Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w96 10/1 bf. 14-19
  • Kristofoi Agbɔfeemɔ yɛ Jeŋ ni Mli Egbala Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Kristofoi Agbɔfeemɔ yɛ Jeŋ ni Mli Egbala Mli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • “Asara Awusãi kɛ Okulafoi”
  • Ani Gbɔi yɛ Wɔteŋ?
  • Nyɛhaa Mɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ Amɛhiamɔ Nii
  • Yɛ Bei Krɛdɛɛi Amli
  • ‘Feemɔ Mɛi Gbɔ ni Huhuuhu Wiemɔ Bɛ Mli’
  • Gbɔfeemɔ Hãa Mɔ Náa Miishɛɛ, Ni Ehe Miihia Waa!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2018
  • “Nyɛbɔa Gbɔfeemɔ he Mɔdɛŋ”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • “Nyɛfea Nyɛhe Gbɔi”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2005
  • Nyɛsaraa Awusãi kɛ Okulafoi yɛ Amɛmanehulu Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
w96 10/1 bf. 14-19

Kristofoi Agbɔfeemɔ yɛ Jeŋ ni Mli Egbala Mli

“No hewɔ lɛ esa akɛ wɔhereɔ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ atuu, koni wɔtsɔmɔ anɔkwale lɛ he nanemɛi nitsulɔi.”—3 YOHANE 8.

1. Mɛɛ nikeenii ni asumɔɔ fe fɛɛ Bɔlɔ lɛ kɛha adesai?

“EKPAKPA ko bɛ ha gbɔmɔ yɛ hulu shishi nɛɛ fe nɔ ni eeeye nii ni enu ni ena miishɛɛ; ni enɛ nɔŋŋ baaka ehe yɛ edeŋme ni egbo lɛ mli, yɛ ewala gbii fɛɛ ni Nyɔŋmɔ eha lɛ yɛ hulu shishi nɛɛ mli.” (Jajelɔ 8:15) Blema Hebri jajelɔ lɛ kɛ nakai wiemɔi lɛ kɛɔ wɔ akɛ, jeee akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ miisumɔ ni ebɔɔ nii ni ji adesai amli afili amɛ ni amɛna miishɛɛ kɛkɛ, shi moŋ ekɛ gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛfee nakai lɛ hu haa amɛ. Yɛ adesai ayinɔsane be fɛɛ mli lɛ, etamɔ nɔ ni taomɔ nii ko ni anaa yɛ gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ ateŋ ji ni amɛna amɛhe miishɛɛ, ni amɛna shihilɛ mli ŋɔɔmɔ.

2. (a) Adesai kɛ nɔ ni Yehowa to eyiŋ yɛ he kɛha amɛ lɛ etsu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni ejɛ mli kɛba?

2 Ŋmɛnɛ, wɔyɛ gbɔmɛi ni sumɔɔ ŋɔɔmɔyeli ateŋ, he ni miishɛɛ kɛ shihilɛ mli ŋɔɔmɔyeli sɛɛdii ehe gbɔmɛi ajwɛŋmɔ fɛɛ. Mɛi babaoo etsɔmɔ “hesuɔlɔi, . . . mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ,” taakɛ Biblia lɛ gba efɔ̃ shi lɛ. (2 Timoteo 3:1-4) Shi, yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ ebafee nɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ to eyiŋ yɛ he lɛ fitemɔ yɛ faŋŋ mli. Kɛ ŋɔɔmɔyeli sɛɛdii batsɔ oti titri ni atiuɔ sɛɛ, aloo he-miishɛɛ ni aaana lɛ bafee yiŋtoo kome pɛ ni akɛma hiɛ lɛ, no lɛ anaaa anɔkwa miishɛɛ, ni ‘nɔ fɛɛ nɔ batsɔɔ yakayaka nii kɛ kɔɔyɔɔ hakumɔ.’ (Jajelɔ 1:14; 2:11) Enɛ hewɔ lɛ, je lɛ eyi obɔ kɛ gbɔmɛi ni he efee shoo kɛ mɛi ni nijiaŋ eje wui, ni enɛ hu kɛ naagbai babaoo ni yɔɔ adesai ashihilɛ mli lɛ baa. (Abɛi 18:1) Gbɔmɛi ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ mɛi krokomɛi ahe, ni amɛmli gbalaa yɛ hewolonɔ sui, wekui, shihilɛ, kɛ shika gbɛfaŋ.

3. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔna anɔkwa miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli?

3 Kwɛ bɔ ni nibii baafee sɔrɔto kwraa kɛji gbɔmɛi kase gbɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ ekɛ mɛi krokomɛi yeɔ ehaa—ni ejieɔ mlihilɛ, nihamɔ, kɛ gbɔfeemɔ kpo lɛ! Eha efee faŋŋ akɛ nɔ titri ni kɛ anɔkwa miishɛɛnamɔ baa lɛ jeee mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ ni wɔna wɔ diɛŋtsɛ wɔ taomɔ nii. Shi moŋ, nɔ titri lɛ nɛ: “Nɔ hamɔ mli yɛ miishɛɛ babaoo fe hemɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35, NW) Kɛji wɔɔna anɔkwa miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli lɛ, no lɛ esa akɛ wɔye gbɛtsii nii kɛ mligbalamɔi ni baanyɛ atsĩ wɔnaa lɛ anɔ kunim. Ni esa akɛ wɔkpã mli kɛshɛ mɛi ni fata wɔhe kɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ anɔ. Ehe miihia ni wɔbo ŋaawoo nɛɛ toi, akɛ: “No hewɔ lɛ esa akɛ wɔhereɔ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ atuu, koni wɔtsɔmɔ anɔkwale lɛ he nanemɛi nitsulɔi.” (3 Yohane 8) Gbɔfeemɔ ni wɔɔjie kpo wɔtsɔɔ mɛi ni sa, yɛ bɔ ni wɔshihilɛ baaŋmɛ gbɛ lɛ naa lɛ, he baa sɛɛnamɔ yɛ gbɛi enyɔ nɔ—ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa mɛi ni kɛhaa lɛ kɛ mɛi ni nine shɛɔ nɔ lɛ fɛɛ. Belɛ, namɛi fata mɛi ni sa, ni esa akɛ ‘wɔhere amɛ atuu’ lɛ ahe mɔ?

“Asara Awusãi kɛ Okulafoi”

4. Mɛɛ weku shihilɛ mli tsakemɔi komɛi anaa yɛ Yehowa webii ateŋ mɛi komɛi po agbɛfaŋ?

4 Wekui ni yɔɔ shiŋŋ kɛ gbalashihilɛi ni miishɛɛ yɔɔ mli faaa ŋmɛnɛ. Gbalamlitsemɔ ni yaa nɔ efaa babaoo kɛ yei ni fɔɔ ni amɛbɛ wumɛi yɛ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ etsake bɔ ni blema weku shihilɛ yɔɔ ha lɛ kwraa. Nɔ ni enɛ kɛba ji akɛ, mɛi ni ebatsɔmɔ Yehowa Odasefoi yɛ nyɛsɛɛ afii fioo nɛɛ amli lɛ ateŋ mɛi babaoo jɛ wekui ni mli egbala mli. Kɛ jeee gbala mli amɛtse loo amɛkɛ amɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ateŋ egbala lɛ, no lɛ amɛyɛ fɔlɔ kome wekui amli. Kɛfata he lɛ, taakɛ Yesu gba efɔ̃ shi lɛ, anɔkwale ni etsɔɔ lɛ kɛ mligbalamɔi eba wekui pii amli.—Mateo 10:34-37; Luka 12:51-53.

5. Mɛni Yesu kɛɛ akɛ ebaanyɛ efee hewalɛwoo jɛɛhe kɛha mɛi ni yɔɔ wekui ni mli egbala lɛ amli?

5 Wɔtsui nyaa kɛ miishɛɛ kɛji wɔna akɛ mɛi heei miikɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ kɛha anɔkwale lɛ, ni bei pii lɛ, wɔkɛ Yesu shiwoo ni woɔ mɔ hewalɛ nɛɛ shɛjeɔ amɛmii akɛ: “Lɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Mɔ ko bɛ ni eshi shia loo nyɛmimɛi hii loo nyɛmimɛi yei loo tsɛ loo nyɛ loo ŋa loo bii loo abɔɔi yɛ mi kɛ sanekpakpa lɛ hewɔ, ni enaŋ shiai kɛ nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei kɛ nyɛmɛi kɛ bii kɛ abɔɔi toi oha yɛ benɛ be nɛɛ mli beebe, kɛ yiwalɛ hu, ni jeŋ ni baaba lɛŋ hu eeena naanɔ wala.”—Marko 10:29, 30.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔmɔ ‘nyɛmimɛi hii, nyɛmimɛi yei, nyɛmɛi, kɛ bii’ wɔha “awusãi kɛ okulafoi” ni yɔɔ wɔteŋ lɛ?

6 Shi kɛlɛ, namɛi ji nɛkɛ ‘nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei kɛ nyɛmɛi kɛ bii’ nɛɛ? Mɛi babaoo ni anaa amɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ kɛkɛ, bei pii lɛ, mɛi oha loo nɔ ni fa fe nakai, ni tsɛɔ amɛhe nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei lɛ haaa mɔ anu he yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ akɛ mɛnɛɛmɛi ji e-nyɛmimɛi hii, kɛ nyɛmimɛi yei, kɛ nyɛmɛi, kɛ bii. Susumɔ oti nɛɛ he okwɛ: Kaselɔ Yakobo kaiɔ wɔ akɛ, kɛji Yehowa baakpɛlɛ wɔ jamɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ esa akɛ ‘wɔsara awusãi kɛ okulafoi yɛ amɛmanehulu lɛ mli, ni wɔto wɔhe kɛjɛ je nɛŋ koni ekawo wɔhe muji.’ (Yakobo 1:27) No tsɔɔ akɛ, esaaa ni wɔŋmɛɔ gbɛ ni je lɛ sui ni ji heloonaa ninamɔ ni akɛwóɔ he nɔ, kɛ kuu ni atseɔ akɛ mɛi ni nɔ kwɔlɔ yɛ shihilɛ mli lɛ haa wɔkuɔ wɔhiɛ wɔfɔ̃ɔ musuŋtsɔlɛ ni wɔɔjie lɛ kpo wɔtsɔɔ nɛkɛ “awusãi kɛ okulafoi” nɛɛ nɔ. Shi moŋ, wɔŋɔ hegbɛ lɛ ni wɔkɛkpã wɔ naanyobɔɔ kɛ gbɔfeemɔ mli wɔha amɛ.

7. (a) Mɛni ji yiŋtoo diɛŋtsɛ ni yɔɔ gbɔfeemɔ ni wɔɔjie kpo wɔtsɔɔ “awusãi kɛ okulafoi” lɛ sɛɛ? (b) Namɛi hu baanyɛ ana gbɛfaŋnɔ yɛ Kristofoi agbɔfeemɔ kpojiemɔ mli?

7 Gbɔfeemɔ ni aaajie lɛ kpo atsɔɔ “awusãi kɛ okulafoi” lɛ kɔɔɔ heloonaa nii ni ekolɛ amɛbɛ ni wɔɔha amɛ lɛ pɛ he be fɛɛ be. Fɔlɔ kome wekui loo wekui ni mli egbala yɛ jamɔ gbɛfaŋ lɛ etsɔɔɔ doo akɛ amɛyɛ shika gbɛfaŋ jaramɔ shihilɛ mli. Shi kɛlɛ, naanyobɔɔ kpakpa, shihilɛ ni yɔɔ weku lɛ mli, gbɔmɛi ni eye afii sɔrɔtoi ni akɛ amɛ naa naanyobɔɔ, kɛ mumɔŋ nibii kpakpai ni akɛ mɛi krokomɛi naa mli gbɛfaŋnɔ—enɛɛmɛi ji shihilɛ mli nibii komɛi ni abuɔ akɛ ejara wa waa. Enɛ hewɔ lɛ, beni wɔkaiɔ akɛ jeee bɔ ni wɔgbo deŋme wɔkɛsaa nibii kpakpai wɔto, shi moŋ suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ mumɔ ji nɔ ni he hiaa lɛ, kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ bei komɛi lɛ, “awusãi kɛ okulafoi” hu po baanyɛ ajie gbɔfeemɔ kpo amɛtsɔɔ nanemɛi Kristofoi!—Okɛto 1 Maŋtsɛmɛi 17:8-16 he.

Ani Gbɔi yɛ Wɔteŋ?

8. Mɛɛ tsakemɔ ko anaa yɛ Yehowa Odasefoi asafoi pii amli?

8 Mɛi babaoo fãa kɛyahiɔ maji krokomɛi anɔ yɛ be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ mli. “Gbɔmɛi fe akpekpei 100 yɛ je lɛŋ fɛɛ ni amɛjeee maji ni amɛyɔɔ mli lɛ amli bii, ni akpekpei 23 efã kɛshĩ amɛshiai amli kɛyahi he kroko yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaji amli,” taakɛ World Press Review kɛɔ lɛ. Nɔ ni ejɛ enɛ mli eba tɛɛ ji akɛ, yɛ hei babaoo, titri lɛ, maŋtiasei wuji amli lɛ, gbɔmɛi ni jɛ je lɛŋ hei sɔrɔtoi ebafata Yehowa webii asafoi ni tsutsu ko lɛ, weku loo maŋ kome mli bii pɛ yɔɔ mli lɛ ahe. Ekolɛ enɛ ji anɔkwale yɛ he ni oyɔɔ lɛ. Shi, te esa akɛ wɔbu nɛkɛ “maŋsɛɛbii” kɛ “gbɔi,” taakɛ ekolɛ je lɛ tsɛɔ amɛ, ni ekolɛ esoro amɛwiemɔ, amɛkusumii, kɛ amɛshihilɛ yɛ wɔnɔ̃ he lɛ wɔha tɛŋŋ?

9. Mɛɛ shigbeemɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ baanyɛ atsɔ̃ wɔ tsɔne yɛ bɔ ni wɔbuɔ “maŋsɛɛbii” kɛ “gbɔi” ni baa Kristofoi asafo lɛ mli wɔhaa lɛ gbɛfaŋ?

9 Kɛ wɔɔwie he kuku lɛ, esaaa ni wɔŋmɛɔ gbɛ ni gbɔi agbeyeishemɔ kɛ hetsɛ̃ nifeemɔi komɛi haa wɔnuɔ he yɛ gbɛ ko nɔ akɛ, wɔ ji mɛi ni sa akɛ wɔnaa hegbɛ wɔleɔ anɔkwale lɛ, fe mɛi ni jɛ maŋsɛɛ loo hei ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ wɔŋjalɔi ashikpɔji anɔ lɛ; esaaa ni wɔnuɔ he hu tamɔ nɔ ni nɛkɛ mɛi heei nɛɛ miiteke amɛ husui yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ loo hei krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ kɛ nitsumɔ mli. Ehe bahia ni bɔfo Paulo akai klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yudafoi Kristofoi komɛi, ni hiɛ susumɔi ni tamɔ nakai lɛ akɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ, mɔ ko kwraa esaaa; Nyɔŋmɔ mlihilɛ ni wɔsaaa lɛ ji nɔ ni haa mɔ ko bafeɔ mɔ ni aaanyɛ ana yiwalaheremɔ. (Romabii 3:9-12, 23, 24) Esa akɛ wɔna miishɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ mlihilɛ ni wɔsaaa lɛ miishɛ gbɔmɛi babaoo, ni ahaaa amɛná hegbɛ ni amɛkɛaanu sanekpakpa lɛ, yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ lɛ, aŋɔɔ agbɛnɛ. (1 Timoteo 2:4) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔjieɔ anɔkwa miishɛɛ kpo yɛ amɛhe?

10. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔjieɔ anɔkwa gbɔfeemɔ kpo wɔtsɔɔ “maŋsɛɛbii” ni yɔɔ wɔteŋ lɛ?

10 Wɔbaanyɛ wɔnyiɛ Paulo ŋaawoo lɛ sɛɛ, akɛ: “Nyɛhereherea nyɛhe, taakɛ bɔ ni Kristo ehere nyɛ kɛba Nyɔŋmɔ anunyam lɛ mli lɛ.” (Romabii 15:7) Akɛni wɔle akɛ bei pii lɛ, nibii komɛi ŋmɛɛɔ gbɔmɛi ni jɛ shikpɔji krokomɛi anɔ loo esoro amɛnifeemɔi lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔjie mlihilɛ kɛ mɔ hesusumɔ kpo wɔtsɔɔ amɛ, kɛji eyɛ wɔ hewalɛ kɛ nyɛmɔ mli akɛ wɔɔfee nakai. Esa akɛ wɔhere amɛ kɛba wɔteŋ, ni wɔkɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ aye “tamɔ nyɛmaŋnyo nɔŋŋ,” ni “osumɔ lɛ tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ.” (3 Mose 19:34) Ekolɛ enɛ feemɔ efeŋ mlɛo, shi wɔbaaye omanye, kɛji wɔkai ŋaawoo nɛɛ, akɛ: “Nyɛ jeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba, shi moŋ nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ni etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe, koni nyɛyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ni sa ehiɛ jogbaŋŋ ni hi kɛwula shi lɛ.”—Romabii 12:2.

Nyɛhaa Mɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ Amɛhiamɔ Nii

11, 12. Mɛɛ mɔ hesusumɔ krɛdɛɛ ko ajie kpo atsɔɔ Yehowa tsuji komɛi yɛ (a) blema Israel (b) klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli?

11 Mɛi ni esa akɛ wɔjie mɔ hesusumɔ kɛ gbɔfeemɔ kpo wɔtsɔɔ amɛ yɛ anɔkwale mli lɛ ateŋ mɛi komɛi ji Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ, ni tsuɔ nii waa kɛhaa wɔ mumɔŋ hilɛ-kɛhamɔ lɛ. Yehowa to gbɛjianɔ krɛdɛɛi kɛha osɔfoi kɛ Levibii ni hi blema Israel lɛ. (4 Mose 18:25-29) Yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, awo Kristofoi hu hewalɛ ni amɛkwɛ mɛi ni sɔmɔɔ amɛ yɛ gbɛhei krɛdɛɛi komɛi amli lɛ. Sane ni yɔɔ 3 Yohane 5-8 lɛ kɛ ekomefeemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli, ni yɔɔ mra be mli Kristofoi lɛ ateŋ lɛ he okadi bibioo ko haa wɔ.

12 Bɔfo Yohane ni egbɔ lɛ bu mlihilɛ kɛ gbɔfeemɔ ni Gaio jie kpo etsɔɔ nyɛmimɛi hii gbɛfalɔi komɛi ni atsu amɛ ni amɛyarasa asafo lɛ akɛ nɔ ni he hiaa waa diɛŋtsɛ. Gbɔi ji nɛkɛ nyɛmimɛi hii—ni Demetrio fata he, ní eka shi faŋŋ akɛ, lɛ akɛ wolo lɛ tsu—nɛɛ fɛɛ, ni amɛjeee mɛi ni Gaio le amɛ momo. Shi akɛ gbɔfeemɔ here amɛ atuu, ejaakɛ “[Nyɔŋmɔ] gbɛi lɛ ahewɔ amɛje kpo kɛtee.” Yohane wie he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “No hewɔ lɛ esa akɛ wɔhereɔ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ atuu, koni wɔtsɔmɔ anɔkwale lɛ he nanemɛi nitsulɔi.”—3 Yohane 1, 7, 8.

13. Namɛi yɔɔ wɔteŋ ŋmɛnɛ ni amɛsa akɛ ‘wɔhere amɛ atuu’ titri?

13 Ŋmɛnɛ, mɛi babaoo yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli ni kɛ mɔdɛŋbɔɔ miitsu nii waa yɛ nyɛmimɛi asafo muu lɛ fɛɛ agbɛfaŋ. Mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi komɛi ji nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi, ni kɛ amɛbe kɛ amɛhewalɛ tsuɔ nii daa otsi, ni amɛkɛtswaa asafoi lɛ amɛmaa shi lɛ; kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, ni shĩɔ amɛwekui kɛ amɛnanemɛi ni amɛyashiɛɔ yɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ lɛ; mɛi ni sɔmɔɔ yɛ Betel shiai loo nitsumɔ he niji amli, ni kɛ amɛhe eha ni amɛsɔmɔɔ kɛfiɔ jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ; kɛ mɛi ni yɔɔ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli, ni kɛ amɛbe kɛ amɛhewalɛ babaoo tsuɔ nii waa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Nɔ titri ni he hiaa ji akɛ, nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ fɛɛ tsuɔ nii waa, jeee yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhiɛnyam loo sɛɛnamɔ ko hewɔ, shi moŋ yɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ, kɛ Yehowa hewɔ. Esa akɛ wɔkase amɛ yɛ amɛ susuma muu fɛɛ hetuu-kɛhamɔ lɛ hewɔ ni eka shi faŋŋ akɛ amɛsa mɛi ni ‘ahereɔ amɛ kɛ gbɔfeemɔ.’

14. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔmɔɔ Kristofoi kpakpai yɛ, kɛ wɔjie gbɔfeemɔ kpo wɔtsɔɔ anɔkwafoi lɛ? (b) Mɛni hewɔ Yesu kɛɛ akɛ Maria ehala “nɔ ni hi” lɛ?

14 Kɛ “wɔhereɔ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ atuu” lɛ, bɔfo Yohane tsɔɔ mli akɛ, ‘wɔtsɔmɔɔ anɔkwale lɛ he nanemɛi nitsulɔi.’ Nɔ ni jɛɔ mli baa ji akɛ, wɔtsɔmɔɔ Kristofoi kpakpai yɛ gbɛ ko nɔ. Nɔ hewɔ ji, nanemɛi heyelilɔi ejurɔfeemɔ fata Kristofoi anitsumɔi lɛ ahe. (Abɛi 3:27, 28; 1 Yohane 3:18) Nyɔmɔwooi baa yɛ gbɛ kroko hu nɔ. Beni Maria kɛ Marta ŋɔ Yesu kɛba amɛwe lɛ, Marta miitao ni efee gbɔfeelɔ kpakpa kɛtsɔ “nibii pii” ni efeɔ eha Yesu lɛ nɔ. Maria jie gbɔfeemɔ kpo yɛ gbɛ kroko nɔ. “Ebata Yesu naji anaa ni ebo ewiemɔ lɛ toi,” ni Yesu jie eyi yɛ “nɔ ni hi,” ni ehala lɛ hewɔ. (Luka 10:38-42) Bei pii lɛ, sanegbaai kɛ saji ahesusumɔi ni akɛ mɛi ni kɛ afii babaoo ena niiashikpamɔ lɛ náa lɛ, ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ gbɛkɛ ni ayeɔ yɛ amɛmasɛi lɛ mli.—Romabii 1:11, 12.

Yɛ Bei Krɛdɛɛi Amli

15. Mɛɛ bei krɛdɛɛi komɛi baanyɛ afee miishɛɛ bei kɛha Yehowa webii?

15 Eyɛ mli akɛ anɔkwa Kristofoi enyiɛɛɛ kusumii ni ale waa loo je lɛŋ bii ahejɔɔmɔ gbii kɛ gbijuji asɛɛ moŋ, shi bei komɛi yɛ ni amɛbuaa amɛhe naa kutuu, ni amɛnaa amɛhe ni amɛkɛkpeɔ lɛ he miishɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Yesu tee yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ ko yɛ Kana, ni eye ebua yɛ miishɛɛ ni ana yɛ nifeemɔ lɛ shishi lɛ gbɛfaŋ, kɛtsɔ eklɛŋklɛŋ naakpɛɛ nii ni efee yɛ jɛmɛ lɛ nɔ. (Yohane 2:1-11) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ hu, Yehowa webii náa miishɛɛ bei amli ŋɔɔmɔ kutuu yɛ nifeemɔi krɛdɛɛi ni tamɔ nakai shishi, ni mlifilimɔ kɛ miishɛɛ ni sa ni anaa lɛ haa nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ ŋɔɔ waa. Shi, mɛni ji nɔ ni sa?

16. Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔi wɔyɔɔ ni kɔɔ jeŋba kpakpa he, kɛha bei krɛdɛɛi po?

16 Wɔjɛɔ Biblia ni wɔkaseɔ lɛ mli wɔleɔ nɔ ni ji jeŋba ni sa kɛha Kristofoi, ni wɔnyiɛɔ enɛ sɛɛ yɛ bei fɛɛ mli. (Romabii 13:12-14; Galatabii 5:19-21; Efesobii 5:3-5) Kɛji ekɔɔ yookpeemɔi ahe, loo yɛ yiŋtoo kroko hewɔ jio, hiɛtserɛjiemɔ henaabuamɔi haaa wɔ hegbɛ ni wɔkɛaakpoo tɛi ni afolɔ ashwie shi aha Kristofoi, loo ni wɔfee nɔ ko ni wɔfeŋ yɛ wɔ daa gbi shihilɛ mli; nakai nɔŋŋ hu sɔ̃ ko kãaa wɔnɔ akɛ wɔnyiɛ shikpɔŋ ni wɔyɔɔ nɔ lɛ kusumii fɛɛ asɛɛ. Kusumii nɛɛ babaoo damɔ apasa jamɔ mli nifeemɔi loo hemɔkɛyeli gbohii anɔ, ni ekrokomɛi hu kɔɔ jeŋbai ni anaa faŋŋ akɛ Kristofoi ekpɛlɛɛɛ nɔ lɛ ahe.—1 Petro 4:3, 4.

17. (a) Mɛɛ otii komɛi tsɔɔ akɛ ato yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ ni tee nɔ yɛ Kana lɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ ni akwɛ nɔ jogbaŋŋ hu? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ Yesu kpɛlɛ nakai nifeemɔ lɛ nɔ?

17 Kɛ wɔkane Yohane 2:1-11 lɛ, ewaaa kɛhaaa wɔ akɛ wɔɔna akɛ, áje gbɛ ásaa ni ato nifeemɔ lɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ, ni mɛi ni ba jɛmɛ lɛ hu ayi fá saŋŋ. Shi, “akpee” Yesu kɛ ekaselɔi lɛ kɛtee nifeemɔ lɛ shishi; jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛtee jɛmɛ kɛkɛ, eyɛ mli akɛ eeenyɛ efee akɛ kɛ hoo lɛ amɛteŋ mɛi komɛi kɛ gbɔfeelɔ lɛ yɛ wekukpaa. Wɔkadiɔ hu akɛ ayɛ “tsuji” yɛ jɛmɛ, kɛ “piafonyo” hu ni kɛ famɔi baaha, yɛ nɔ ni sa akɛ akɛha loo nɔ ni sa akɛ afee gbɛfaŋ. Enɛ fɛɛ tsɔɔ akɛ ato nifeemɔ lɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ, ni aakwɛ nɔ jogbaŋŋ hu. Sane ni aŋma nɛɛ baa naagbee ni ekɛɔ wɔ akɛ, Yesu tsɔ nɔ ni efee yɛ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ shishi lɛ nɔ “eŋɔ enunyam lɛ etsɔɔ.” Eji hoo-feemɔ kɛ basabasa feemɔ okpɔlɔŋmɛɛ ni kulɛ, ani ebaahala nakai be lɛ ni ekɛfee nakai? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ dabi.

18. Mɛni esa akɛ akɛ hiɛdɔɔ asusu he jogbaŋŋ yɛ hiɛtserɛjiemɔ henaabuamɔ ko he?

18 Belɛ, bei krɛdɛɛi komɛi ni ekolɛ wɔfɔ̃ɔ nine wɔtsɛɔ mɛi lɛ hu? Wɔmiisumɔ ni wɔkai akɛ, yiŋtoo hewɔ ni wɔkɛ gbɔfeemɔ kpeeɔ mɛi krokomɛi lɛ ji, koni wɔ fɛɛ “wɔtsɔmɔ anɔkwale lɛ he nanemɛi nitsulɔi.” Enɛ hewɔ lɛ, ní aaatsɛ nifeemɔ ko akɛ “Odasefoi” ahenaabuamɔ lɛ kɛkɛ faaa. Abaanyɛ abi akɛ, Ani eji mɛi ni wɔji kɛ nɔ ni wɔheɔ wɔyeɔ lɛ he odaseyeli yɛ anɔkwale mli? Esaaa ni wɔbuɔ bei ni tamɔ nɛkɛ akɛ hegbɛi ni wɔna, ni wɔkɛaakwɛ he ni wɔbaanyɛ wɔya shɔŋŋ kɛyashi, ni wɔkɛ je lɛ ashi mple yɛ enifeemɔi komɛi amli, ni wɔkɛ wɔhe miiwo “heloo lɛ sɛɛdii nii lɛ kɛ hiŋmɛii lɛ asɛɛdii nii lɛ kɛ shihilɛ lɛ mli hewoo lɛ” mli. (1 Yohane 2:15, 16) Shi moŋ, esa akɛ bei ni tamɔ nɛkɛ ajie wɔ nitsumɔ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ kpo yɛ gbɛ kpakpa nɔ, ni esa akɛ wɔkwɛ akɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ kɛ anunyam kɛ hiɛnyamwoo haa Yehowa.—Mateo 5:16; 1 Korintobii 10:31-33.

‘Feemɔ Mɛi Gbɔ ni Huhuuhu Wiemɔ Bɛ Mli’

19. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni ‘wɔfee wɔhe gbɔi ni huhuuhu wiemɔ akafutu mli’ lɛ?

19 Beni je lɛŋ shihilɛi yaa nɔ efiteɔ ni gbɔmɛi amli gbalaa babaoo hu lɛ, ehe miihia ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔkɛwaje tsakpaa ni mli wa, ni yɔɔ anɔkwa Kristofoi ateŋ lɛ. (Kolosebii 3:14) Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ ‘suɔmɔ ni wɔkɛsumɔsumɔɔ wɔhe lɛ mli awa,’ taakɛ Petro wo wɔ hewalɛ lɛ. Kɛkɛ ni ekɛfata he, kɛ wiemɔi ni mli kã shi faŋŋ akɛ: “Nyɛfea nyɛhe gbɔi ni huhuuhu wiemɔ akafutu mli.” (1 Petro 4:7-9) Ani wɔmiisumɔ ni wɔŋɔ hegbɛ lɛ ni wɔkɛjie gbɔfeemɔ kpo wɔtsɔɔ wɔnyɛmimɛi, ni wɔbɔ mɔdɛŋ wɔjie mlihilɛ kɛ yelikɛbuamɔ kpo wɔtsɔɔ amɛ? Aloo wɔgbigbliɔ wɔmli kɛji hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ te shi? Kɛji wɔfeɔ nakai lɛ, no lɛ wɔfiteɔ mlifilimɔ ni wɔbaanyɛ wɔna lɛ, ni nyɔmɔwoo ni ji miishɛɛ ni anaa yɛ ejurɔfeemɔ mli lɛ hu ŋmɛɛɔ wɔ.—Abɛi 3:27; Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.

20. Mɛɛ jɔɔmɔi mɛɔ wɔ, kɛ wɔjie gbɔfeemɔ kpo yɛ ŋmɛnɛ jeŋ ni mli egbala nɛɛ mli?

20 Wɔnanemɛi Kristofoi ni wɔkɛ amɛ feɔ ekome kɛtsuɔ nii, kɛ mlihilɛ kɛ gbɔfeemɔ ni wɔjieɔ lɛ kpo wɔtsɔɔ wɔhe lɛ, kɛ jɔɔmɔi babaoo baaba. (Mateo 10:40-42) Yehowa ewo gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ shi akɛ “[eeeshi] ebuu lɛ eto amɛnɔ. Hɔmɔ yeŋ amɛ dɔŋŋ, ni kumai hu yeŋ amɛ dɔŋŋ.” Ní aaahi Yehowa buu lɛ mli lɛ tsɔɔ ehebuu kɛ egbɔfeemɔ mli ŋɔɔmɔ ni aaana. (Kpojiemɔ 7:15, 16; Yesaia 25:6) Hɛɛ, gbɛkpamɔ akɛ wɔɔna Yehowa gbɔfeemɔ mli ŋɔɔmɔ kɛya naanɔ kã wɔhiɛ kpaakpa.—Lala 27:4; 61:4, 5.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

◻ Mɛni esaaa ni wɔkuɔ wɔhiɛ wɔfɔ̃ɔ nɔ kɛ wɔmiitao wɔna anɔkwa miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli?

◻ Namɛi ji “awusãi kɛ okulafoi” lɛ, ni esa akɛ ‘wɔsara amɛ’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

◻ Te esa akɛ wɔbu “maŋsɛɛbii” kɛ “gbɔi” ni yɔɔ wɔteŋ lɛ wɔha tɛŋŋ?

◻ Namɛi sa mɔ hesusumɔ krɛdɛɛ ŋmɛnɛ?

◻ Esa akɛ bei krɛdɛɛi ajie anɔkwa gbɔfeemɔ mumɔ kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16, 17]

Wɔbaanyɛ wɔjie gbɔfeemɔ kpo wɔtsɔɔ maŋsɛɛbii, awusãi, mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ mli lɛ, kɛ gbɔi yɛ hiɛtserɛjiemɔ bei amli

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje