‘Nyɛfea Krɔŋkrɔŋ Ejaakɛ Mɔ Krɔŋkrɔŋ Ji Mi’
“Nyɛfea krɔŋkrɔŋ, ejaakɛ mi, Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ krɔŋkrɔŋ ji mi.”—3 MOSE 19:2.
1. Namɛi ji mɛi komɛi ni je lɛŋ bii buɔ amɛ akɛ amɛyɛ krɔŋkrɔŋ?
JE LƐŊ jamɔi wuji lɛ amli babaoo yɛ mɛi ni amɛbuɔ amɛ akɛ amɛyɛ krɔŋkrɔŋ. Bei pii lɛ abuɔ Mother Teresa ni ale lɛ waa yɛ India lɛ akɛ mɔ krɔŋkrɔŋ, yɛ bɔ ni ejɔɔ ehe nɔ kwraa eha ohiafoi lɛ hewɔ. Atsɛɔ paapa lɛ akɛ “Tsɛ Krɔŋkrɔŋ.” Katolikbii komɛi buɔ José María Escrivá, mɔ ni to ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Katolik kuu, Opus Dei shishi lɛ akɛ eji “krɔŋkrɔŋ feemɔ he nɔkwɛmɔ nɔ.” Hindu jamɔ hu yɛ e-swamii, loo mɛi krɔŋkrɔŋi. Akɛ woo hã Gandhi akɛ mɔ krɔŋkrɔŋ. Buddha jamɔ yɛ e-mɔ kome shihilɔi krɔŋkrɔŋi, ni Islam hu yɛ egbalɔ krɔŋkrɔŋ. Shi mɛni tuuŋtu krɔŋkrɔŋ ni aaafee lɛ tsɔɔ?
2, 3. (a) Mɛni wiemɔi “krɔŋkrɔŋ” kɛ “krɔŋkrɔŋ feemɔ” tsɔɔ? (b) Mɛni ji sanebimɔi komɛi ni ehe hiaa ni aha hetoo?
2 Atsɔɔ wiemɔ “krɔŋkrɔŋ” shishi akɛ “1. . . . nɔ ni kɔɔ ŋwɛi hewalɛ he; nɔ ni yɔɔ krɔŋŋ. 2. Nɔ ni abuɔ lɛ kɛ woo, loo esa jamɔ kɛ woo . . . 3. Ni aaahi shi yɛ jeŋba, jamɔ loo mumɔŋ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ veveeve loo enɔ kwɔ naa . . . 4. Nɔ ni atsɔɔ loo akɛma afã kɛha jamɔ yiŋtoo ko.” Yɛ Biblia shishinumɔ naa lɛ, krɔŋkrɔŋ feemɔ tsɔɔ “jamɔ mli falefale feemɔ loo hetsemɔ; krɔŋŋ feemɔ.” Taakɛ wolo ni ataoɔ Biblia mli saji yɛ mli, Insight on the Scriptures lɛ tsɔɔ lɛ, “shishijee Hebri [wiemɔ] qoʹdhesh lɛ hiɛ shishinumɔ ni tsɔɔ he ni atse, he ni atuu kwraa, loo hetsemɔ kɛha Nyɔŋmɔ, . . . shihilɛ ni tsɔɔ he ni akɛha kwraa kɛha Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ.”a
3 Akɛ famɔ ha Israel maŋ lɛ akɛ amɛfee krɔŋkrɔŋ. Nyɔŋmɔ Mla lɛ jaje akɛ: “Mi ji Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, hewɔ lɛ nyɛfea nyɛhe krɔŋkrɔŋ, koni nyɛhi krɔŋkrɔŋ, ejaakɛ krɔŋkrɔŋ ji mi.” Namɔ ji krɔŋkrɔŋ feemɔ Jɛɛhe? Te Israelbii ni yeee emuu lɛ aaafee tɛŋŋ amɛfee krɔŋkrɔŋ? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase ŋmɛnɛ yɛ famɔ ni Yehowa fãa wɔ ni wɔfee krɔŋkrɔŋ lɛ mli?—3 Mose 11:44.
Tsakpaa ni Israel kɛ Krɔŋkrɔŋ Feemɔ Jɛɛhe lɛ Ná
4. Afee Yehowa krɔŋkrɔŋ feemɔ lɛ he mfoniri yɛ Israel yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
4 Esa akɛ abu nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ jamɔ ni Israel kɛhaa Yehowa Nyɔŋmɔ he lɛ akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ, ni ahiɛ lɛ nakai hu. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yehowa diɛŋtsɛ ji krɔŋkrɔŋ feemɔ shishijee kɛ ejɛɛhe. Bɔ ni Mose wie kpee buu krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ atadei kɛ wulamɔ nii lɛ asaamɔ-kɛ-too he eha lɛ baa naagbee kɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ: “Ni amɛkɛ shika ŋmiiŋmi fee fai krɔŋkrɔŋ lɛ hiɛtamɔ nii lɛ, ni amɛŋma yɛ nɔ tamɔ wolo naasɔomɔ nɔ̃ nɔ niŋmaa akɛ: ‘Krɔŋkrɔŋ ha Yehowa.’ ” Akɛ nɛkɛ hiɛtamɔ nii ni kpɛlɛɔ, ni akɛ shika ŋmiiŋmi fee nɛɛ kpɛtɛɔ osɔfonukpa lɛ fai lɛ hiɛ, ni etsɔɔ akɛ atuu lɛ ama afã kɛha sɔɔmɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ. Beni amɛnaa ni okadi ni aŋma nɛɛ kpɛlɛɔ yɛ hulu la lɛ mli lɛ, ekaiɔ Israelbii lɛ daa yɛ bɔ ni Yehowa yɔɔ krɔŋkrɔŋ ha lɛ he.—2 Mose 28:36; 29:6; 39:30.
5. Te aaafee tɛŋŋ abu Israelbii ni yeee emuu lɛ akɛ amɛyɛ krɔŋkrɔŋ?
5 Shi mɛɛ gbɛ nɔ Israelbii lɛ aaatsɔ amɛfee krɔŋkrɔŋ? Kɛtsɔ amɛkɛ Yehowa teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa kɛ jamɔ krɔŋŋ ni amɛkɛaaha lɛ lɛ pɛ nɔ. Esa akɛ amɛna “Mɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ” he nilee ni ja pɛpɛɛpɛ, bɔni afee ni amɛja lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ feemɔ mli, yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ hetsemɔ mli. (Abɛi 2:1-6; 9:10) No hewɔ lɛ esa akɛ Israelbii lɛ aja Nyɔŋmɔ kɛ henumɔ ni yɔɔ krɔŋŋ kɛ tsui krɔŋŋ. Osato jamɔ fɛɛ jamɔ baafee nɔ ni Yehowa nyaŋeɔ.—Abɛi 21:27.
Nɔ Hewɔ ni Yehowa Kpoo Israel
6. Te Yudafoi ni hi Maleaki gbii lɛ amli lɛ bu Yehowa okpɔlɔ lɛ amɛha tɛŋŋ?
6 Afee enɛ he mfoniri faŋŋ beni Israelbii lɛ kɛ afɔleshaa nibii ni ehiii, ni kpa yɔɔ amɛhe, baa sɔlemɔwe lɛ yɛ mligbigblimɔ mli lɛ. Yehowa tsɔ egbalɔ Maleaki nɔ ekpoo amɛ afɔleshaai ni ehiii nɛɛ, akɛ: “ ‘Minaaa nyɛhe tsui,’ Yehowa Zebaot kɛɛ, ‘ni nyɛdɛŋ nikeenii hu minaaa he miishɛɛ.’ . . . ‘Shi nyɛ lɛ nyɛbuleɔ [mi], akɛni nyɛkɛɔ akɛ: “Abule Yehowa okpɔlɔ lɛ, ni enibaanii hu, ni ji eniyenii lɛ, he guɔ egbo!” lɛ. Ni nyɛkɛɔ akɛ: “Naa, mɛɛ haomɔ nɛ!” ni nyɛgbeɔ he guɔ,’ Yehowa Zebaot kɛɛ, ‘ni nyɛkɛ juu nii kɛ akpake kɛ helatsɛ baa, ni nyɛkɛbahaa akɛ nikeenii; aso mahe enɛ kɛ miishɛɛ yɛ nyɛdɛŋ lo?’ Yehowa kɛɛ.”—Maleaki 1:10, 12, 13.
7. Mɛɛ nifeemɔi ni he tseee Yudafoi lɛ kɛ amɛhe wo mli yɛ afii ohai enumɔ D.Ŋ.B. mli?
7 Nyɔŋmɔ kɛ Maleaki tsu nii ni ekɛkpoo Yudafoi lɛ amale nifeemɔi lɛ, ekolɛ yɛ afii ohai enumɔ D.Ŋ.B. No mli lɛ osɔfoi lɛ miifee nɔkwɛmɔ nɔ fɔŋ, ni amɛ jeŋba bɛ krɔŋkrɔŋ kwraa. Gbɔmɛi lɛ yanyiɛ hiɛnyiɛlɔi nɛɛ asɛɛ, ni amɛkɛ amɛhe kpɛtɛɛɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ jeŋba he mlai ahe dɔŋŋ, aahu po akɛ amɛshwie amɛŋamɛi lɛ, ekolɛ, koni amɛŋɔ obalayei wɔŋjalɔi akɛ amɛŋamɛi. Maleaki ŋma akɛ: “ ‘Yehowa efee odasefonyo yɛ okɛ obalahiiaŋ ŋa lɛ teŋ, mɔ ni oyeɔ lɛ kutumpɔo,b tsɛ lɛ ji ohefatalɔ kɛ okpaŋmɔ ŋa lɛ. . . . No hewɔ lɛ nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia yɛ nyɛ mumɔ lɛ hewɔ, ni okaye obalahiiaŋ ŋa lɛ kutumpɔo! Miinyɛ ŋa shwiemɔ,’ Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ kɛɛ.”—Maleaki 2:14-16.
8. Te ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ susumɔ ni ayɔɔ yɛ gbalamlitsemɔ he lɛ esa mɛi komɛi ahe yɛ Kristofoi asafo lɛ mli eha tɛŋŋ?
8 Gbalamlitsemɔ efa babaoo yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ, yɛ maji babaoo ni gbalamlitsemɔ waaa yɛ mli lɛ amli. Enɛ esa Kristofoi asafo lɛ po he. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaatao onukpai lɛ ayelikɛbuamɔ ni amɛkɛye gbɛtsii nii anɔ kunim ni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛha amɛ gbalashihilɛ lɛ aye omanye lɛ, mɛi komɛi kɛ oyaiyeli tseɔ gbala lɛ mli. Bei pii lɛ, gbekɛbii lɛ naa nɔ̃ babaoo yɛ henumɔŋ.—Mateo 19:8, 9.
9, 10. Te esa akɛ wɔsusu jamɔ ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ he wɔha tɛŋŋ?
9 Taakɛ wɔna kɛtsɔ hiɛ lɛ, yɛ mumɔŋ shihilɛ fɔŋ ni hi shi yɛ Maleaki gbii lɛ amli lɛ hewɔ lɛ, Yehowa kɛ wiemɔ ni mli kã shi faŋŋ bu Yuda hiɛaŋhiɛaŋ jamɔ lɛ fɔ, ni etsɔɔ akɛ ebaakpɛlɛ jamɔ krɔŋŋ pɛ nɔ. Ani esaaa ni enɛ haa wɔsusuɔ bɔ ni jamɔ ni wɔkɛhaa Yehowa Nyɔŋmɔ, jeŋ muu fɛɛ Nuntsɔ Maŋtsɛ, kɛ anɔkwa krɔŋkrɔŋ feemɔ Jɛɛhe lɛ yɔɔ ha lɛ he? Ani wɔkɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ miiha Nyɔŋmɔ lɛlɛŋ? Ani wɔhiɔ mumɔŋ shihilɛ ni he tse mli?
10 Enɛ etsɔɔɔ akɛ aabi ni wɔye emuu, ní wɔnyɛŋ kɔkɔɔkɔ lɛ, aloo ni wɔkɛ wɔhe ato mɛi krokomɛi ahe. Shi moŋ etsɔɔ akɛ esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo kɛ jamɔ ni jɛ emɔdɛŋbɔɔ fɛɛ mli aha Nyɔŋmɔ, yɛ bɔ ni eshihilɛ ji lɛ naa. Enɛ kɔɔ bɔ ni wɔ jamɔ lɛ hilɛ yɔɔ ha lɛ he. Esa akɛ wɔ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ afee nɔ ni jɛ wɔ mɔdɛŋbɔɔ fɛɛ mli—sɔɔmɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ atsuɔ enɛ?—Luka 16:10; Galatabii 6:3, 4.
Tsuii ni Yɔɔ Krɔŋŋ kɛ Jamɔ Krɔŋŋ Baa
11, 12. Nɛgbɛ jeŋba ni he tseee jeɔ shishi kɛjɛɔ?
11 Yesu tsɔɔ faŋŋ akɛ nɔ ni yɔɔ tsui lɛ mli lɛ baaje kpo faŋŋ kɛtsɔ nɔ ni mɔ lɛ kɛɔ kɛ nɔ ni efeɔ nɔ. Yesu kɛɛ Farisifoi ni buɔ amɛhe jalɔi, shi kɛlɛ amɛjeee mɛi ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ akɛ: “Nyɛ shinɔi ashwiei! Te aaafee tɛŋŋ ni nyɛ mɛi ni nyɛji mɛi fɔji lɛ, ni nyɛaanyɛ ekpakpa nyɛwieŋ? Ejaakɛ nɔ ni eyi tsui obɔ kɛteke nɔ lɛ, no nɔŋŋ naabu wieɔ.” Sɛɛ mli lɛ, etsɔɔ akɛ nifeemɔi fɔji jɛɔ susumɔi fɔji amli yɛ tsui lɛ, loo mligbɛ gbɔmɔ lɛ mli. Ekɛɛ: “Nii ni jɛɔ daaŋ jeɔ kpo lɛ, tsui mli jɛɔ, ni nomɛi buleɔ mɔ lɛ. Ejaakɛ tsui mli ni susumɔi fɔji, gbɔmɔgbee, gbalafitemɔ, ajwamaŋbɔɔi, juui, amale odaseyelii kɛ musubɔɔi jɛɔ. Enɛɛmɛi ji nii ni buleɔ gbɔmɔ.”—Mateo 12:34; 15:18-20.
12 Enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ shishi akɛ nifeemɔi ni he tseee lɛ jeee nɔ ni baa kɛkɛ loo ebɛ nɔdaamɔ nɔ kɛtsɔ hiɛ. Amɛjɛɔ susumɔi ni buleɔ mɔ, ni etee amɛhe yɛ tsui lɛ mli lɛ amli kɛbaa—teemɔŋ akɔnɔi kɛ ekolɛ yaka yiŋsusumɔi. No hewɔ ni Yesu nyɛ ewie akɛ: “Nyɛnu akɛ akɛɛ blemabii lɛ akɛ: ‘Kaafite gbala!’ Shi mi lɛ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbala momo yɛ etsui mli.” Yɛ wiemɔ kroko mli lɛ, ajwamaŋbɔɔ kɛ gbalafitemɔ ehe shi yɛ tsui lɛ mli momo dani nifeemɔ ko baa. Kɛkɛ lɛ, kɛ ana hegbɛi ni sa yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, susumɔi ni he tseee lɛ batsɔɔ jeŋba ni he tseee. Ajwamaŋbɔɔ, gbalafitemɔ, nuu kɛ nuu loo yoo kɛ yoo bɔlɛnamɔ, juu, musubɔɔi, kɛ hemɔkɛyeli kwamɔ batsɔɔ nibii ni jɛɔ mli kɛbaa ni anaa faŋŋ lɛ ekomɛi.—Mateo 5:27, 28; Galatabii 5:19-21.
13. Mɛni ji nɔkwɛmɔ nii komɛi ni tsɔɔ bɔ ni susumɔi ni he tseee baanyɛ ekɛ mɔ aya nifeemɔi ni he tseee mli?
13 Abaanyɛ afee shihilɛ nɛɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ. Yɛ maji komɛi amli lɛ, asɔshwɛmɔ hei miifa oyayaayai, ni eeha mɛi miina hegbɛi babaoo akɛ amɛaashwɛ asɔ. Ekolɛ enɛ baaka mɔ ko koni ekɛ ehe awo nɔ ni tamɔ tsabaa nɛɛ mli ekwɛ, ni ekɛbɔ mɔdɛŋ ni ekɛna eshika gbɛfaŋ naagbai anaa tsabaa. Susumɔi ni lakaa mɔ baanyɛ atsɔ̃ nyɛmi ko yiŋ ni ekpoo loo egbɔjɔ e-Biblia shishitoo mlai amli.c Yɛ nɔkwɛmɔ nɔ kroko hu mli lɛ, bɔlɛnamɔ he mfonirii ni anaa yɛ TV, video, kɔmpiutai anɔ, loo woji amli lɛ, baanyɛ ekɛ Kristofonyo awo jeŋba ni he tseee mli. Nɔ ni he hiaa nɔŋŋ pɛ ji ni eŋmɛɛ emumɔŋ tawuu nii lɛ ahe, ni no lɛ beni ehiɛ aaaba ehe nɔ lɛ, egbee jeŋba shara mli. Shi yɛ shihilɛi pii amli lɛ, shanemɔ ni kɛ mɔ yaa esha mli nɛɛ jeɔ shishi yɛ jwɛŋmɔ lɛ mli. Hɛɛ, Yakobo wiemɔi nɛɛ baa mli, yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli: “Mɔ fɛɛ mɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekɔnɔ ni gbalaa lɛ ni lakaa lɛ lɛ kaa lɛ. No sɛɛ lɛ akɔnɔ lɛ, kɛ eŋɔ hɔ lɛ, efɔɔ esha.”—Yakobo 1:14, 15; Efesobii 6:11-18.
14. Mɛi komɛi etsake kɛjɛ amɛjeŋba ni he tseee lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
14 Miishɛɛ sane ji akɛ, Kristofoi pii ni feɔ esha yɛ gbɔjɔmɔ hewɔ lɛ jieɔ anɔkwa heshwamɔ kpo, ni onukpai lɛ nyɛɔ amɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ baa shidaamɔ kpakpa mli ekoŋŋ yɛ mumɔŋ. Yɛ naagbee lɛ, mɛi ni ashwieɔ amɛ akɛni amɛtsɔɔɔ heshwamɔ hewɔ lɛ po ateŋ mɛi pii ahiɛ baa amɛhe nɔ ni asaa aheɔ amɛ kɛbaa asafo lɛ mli ekoŋŋ. Amɛbayooɔ bɔ ni Satan ye amɛnɔ yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ beni amɛŋmɛ gbɛ ni susumɔi ni he tseee he shi yɛ tsui lɛ mli lɛ.—Galatabii 6:1; 2 Timoteo 2:24-26; 1 Petro 5:8, 9.
Kaa lɛ—Ní Wɔɔyoo Wɔ Gbɔjɔmɔi ni Wɔtsu He Nii
15. (a) Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔjoɔ wɔ gbɔjɔmɔi anaa foi lɛ? (b) Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkpɛlɛ wɔ gbɔjɔmɔi anɔ?
15 Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔle wɔ diɛŋtsɛ wɔtsui jogbaŋŋ. Ani wɔmiisumɔ ni wɔyoo wɔ gbɔjɔmɔi lɛ, ni wɔkpɛlɛ nɔ, ni no sɛɛ lɛ wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔye amɛnɔ kunim? Ani wɔmiisumɔ ni wɔbi wɔ naanyo anɔkwafo ko bɔ ni wɔɔfee wɔya hiɛ, ni wɔbo eŋaawoo lɛ toi? Kɛ wɔɔya nɔ wɔhi shi akɛ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ, no lɛ esa akɛ wɔye wɔ fatɔɔi anɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Satan le wɔ gbɔjɔmɔi. Ekɛ eŋaatsɔi ni yɔɔ nigii lɛ baatsu nii ni ekɛtsirɛ wɔ ewo esha kɛ jeŋba ni he tseee mli. Etsɔɔ eŋaa gbɛi lɛ anɔ ebɔɔ mɔdɛŋ ni egbala wɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ he koni wɔkafee mɛi ni he tse ni amɛhe yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha Yehowa jamɔ dɔŋŋ.—Yeremia 17:9; Efesobii 6:11; Yakobo 1:19.
16. Mɛɛ shihilɛ ko Paulo wuu eshi?
16 Bɔfo Paulo kɛ lɛ diɛŋtsɛ ekaai kpe, taakɛ eye he odase yɛ ewolo ni eŋma eyaha Romabii lɛ mli lɛ: “Mile akɛ mimli, no ji miheloo lɛ mli lɛ, nɔ ko kpakpa ko bɛ jɛi; ejaakɛ suɔmɔ lɛ miyɛ eko moŋ, shi ekpakpa feemɔ ni ebɔ mi. Ejaakɛ ekpakpa ni misumɔɔ lɛ mifeee; shi efɔŋ ni misumɔɔɔ lɛ, no moŋ mifeɔ. . . . Ejaakɛ mimligbɛ gbɔmɔ lɛ mii shɛɔ yɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ he; shi minaa mla kroko yɛ mihenii lɛ amli ni kɛ mijwɛŋmɔ mla lɛ wuɔ ta ni eŋɔɔ mi nom ehaa esha mla lɛ ni yɔɔ mihenii lɛ amli lɛ.”—Romabii 7:18-23.
17. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo tsɔ eye ta ni ewuu eshi gbɔjɔmɔ lɛ mli kunim?
17 Agbɛnɛ oti ni he hiaa yɛ Paulo sane lɛ mli ji akɛ, ekpɛlɛ egbɔjɔmɔi lɛ anɔ. Yɛ nomɛi fɛɛ sɛɛ lɛ, enyɛ ewie akɛ: “Ejaakɛ mimligbɛ [mumɔŋ] gbɔmɔ lɛ mii shɛɔ yɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ he.” Paulo sumɔ nɔ ni ji ekpakpa ni enyɛ nɔ ni ji efɔŋ. Shi kɛlɛ, eyɛ ta ko ni ekã he eewuu lolo, ni no ji ta ni wɔ fɛɛ wɔwuɔ—wɔshiɔ Satan, kɛ je lɛ, kɛ heloo lɛ. No hewɔ lɛ mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye ta lɛ mli kunim ni wɔya nɔ wɔhi shi krɔŋkrɔŋ, ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ je nɛɛ kɛ esusumɔi ahe?—2 Korintobii 4:4; Efesobii 6:12.
Mɛɛ Gbɛ nɔ Wɔɔtsɔ Wɔhi Shi Krɔŋkrɔŋ?
18. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔya nɔ wɔhi shi akɛ mɛi ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ?
18 Afeee krɔŋkrɔŋ kɛtsɔɔɔ nifeemɔ gbɛ ni yɔɔ mlɛo fe fɛɛ aloo akɔnɔ sɛɛdii gbɛ ni aaakɔ nɔ. Gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛ naajiemɔ baaha be fɛɛ be yɛ ejeŋba he, ni ebaabɔ mɔdɛŋ ni ekɛ shwamɔ afɔ̃ mɔ kroko moŋ nɔ. Ekolɛ ehe miihia ni wɔkase bɔ ni wɔɔfee wɔkpee nibii ni jɛɔ wɔ nifeemɔi amli baa lɛ anaa, ni wɔkafee tamɔ mɛi komɛi ni kɛɔ akɛ shɛɛ mli sane etsɔɔ nɔ ni baaba yɛ amɛshihilɛ mli momo, yɛ weku ni amɛjɛ mli loo sui komɛi ni amɛna kɛjɛ fɔmɔ mli lɛ hewɔ lɛ. Sane lɛ shishifã damɔ bɔ ni mɔ aŋkro lɛ tsui ji ha lɛ nɔ. Ani esumɔɔ jalɛ nifeemɔ? eshweɔ ni ena krɔŋkrɔŋ feemɔ? esumɔɔ ni ena Nyɔŋmɔ dɛŋ jɔɔmɔ? Lalatsɛ lɛ ha bɔ ni krɔŋkrɔŋ feemɔ he hiaa lɛ fee faŋŋ beni ewie akɛ: “Wii efɔŋ, ni ofee ekpakpa, taomɔ hejɔlɛ ni onyiɛ no sɛɛ!” Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Suɔmɔ lɛ osato akahi mli. Nyɛhia efɔŋ kwraa; nyɛkpɛtɛa ekpakpa he.”—Lala 34:15; 97:10; Romabii 12:9.
19, 20. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtswa wɔjwɛŋmɔ wɔma shi? (b) Mɛɛ nibii fata teemɔŋ nikasemɔ ni mɔɔ shi he?
19 Wɔbaanyɛ ‘wɔkpɛtɛ ekpakpa he’ kɛji wɔsusu saji ahe tamɔ bɔ ni Yehowa naa lɛ ehaa, ni wɔhiɛ Kristo jwɛŋmɔ. (1 Korintobii 2:16) Mɛɛ gbɛ nɔ anyɛɔ afeɔ enɛ yɛ? Kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ daa kɛ enɔjwɛŋmɔ nɔ. Kwɛ bɔ ni akɛ ŋaawoo nɛɛ eha aahu yɛ be kɛ bei amli! Shi ani wɔtsuɔ he nii kɛ hiɛdɔɔ ni sa? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani okaseɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ, ni okaneɔ Biblia ŋmalɛi lɛ, dani obaa kpee? Kɛ wɔkɛɛ nikasemɔ lɛ, wɔtsɔɔɔ wiemɔi fioo komɛi ni ooofolɔ shishi yɛ kuku fɛɛ kuku mli kɛkɛ. Abaanyɛ akwɛ nɔ ni abaakase lɛ mli oyayaayai ni afolɔ shishi yɛ minitii aaashɛ 15 mli. Ani no tsɔɔ akɛ wɔkase sane ni aŋma lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebaanyɛ ehe bo ŋmɛlɛtswaa kome loo enyɔ ni okɛkase nii lɛ ni okɛná mumɔŋ sɛɛnamɔ ni nikasemɔ fɛɛ nikasemɔ kɛhaa lɛ.
20 Ekolɛ ehe miihia ni wɔtsɔse wɔhe, ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ TV he ŋmɛlɛtswai fioo ko daa otsi ni wɔgbala wɔjwɛŋmɔ fɛɛ kɛya wɔ diɛŋtsɛ wɔ krɔŋkrɔŋ feemɔ nɔ. Wɔ daa gbi nikasemɔ tswaa wɔ emaa shi yɛ mumɔŋ, ni ekanyaa wɔjwɛŋmɔ koni wɔfee yiŋkpɛi ni ja—yiŋkpɛi ni kɛ wɔ yaa “jeŋbai krɔŋkrɔŋi” amli.—2 Petro 3:11; Efesobii 4:23; 5:15, 16.
21. Mɛɛ sanebimɔ yɔɔ lolo ni abaaha hetoo?
21 Agbɛnɛ sanebimɔ lɛ ji akɛ, Mɛɛ nifeemɔi kɛ jeŋbai krokomɛi amli, wɔ akɛ Kristofoi lɛ, baanyɛ wɔfee krɔŋkrɔŋ, tamɔ bɔ ni Yehowa yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ kɛ saji komɛi ni sa hesusumɔ baaha wɔ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Mɛi ni fee wolo kpoi enyɔ ni akɛtaoɔ saji amli nɛɛ ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
b Kɛji ootao nɔ ni “kutumpɔoyeli” tsɔɔ lɛ hesusumɔ babaoo lɛ, kwɛmɔ February 8, 1994, Awake! lɛ baafa 21, “Mɛɛ Ŋa Shwiemɔ Nyɔŋmɔ Hiɔ?”
c Kɛ ootao saji babaoo ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni asɔshwɛmɔ ji jeŋba ni he tseee lɛ, kwɛmɔ August 8, 1994 Awake! ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. kala lɛ baafai 14-15.
Ani Okaiɔ?
◻ Ayoo krɔŋkrɔŋ feemɔ Jɛɛhe yɛ Israel yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Israel jamɔ fee nɔ ni bɛ krɔŋkrɔŋ yɛ Maleaki gbii lɛ amli yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?
◻ Nɛgbɛ jeŋba ni he tseee jeɔ shishi kɛjɛɔ?
◻ Kɛ wɔɔfee krɔŋkrɔŋ lɛ, mɛni esa akɛ wɔyoo?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhi shi akɛ mɛi ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ?