Ní Aaahi Shi yɛ Kristo Mla lɛ Naa
“Nyɛ jatsui lɛ nyɛkpeekpea nyɛhe nyɛterea, ni nakai nyɛaaye Kristo mla lɛ nɔ.”—GALATABII 6:2.
1. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Kristo mla lɛ ji hewalɛ kpele ni kanyaa mɔ kɛhaa ekpakpa feemɔ ŋmɛnɛ lɛ?
YƐ RWANDA lɛ, Hutubii kɛ Tutsibii Yehowa Odasefoi kɛ amɛwala wo oshara mli ni amɛkɛbu mɛi krokomɛi ahe kɛjɛ wekui ateŋ gbɔmɔgbee ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ lɛ mli. Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Kobe, yɛ Japan, ni laaje amɛwekumɛi yɛ shikpɔŋ hosomɔ ni fite nii waa lɛ mli lɛ awerɛ ho amɛhe waa yɛ amɛ hiɛkpatamɔ lɛ he. Shi kɛlɛ, amɛkɛ oyaiyeli yahere mɛi krokomɛi ni esa amɛhe lɛ ayiwala. Hɛɛ, nɔkwɛmɔ nii ni woɔ mɔ hewalɛ, ni jɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ Kristo mla lɛ miitsu nii jogbaŋŋ ŋmɛnɛ. Eji hewalɛ kpele ni kanyaa mɔ kɛhaa ekpakpa feemɔ.
2. Kristendom nuuu oti ni yɔɔ Kristo mla lɛ sɛɛ lɛ shishi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye nakai mla lɛ nɔ?
2 Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Biblia gbalɛ ko ni kɔɔ “naagbee gbii” ni mli wa nɛɛ ahe lɛ miiba mli. Mɛi pii hiɛ “Nyɔŋmɔ jamɔ su” shi “amɛkwa emli hewalɛ lɛ.” (2 Timoteo 3:1, 5) Yɛ Kristendom titri lɛ, bei pii lɛ, jamɔ feɔ nɔ ko ni aafee kɛkɛ, shi jeee nɔ ni jɛ tsui mli. Ani enɛ eba lɛ nakai akɛni ewa tsɔ̃ akɛ aaahi shi yɛ Kristo mla lɛ naa lɛ hewɔ? Dabi. Yesu woŋ wɔ mla ni wɔnyɛŋ wɔye nɔ. Kristendom nuuu oti ni yɔɔ nakai mla lɛ sɛɛ lɛ shishi. Ebooo wiemɔi ni jɛ mumɔŋ nɛɛ toi, akɛ: “Nyɛ jatsui lɛ nyɛkpeekpea nyɛhe nyɛterea, ni nakai nyɛaaye Kristo mla lɛ nɔ.” (Galatabii 6:2) ‘Wɔyeɔ Kristo mla lɛ nɔ’ kɛtsɔɔ wɔjatsui ni wɔkpeekpeɔ wɔhe kɛtereɔ lɛ nɔ, shi jeee kɛtsɔ Farisifoi lɛ kasemɔ kɛ jatsui babaoo ni ejaaa gbɛ, ni wɔkɛaatere wɔnyɛmimɛi lɛ nɔ.
3. (a) Mɛni ji famɔi komɛi ni fata Kristo mla lɛ he? (b) Mɛni hewɔ ebaafee tɔmɔ akɛ aaamu sane naa akɛ esaaa ni Kristofoi asafo lɛ náa mlai, fe famɔi ni Kristo kɛha tɛɛ lɛ pɛ lɛ?
3 Kristo Yesu famɔi fɛɛ fata Kristo mla lɛ he—shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ jio, wɔhiŋmɛi nɔ ni wɔɔha etse ni efee mlɛo, toiŋjɔlɛ ni wɔɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔha ehi wɔkɛ wɔnaanyo teŋ, loo muji nitsumɔ ni wɔɔjie kɛjɛ asafo lɛ mli jio. (Mateo 5:27-30; 18:15-17; 28:19, 20; Kpojiemɔ 2:14-16) Yɛ anɔkwale mli lɛ, sɔ̃ kã Kristofoi anɔ akɛ amɛbo famɔi fɛɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli ni akɛha Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ atoi. Ni babaoo fata he lolo. Esa akɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ, kɛ asafoi aŋkroaŋkroi lɛ hu, kɛ mlai kɛ nifeemɔ gbɛi ni he hiaa amamɔ shi, bɔni afee ni ahiɛ gbɛjianɔtoo kpakpa mli. (1 Korintobii 14:33, 40) Ejaakɛ, Kristofoi nyɛŋ amɛkpe kutuu po kɛji amɛbɛ mlai ni tsɔɔ be, kɛ he ni abaakpe yɛ, kɛ bɔ ni abaafee kpeei ni tamɔ nɛkɛ aha! (Hebribii 10:24, 25) Ekome ni wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni nilee yɔɔ mli, ni mɛi ni aha amɛ hegbɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ kɛmamɔɔ shi lɛ aaafee lɛ hu fata Kristo mla lɛ nɔ ni wɔɔye lɛ he.—Hebribii 13:17.
4. Mɛni ji hewalɛ ni kanyaa mɔ, ni yɔɔ jamɔ krɔŋŋ sɛɛ?
4 Shi kɛlɛ, anɔkwa Kristofoi eŋmɛɛɛ gbɛ ni amɛjamɔ lɛ atsɔ mlai ahe gbɛjianɔtoo ni yɔɔ kpɛŋŋ ni shishinumɔ bɛ he. Amɛsɔmɔɔɔ Yehowa akɛni mɔ aŋkro loo gbɛjianɔtoo ko kɛɔ amɛ akɛ amɛfee nakai lɛ hewɔ. Shi moŋ, hewalɛ ni kanyaa amɛ, ni yɔɔ amɛ jamɔ lɛ sɛɛ ji suɔmɔ. Paulo ŋma akɛ: “Kristo suɔmɔ lɛ nyɛɔ wɔnɔ.” (2 Korintobii 5:14, NW shishigbɛ niŋmaa) Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛsumɔsumɔɔ amɛhe. (Yohane 15:12, 13) He-kɛ-afɔleshaa suɔmɔ ji Kristo mla lɛ nɔdaamɔ nɔ, ni enyɛɔ anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ anɔ loo ekanyaa amɛ, yɛ weku lɛ mli kɛ asafo lɛ mli hu. Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni efeɔ lɛ ehaa.
Yɛ Weku lɛ Mli
5. (a) Fɔlɔi baanyɛ aye Kristo mla lɛ nɔ yɛ shia, yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni he hiaa gbekɛbii kɛjɛɔ amɛfɔlɔi adɛŋ, ni mɛɛ gbɛtsii nii esa akɛ fɔlɔi aye nɔ kunim koni amɛnyɛ amɛtsu he nii?
5 Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ [lɛ].” (Efesobii 5:25) Kɛ wu lɛ kaseɔ Kristo ni ekɛ eŋa lɛ yeɔ yɛ suɔmɔ kɛ shishinumɔ mli lɛ, etsuɔ Kristo mla lɛ fã ko ni he hiaa waa he nii. Kɛfata he lɛ, Yesu jie suɔmɔ kpo etsɔɔ gbekɛbii yɛ faŋŋ mli, ni ehole amɛ, ni ekɛ eniji shwie amɛnɔ, ni ejɔɔ amɛ. (Marko 10:16) Fɔlɔi ni yeɔ Kristo mla lɛ nɔ lɛ hu jieɔ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛbii. Eji anɔkwale akɛ, fɔlɔi komɛi yɛ ni ewa kɛha amɛ akɛ amɛaakase Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ. Mɛi komɛi yɛ ni amɛnyɛɛɛ amɛjie amɛhenumɔi akpo yɛ faŋŋ mli. Fɔlɔi, nyɛkahaa susumɔi ni tamɔ nɛkɛ miitsĩ nyɛnaa yɛ suɔmɔ ni nyɛyɔɔ kɛha nyɛbii, ni nyɛaajie kpo nyɛtsɔɔ amɛ lɛ mli! Ní ooole akɛ osumɔɔ obii lɛ kɛkɛ faaa. Esa akɛ amɛ hu amɛle. Ni amɛleŋ, ja otao gbɛi ni oootsɔ nɔ ojie suɔmɔ kpo otsɔɔ amɛ.—Okɛto Marko 1:11 he.
6. (a) Ani fɔlɔi amlai ahe hiaa gbekɛbii, ni mɛni hewɔ ohaa hetoo nakai? (b) Mɛɛ shishitoo yiŋtoo kɛha shia mli mlai ehe hiaa ni gbekɛbii lɛ anu shishi? (d) Mɛɛ osharai komɛi atsiɔ he kɛjɛɔ he, kɛji Kristo mla lɛ ji nɔ ni yeɔ nɔ yɛ weku lɛ mli?
6 Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, gbɛtsɔɔmɔi ahe miihia gbekɛbii, ní tsɔɔ akɛ ehe miihia ni amɛfɔlɔi awo mlai, ni bei komɛi lɛ amɛkwɛ ni aye mlai nɛɛ anɔ kɛtsɔ tsɔsemɔ nɔ. (Hebribii 12:7, 9, 11) Ni nakai po lɛ, esa akɛ aya nɔ aye abua gbekɛbii lɛ ni amɛna yiŋtoo ni yɔɔ nɛkɛ mlai nɛɛ asɛɛ: amɛfɔlɔi sumɔɔ amɛ. Ni esa akɛ amɛkase akɛ suɔmɔ ji yiŋtoo ni hi fe fɛɛ ni amɛaadamɔ nɔ amɛbo amɛfɔlɔi atoi. (Efesobii 6:1; Kolosebii 3:20; 1 Yohane 5:3) Oti ni fɔlɔ ni yɔɔ sɛɛyoomɔ lɛ kɛmaa ehiɛ ji, ni etsɔse gbekɛbii lɛ ni amɛkɛ amɛ ‘jwɛŋmɔ nyɛmɔ’ atsu nii, koni naagbee lɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛfee yiŋkpɛi kpakpai amɛha amɛhe. (Romabii 12:1; okɛto 1 Korintobii 13:11 he.) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, esaaa ni mlai lɛ faa babaoo tsɔ̃, loo tsɔsemɔ lɛ naa waa fe nine. Paulo kɛɛ: “Nyɛ tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amli la, koni amɛtsui akafã.” (Kolosebii 3:21; Efesobii 6:4) Kɛ Kristo mla lɛ ji nɔ ni yeɔ nɔ yɛ weku lɛ mli lɛ, no lɛ gbɛ ko kwraa bɛ kɛha tsɔsemɔ ni okɛhaa kɛ mlifu ni henɔyeli bɛ mli, loo kɛha fɛoyeli ni fiteɔ nii. Gbekɛbii nuɔ he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe yɛ shia ni tamɔ nɛkɛ mli, ni etswaa amɛ emaa shi, ni ejeee jatsũ kɛha amɛ ni enyɛɛɛ amɛnɔ hu.—Okɛto Lala 36:8 he.
7. Betel shiai baanyɛ afee nɔkwɛmɔ nɔ yɛ mlai ni awoɔ yɛ shia mli lɛ gbɛfaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Mɛi ni eyashera shi yɛ Betel shiai ni yɔɔ je lɛŋ hei fɛɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛɔ akɛ, nɛkɛ hei nɛɛ feɔ pɛpɛɛpɛ ni aŋmɛɔ yɛ mlai ni awoɔ yɛ weku lɛ mli lɛ he nɔkwɛmɔ nii kpakpai. Eyɛ mli akɛ onukpai yɔɔ jɛmɛ moŋ, shi nɛkɛ gbɛjianɔtoi nɛɛ tsuɔ nii tamɔ wekui pɛpɛɛpɛ.a Betel nitsumɔi yɛ hwanyaŋŋ ni ebiɔ mlai ni fa saŋŋ—eka shi faŋŋ akɛ efa fe bɔ ni he hiaa yɛ weku folo ko kɛkɛ mli. Shi kɛlɛ, onukpai ni nyiɛɔ hiɛ yɛ Betel shiai amli, nitsumɔ hei, kɛ woji afeemɔ nitsumɔi amli lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ Kristo mla lɛ aaatsu nii. Amɛbuɔ lɛ akɛ eji amɛ nitsumɔ, jeee ni amɛto nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ kɛkɛ, shi moŋ ni amɛha mumɔŋ hiɛyaa kɛ “Yehowa he nyamɔ” lɛ ashwere waa yɛ amɛnanemɛi nitsulɔi lɛ ateŋ. (Nehemia 8:10) No hewɔ lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaafee nii yɛ gbɛ kpakpa ni woɔ mɔ hewalɛ nɔ, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛfee mɛi ni yɔɔ hiɛshikamɔ. (Efesobii 4:31, 32) Ebɛ naakpɛɛ akɛ ale Betel wekui lɛ waa akɛ mɛi ni jieɔ miishɛɛ mumɔ kpo!
Yɛ Asafo lɛ Mli
8. (a) Mɛni esa akɛ efee oti ni ma wɔhiɛ be fɛɛ be yɛ asafo lɛ mli? (b) Mɛɛ shihilɛi amli mɛi komɛi ebi ní atsɔɔ nɔ pɔtɛɛ ni sa akɛ afee, loo amɛka akɛ amɛaafee mlai?
8 Oti ni mã wɔhiɛ yɛ asafo lɛ mli hu ji ni wɔtswatswaa wɔhe wɔma shi yɛ suɔmɔ mumɔ mli. (1 Tesalonikabii 5:11) No hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi fɛɛ akwɛ jogbaŋŋ ni amɛkaha mɛi krokomɛi ajatsui miifa babaoo, kɛtsɔ hegbɛ ni amɛaaŋɔ ni amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi anyɛ amɛnɔ, yɛ nibii ni amɛyɔɔ hegbɛ akɛ amɛhalaa nɔ ni amɛsumɔɔ lɛ amli lɛ anɔ. Bei komɛi lɛ, mɛi komɛi ŋmaa Buu Mɔɔ Asafo lɛ woji, ni amɛbiɔ mlai yɛ saji tamɔ susumɔi ni esa akɛ amɛna yɛ sinii, woji, kɛ shwɛmɔ nii pɔtɛɛ komɛi ahe. Ni kɛlɛ, Asafo lɛ bɛ hegbɛ ni epɛiɔ nibii ni tamɔ nɛkɛ mli, ni etsɔɔ nɔ ni esa akɛ afee yɛ he. Yɛ shihilɛi pii amli lɛ, enɛɛmɛi ji saji ni esa akɛ aŋkroaŋkro loo weku yitso fɛɛ weku yitso adamɔ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Biblia shishitoo mlai lɛ nɔ ekpɛ eyiŋ yɛ he. Mɛi krokomɛi hu sumɔɔ ni amɛha ŋaawooi kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Asafo lɛ kɛha lɛ atsɔ mlai. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, aŋma sane fɛfɛo ko awo March 15, 1996, Buu-Mɔɔ lɛ mli ni akɛwo onukpai lɛ hewalɛ ni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛsara asafo lɛ mli bii daa. Ani yiŋtoo lɛ ji ni akɛfee mlai ashwie shi? Dabi. Eyɛ mli akɛ mɛi ni nyɛɔ amɛnyiɛɔ ŋaawooi lɛ asɛɛ lɛ naa sɛɛnamɔi babaoo moŋ, shi onukpai lɛ ekomɛi nyɛɛɛ nakai amɛfee. Nakai nɔŋŋ hu “Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ,” ni je kpo yɛ April 1, 1995, Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ bɔ kɔkɔ eshi nifeemɔi ni akɛaaba bulɛ ni yɔɔ baptisimɔ mli lɛ shi, ní afeɔ kɛtekeɔ nɔ, tamɔ okpɔlɔŋmɛɛ kɛ hoofeemɔ aloo gbijurɔyeli he gbɛjianɔtoo nɛkɛ. Mɛi komɛi kɛ ŋaawoo ni sa nɛɛ etsu nii yɛ gbɛ ni yɔɔ kpɛŋŋ nɔ, ni amɛwo mla po akɛ card ni akɛaamaje mɔ, ni akɛwo lɛ hewalɛ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ ejaaa!
9. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ wɔhe ni wɔɔwiewie wɔshi kɛ wɔhe ni wɔɔkojokojo lɛ he lɛ?
9 Susumɔ he hu akɛ, kɛji “heyeli mla ni hi kɛwula shi lɛ” baatsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi yɛ wɔteŋ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ Kristofoi ahenileei fɛɛ yeee egbɔ. (Yakobo 1:25) Ani esa akɛ edɔ wɔ kɛji gbɔmɛi hala nibii ni amɛsumɔɔ, ni ekuuu Ŋmalɛ naa shishitoo mlai amli lɛ? Dabi. Nakai ni wɔɔfee lɛ kɛ mligbalamɔi baaba. (1 Korintobii 1:10) Beni Paulo bɔɔ wɔ kɔkɔ eshiɔ kojomɔ ni wɔɔkojo wɔnaanyo Kristofonyo lɛ, ekɛɛ: “Lɛ diɛŋtsɛ enuntsɔ edamɔɔ shi loo egbeɔ shi ehaa; shi aaaha edamɔ shi, ejaakɛ Nyɔŋmɔ yɛ hewalɛ ni eeeha edamɔ shi.” (Romabii 14:4) Kɛji wɔwieɔ wɔshiɔ wɔhe yɛ saji ni esa akɛ ashĩ aha aŋkroaŋkro henilee lɛ amli lɛ, no lɛ wɔkɛ wɔhe miiwo oshara ni ji wɔhe miishɛɛ ni Nyɔŋmɔ naŋ lɛ mli.—Yakobo 4:10-12.
10. Namɛi akɛ nitsumɔ ewo amɛdɛŋ akɛ amɛbu asafo lɛ he, ni esa akɛ wɔfi amɛ sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Nyɛhaa wɔkaia hu akɛ, akɛ nitsumɔ ewo onukpai lɛ adɛŋ akɛ amɛbu Nyɔŋmɔ tooiku lɛ he. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:28) Amɛyɛ kɛha wɔ yelikɛbuamɔ. Esa akɛ wɔnyɛ wɔbɛŋkɛ amɛ kɛha ŋaawoo, ejaakɛ amɛkaseɔ Biblia lɛ, ni amɛle nibii ni asusu he yɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ woji amli lɛ jogbaŋŋ. Kɛ onukpai lɛ na jeŋba ko ni baanyɛ ekɛ mɔ aya Ŋmalɛ mli shishitoo mlai amlikuu mli lɛ, amɛkɛ ŋaawoo ni he hiaa lɛ haa ni gbeyeishemɔ bɛ mli. (Galatabii 6:1) Asafo lɛ mli bii nyiɛɔ Kristo mla lɛ sɛɛ kɛtsɔɔ nɛkɛ suɔmɔ tookwɛlɔi, ni nyiɛɔ hiɛ yɛ amɛteŋ nɛɛ kɛ ekomefeemɔ nɔ.—Hebribii 13:7.
Onukpai kɛ Kristo Mla lɛ Tsuɔ Nii
11. Onukpai lɛ kɛ Kristo mla lɛ tsuɔ nii yɛ asafo lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
11 Onukpai lɛ miisumɔ waa ni amɛye Kristo mla lɛ nɔ yɛ asafo lɛ mli. Amɛnyiɛɔ hiɛ yɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli, amɛtsɔɔ nii kɛjɛɔ Biblia lɛ mli bɔni afee ni amɛshɛ tsuii amli, ni ákɛ tookwɛlɔi ni yɔɔ suɔmɔ, ni amɛhe jɔ hu lɛ, amɛwieɔ amɛtsɔɔ “mɛi ni tsui fãa lɛ.” (1 Tesalonikabii 5:14) Amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ sui ni jeee Kristofoi anɔ̃, ni yɔɔ Kristendom jamɔi lɛ babaoo mli lɛ ahe. Lɛlɛŋ, je nɛɛ miifite oyayaayai, ni taakɛ Paulo ji lɛ, ekolɛ onukpai lɛ haoɔ yɛ tooiku lɛ he; shi amɛhiɛɔ pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ mli beni amɛtsuɔ saji ni he hiaa nɛɛ ahe nii lɛ.—2 Korintobii 11:28.
12. Kɛ Kristofonyo ko tee onukpa ko ŋɔɔ kɛha yelikɛbuamɔ lɛ, te esa akɛ onukpa lɛ atsu he nii eha tɛŋŋ?
12 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ Kristofonyo ko baasumɔ ni ena onukpa ko yɛ sane ko ni he hiaa waa, ni awieko nɔ ko tɛɛ yɛ he yɛ Ŋmalɛ lɛ mli, aloo ebiɔ ni aha Ŋmalɛ mli shishitoo mlai sɔrɔtoi aŋmɛ pɛpɛɛpɛ lɛ he. Ekolɛ aha lɛ gbɛhe ni nɔ kwɔ yɛ nitsumɔ he, kɛ ehe nyɔmɔwoo ni fa saŋŋ, shi kɛ gbɛnaa nii babaoo hu. Aloo ekolɛ Kristofonyo gbekɛ nuu ko tsɛ ni heee yeee, miibi nibii komɛi yɛ ebinuu lɛ dɛŋ, ni baanyɛ asa esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he. Yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, onukpa lɛ baatsí ehe kɛjɛ lɛ diɛŋtsɛ ejwɛŋmɔ ni ekɛaaha lɛ he. Yɛ no najiaŋ lɛ, ebaasumɔ ni egbele Biblia lɛ ni eye ebua mɔ lɛ ni esusu shishitoo mlai ni kɔɔ he lɛ ahe. Ebaanyɛ ekɛ Watch Tower Publications Index lɛ atsu nii, kɛji eko yɛ, ni akɛtao nɔ ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ewie yɛ nakai sane lɛ he, yɛ Buu-Mɔɔ lɛ kɛ woji krokomɛi amli. (Mateo 24:45) Shi kɛji no sɛɛ lɛ, Kristofonyo lɛ kpɛ eyiŋ ni tamɔ nɔ ni nilee bɛ mli kɛha onukpa lɛ hu? Kɛji yiŋkpɛɛ lɛ ekuuu Biblia shishitoo mlai loo mlai diɛŋtsɛ amli lɛ, no lɛ Kristofonyo lɛ baana akɛ, onukpa lɛ kpɛlɛɔ hegbɛ ni mɔ lɛ yɔɔ akɛ ekpɛ eyiŋ nakai lɛ nɔ, ejaakɛ ele akɛ “mɔ fɛɛ mɔ aaatere lɛ diɛŋtsɛ ejatsu.” Shi, esa akɛ Kristofonyo lɛ akai akɛ, “nɔ pɛ ni gbɔmɔ duɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu.”—Galatabii 6:5, 7.
13. Mɛni hewɔ onukpai lɛ yeɔ buaa mɛi krokomɛi ní amɛsusu saji ahe, moŋ fe ni amɛaaha saji ahetoo tɛɛ loo amɛaatsɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛjwɛŋmɔ lɛ?
13 Mɛni hewɔ onukpa ni yɔɔ niiashikpamɔ feɔ nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ? Kɛ hoo lɛ, yɛ yiŋtoi enyɔ hewɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, Paulo kɛɛ asafo ko akɛ ‘eyeee amɛ hemɔkɛyeli lɛ nyɔŋ.’ (2 Korintobii 1:24) Onukpa lɛ miikase Paulo subaŋ, yɛ yelikɛbuamɔ ni ekɛhaa enyɛmi lɛ koni esusu Ŋmalɛi lɛ ahe, ni ekpɛ lɛ diɛŋtsɛ eyiŋ ni damɔ nilee nɔ lɛ mli. Eyooɔ akɛ husui yɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ he, tamɔ bɔ ni Yesu hu yoo akɛ husui yɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ he lɛ. (Luka 12:13, 14; Yuda 9) Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, onukpai lɛ kɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo ni yeɔ buaa, ni yɔɔ tɛɛ haa oya, kɛji ehe miihia. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, onukpa lɛ miitsɔse enaanyo Kristofonyo lɛ. Bɔfo Paulo wie akɛ: “Mɛi ni edara lɛ anɔ ji niyenii kpakpa, mɛi ni fɔ ni amɛfɔɔ feemɔ lɛ eha amɛhenumɔ nii lɛ ele ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ.” (Hebribii 5:14) No hewɔ lɛ, kɛ wɔɔya hiɛ kɛshɛ dalɛ mli lɛ, no lɛ esa akɛ wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhenumɔ nii atsu nii, ni wɔkɛ wɔhe akafɔ̃ mɔ kroko nɔ be fɛɛ be akɛ lɛ ekpɛ yiŋ eha wɔ. Kɛtsɔ tsɔɔmɔ ni etsɔɔ enaanyo Kristofonyo lɛ bɔ ni asusuɔ Ŋmalɛi lɛ ahe ahaa lɛ nɔ lɛ, onukpa lɛ miiye kɛmiibua lɛ koni eya hiɛ.
14. Mɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
14 Wɔbaanyɛ wɔna hemɔkɛyeli akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ baanyɛ atsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ená enɔkwa jalɔi atsuii anɔ hewalɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ shɛɔ amɛnyɛmimɛi atsuii ahe, ni amɛkpaa amɛ fai, taakɛ bɔfo Paulo fee lɛ. (2 Korintobii 8:8; 10:1; Filemon 8, 9) Paulo le akɛ mɛi ni ejaaa lɛ titri mlai ni atsɔɔ mli fitsofitso he hiaa amɛ, koni amɛfee amɛnii yɛ gbɛ ni ja nɔ, shi jeee jalɔi. (1 Timoteo 1:9) Ejieee yiŋkɔshikɔshi feemɔ, loo yiŋ ni etɛɛɛ mɔ kpo yɛ enyɛmimɛi lɛ ahe, shi moŋ ejie hemɔkɛyeli kpo. Eŋma asafo ko akɛ: “Wɔhiɛ kã nyɛ nɔ yɛ Nuntsɔ lɛ mli.” (2 Tesalonikabii 3:4) Eka shi faŋŋ akɛ Paulo hemɔkɛyeli, hiɛnɔkamɔ, kɛ hekɛnɔfɔɔ lɛ kanya nakai Kristofoi lɛ waa. Otii ni tamɔ nakai nɔŋŋ jwere onukpai kɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi ahiɛ ŋmɛnɛ. Kwɛ bɔ ni nɛkɛ hii anɔkwafoi nɛɛ haa mɔ hejɔɔmɔ, beni amɛjɛɔ suɔmɔ mli amɛkwɛɔ Nyɔŋmɔ asafoku lɛ nɔ lɛ!—Yesaia 32:1, 2; 1 Petro 5:1-3.
Ní Aaahi Shi yɛ Kristo Mla lɛ Naa
15. Mɛni ji saji komɛi ni wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe ni wɔkɛkwɛ akɛ ani wɔkɛ Kristo mla lɛ miitsu nii yɛ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi ateŋ wekukpaa lɛ mli lo?
15 Ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔmli wɔkwɛ daa akɛ ani wɔmiihi shi yɛ Kristo mla lɛ naa ni wɔmiiha eeya hiɛ waa lo. (2 Korintobii 13:5) Lɛlɛŋ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔna he sɛɛ, kɛji wɔbi akɛ: ‘Ani mitswaa mɔ mimaa shi aloo miwieɔ mishiɔ mɔ? Ani miŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ loo mifeɔ nii kɛtekeɔ nɔ? Ani misusuɔ mɛi krokomɛi ahe aloo mipeleɔ mikome mihegbɛi pɛ he?’ Kristofonyo ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ eeetsɔɔ gbɛ̀i ni esa akɛ enyɛmi akɔ loo ekakɔ, yɛ saji ni awieko nɔ ko pɔtɛɛ yɛ he yɛ Biblia lɛ mli lɛ amli.—Romabii 12:1; 1 Korintobii 4:6.
16. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi ni susuɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe yɛ gbɛi ni ejaaa nɔ lɛ, ni wɔkɛye Kristo mla lɛ fã ko ni he hiaa waa nɔ?
16 Ehe miihia ni wɔtao gbɛi ni wɔɔtsɔ nɔ wɔwowoo wɔhe hewalɛ, yɛ nɛkɛ jaramɔ bei nɛɛ amli. (Hebribii 10:24, 25; okɛto Mateo 7:1-5 he.) Kɛ wɔkwɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ, ani amɛsui kpakpai lɛ etsɔɔɔ babaoo kɛhaaa wɔ fe amɛgbɔjɔmɔi lɛ? Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ jara wa yɛ Yehowa hiɛ. Dɔlɛ sane ji akɛ, jeee mɛi fɛɛ nuɔ he nakai, yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe po. Mɛi pii naa amɛ diɛŋtsɛ amɛtɔmɔi kɛ emuu ni amɛyeee lɛ pɛ. Bɔni afee ni wɔwo nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ—kɛ mɛi krokomɛi hu—hewalɛ lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ mɔ kome loo mɛi enyɔ agba sane yɛ kpee fɛɛ kpee shishi, ni wɔha amɛle nɔ hewɔ ni wɔbuɔ amɛ kpeeibaa, kɛ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛhaa yɛ asafo lɛ mli lɛ akɛ ehe hiaa? Kwɛ miishɛɛ ni eji, kɛji wɔha amɛjatsu lɛ nɔ gbɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ, ni wɔkɛ nakai feemɔ ye Kristo mla lɛ nɔ!—Galatabii 6:2.
Kristo Mla lɛ Miitsu Nii!
17. Mɛɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ onaa akɛ Kristo mla lɛ miitsu nii yɛ nyɛ asafo lɛ mli?
17 Kristo mla lɛ miitsu nii yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Wɔnaa daa gbi—yɛ be mli ni nanemɛi Odasefoi kɛ ekãa wieɔ sanekpakpa lɛ he, beni amɛshɛjeshɛjeɔ amɛhe mii ni amɛwowooɔ amɛhe hewalɛ, beni amɛpeleɔ amɛhe akɛ amɛaasɔmɔ Yehowa yɛ naagbai ni mli wa waa lɛ fɛɛ sɛɛ, beni fɔlɔi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛtsɔse amɛbii lɛ ni amɛsumɔ Yehowa kɛ tsuii ni yɔɔ miishɛɛ, beni nɔkwɛlɔi tsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ suɔmɔ kɛ miishɛɛ, ni amɛhaa asafoku lɛ naa ekaa akɛ amɛaasɔmɔ Yehowa kɛya naanɔ lɛ. (Mateo 28:19, 20; 1 Tesalonikabii 5:11, 14) Kwɛ bɔ ni Yehowa tsui nyaa kɛ miishɛɛ, kɛ wɔkɛ Kristo mla lɛ tsu nii yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛ mli aŋkroaŋkro! (Abɛi 23:15) Eesumɔ ni mɛi fɛɛ ni sumɔɔ emla ni yeɔ emuu lɛ ahi shi kɛya naanɔ. Wɔbaana be ko ni adesai baaye emuu, yɛ Paradeiso ni baa lɛ mli, be ni mla mlikulɔi bɛ, kɛ be mli ni wɔtsuiiaŋ susumɔi fɛɛ baahi kudɔmɔ shishi. Kwɛ nyɔmɔwoo ni yɔɔ nyam ni eeefee kɛha Kristo mla lɛ naa ni wɔhi shi yɛ lɛ!
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Shiai nɛɛ tamɔɔɔ Kristendom mɔ kome shihilɔi ashihilɛ he lɛ. Amɛbɛ “mɔ kome shihilɔi anɔkwɛlɔi,” loo “tsɛmɛi,” yɛ nakai shishinumɔ naa. (Mateo 23:9) Akɛ bulɛ haa nyɛmimɛi hii ni akɛ gbɛnaa nii ahe nitsumɔ ewo amɛdɛŋ lɛ, shi shishitoo mlai ni kudɔɔ onukpai fɛɛ lɛ nɔŋŋ ji nɔ ni kudɔɔ amɛ hu.
Mɛni Osusuɔ yɛ He?
◻ Mɛni hewɔ Kristendom nuuu oti ni yɔɔ Kristo mla lɛ sɛɛ lɛ shishi lɛ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ̃ ni wɔkɛ Kristo mla lɛ atsu nii yɛ weku lɛ mli?
◻ Kɛ wɔkɛ Kristo mla lɛ baatsu nii yɛ asafo lɛ mli lɛ, mɛni esa akɛ wɔkwa, ni mɛni esa akɛ wɔfee?
◻ Onukpai lɛ baanyɛ aye Kristo mla lɛ nɔ yɛ bɔ ni amɛkɛ asafo lɛ yeɔ haa lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Suɔmɔ ni ooojie kpo otsɔɔ obi lɛ he hiaa lɛ waa
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
Kwɛ bɔ ni wɔ nɔkwɛlɔi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ haa mɔ hejɔɔmɔ!