Akwila kɛ Priskila—Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔi ni Esa akɛ Akase Amɛ
“NYƐŊAA Priska kɛ Akwila, ni ji minanemɛi nitsulɔi yɛ Kristo Yesu mli lɛ, nyɛhaa mi, mɛi ni kɛ amɛhe wo gbele mli yɛ miyiwala hewɔ, ni jeee mi kɛkɛ midaa amɛ shi, shi moŋ jeŋmaji lɛ amli asafoi lɛ fɛɛ hu daa amɛ shi lɛ.”—Romabii 16:3, 4.
Nɛkɛ wiemɔi ni bɔfo Paulo ŋma kɛyaha Kristofoi asafo ni yɔɔ Roma nɛɛ tsɔɔ woo babaoo kɛ bulɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli ni ena eha nɛkɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ. Ekwɛ jogbaŋŋ koni ekaku ehiɛ eshwie amɛnɔ, kɛ eeŋma wolo eyaha amɛ asafo lɛ. Shi namɛi ji nɛkɛ Paulo “nanemɛi nitsulɔi” enyɔ nɛɛ, ni mɛni hewɔ ni lɛ kɛ asafoi lɛ sumɔɔ amɛsane waa nɛkɛ lɛ?—2 Timoteo 4:19.
Akwila ji Yudafoi ni yɔɔ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ (Yudafoi ni agbɛ amɛ ashwã) lɛ ateŋ mɔ kome kɛ Ponto, ni ji kpokpaa ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ kooyigbɛ lɛ mli nyo. Lɛ kɛ eŋa Priskila (Priska) ebahi shi yɛ Roma. No mli lɛ, Yudafoi akutso ko ni da saŋŋ yɛ nakai maŋ lɛ mli, kɛ hoo lɛ, kɛjɛ beni Pompey ŋɔ Yerusalem nom yɛ 63 D.Ŋ.B., beni anyiɛ gbokɛlɛfoi babaoo ahiɛ kɛtee Roma akɛ nyɔji lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Roma niŋmaai haa aleɔ akɛ Yudafoi akpeehei nyɔŋma kɛ enyɔ loo nɔ̃, yɛ blema maŋ lɛ mli. Yudafoi komɛi ni jɛ Roma lɛ ba Yerusalem yɛ Pentekoste, 33 Ŋ.B., beni amɛnu sanekpakpa lɛ. Ekolɛ kɛtsɔ amɛnɔ ni Kristofoi ashɛɛ sane lɛ yashɛ Roma Maŋtsɛyeli lɛ maŋtiase lɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:10.
Shi kɛlɛ, no mli lɛ ashwie Yudafoi lɛ kɛjɛ Roma yɛ afi 49 loo 50 Ŋ.B. mra mli yɛ Nɔyelɔ Klaudio fãmɔ naa. No hewɔ lɛ, Hela maŋtiase ni ji Korinto lɛ mli bɔfo Paulo kɛ Akwila kɛ Priskila kpe yɛ. Beni Paulo yashɛ Korinto lɛ, Akwila kɛ Priskila fee lɛ gbɔ ni amɛha lɛ nitsumɔ ni etsu, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛtsuɔ nitsumɔ kome—buufeemɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 18:2, 3.
Buufeelɔi
Enɛ jeee nitsumɔ ko ni yɔɔ mlɛo. Nɔ ni yɔɔ buui afeemɔ mli ji mama loo kooloi ahewoji kukuji ni yɔɔ keketee, ni hiɛ yɔɔ kpɔikpɔi ni afolɔɔ ni akpɛɔ akɛtsaraa. Taakɛ yinɔsaneŋmalɔ Fernando Bea tsɔɔ lɛ, eji “nitsumɔ ko ni biɔ ŋaa kɛ jwɛŋmɔ” yɛ buufeelɔi ni kɛ “mamai ni ekua, ni bɛ tswãa tsɔ̃, ni ahiɔ mli yɛ gbɛfaa mli, ni buɔ mɔ he kɛjɛɔ hulu dɔlɛ kɛ nugbɔnɛmɔ he, loo ni akɛtsuɔ nii akɛ nɔ ni atoɔ nibii awoɔ mli yɛ lɛlɛ mligbɛ lɛ” tsuɔ nii lɛ agbɛfaŋ.
Enɛ teeɔ sanebimɔ ko shi. Ani Paulo ekɛɛɛ akɛ “Gamaliel naji anaa atsɔse” lɛ “yɛ,” ni no hewɔ lɛ, eegbele gbɛ kɛmiiha lɛ akɛ eeetiu nitsumɔ ko ni woo yɔɔ mli lɛ sɛɛ yɛ afii ni baaba lɛ amli? (Bɔfoi lɛ Asaji 22:3) Yɛ be mli ni enɛ ji anɔkwale lɛ, klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yudafoi susuɔ akɛ eji woo akɛ aaatsɔɔ gbekɛ ko ninenaa nitsumɔ ko kɛ esa akɛ ena woloŋlee tsɔsemɔ ni yaa hiɛ po. No hewɔ lɛ, ekolɛ Akwila kɛ Paulo fɛɛ he basa yɛ buufeemɔ mli beni amɛji gbekɛbii. Nakai nitsumɔ mli hesaa lɛ he ba sɛɛnamɔ waa yɛ sɛɛ mli. Shi akɛ Kristofoi lɛ, amɛbuuu heloonaa nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ akɛ nɔ̃ titri yɛ shihilɛ mli. Paulo tsɔɔ mli akɛ, nitsumɔ ni lɛ kɛ Akwila kɛ Priskila fɛɛ tsu yɛ Korinto lɛ ji nitsumɔ ko kɛkɛ ni etsu koni ekɛfi nitsumɔ titri, ni ji sanekpakpa lɛ jajemɔ lɛ sɛɛ, koni ‘amɛkɛ jatsu ko ni tsii akafɔ mɔ ko mɔ ko nɔ.’—2 Tesalonikabii 3:8; 1 Korintobii 9:18; 2 Korintobii 11:7.
Eyɛ faŋŋ akɛ, Akwila kɛ Priskila na he miishɛɛ akɛ amɛaafee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ koni amɛha Paulo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ aya hiɛ. Namɔ le shii abɔ ni nanemɛi etɛ nɛɛ mɛ fioo yɛ amɛnitsumɔ lɛ mli koni amɛye nihelɔi loo mɛi ni hoɔ lɛ odase trukaa! Ni eyɛ mli akɛ amɛ buufeemɔ nitsumɔ lɛ baa shi ni tɔlɛ yɛ mli waa moŋ, shi amɛyɛ miishɛɛ akɛ amɛaatsu, ni amɛtsuɔ nii “nyɔɔŋ kɛ shwane” po bɔni afee ni amɛkɛha Nyɔŋmɔ nibii aya hiɛ—taakɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi babaoo tsuɔ be-fã nitsumɔ loo nitsumɔ ni atsuɔ yɛ bei komɛi amli kɛkwɛɔ amɛhe, bɔni afee ni amɛtu amɛbe babaoo ni eshwɛ lɛ amɛha, koni amɛkɛye amɛbua mɛi ni sumɔɔ ni amɛnu sanekpakpa lɛ.—1 Tesalonikabii 2:9; Mateo 24:14; 1 Timoteo 6:6.
Gbɔfeemɔ He Nɔkwɛmɔ Nii
Ekolɛ, Paulo kɛ Akwila shia tsu nii akɛ he ni ejɛɔ eyatsuɔ emaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔi lɛ yɛ nyɔji 18 ni ekɛhi Korinto lɛ fɛɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:3, 11) Ekolɛ, no hewɔ ni Akwila kɛ Priskila na he miishɛɛ akɛ amɛaaná Sila (Silvano) kɛ Timoteo hu akɛ gbɔi beni amɛjɛ Makedonia amɛba lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:5) Ekolɛ Paulo ŋmala woji enyɔ ni ekɛyaha Tesalonikabii lɛ, ni sɛɛ mli lɛ ebatsɔ Biblia ni akpɛlɛɔ nɔ lɛ fã, beni bɔfo lɛ kɛ Akwila kɛ Priskila yɔɔ lɛ.
Ewaaa akɛ aaasusu akɛ, yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, Priskila kɛ Akwila shia lɛ ji teokrase nitsumɔ lɛ shikwɛ̃ɛ he diɛŋtsɛ. Ekolɛ nanemɛi babaoo ni asumɔɔ amɛ lɛ fɔɔ jɛmɛ yaa—Stefana kɛ eweku lɛ, klɛŋklɛŋ Kristofoi ni yɔɔ Akaia kpokpaa lɛ nɔ, ni Paulo diɛŋtsɛ baptisi amɛ lɛ; Titio Yusto, ni ha Paulo kɛ eshia tsu nii akɛ he ni ehaa maŋshiɛmɔi yɛ lɛ; kɛ Krispo, kpeehe onukpa lɛ ni kɛ eshiabii lɛ fɛɛ kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:7, 8; 1 Korintobii 1:16) Agbɛnɛ, Fortunato kɛ Akaiko hu yɛ; Gaio, mɔ ni ekolɛ eshia ji he ni afee asafoŋ kpeei yɛ lɛ; Erasto, maŋtiase lɛ nɔkwɛlɔ lɛ; Tertio, woloŋmalɔ ni Paulo ŋma ewolo kɛtsɔ enɔ kɛyaha Romabii lɛ; kɛ Foibe, nyɛmi yoo anɔkwafo ni yɔɔ Kenkrea asafo ni bɛŋkɛ lɛ mli, mɔ ni ekolɛ, ekɛ wolo ni aŋma lɛ jɛ Korinto kɛtee Roma lɛ.—Romabii 16:1, 22, 23; 1 Korintobii 16:17.
Yehowa ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ sɔɔlɔi ni ena hegbɛ akɛ amɛaajie gbɔfeemɔ kpo amɛtsɔɔ sɔɔlɔ gbɛfalɔ lɛ le bɔ ni enyɛɔ ewoɔ mɔ hewalɛ ni ehiɔ jwɛŋmɔŋ ehaa. Niiashikpamɔi ni tswaa mɔ emaa shi ni agbaa yɛ bei ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ baanyɛ afee mumɔŋ hejɔɔmɔ jɛɛhe diɛŋtsɛ aha mɔ fɛɛ mɔ. (Romabii 1:11, 12) Ni, taakɛ Akwila kɛ Priskila fee lɛ, mɛi ni kɛ amɛshiai haa koni afee kpeei, ekolɛ Asafo Woloŋ Nikasemɔ yɛ jɛmɛ lɛ, naa miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli, akɛ amɛnyɛɔ amɛyeɔ amɛbuaa anɔkwa jamɔ shweremɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ.
Bɔ ni naanyobɔɔ ni kã amɛkɛ Paulo teŋ lɛ mli wa aahu hewɔ lɛ, Akwila kɛ Priskila kɛ lɛ shi kɛtee, beni eshiɔ Korinto yɛ agbiɛnaa be, afi 52 Ŋ.B. lɛ, ni amɛfata ehe kɛtee Efeso tɔ̃ɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:18-21) Amɛhi nakai maŋ lɛ mli ni amɛto bɔfo lɛ saramɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ he gbɛjianɔ. Biɛ ji he ni nɛkɛ sanekpakpa tsɔɔlɔi ni he esa waa nɛɛ “ŋɔ” Apolo ni naa tse lɛ “kɛba amɛŋɔɔ” ni amɛna miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua lɛ ni enu “Nyɔŋmɔ gbɛ lɛ” shishi “fitsofitso” lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:24-26) Beni Paulo yasara Efeso ekoŋŋ yɛ emaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ gbɛfaa ni ji etɛ lɛ mli, ekolɛ yɛ 52/53 Ŋ.B. fɛ̃i be mli lɛ, no mli lɛ shikpɔŋ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ ekãa nɛɛ du nii yɛ mli lɛ eyɛ futaa momo kɛha kpamɔ. Paulo kɛ nɔ ni shɛɔ afii etɛ shiɛ ni etsɔɔ nii ni kɔɔ ‘Gbɛ Lɛ’ he, yɛ be mli ni Efeso asafo lɛ feɔ kpeei yɛ Akwila shia lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 19:1-20, 26; 20:31; 1 Korintobii 16:8, 19.
Sɛɛ mli lɛ, beni amɛku amɛsɛɛ kɛtee Roma lɛ, nɛkɛ Paulo nanemɛi enyɔ nɛɛ tee nɔ ‘amɛbɔ gbɔfeemɔ he mɔdɛŋ,’ ni amɛkɛ amɛshia ha kɛha Kristofoi akpeei.—Romabii 12:13; 16:3-5.
Amɛkɛ ‘Amɛhe Wo Oshara Mli’ Amɛha Paulo
Ekolɛ Paulo kɛ Akwila kɛ Priskila hu hi shi, beni eyɔɔ Efeso lɛ. No mli lɛ, ani ekɛ amɛ yɔɔ, yɛ jwiɛtɛi ŋaalɔi abasabasa feemɔ be lɛ mli? Taakɛ sane ni yɔɔ Bɔfoi lɛ Asaji 19:23-31 tsɔɔ lɛ, beni ŋaalɔi ni fee gbatsui lɛ tse atua amɛshi sanekpakpa lɛ shiɛmɔ lɛ, ehe bahia ni nyɛmimɛi lɛ atsĩ Paulo naa koni ekɛ ehe akawo oshara mli kɛtsɔ basabasa feelɔi akuu lɛ ahiɛ ni eeeya lɛ nɔ. Mɛi ni bɔɔ Biblia saji ahe amaniɛ etsɔɔ akɛ, ekolɛ oshara shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli ni Paulo nu he akɛ, ‘ehiɛ kãaa wala nɔ tete po’ yɛ, ni ákɛ, Akwila kɛ Priskila kɛ amɛhe wo mli yɛ gbɛ ko nɔ, ‘amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ wala wo oshara mli’ amɛha lɛ.—2 Korintobii 1:8; Romabii 16:3, 4.
Beni “gidigidifeemɔ lɛ sɛɛ efo lɛ,” Paulo shi maŋ lɛ mli yɛ nilee mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:1) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Akwila kɛ Priskila hu kɛ shitee-kɛ-woo kɛ hefɛoyeli kpe. Ani nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ ha amɛnii fee mɔbɔ? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Akwila kɛ Priskila kɛ ekãa tee nɔ yɛ Kristofoi amɔdɛŋ ni amɛbɔɔ lɛ amli.
Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔi ni Kɛ Amɛhe Bɔɔ Gbagbalii
Beni Klaudio nɔyeli lɛ ba naagbee sɛɛ lɛ, Akwila kɛ Priskila ku amɛsɛɛ kɛtee Roma. (Romabii 16:3-15) Shi kɛlɛ, beni atsĩ amɛtã yɛ naagbee mli yɛ Biblia lɛ mli lɛ, wɔna akɛ amɛba Efeso ekoŋŋ. (2 Timoteo 4:19) Agbɛnɛ, taakɛ eji yɛ saji krokomɛi fɛɛ ni atsɛɔ sɛɛ kɛjɛɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ahe lɛ, atsĩɔ nɛkɛ wu kɛ ŋa nɛɛ fɛɛ tã. Mɛɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni kɛ amɛhe bɔɔ gbagbalii, ni feɔ ekome po nɛ! Paulo nyɛŋ esusu nakai nyɛmi nuu Akwila ni asumɔɔ nɛɛ he ní ekaiii yelikɛbuamɔ ni eŋa kɛhaa yɛ anɔkwayeli mli lɛ. Ni mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa nɛ kɛha Kristofoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi ŋmɛnɛ, ejaakɛ yelikɛbuamɔ ni hefatalɔ ko ni etu ehe eha, kɛhaa yɛ anɔkwayeli mli lɛ, ŋmɛɔ gbɛ ni mɔ lɛ atsu babaoo “yɛ Nuntsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli,” ni bei komɛi lɛ, babaoo po fe bɔ ni oshijafonyo baanyɛ atsu.—1 Korintobii 15:58.
Akwila kɛ Priskila sɔmɔ yɛ asafoi sɔrɔtoi babaoo mli. Taakɛ amɛji lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi babaoo ni yɔɔ ekãa lɛ kɛ amɛhe eha koni amɛfa kɛya he ni hiamɔ lɛ da yɛ lɛ. Amɛ hu amɛmli filiɔ amɛ ni amɛtsui nyɔɔ amɛmli yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ni shwereɔ, kɛ bɔ ni amɛnyɛɔ amɛhãa Kristofoi anaanyobɔi ni yɔɔ miishɛɛ ni jara wa lɛ yaa nɔ ni amɛnaa lɛ hewɔ.
Kɛtsɔ Kristofoi asuɔmɔ ni nɔ bɛ he nɔkwɛmɔ nɔ lɛ nɔ lɛ, Paulo kɛ mɛi krokomɛi ahiɛ sɔ Akwila kɛ Priskila waa. Shi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ po lɛ, amɛha bulɛ kpakpa bakã amɛkɛ Yehowa diɛŋtsɛ teŋ. Ŋmalɛi lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni yeɔ sane ni ejaaa ni ehiɛ aaakpa nyɛ nitsumɔ lɛ nɔ kɛ suɔmɔ deŋme ni nyɛgbo yɛ egbɛi lɛ ahewɔ, ni nyɛkɛsɔmɔ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ, ni nyɛsaa nyɛsɔmɔɔ amɛ lolo lɛ.”—Hebribii 6:10.
Ekolɛ wɔnyɛŋ wɔna hegbɛ ni wɔkɛaamia wɔhiɛ yɛ gbɛi ni tamɔ nɔ ni Akwila kɛ Priskila tsɔ nɔ amɛfee lɛ lɛ nɔ lɛ, kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔkase amɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni nɔ bɛ lɛ. Tsui ni nyɔɔ mɔ mli babaoo baafee wɔnɔ, kɛ wɔtu wɔnyɛmɔ kɛ wala wɔha sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni wɔhiɛ kpaaa “ejurɔfeemɔ kɛ nikee” ní “nakai afɔlei saa Nyɔŋmɔ hiɛ jogbaŋŋ” lɛ nɔ lɛ.—Hebribii 13:15, 16.