Ní Wɔɔha Wɔhiŋmɛii kɛ Wɔtsui Ahi Nyɔmɔwoo lɛ Nɔ
TAAKƐ EDITH MICHAEL GBA
Yɛ 1930 afii lɛ shishijee gbɛ lɛ, wɔyɛ St. Louis masɛi, yɛ Missouri, U.S.A., ni Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ba wɔŋɔɔ. No mli nɔŋŋ ni kpãa ni wɔkɛkaa nii lɛ tse, ni eha Awo nibii yɛji ni efɔ he fɛfɛo lɛ bawu ŋmɔtɔ. Ehe woji ni yoo lɛ kɛha lɛ kɛkɛ, koni eshi lɛ ni eya, ni ekɛyashwie woji adeka ko nɔ, ni ejie ehiɛ yɛ nɔ kwraa.
NAKAI afii lɛ ji shika gbɛfaŋ jaramɔ beaŋ, ni ashwie Ataa kɛjɛ nitsumɔ mli. Gbi ko lɛ ebi akɛ ani wolo ko yɛ shia ni ebaana ekane lo. Awo kɛ lɛ wie woji lɛ ahe. Ebɔi kanemɔ, ni yɛ be ko sɛɛ lɛ, ekɛ miishɛɛ bo waa akɛ: “Awo, anɔkwale lɛ nɛ!”
“Oo, eji jamɔ ko ni miitao shika kɛkɛ tamɔ bɔ ni ekrokomɛi lɛ fɛɛ feɔ lɛ,” yoo lɛ kɛɛ. Shi kɛlɛ, Ataa wo lɛ hewalɛ akɛ eta shi ni ekɛ lɛ fɛɛ akane ŋmalɛi ni atsɛ lɛ. Beni efee nakai lɛ, lɛ hu eyiŋ tsɔ̃. Sɛɛ mli lɛ, amɛbɔi Odasefoi lɛ taomɔ, ni amɛna akɛ amɛkpeɔ yɛ asa ko ni amɛhai, ni bɛŋkɛ St. Louis maŋ lɛ teŋgbɛ, ni ji asa ko ni amã kɛha joo-shwɛmɔ kɛ nifeemɔi krokomɛi lɛ mli.
Ataa kɛ Awo kɛ mi tee—no mli lɛ miye aaafee afii etɛ—ni amɛyana asa lɛ, shi no mli lɛ joo miiya nɔ yɛ mli. Ataa bi be ni akɛfeɔ kpeei, ni wɔku wɔsɛɛ wɔba ekoŋŋ nakai gbi lɛ. Wɔbɔi daa otsi Biblia mli nikasemɔ hu yaa yɛ he ko ni kɛ he ni wɔyɔɔ lɛ jɛkɛɛɛ tsɔ̃. Afeɔ nikasemɔ lɛ yɛ yoo ni ba wɔŋɔɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ shia. Yoo lɛ bi wɔ akɛ: “Mɛni hewɔ nyɛkɛ nyɛbihii lɛ fataaa he kɛbaaa?” Eefee Awo hiɛgbele akɛ ebaawie akɛ amɛbɛ aspaatere ni amɛwoɔ. Beni naagbee lɛ enyɛ ewie lɛ, aha amɛ aspaaterei, ni minyɛmimɛi lɛ bafata wɔhe kɛbɔi kpeei yaa.
Aha Awo shiɛmɔ shikpɔŋkuku yɛ wɔshia lɛ masɛi, ni eje shia-kɛ-shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi. Mifataa ehe kɛyaa, ni miteeɔ mihe yɛ esɛɛ. Beni ekaseko tsɔne kudɔmɔ lɛ, no mli lɛ wɔnyiɛɔ aaashɛ shitoo kome ni wɔyataa bɔs mli ni ekɛ wɔ yaa kpeei yɛ St. Louis. Kɛji ais kɛ snoo enɛ po lɛ, wɔfooo kpeei amli kɔkɔɔkɔ.
Yɛ 1934 mli lɛ, abaptisi Awo kɛ Ataa. Mi hu miitao ni abaptisi mi, ni mitee nɔ miwie he aahu kɛyashi Awo ha Odasefonyo ko ni eda kɛ mi bagba he sane. Ebi mi saji babaoo, yɛ gbɛ ni manyɛ manu shishi nɔ. Kɛkɛ ni ekɛɛ mifɔlɔi akɛ esaaa ni amɛtsiɔ minaa akɛ akabaptisi mi; no feemɔ baanyɛ eye mimumɔŋ dalɛ awui. No hewɔ lɛ abaptisi mi yɛ latsaa be ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli, beni miye afii ekpaa pɛ.
Misumɔɔ Home and Happiness wolo bibioo lɛ waa, ni mihiɛɔ be fɛɛ be, ni mikɛwoɔ misune shishi po ni mikãa nɔ miwɔɔ. Mikpa Awo fai aahu ni ekane wolo lɛ fɛɛ eha mi shii abɔ, kɛyashi be ni mikase emli saji fɛɛ miwo miyitsoŋ. Mfoniri ni atɛŋ yɛ sɛɛ ji gbekɛ yoo bibioo ko ni kɛ jata miishwɛ yɛ Paradeiso mli. Miwieɔ akɛ mi ji gbekɛ yoo bibioo lɛ. Nakai mfoniri lɛ eye ebua mi ni eha mitee nɔ mikwɛ nyɔmɔwoo ni ji wala yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ.
Mihiɛ gboɔ waa, shi eyɛ mli akɛ ekolɛ mihe kpokpoɔ moŋ, shi mihaa saji ahetoo yɛ asafoŋ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ shishi.
Dɔlɛ sane ji akɛ, Ataa yashe gbeyei akɛ Odasefonyo ni eji lɛ baaha enitsumɔ aje edɛŋ, no hewɔ lɛ ekɛ amɛ kpa bɔɔ kwraa. Minyɛmimɛi hii lɛ hu fee nakai.
Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ
Awo haa gbɛgbalɔi, loo be-fɛɛ sɔɔlɔi lɛ kɛ amɛ tsũi bibii ni tsɔne gbalaa lɛ maa wɔtsu lɛ sɛɛ, ni kɛ mijɛ skul miba shia lɛ, mifataa amɛhe yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Etsɛɛɛ ni mi hu mibasumɔ akɛ mafee gbɛgbalɔ, shi Ataa te shi ewo, ejaakɛ esusuɔ akɛ esa akɛ mana woloŋlee babaoo moŋ. Yɛ naagbee lɛ, Awo nyɛ ekɔne eyiŋ akɛ eŋmɛ mi gbɛ ni mafee gbɛgbalɔ. No hewɔ lɛ, yɛ June 1943 mli, beni miye afii 14 lɛ, mije be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ shishi. Mikɛ be-fã tsuɔ heloonaa nitsumɔ, ni bei komɛi lɛ mitsuɔ kɛ mibe fɛɛ, ni mikɛyeɔ buaa shia lɛ yɛ shika gbɛfaŋ. Shi kɛlɛ, mishɛɔ oti ni ji ŋmɛlɛtswai 150 ni ataoɔ yɛ shiɛmɔ mli lɛ he.
Yɛ be ko sɛɛ lɛ, mibana gbɛgbamɔ mli hefatalɔ, Dorothy Craden, ni je gbɛgbamɔ shishi yɛ January 1943 mli, beni eye afii 17. Kulɛ eji Katoliknyo kpanaa diɛŋtsɛ, shi yɛ Biblia lɛ kasemɔ kɛ nyɔji ekpaa sɛɛ lɛ, abaptisi lɛ. Ebafee hewalɛwoo jɛɛhe kɛha mi afii babaoo, ni mi hu mibafee hewalɛwoo jɛɛhe kɛha lɛ. Wɔbafee mɛi ni bɛŋkɛ amɛhe kpaakpa fe heloonaa nyɛmimɛi yei po.
Kɛjɛ 1945 mli lɛ, wɔfee ekome kɛsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi yɛ maji bibii ni yɔɔ Missouri lɛ amli, hei ni asafo ko kwraa bɛ lɛ. Beni wɔyɔɔ Bowling Green maŋ lɛ mli lɛ, wɔsaa kpee asa ko mli jogbaŋŋ fɛfɛo; Awo ba ni ebawa wɔ. No sɛɛ lɛ, agbɛnɛ wɔyaa shiai ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ fɛɛ amli daa otsi, ni wɔyafɔ̃ɔ gbɔmɛi lɛ nine ni amɛbabo maŋshiɛmɔ ni wɔto he gbɛjianɔ ni nyɛmimɛi hii ni jɛ St. Louis lɛ baaba amɛbaha yɛ jɛmɛ lɛ toi. Wɔnaa mɛi aaafee 40 kɛmiishɛ 50 baa kpee daa otsi. Yɛ sɛɛ mli lɛ, wɔfee nakai nɔŋŋ yɛ Louisiana, he ni wɔyahai Freemasonbii asɔlemɔtsu ko yɛ lɛ. Wɔkɛ tooyeli adekai mamɔ shi koni wɔnyɛ wɔna shika kɛwo asai ni wɔhai lɛ ahe nyɔmɔ, ni daa otsi lɛ, wɔnyɛɔ wɔwoɔ nyɔji nɛɛ fɛɛ.
No sɛɛ lɛ, wɔtee Mexico, yɛ Missouri, ni wɔyahai shwapo hiɛ tsu ko. Wɔsaa mli jogbaŋŋ fɛfɛo koni asafo bibioo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ aya kpee yɛ mli. Tsũi krokomɛi fata tsu nɛɛ he, ni wɔhi tsũi lɛ amli. Wɔto gbɛjianɔ hu kɛha maŋshiɛmɔi yɛ Mexico. Kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ wɔtee maŋtiase lɛ, ni ji Jefferson City, ni otsi lɛ mli nitsumɔ gbi daa leebi lɛ, wɔyaa maŋ sɔɔlɔi onukpai lɛ aŋɔɔ yɛ amɛnitsumɔ hei. Wɔkɛ Stella Willie, ni kɛ wɔ hi shi tamɔ wɔnyɛ lɛ, hi tsu ko mli yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ yiteŋ.
Kɛjɛ jɛmɛ lɛ, wɔyi etɛ lɛ fɛɛ wɔtee maji ni ji Festus kɛ Crystal City, ni bɛŋkɛ amɛhe kpaakpa lɛ amli. Wɔhi wuɔi atsu ko ni atsake lɛ afee lɛ shihilɛ he ko mli, yɛ weku ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ ashia sɛɛ. Akɛni no mli lɛ, hii ni abaptisi amɛ bɛ hewɔ lɛ, wɔ wɔkwɛɔ kpeei lɛ fɛɛ nɔ. Wɔkɛ wɔbe fã tsu nii kɛhɔ̃ɔ mui kɛ hesaamɔ nibii krokomɛi. Heloonaa nii fioo pɛ wɔyɔɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔtsimɔ wɔ aspaaterei ashishi ni egbulɔ bui lɛ, no hewɔ lɛ daa leebi lɛ, wɔfolɔɔ wolo ni wa ni wɔkɛwoɔ wɔ aspaaterei lɛ amli, ni gbɛkɛnaashi lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ fɔɔ etade kome pɛ ni eyɔɔ lɛ he.
Yɛ 1948 shishijee gbɛ, beni miye afii 19 lɛ, mikɛ Dorothy nine shɛ ninefɔ̃ɔ woji anɔ akɛ wɔba Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi aklas ni ji 12 lɛ. Yɛ nyɔji enumɔ nikasemɔ sɛɛ lɛ, nikaselɔi oha lɛ gbe nikasemɔ naa yɛ February 6, 1949. Ebafee miishɛɛ be waa diɛŋtsɛ. No mli lɛ mifɔlɔi efã kɛtee California, ni Awo jɛ jɛmɛ tɔɔ kɛba nifeemɔ lɛ shishi.
Wɔjɛ Jɛmɛ Kɛtee He ni Aha Wɔ Nitsumɔ Yɛ Lɛ
Aha nikaselɔi 28 ni egbe nikasemɔ naa lɛ nitsumɔ yɛ Italy—mɛi ekpaa, ni mikɛ Dorothy fata he, kɛtee Milan. Yɛ March 4, 1949 lɛ, wɔkɛ Italia lɛlɛ Vulcania shi New York kɛtee. Gbɛfaa lɛ he wɔ gbii 11, ni bɔ ni ŋshɔ lɛ yɔɔ hamahama lɛ ha hela mɔmɔ wɔteŋ mɛi babaoo. Nyɛminuu Benanti ba Genoa lɛji adaamɔ he lɛ ni ebakpa wɔ gbɛ ni ekɛ wɔ tara oketeke mli kɛku sɛɛ kɛtee Milan.
Beni wɔyashɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia ni yɔɔ Milan lɛ, wɔyana fɔfɔii komɛi ni Italia gbekɛ yoo ko kɛshwie wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ tsu mli. Afii komɛi asɛɛ lɛ, gbekɛ yoo nɛɛ, Maria Merafina, tee Gilead, ni eku esɛɛ kɛba Italy, ni mikɛ lɛ fɛɛ fee ekome kɛsɔmɔ yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia lɛ!
Gbi ni wɔyashɛ Milan lɛ nɔ jetsɛremɔ lɛ, wɔkwɛ wɔ hejuu he lɛ samfɛlɛ lɛ mli. Shihilɛ he agbo ko yɛ gbɛjegbɛ lɛ he yɛ wɔshia lɛ sɛɛ ni okpɛlɛm ekumɔ lɛ kwraa. Amerika kɔɔyɔŋ lɛlɛ ko ni tswaa okpɛlɛm lɛ leee ni ebaŋmɛɛ okpɛlɛm he efɔ̃ tsu lɛ nɔ ni egbe wekui 80 ni yɔɔ mli lɛ fɛɛ. Be kroko hu, beni awuɔ ta lɛ, okpɛlɛm ko ni afɔ̃ atswa nitsumɔ he ko lɛ esaaa ehe, ni eyatswa skul ko moŋ ni egbe gbekɛbii 500. No hewɔ lɛ maŋbii lɛ bɛ Amerikabii ahe miishɛɛ.
Ta eje gbɔmɛi atsine. Mɛi pii wieɔ akɛ kɛji ta kroko aaaje shishi lɛ, amɛyaŋ teemɔ hei ni afee kɛha okpɛlɛmii atswiamɔ lɛ, shi moŋ amɛbaahi shia ni amɛbaagbele gas ni akɛshɛreɔ la lɛ ni amɛkɛgbe amɛhe moŋ. Wɔma nɔ mi wɔha amɛ akɛ wɔba jɛmɛ, jeee ni wɔbaadamɔ United States loo adesai anɔyeli kroko najiaŋ, shi moŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, nɔ ni baafo tai fɛɛ kɛ amanehului ni amɛkɛbaa lɛ asɛɛ kwraa lɛ.
Beni wɔyɔɔ Milan maŋtiase wulu lɛ mli lɛ, no mli lɛ asafo kome pɛ ni shiɛlɔi aaashɛ 20 loo nɔ yɔɔ mli lɛ, kpeɔ yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia lɛ. No mli lɛ atoko shikpɔŋkukuji ahe gbɛjianɔ kɛha shiɛmɔ, no hewɔ lɛ wɔbɔi odaseyeli yɛ shihilɛ he tsu agbo ko mli. Ni wɔtee klɛŋklɛŋ shinaa lɛ naa lɛ, wɔkɛ Ow. Giandinotti, ni miitao ni eŋa akpa sɔlemɔyaa lɛ kpe, no hewɔ lɛ ehe wɔ woji lɛ ekome. Aw. Giandinotti ji yoo anɔkwafo, ni ebiɔ saji babaoo. “Kɛ nyɛkase Italia wiemɔ lɛ, ebaaŋɔɔ minaa waa,” taakɛ ekɛɛ lɛ, “koni nyɛnyɛ nyɛtsɔɔ mi Biblia lɛ.”
Ŋsɛŋdoi ni yɔɔ amɛtsũi lɛ amli lɛ anɔ kwɔlɔ ni kanei lɛ hu kpɛɛɛ waa, no hewɔ lɛ kɛ eshɛ gbɛkɛ lɛ, ewoɔ sɛi emaa okpɔlɔ nɔ ni etaa nɔ koni ebɛŋkɛ kane lɛ, ni enyɛ ekane Biblia lɛ. “Kɛ mikɛ nyɛ kase Biblia lɛ,” taakɛ ebi lɛ, “ani manyɛ maya sɔlemɔ lolo?” Wɔkɛɛ lɛ akɛ, lɛ ji mɔ ni baakpɛ eyiŋ eha ehe. Eyaa sɔlemɔ Hɔgbaa leebi ni ebaa wɔkpeei hu yɛ shwane mli. Kɛkɛ ni gbi ko lɛ ekɛɛ, “Miyaaa sɔlemɔ lɛ dɔŋŋ.”
Ni wɔbi lɛ akɛ: “Mɛni hewɔ?”
“Ejaakɛ amɛtsɔɔɔ Biblia lɛ, ni mibana anɔkwale lɛ kɛtsɔ Biblia lɛ ni mikɛ nyɛ kaseɔ lɛ nɔ.” Abaptisi lɛ ni ekɛ yei babaoo ni yaa sɔlemɔ daa gbi lɛ kaseɔ nii. Sɛɛ mli lɛ, ekɛɛ wɔ akɛ eji wɔkɛɛ lɛ akɛ ekaya sɔlemɔ lɛ kulɛ, ebaakpa nikasemɔ lɛ, ni kulɛ ekolɛ enyɛŋ ebale anɔkwale lɛ kɔkɔɔkɔ.
Nitsumɔi Heei
Yɛ be ko sɛɛ lɛ, aha mikɛ Dorothy, kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi krokomɛi ejwɛ nitsumɔ yɛ Italia maŋ ni ji Trieste, ni no mli lɛ Britania kɛ Amerika asraafoi ebahi jɛmɛ lɛ mli. Odasefoi aaashɛ nyɔŋma pɛ yɔɔ jɛmɛ, shi amɛyifalɛ tee hiɛ. Wɔshiɛ yɛ Trieste afii etɛ, ni beni wɔshiɔ jɛmɛ lɛ, no mli lɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 40 yɔɔ jɛmɛ, ni amɛteŋ mɛi 10 ji gbɛgbalɔi.
Wɔ nitsumɔ kroko ni aha wɔ ji Verona maŋtiase lɛ, ni asafo ko kwraa bɛ jɛmɛ. Shi beni sɔlemɔ lɛ nyɛ maŋ nɔyelɔi lɛ anɔ lɛ, amɛnyɛ wɔnɔ ni amɛha wɔshi jɛmɛ. Aha mikɛ Dorothy nitsumɔ yɛ Rome. Wɔyahai tsu ko ni asaa mli jogbaŋŋ fɛfɛo, ni shikpɔŋkuku ni wɔtsu nii yɛ mli lɛ bɛŋkɛ Vatican. Be mli ni wɔyɔɔ biɛ lɛ mli ni Dorothy tee Lebanon ni ekɛ John Chimiklis yabote gbalashihilɛ mli. Wɔhi he kome aahu aaashɛ afii 12 sɔŋŋ, ni mihiɛ tseɔ lɛ waa diɛŋtsɛ.
Yɛ 1955 mli lɛ, agbele maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia hee ko yɛ Rome fã ko yɛ gbɛjegbɛ ni atsɛɔ lɛ New Appian Way lɛ he. Mɛi ejwɛ ni yɔɔ shia lɛ ateŋ mɔ kome ji Maria Merafina, gbekɛ yoo ni kɛ fɔfɔii yashwie wɔtsũi lɛ amli gbi gbɛkɛ ni wɔbashɛ Milan lɛ. Ato asafo hee ko yɛ maŋtiase lɛ fã nɛɛ mli. Yɛ majimaji ateŋ kpee ni afee yɛ Rome nakai afi lɛ latsaa be mli lɛ sɛɛ lɛ, mina hegbɛ mitee kpee ni afee yɛ Nuremberg, yɛ Germany lɛ. Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ mikɛ mɛi ni nyɛ amɛdamɔ yiwaa babaoo naa yɛ Hitler nɔyeli shishi lɛ aaakpe!
Miku Misɛɛ Kɛtee States
Yɛ 1956 mli lɛ, gbɔmɔtsoŋ hewalɛ mli naagbai ha miku misɛɛ kɛtee United States kɛha hejɔɔmɔ yɛ hela hewɔ. Shi mijieee mihiɛ kɛjɛɛɛ nyɔmɔwoo ni ji Yehowa sɔɔmɔ bianɛ, kɛ agbɛnɛ kɛmiiya naanɔ yɛ ejeŋ hee lɛ mli lɛ nɔ. Mito gbɛjianɔ akɛ maku misɛɛ kɛya Italy. Shi, mikɛ Orville Michael, ni sɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔ he lɛ yitso yɛ Brooklyn, New York lɛ kpe. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ 1958 majimaji ateŋ kpee ni afee yɛ New York City lɛ sɛɛ.
No sɛɛ be fioo ko lɛ, wɔfã kɛtee Front Royal, yɛ Virginia, ni wɔna asafo bibioo ko ni wɔkɛsɔmɔ lɛ he miishɛɛ waa. Wɔhi tsu bibioo ko mli yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ sɛɛ. Yɛ naagbee lɛ, yɛ March 1960 mli lɛ, ehe bahia ni wɔku wɔsɛɛ kɛya Brooklyn ni wɔyatao heloonaa nitsumɔ ni wɔkɛkwɛ wɔhe. Wɔtsuɔ nii gbɛkɛ, ni wɔsaa shikatoo hei sɔrɔtoi, no hewɔ lɛ wɔnyɛ wɔtee nɔ wɔhi be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli.
Beni wɔyɔɔ Brooklyn lɛ, mitsɛ bagbo, ni miwu nyɛ hu bana hela ni haa mɔ fã gboɔ lɛ eko. No hewɔ lɛ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaafã kɛyahi Oregon koni wɔbɛŋkɛ wɔnyɛmɛi. Wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔyatao heloonaa nitsumɔ ni wɔkɛ be-fã baatsu ni wɔtee nɔ yɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli yɛ jɛmɛ. Yɛ 1964 agbiɛnaa be mli lɛ, wɔkɛ wɔnyɛmɛi fa gbɛ kakadaŋŋ kɛba daa afi kpee ni Watch Tower Bible and Tract Society lɛ feɔ lɛ, yɛ Pittsburgh, Pennsylvania.
Beni wɔtee shisheramɔ yɛ Rhode Island lɛ, kpokpaa nɔkwɛlɔ ko, Arlen Meier, kɛ eŋa wo wɔ hewalɛ akɛ wɔfã kɛyahi maŋ lɛ maŋtiase, ni ji Providence, ejaakɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe miihia waa yɛ jɛmɛ. Wɔnyɛmɛi lɛ wo wɔ hewalɛ akɛ wɔkpɛlɛ nitsumɔ hee nɛɛ nɔ, no hewɔ lɛ ni wɔku wɔsɛɛ kɛtee Oregon lɛ, wɔhɔ̃ɔ wɔshia lɛ mli nibii pii ni wɔfã kɛyahi jɛmɛ.
Wɔtee Gilead Skul lɛ Ekoŋŋ
Yɛ afi 1965 latsaa be mli lɛ, wɔtee kpee wulu ko yɛ Yankee Stadium. Wɔŋma gbɛbimɔ wolo yɛ jɛmɛ kɛha Gilead Skul akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi. Aaafee nyɔŋ kome sɛɛ lɛ, wɔnaa kpɛ wɔhe akɛ wɔnine shɛ woji ni aŋmalaa kɛha skul lɛ yaa lɛ nɔ, ni esa akɛ wɔku sɛɛ wɔkɛmaje yɛ gbii 30 mli. Miisusu maŋsɛɛ he ko shɔŋŋ ni ekolɛ akɛ wɔ baaya lɛ he ejaakɛ Awo bɛ hewalɛ kpakpa ko. Shi ewo mi hewalɛ akɛ: “Nyɛŋmalaa gbɛbimɔ woji lɛ. Nyɛle akɛ esa akɛ nyɛkpɛlɛ sɔɔmɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni Yehowa aaaha nyɛ lɛ nɔ!”
No mu sane lɛ naa. Wɔŋmala gbɛbimɔ woji lɛ ni wɔkɛmaje. Kwɛ wɔnaa ni kpɛ wɔhe waa beni wɔnine shɛ ninefɔ̃ɔ nɔ akɛ wɔbafata klas ni ji 42, ni je shishi yɛ April 25, 1966 lɛ he! No mli lɛ Gilead Skul lɛ yɛ Brooklyn, yɛ New York. Nɔ ni shɛɛɛ nyɔji enumɔ sɛɛ lɛ, wɔyi 106 gbe nikasemɔ naa yɛ September 11, 1966.
Aha Wɔ Nitsumɔ yɛ Argentina
Nikasemɔ lɛ naagbee sɛɛ gbii enyɔ lɛ, naa wɔ ni wɔtara Peruvian Airlines kɔɔyɔŋ lɛlɛ mli kɛmiiya Argentina. Beni wɔyashɛ Buenos Aires lɛ, nitsumɔ he nine nɔkwɛlɔ, Charles Eisenhower, bakpa wɔ gbɛ yɛ kɔɔyɔŋ lɛji adaamɔ he lɛ. Eye ebua wɔ kɛtsɔ hei ni akwɛɔ jatsui amli yɛ lɛ, ni no sɛɛ lɛ ekɛ wɔ tee nitsumɔ he nine lɛ. Wɔyɛ gbi kome pɛ ni wɔkɛbaafɛne wɔ nibii, ni wɔfee klalo; no sɛɛ lɛ Spanish wiemɔ kasemɔ baaje shishi. Wɔkɛ ŋmɛlɛtswai 11 kaseɔ Spanish wiemɔ daa gbi yɛ klɛŋklɛŋ nyɔŋ lɛ mli. Nyɔŋ ni ji enyɔ lɛ nɔ lɛ, wɔkaseɔ wiemɔ lɛ ŋmɛlɛtswai ejwɛ gbi kome ni wɔje shiɛmɔ yaa shishi.
Wɔhi Buenos Aires nyɔji enumɔ, ni no sɛɛ lɛ asaa aha wɔ nitsumɔ yɛ Rosario, ni ji kooyigbɛ maŋtiase wulu ko ni heɔ ŋmɛlɛtswai ejwɛ kɛji akɛ oketeke miiya lɛ mli. Beni wɔsɔmɔ yɛ jɛmɛ nyɔji 15 lɛ, akɛ wɔ tee kooyigbɛ ekoŋŋ kɛtee Santiago del Estero, ni ji maŋtiase ko ni yɔɔ shia-ŋa ni nɔ dɔɔ lɛ kpokpaa nɔ. Jɛmɛ ji he ni wɔyɔɔ, ni minyɛ gbo, yɛ January 1973 mli. Afii ejwɛ sɔŋŋ eho ni minako lɛ. Nɔ ni ye ebua ni ewaje mi yɛ miwerɛhoyeli lɛ mli ji gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ ni ma shi shiŋŋ lɛ, kɛ le hu ni mile akɛ miisɔmɔ yɛ he ni Awo baasumɔ ni ena akɛ miisɔmɔ yɛ lɛ.—Yohane 5:28, 29; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.
Gbɔmɛi ni yɔɔ Santiago del Estero lɛ sumɔɔ mɔ sane waa, ni Biblia mli nikasemɔ shishijee waaa. Beni wɔyashɛ jɛmɛ yɛ 1968 mli lɛ, mɛi aaashɛ 20 kɛmiishɛ 30 pɛ baa kpeei, shi afii kpaanyɔ sɛɛ lɛ, no mli lɛ wɔyɛ mɛi fe oha yɛ wɔ asafo lɛ mli. Kɛfata he lɛ, no mli lɛ ayɛ asafoi heei enyɔ ni shiɛlɔi aaashɛ 25 kɛmiishɛ 50 yɔɔ mli yɛ maji ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ amli.
Sɛɛkuu kɛ States Yaa Ekoŋŋ
Hewalɛnamɔ mli naagbai ahewɔ lɛ, yɛ 1976 mli lɛ, asaa aha wɔ nitsumɔ ekoŋŋ yɛ United States akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi—yɛ Fayetteville, yɛ North Carolina. Gbɔmɛi babaoo yɛ jɛmɛ ni amɛwieɔ Spanish wiemɔ, ni amɛjɛ Amerika Teŋgbɛ kɛ Wuoyigbɛ, Dominican Republic, Puerto Rico, kɛ Spain po. Wɔna Biblia mli nikasemɔi babaoo, ni yɛ be fioo sɛɛ lɛ, aje Spanish asafo shishi. Wɔye aaashɛ afii kpaanyɔ yɛ nakai nitsumɔ lɛ mli.
Shi, ehe miihia ni wɔbɛŋkɛ mishaayoo, ejaakɛ eda saŋŋ ni ebɛ hewalɛ kpakpa ko hu. Eyɛ Portland, yɛ Oregon, no hewɔ lɛ aha wɔ nitsumɔ hee yɛ Spanish asafo ni yɔɔ Vancouver, yɛ Washington, ni kɛ Portland jɛkɛɛɛ tsɔ̃ lɛ mli. Beni wɔyashɛ jɛmɛ yɛ December 1983 mli lɛ, no mli lɛ asafo lɛ edaaa, shi wɔmiina akɛ mɛi heei babaoo ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ miiba.
Yɛ June 1996 mli lɛ, migbe afii 53 be-fɛɛ sɔɔmɔ naa, ni miwu gbe afii 55 naa yɛ January 1, 1996. Yɛ afii babaoo nɛɛ fɛɛ mli lɛ, mina hegbɛ akɛ maye mabua gbɔmɛi ohai abɔ ni amɛbale Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ, ni amɛjɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa. Amrɔ nɛɛ mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi pii miisɔmɔ akɛ onukpai kɛ be-fɛɛ sɔɔlɔi.
Bei komɛi lɛ, abiɔ mi akɛ, ani edɔɔ mi akɛ mifɔɔɔ lo. Anɔkwale lɛ ji akɛ, Yehowa ejɔɔ mi kɛ mumɔŋ bii kɛ nabii babaoo diɛŋtsɛ. Hɛɛ, mishihilɛ efee nɔ ni shishinumɔ kɛ nyɔmɔwoo babaoo yɔɔ mli, yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli. Manyɛ makɛɛ akɛ mitamɔ Yefta biyoo lɛ, ni kɛ ewala be fɛɛ sɔmɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ ni efɔɔɔ yɛ sɔɔmɔ hegbɛ kpele ni eyɔɔ lɛ hewɔ lɛ.—Kojolɔi 11:38-40.
Mikaiɔ be mli ni mijɔɔ mihe nɔ miha Yehowa beni miji gbekɛ yoo fioo lɛ lolo. Paradeiso he mfoniri lɛ yɛ mijwɛŋmɔ mli faŋŋ nakai nɔŋŋ tamɔ bɔ ni eji yɛ nakai beaŋ lɛ. Mihiŋmɛii kɛ mitsui ma nyɔmɔwoo ni ji naanɔ wala yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ nɔ lolo. Hɛɛ, nɔ ni mishweɔ ji akɛ masɔmɔ Yehowa, jeee aaashɛ afii 50 ko kɛkɛ, shi moŋ kɛmiiya naanɔ—yɛ e-Maŋtsɛyeli Nɔyeli lɛ shishi.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Dorothy Craden, ni ekɛ eniji eshwie mikɔɔji anɔ, kɛ nanemɛi gbɛgbalɔi yɛ 1943 mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Mikɛ minanemɛi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi yɛ Rome, Italy, yɛ 1953 mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Mikɛ miwu