsɛ David shihilɛ mli nibii ni ye lɛ awui waa lɛ ateŋ ekome naa la jɛ yoo ni etee nɔ ekwɛ lɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ. (2 Samuel 11:1-4) Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, Hiob, nuu jalɔ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ‘kɛ ehiŋmɛi kpaŋ koni ekakwɛ obalayoo ko,’ koni ekwa jeŋba shara ni ejie ehe kpo akɛ emuuyeli mlihiɛlɔ. (Hiob 31:1-3, 6-11) Abaanyɛ akɛ hiŋmɛii lɛ ato tsui lɛ samfɛji ahe. Ni tsui gbonyo lɛ mli nibii fɔji pii faa kpo kɛjɛɔ mli.—Marko 7:20-23.
10 Kɛ wɔkɛ Yesu wiemɔi lɛ tsu nii lɛ, wɔŋmɛŋ gbɛ koni susumɔi ni ejaaa ahi shi, kɛtsɔ mɛi ni ejie amɛhe yayai lɛ ahe mfonirii akwɛmɔ loo susumɔi ni ejaaa ni wɔɔna yɛ naanyo Kristofonyo, naanyo nitsulɔ, loo mɔ kroko he lɛ nɔ. Ajieee ŋkanale kɛjɛɛɛ dade he kɛtsɔ nɔ ni dɔɔ ŋkanale lɛ tsuumɔ nɔ kɛkɛ. No hewɔ lɛ, kaabu jeŋba shara he susumɔi kɛ sui ni ooojie kɛaajɛ ojwɛŋmɔ mli lɛ akɛ nibii ni he ehiaaa tsɔ. Tsɔ nifeemɔi ni hewalɛ yɔɔ mli nɔ ojie jeŋba shara he nibii ni obɛŋkɛɔ lɛ kɛjɛ ohe. (Okɛto Mateo 5:29, 30 he.) Paulo bɔ nanemɛi heyelilɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “No hewɔ lɛ, nyɛgbea nyɛhe nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ: ajwamaŋbɔɔ, nyaŋemɔ nitsumɔ, mlila, akɔnɔ fɔŋ, kɛ hiɛjoomɔ ni ji wɔŋjamɔ lɛ. Nii ahewɔ ni Nyɔŋmɔ mlifu baa toigbele bii lɛ anɔ lɛ.” Hɛɛ, nibii ni tamɔ bɔlɛnamɔ jeŋba shara hewɔ ni “Nyɔŋmɔ mlifu baa,” akɛ eloomɔ kpojiemɔ lɛ. No hewɔ lɛ esa akɛ ‘wɔgbe’ wɔ gbɔmɔtso lɛ he nibii ni kɔɔ enɛɛmɛi ahe lɛ.—Kolosebii 3:5, 6.
Kɔkɔ ni Abɔɔ Ashiɔ Atuatsemɔ Wiemɔi
11, 12. (a) Mɛɛ kɔkɔbɔɔ akɛha yɛ 1 Korintobii 10:9, ni mɛni ni ba he awie yɛ jɛmɛ lɛ? (b) Esa akɛ Paulo kɔkɔbɔɔ lɛ asa wɔhe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
11 Paulo bɔ kɔkɔ kɛtsa nɔ akɛ: “Ni asaŋ wɔkaka Nuntsɔ [Yehowa, NW] tamɔ bɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi ka lɛ, ni onufui bakpata amɛhiɛ lɛ.” (1 Korintobii 10:9) Beni amɛnyiɛ ŋa lɛ nɔ yɛ he ni bɛŋkɛ Edom husui lɛ anaa lɛ, Israelbii lɛ “wiewie amɛshi Nyɔŋmɔ kɛ Mose akɛ: ‘Mɛɛba po nyɛjie wɔ kɛjɛ Mizraim, ni wɔbagboi yɛ ŋa nɛɛ nɔ? Ejaakɛ aboloo ko bɛ ni nu hu bɛ, ni niyenii gbonyo nɛɛ eje wɔ tsine,’ ” ni ji mana ni akɛha yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ. (4 Mose 21:4, 5) Bo lɛ susumɔ he okwɛ! Nakai Israelbii lɛ “wiewie amɛshi Nyɔŋmɔ,” ni amɛtsɛ gbɛjianɔtoi nɛɛ akɛ niyenii gbonyo!
12 Israelbii lɛ kɛ amɛ huhuuhu wiemɔi lɛ miika Yehowa tsuishiŋmɛɛ amɛkwɛ. Atsiii toigbalamɔ naa, ejaakɛ Yehowa tsu onufui ni naa jaraa kɛba amɛteŋ, ni amɛteŋ mɛi pii gboi yɛ onufui ni kɔmɔ amɛ lɛ hewɔ. Beni gbɔmɛi lɛ tsake amɛtsui, ni Mose kpa fai eha amɛ lɛ sɛɛ lɛ, haomɔ lɛ sɛɛ fo. (4 Mose 21:6-9) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ nɛkɛ sane nɛɛ afee kɔkɔbɔɔ nɔ̃ kɛha wɔ, koni wɔkajie atuatsemɔ, kɛ huhuuhu wiemɔ mumɔ kpo, titri lɛ, wɔshi Nyɔŋmɔ kɛ eteokrase gbɛjianɔtoi.
Huhuuhu Wiemɔ He Kɔkɔbɔɔ
13. Mɛni 1 Korintobii 10:10 bɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ he lɛ, ni mɛɛ atuatsemɔ yɔɔ Paulo jwɛŋmɔ mli lɛ?
13 Beni etsiɔ enaagbee nɔkwɛmɔ nɔ ni kɔɔ Israelbii lɛ ahe yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ tã lɛ, Paulo ŋma akɛ: “Ni nyɛsaa nyɛkawiea huhuuhu, tamɔ bɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi hu wie huhuuhu ni fitelɔ lɛ bakpata amɛhiɛ lɛ.” (1 Korintobii 10:10) Atuatsemɔ je shishi beni Kora, Datan, Abiram, kɛ amɛhefatalɔi lɛ efeee nii yɛ teokrase gbɛ nɔ, ni amɛtswa hegbɛ ni Mose kɛ Aaron yɔɔ lɛ mpoa lɛ. (4 Mose 16:1-3) Beni akpata atuatselɔi lɛ ahiɛ lɛ sɛɛ lɛ, Israelbii lɛ je shishi amɛwie huhuuhu. Ejaakɛ amɛsusu akɛ atuatselɔi lɛ ahiɛkpatamɔ lɛ ejaaa gbɛ. 4 Mose 16:41 kɛɔ akɛ: “Ni jetsɛrenɔ lɛ Israelbii lɛ asafo muu lɛ fɛɛ saa wie huhuuhu amɛshi Mose kɛ Aaron amɛkɛɛ: ‘Nyɛgbe Yehowa maŋ lɛ.’ ” Yɛ bɔ ni amɛtao tɔmɔ yɛ gbɛ ni atsɔ nɔ atsu jalɛ saneyeli he nii yɛ nakai be lɛ mli aha lɛ he hewɔ lɛ, Israelbii 14,700 gboi yɛ gbele hela ko ni Nyɔŋmɔ tsu kɛba amɛnɔ lɛ mli.—4 Mose 17:14.
14, 15. (a) Mɛni ji ‘hii ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei’, ni amɛju shi amɛbabote asafo lɛ mli lɛ ahe eshai lɛ ateŋ ekome? (b) Mɛni abaanyɛ akase kɛjɛ sane ni kɔɔ Kora he lɛ mli?
14 Yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, ‘gbɔmɛi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei’ ni ju shi babote Kristofoi asafo lɛ mli lɛ jie amɛhe kpo akɛ apasa tsɔɔlɔi kɛ agbɛnɛ huhuuhu wielɔi. Nɛkɛ hii nɛɛ “gbeɔ nɔyeli he guɔ, ni amɛwieɔ gbɔmɛi agboi,” hii ni afɔ amɛ mu ni akɛ asafo lɛ mumɔŋ nɔkwɛmɔ ewo amɛdɛŋ lɛ “ahe wiemɔi fɔji.” Kaselɔ Yuda kɛɛ yɛ hemɔkɛyeli kwalɔi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei nɛɛ ahe hu akɛ: “Mɛnɛɛmɛi ji huhuuhu wielɔi kɛ krɔlɔi ni nɔ̃ esaaa amɛhiɛ, ni nyiɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi fɔji anaa.” (Yuda 3, 4, 8, 16) Ŋmɛnɛ, aŋkroaŋkroi komɛi batsɔmɔɔ huhuuhu wielɔi, ejaakɛ amɛŋmɛɔ gbɛ ni mumɔŋ ŋkanale su teɔ shi yɛ amɛtsui mli. Bei pii lɛ, amɛgbalaa amɛjwɛŋmɔ kɛyaa emuu ni mɛi ni yɔɔ nɔkwɛmɔ gbɛhei yɛ asafo lɛ mli lɛ yeee lɛ anɔ, ni amɛjeɔ shishi amɛwieɔ huhuuhu amɛshiɔ amɛ. Amɛ huhuuhu wiemɔ kɛ bɔ ni amɛkrɔɔ lɛ mli baanyɛ akpã kɛya wiemɔ ni amɛaawie amɛshi woji ni ‘tsulɔ anɔkwafo’ lɛ efee lɛ po nɔ.
15 Eja gbɛ akɛ aaabi Ŋmalɛi amli saji yɛ anɔkwayeli mli. Shi kɛji akɛ wɔɔná su fɔŋ ni jieɔ ehe kpo yɛ sanegbaai ni wieɔ shiɔ nii, ni yaa nɔ yɛ nanemɛi ni bɛŋkɛ amɛhe kpaakpa lɛ ateŋ hu? Ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔɔbi wɔhe akɛ, ‘Mɛni baanyɛ ajɛ enɛ mli aba? Ani efeŋ nɔ ni hi jogbaŋŋ moŋ akɛ wɔɔkpa huhuuhu wiemɔ ni wɔkɛ heshibaa asɔle wɔbi nilee?’ (Yakobo 1:5-8; Yuda 17-21) Ekolɛ Kora kɛ esɛɛfilɔi lɛ, ni tse atua amɛshi hegbɛ ni Mose kɛ Aaron yɔɔ lɛ, yɛ nɔmimaa waa akɛ amɛsusumɔ lɛ ja aahu akɛ ehaaa amɛpɛi yiŋtoo ni amɛkɛfeɔ nakai lɛ mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛ sane lɛ ejaaa kwraa. Nakai Israelbii ni wie huhuuhu yɛ Kora kɛ atuatselɔi krokomɛi lɛ ahiɛkpatamɔ he lɛ hu ji. Kwɛ bɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔha nɛkɛ nɔkwɛmɔ nii nɛɛ aaakanya wɔ ni wɔpɛi wɔ yiŋtoi amli, ni wɔjie huhuuhu wiemɔi loo mɛi anɔ ni wɔɔkrɔ, ni wɔŋmɛ gbɛ ni Yehowa atsuu wɔhe!—Lala 17:1-3.
Kasemɔ Nii, ni Oná Jɔɔmɔi lɛ Amli Ŋɔɔmɔ
16. Mɛni ji sane titri ni yɔɔ kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ 1 Korintobii 10:11, 12 lɛ mli?
16 Paulo kɛ kɔkɔbɔɔ shɛɛ saji ni ekɛha yɛ ŋwɛi kudɔmɔ shishi lɛ ba naagbee kɛ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ: “Shi afee amɛ enɛɛmɛi fɛɛ, ni akɛto okadi aha wɔ, ni aŋma ni aŋɔ-bɔ wɔ kɔkɔ, wɔ mɛi ni je lɛ naagbeei lɛ enina wɔ lɛ; bɔni afee ni mɔ ni susuɔ akɛ edamɔ shi lɛ akwɛ ehe ni ahi koni ekagbee shi.” (1 Korintobii 10:11, 12) Wɔkaŋɔ shidaamɔ ni wɔyɔɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ akɛ nɔ ko ni he ehiaaa.
17. Kɛ wɔnu henumɔ ko ni ejaaa he yɛ wɔtsui mli lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?
17 Akɛni dade nyɛɔ edɔɔ ŋkanale hewɔ lɛ, nakai nɔŋŋ wɔ mɛi ni ji eshafeelɔ Adam seshibii lɛ hu ena su ni dɔɔ kɛyaa efɔŋ feemɔ he. (1 Mose 8:21; Romabii 5:12) No hewɔ lɛ, kɛ wɔnu henumɔ ko ni ejaaa he yɛ wɔtsui mli lɛ, wɔnijiaŋ akaje wui. Shi moŋ, nyɛhaa wɔtsũa he nii amrɔ nɔŋŋ. Kɛ dade kã he ni yɔɔ frɔ̃nɔ̃ɔ loo ekã nibii ni kpeɔ nii ateŋ lɛ, edɔɔ ŋkanale oyayaayai. Ehe miihia ni wɔkwa Satan je lɛŋ “kɔɔyɔɔ” lɛ, kɛ ehiɛtserɛjiemɔ ni ehiii lɛ, ejeŋba shara ni egbɛ eshwa lɛ, kɛ jwɛŋmɔ ni edɔ kɛtee nibii ni ejaaa he lɛ.—Efesobii 2:1, 2.
18. Mɛni Yehowa efee yɛ adesai asubaŋi ni ejaaa lɛ ahe?
18 Yehowa kɛ nɔ ni adesai baatsɔ nɔ ni amɛkɛtsi sui gbohii ni wɔna kɛjɛ fɔmɔ mli lɛ anaa lɛ eha. Ekɛ e-Bi koome lɛ ha, koni mɛi ni heɔ enɔ yeɔ lɛ ana naanɔ wala. (Yohane 3:16) Kɛ wɔnyiɛ Yesu nanemaa hei asɛɛ kpaakpa, ni wɔjie su kɛ baŋ ni tamɔ Kristo nɔ̃ lɛ kpo lɛ, wɔbaatsɔ jɔɔmɔ wɔha mɛi krokomɛi. (1 Petro 2:21) Jeee loomɔi anɔ hu wɔnine baashɛ, shi ŋwɛi jɔɔmɔi.
19. Te wɔɔfee tɛŋŋ ni Ŋmalɛi amli nɔkwɛmɔ nii ahe susumɔ he aba sɛɛnamɔ aha wɔ?
19 Eyɛ mli akɛ ŋmɛnɛ wɔnyɛɔ wɔtɔ̃ɔ taakɛ blema Israelbii lɛ ji lɛ moŋ, shi wɔyɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni aŋma afɔ shi lɛ fɛɛ ni baakudɔ wɔ. Wɔjɛɔ ebaafai lɛ amli wɔkaseɔ bɔ ni Yehowa kɛ adesai ye ha, kɛ esui ni jeɔ kpo yɛ Yesu, ‘Nyɔŋmɔ anunyam lɛ kpɛmɔ kɛ E-su lɛ henɔ̃’ lɛ mli lɛ he nii. (Hebribii 1:1-3; Yohane 14:9, 10) Wɔbaanyɛ wɔtsɔ sɔlemɔ kɛ Ŋmalɛi lɛ akasemɔ kɛ mɔdɛŋbɔɔ nɔ wɔna “Kristo jwɛŋmɔ.” (1 Korintobii 2:16) Kɛ wɔkɛ wɔ hemɔkɛyeli he kaai kɛ tsɔnei kpe lɛ, wɔbaanyɛ wɔna blema Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔ nii lɛ ahe susumɔ he sɛɛ, ni titri lɛ, Yesu Kristo nɔkwɛmɔ nɔ ni nɔ bɛ lɛ. Kɛ wɔfee nakai lɛ, ŋwɛi loomɔi baŋ wɔ nɔ. Shi moŋ, wɔbaana Yehowa duromɔ mli ŋɔɔmɔ ŋmɛnɛ kɛ ejɔɔmɔi kɛbaaya naanɔ.
[Shishigbɛ niŋmaa]
Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ni wɔkɛ Paulo ŋaawoo akɛ wɔkatsɔmɔ wɔŋjalɔi lɛ atsu nii?
◻ Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee ni wɔbo bɔfo lɛ kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ ajwamaŋbɔɔ he lɛ toi?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwa huhuuhu wiemɔi kɛ wiemɔ kɛ shimɔ lɛ?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔnine ashɛ ŋwɛi jɔɔmɔi anɔ, shi jeee loomɔi?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Kɛ wɔmiisumɔ ŋwɛi jɔɔmɔ lɛ, esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ wɔŋjamɔ he
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 20]
Taakɛ bɔ ni ehe hiaa ni ajie ŋkanale lɛ, nyɛhaa wɔfea nii ni ja ni yɔɔ shiŋŋ ni wɔkɛjie akɔnɔi ni ejaaa kɛjɛa wɔtsuii amli