Oshihilɛ—Mɛni Ji Eyiŋtoo?
“Mikɛ nilee nyiɛ mitsui hiɛ . . . kɛyashi be mli ni manyɛ mana nɔ kpakpa ni yɔɔ kɛha gbɔmɛi abii . . . yɛ amɛ shihilɛ gbii abɔ fɛɛ mli.”—JAJELƆ 2:3.
1, 2. Mɛni hewɔ ejeee nɔ ni ejaaa akɛ wɔɔna wɔ diɛŋtsɛ wɔhe miishɛɛ bɔ ni sa lɛ?
ONÁA bo diɛŋtsɛ ohe miishɛɛ, aloo jeee nakai? Nakai ji bɔ ni ebaa lɛ. No hewɔ lɛ, wɔyeɔ nii daa gbi, wɔwɔɔ kɛ etɔ wɔ, ni wɔsumɔɔ ni wɔhi nanemɛi kɛ suɔlɔi amasɛi. Yɛ bei komɛi amli lɛ wɔshwɛɔ, wɔwuɔ faa, loo wɔfeɔ nibii krokomɛi ni wɔnaa nomɛi ahe miishɛɛ, ni etsɔɔ akɛ ehãa miishɛɛ ni wɔyɔɔ kɛhãa wɔhe lɛ ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ.
2 He ni asumɔɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ tsirɛ Salomo koni eŋma lɛ kpaa gbee: “Nɔ kpakpa ko bɛ ha gbɔmɔ fe enɛ, akɛ eye ni enu, ni eha esusuma aye nii kpakpai amli ŋɔɔmɔ yɛ edeŋmegbomɔ lɛ mli.” Salomo damɔ niiashikpamɔ nɔ ekɛɛ kɛfata he akɛ: “Enɛ hu mina akɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ ejɛ. Shi namɔ yeɔ ni nuɔ nii jogbaŋŋ fe bɔ ni mifeɔ?”—Jajelɔ 2:24, 25, NW.
3. Mɛɛ sanebimɔi komɛi ni ewa akɛ aaana naa mɛi pii nyɛɛɛ aha hetoo?
3 Ni kɛlɛ ole akɛ shihilɛ fe niyeli, ninumɔ, wɔɔ, kɛ nɔ ko kpakpa ko feemɔ kɛkɛ. Wɔnaa piŋmɔi, nijiaŋwujei, kɛ haomɔi. Ni wɔtamɔ mɛi ni bɛ dekã kwraa bɔ ni wɔkɛaasusu shishinumɔ ni yɔɔ wɔshihilɛ mli lɛ he. Ani jeee nakai sane lɛ ji yɛ ogbɛfaŋ? Beni Vermont Royster, tsutsu The Wall Street Journal wolo lɛ ŋmalɔ lɛ yɔse wɔ nilee kɛ hesaa ni mli elɛɛ lɛ, eŋma akɛ: “Naa nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ. Kɛ wɔsusu gbɔmɔ diɛŋtsɛ, kɛ eyiŋ ni efee yaa, egbɛhe yɛ jeŋ muu fɛɛ mli lɛ he lɛ, wɔleee babaoo tsɔ̃ fe be mli ni be je shishi. Sanebimɔi ni kɔɔ mɛi ni wɔji, nɔ hewɔ ni wɔyɔɔ shihilɛ mli, kɛ nɔ ni baaba wɔnɔ wɔsɛɛ lɛ ahe lɛ jwere wɔnɔ lolo.”
4. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asumɔ akɛ eeenyɛ eha sanebimɔi ni kɔɔ wɔhe lɛ ahetoo lɛ?
4 Te obaaha sanebimɔi: Namɛi ji wɔ? Mɛni hewɔ wɔyɔɔ biɛ? Kɛ nɛgbɛ wɔyaa lɛ ahetoo oha tɛŋŋ? Owula Royster gbo yɛ nyɛsɛɛ July lɛ mli. Ani osusuɔ akɛ no mli lɛ enine eshɛ hetooi ni haa mɔ tsui nyɔ̃ɔ emli nɔ? Kɛ wɔɔwie he pɔtɛɛ lɛ, Ani gbɛ ko yɛ ni oootsɔ nɔ ofee nakai? Ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ aaaye abua bo ni oná shihilɛ ni shishinumɔ kɛ miishɛɛ yɔɔ mli babaoo? Nyɛhaa wɔkwɛa.
Sɛɛyoomɔ Jɛɛhe Titri
5. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ Nyɔŋmɔ nɔ beni wɔtaoɔ ni wɔyoo sanebimɔi komɛi ni kɔɔ shihilɛ he lɛ sɛɛ loo wɔnu shishi lɛ?
5 Kɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nyiɛ, ni wɔmiitao yiŋtoo ni yɔɔ wɔshihilɛ sɛɛ lɛ, omanye fioo ko pɛ wɔbaaye aloo wɔyeŋ kwraa, taakɛ efee anɔkwale yɛ hii kɛ yei pii agbɛfaŋ, yɛ mɛi ni ekase nii ni amɛyɔɔ niiashikpamɔ babaoo po lɛ agbɛfaŋ lɛ. Shi ashiko wɔ ni wɔ pɛ wɔnyiɛ. Wɔ Bɔlɔ lɛ kɛ yelikɛbuamɔ eha. Kɛ osusu he lɛ, ani jeee lɛ ji sɛɛyoomɔ kɛ nilee fɛɛ Jɛɛhe, ni yɔɔ “kɛjɛ naanɔ kɛyaa naanɔ,” ni yɔɔ jeŋ muu fɛɛ kɛ yinɔsane he nilee ni yeɔ emuu? (Lala 90:1, 2) Ebɔ gbɔmɛi ni eyoo adesa niiashikpamɔ fɛɛ, no hewɔ lɛ, lɛ ji Mɔ ni esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ enɔ kɛha sɛɛyoomɔ, shi jeee adesai ni yeee emuu, kɛ amɛ nilee kɛ susumɔ ni shɛɛɛ shɔŋŋ lɛ.—Lala 14:1-3; Romabii 3:10-12.
6. (a) Bɔlɔ lɛ kɛ sɛɛyoomɔ ni he hiaa eha wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Enɛ kɔɔ Salomo he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
6 Yɛ be mli ni wɔnyɛŋ wɔkpa gbɛ akɛ Bɔlɔ lɛ baawie kpojiemɔ wiemɔ ko ni kɔɔ shihilɛ he shishinumɔ he awo wɔtoiŋ lɛ, kɛlɛ ekɛ sɛɛyoomɔ jɛɛhe eha—e-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ. (Lala 32:8; 111:10) Jajelɔ wolo lɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa yɛ enɛ gbɛfaŋ. Nyɔŋmɔ kɛ mumɔ kanya eŋmalɔ lɛ, no hewɔ lɛ, “Salomo nilee fe bokagbɛ bii fɛɛ anilee.” (1 Maŋtsɛmɛi 3:6-12; 5:10-14) “Salomo nilee” lɛ ha maŋnyɛ ko ni basara lɛ lɛ naa kpɛ ehe aahu akɛ ekɛɛ akɛ, akɛko lɛ emli fã po, ni ákɛ, mɛi ni boɔ enilee lɛ toi lɛ baana miishɛɛ diɛŋtsɛ.a (1 Maŋtsɛmɛi 10:4-8) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔna sɛɛyoomɔ kɛ miishɛɛ kɛjɛ ŋwɛi nilee ni wɔ Bɔlɔ lɛ kɛha kɛtsɔ Salomo nɔ lɛ mli.
7. (a) Te Salomo mu nitsumɔi pii ni atsuɔ yɛ ŋwɛi shishi nɛɛ naa eha tɛŋŋ? (b) Mɛni feɔ bɔ ni Salomo ŋmɛ shihilɛ eha diɛŋtsɛ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ?
7 Jajelɔ jieɔ nilee ni Nyɔŋmɔ kɛha, ni ná Salomo tsui kɛ ejwɛŋmɔ nɔ hewalɛ lɛ kpo. Akɛni eyɔɔ be, nibii, kɛ sɛɛyoomɔ ni ekɛaafee nakai hewɔ lɛ, Salomo pɛi “nii fɛɛ ni [afee] yɛ ŋwɛi shishi nɛɛ mli.” Ena akɛ emli titri lɛ, “yakayakanii kɛ kɔɔyɔɔ hakumɔ ni,” ni eji mumɔ naa nii ni áŋmɛ akwɛ ni esa akɛ wɔha ahi wɔjwɛŋmɔ mli, beni wɔsusuɔ wɔyiŋtoo yɛ shihilɛ mli lɛ he lɛ. (Jajelɔ 1:13, 14, 16) Salomo miiwie anɔkwale ni ka shi faŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ ewiemɔi ni anaa yɛ Jajelɔ 1:15, 18 lɛ he. Ole akɛ gbɔmɛi eka nɔyelii sɔrɔtoi amɛkwɛ yɛ afii ohai abɔ lɛ amli, yɛ bei komɛi amli lɛ ni amɛmiibɔ mɔdɛŋ yɛ anɔkwayeli mli ni amɛná naagbai anaa tsabaa ni amɛha gbɔmɛi ashihilɛ ahi. Shi ani eko yɛ ni ejaje gbɛjianɔtoo ni yeee emuu nɛɛ mli nibii ni “ekɔdɔ” lɛ fɛɛ diɛŋtsɛ? Ni ekolɛ ona akɛ, babaoo ni gbɔmɔ nilee faa lɛ, babaoo ni enaa akɛ anyɛŋ asaa nibii fɛɛ pɛpɛɛpɛ yɛ wala shihilɛ be kuku nɛɛ mli ji no. Hiɛ ni baa he nɔ nɛkɛ lɛ haa mɛi pii ayiŋtoo feɔ yaka, shi ebaaa wɔnɔ nakai moŋ.
8. Mɛɛ nibii ni bɔleɔ shi etee nɔ ehi shi kɛjɛ jeeŋmɔ beebe?
8 Sane kroko ni esa akɛ asusu he ji nibii ni saa wɔhe nɔtonɔto, tamɔ hulushitee kɛ eshinyɔɔ, loo kɔɔyɔɔ ni tswaa kɛyaa kɛbaa kɛ nu. Enɛɛmɛi yɛ Mose, Salomo, Napoléon, kɛ wɔ nanakaŋsowai agbii lɛ amli. Ni amɛyaa nɔ lolo. Nakai nɔŋŋ hu “yinɔ hoɔ yaa, ni yinɔ baa.” (Jajelɔ 1:4-7) Yɛ gbɔmɔ susumɔ naa lɛ, nɔ ko tsakeko tsɔ̃. Gbɔmɛi ni hi shi yɛ blema kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ etsu nitsumɔi, amɛna hiɛnɔkamɔ, hiɛnyam taomɔ, kɛ nibii ni amɛnyɛ amɛtsu ni je amɛhe. Yɛ adesai agbɛfaŋ lɛ, kɛ aŋkro ko hé gbɛi loo abale lɛ waa yɛ hefɛo loo nyɛ̃mɔ hewɔ po lɛ, nɛgbɛ nakai mɔ lɛ yɔɔ bianɛ? Égbo, ni ekolɛ hiɛ ekpa enɔ. No etsɔɔɔ jwɛŋmɔ ni haa ŋmiŋmi mɔɔ mɔ. Gbɔmɛi pii yɛ ni amɛnyɛŋ amɛtsi amɛ niimɛi agbɛi po tã aloo ni amɛaatsɔɔ he ni afɔ amɛ yɛ kɛ he ni afũ amɛ yɛ. Obaanyɛ ona nɔ hewɔ ni Salomo na yakayakanii diɛŋtsɛ yɛ adesai anitsumɔi kɛ mɔdɛŋbɔi amli lɛ.—Jajelɔ 1:9-11.
9. Mɛɛ gbɛ nɔ shihilɛ mli ni adesa yɔɔ lɛ ni wɔɔyoo sɛɛ lɛ baaye abua wɔ yɛ?
9 Yɛ nɔ najiaŋ ni eeeha wɔ hiɛnɔkamɔ afee efolo lɛ, nɛkɛ ŋwɛi sɛɛyoomɔ ni boteɔ adesa shishijee shihilɛ lɛ mli lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ yɛ gbɛ kpakpa nɔ, ni ebaatsirɛ wɔ ni wɔkwa wɔhe ni wɔkɛaakpɛtɛ otii ni ehiii loo nibii ni adiɔ sɛɛ ni etsɛŋ ni amɛbaaba naagbee ni hiɛ akpa nɔ lɛ ahe. Esa akɛ eye ebua wɔ ni wɔŋmɛ nɔ ni wɔnaa kɛjɛɔ shihilɛ mli lɛ kɛ nɔ ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔtsu lɛ wɔkwɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔfee hekwalɔi loo henaatsilɔi lɛ, wɔbaanyɛ wɔna miishɛɛ yɛ niyeli kɛ ninumɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ mli. (Jajelɔ 2:24) Ni taakɛ wɔbaana lɛ, Salomo mu sane naa yɛ gbɛ kpakpa ni hi nɔ. Yɛ ekukufoo mli lɛ, no ji akɛ, esa akɛ wɔhiɛ asɔ wekukpaa ni kã wɔkɛ wɔ Bɔlɔ lɛ, ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔná wɔsɛɛ be he yiŋtoo kpakpa ni hiɔ shi kɛyaa naanɔ lɛ teŋ lɛ waa. Salomo ma nɔ mi akɛ: “Sane lɛ fɛɛ naagbee, yɛ be mli ni anu nɔ fɛɛ nɔ lɛ, ji: She anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gbeyei ni oye ekitai anɔ. Shi enɛ ji gbɔmɔ gbɛnaa nii lɛ fɛɛ.”—Jajelɔ 12:13, NW.
Yiŋtoo ni Yɔɔ Wala Shihilɛ Mli Nibii ni Bɔleɔ Shi lɛ Sɛɛ
10. Salomo kɛ kooloi to adesai ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Ŋwɛi nilee ni jeɔ kpo yɛ Jajelɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ lolo yɛ wɔ yiŋtoo yɛ shihilɛ mli lɛ hesusumɔ mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? No ji akɛ Salomo gbala jwɛŋmɔ kɛtee anɔkwalei krokomɛi ni ka shi faŋŋ ni ekolɛ wɔfɔɔɔ hesusumɔ lɛ anɔ. Ekome kɔɔ bɔ ni adesai kɛ kooloi je amɛhe ha lɛ he. Yesu kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ to tooi ahe, ni kɛlɛ gbɔmɛi sumɔɔɔ ni akɛ amɛ toɔ kooloi ahe. (Yohane 10:11-16) Agbɛnɛ hu Salomo kɛ anɔkwa saji komɛi ni anyɛŋ aje he ŋwane ba: “Gbɔmɛi abii ahewɔ afee nakai, koni Nyɔŋmɔ aka amɛ akwɛ, ni amɛna akɛ, kɛ ka amɛ kɛkɛ lɛ, amɛtamɔ kooloi nɔŋŋ. Shi nɔ ni baa gbɔmɛi abii anɔ lɛ, no nɔŋŋ baa kooloi anɔ, nɔ kome nɔŋŋ baa amɛ fɛɛ amɛnɔ: bɔ ni mɔ nɛ gboɔ lɛ, nakai nɔŋŋ mɔ nɛ hu gboɔ, . . . ni gbɔmɔ ehiii fe kooloo; ejaakɛ amɛ fɛɛ lɛ yakayakanii ni. . . . Amɛ fɛɛ amɛjɛ sũ mli, ni amɛ fɛɛ amɛtsɔɔ sũ ekoŋŋ.”—Jajelɔ 3:18-20.
11. (a) Te abaanyɛ atsɔɔ kooloo shihilɛ mli aha tɛŋŋ? (b) Te onuɔ sane mlitsɔɔmɔ nɛɛ he ohaa tɛŋŋ?
11 Susumɔ kooloo ko ni onyãa ekwɛmɔ he, ekolɛ afutuɔkɔ loo kpɛŋkpɛlɛ he okwɛ. (5 Mose 14:7; Lala 104:18; Abɛi 30:26) Aloo obaanyɛ ofee opoloŋ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli; amɛmli sɔrɔtoi fe 300 yɔɔ jeŋ fɛɛ. Mɛni ji eshihilɛ? Kɛ afɔ lɛ lɛ, enyɛ kwɛɔ lɛ otsii komɛi. Etsɛɛɛ ni enaa hetsɔi ni ebaanyɛ eje kpo. Obaana ni eetumɔ kɛ foi ni eekase bɔ ni ataoɔ niyenii. Shi bei pii lɛ, etamɔ nɔ ni eeshwɛ kɛkɛ, eená egbekɛbiiashi lɛ mli ŋɔɔmɔ. Beni eye afi loo nɔ̃ sɛɛ lɛ, enaa ehefatalɔ. Kɛkɛ lɛ, esa akɛ efee buu loo tsu ni ekwɛ bii anɔ. Kɛ ena tsei ayibii, ŋmɛi, kɛ wui bɔ ni sa lɛ, opoloŋ weku lɛ baanyɛ adara agboi ni amɛbaana be ni amɛkɛlɛɛ amɛ shia lɛ mli. Shi yɛ afii fioo pɛ mli lɛ, kooloo lɛ gbɔɔ ni etsɔɔ mɔ ni ebaanyɛ epila ni hela amɔ lɛ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Egboɔ beni eye aaafee afii nyɔŋma. Sɔrɔtofeemɔi fioo yɛ opoloŋ weku lɛ mli, shi bɔ ni eshihilɛ ji nɛ.
12. (a) Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛni hewɔ gbɔmɛi pii ashihilɛ tamɔ kooloo nɔ̃ nɔŋŋ lɛ? (b) Mɛni wɔbaasusu yɛ kooloo ni yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ he kɛ wɔna lɛ agbɛnɛ?
12 Mɛi pii eteŋ shi amɛwoŋ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ kɛha kooloo, ni amɛkpaaa gbɛ akɛ opoloŋ baanyɛ ana yiŋtoo ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli yɛ shihilɛ mli. Shi kɛlɛ, sɔrɔtofeemɔ tsɔ̃ ko bɛ adesai pii ashihilɛ kɛ enɛ teŋ, aloo eko yɛ? Afɔɔ amɛ ni akwɛɔ amɛnɔ ákɛ fufɔobii. Amɛyeɔ nii, amɛdaraa, ni amɛshwɛɔ tamɔ gbekɛbii. Etsɛɛɛ ni amɛtsɔmɔɔ onukpai, amɛtaoɔ hefatalɔ, ni amɛtaoɔ he ni amɛbaahi kɛ nɔ ni amɛbaatsɔ nɔ amɛna niyenii. Kɛ amɛye omanye lɛ, amɛbaadara agboi ni amɛlɛɛ amɛshia (tsũ) ni amɛbaafɔ bii yɛ mli lɛ mli. Shi afii nyɔŋmai abɔ lɛ hoɔ oyayaayai, ni amɛgbɔlɔɔ. Amɛbaagboi dani afii 70 loo 80 ni “haomɔ kɛ awuiyeli nibii” eyi mli obɔ lɛ ashɛ, aloo yɛ no sɛɛ. (Lala 90:9, 10, 12, NW) Obaanyɛ osusu anɔkwa saji ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli nɛɛ ahe, kɛ ona opoloŋ (loo kooloo kroko ni yɔɔ ojwɛŋmɔ mli) yɛ be kroko mli lɛ.
13. Mɛni ni jɛɔ mli baa ji anɔkwale yɛ kooloi kɛ gbɔmɛi fɛɛ he?
13 Obaanyɛ ona nɔ hewɔ ni Salomo kɛ gbɔmɛi awala to kooloi anɔ he lɛ. Eŋma akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ yɛ ebe ni ato, . . . Fɔmɔ be yɛ, ni gbele be hu yɛ.” Sɛɛkpee nɔ ni baa, gbele, tamɔ nakai nɔŋŋ kɛha gbɔmɔ kɛ kooloo fɛɛ, “bɔ ni mɔ nɛ gboɔ lɛ, nakai mɔ nɛ hu gboɔ.” Ekɛfata he akɛ: “Amɛ fɛɛ amɛjɛ sũ mli, ni amɛ fɛɛ amɛtsɔɔ sũ ekoŋŋ.”—Jajelɔ 3:1, 2, 19, 20.
14. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ adesai komɛi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛtsake shihilɛ gbɛ ni kã shi lɛ, shi mɛni jɛɔ mli baa?
14 Esaaa akɛ wɔsusuɔ bɔ ni akɛ jwɛŋmɔ kpakpa eŋmɛ saji akwɛ nɛɛ he akɛ ejeɔ mɔ nijiaŋ wui. Eji anɔkwale akɛ, mɛi komɛi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛtsake shihilɛ lɛ, tamɔ nitsumɔ kroko ni amɛtsuɔ bɔni afee ni amɛ heloo gbɛfaŋ nibii afa fe nɔ ni amɛfɔlɔi ná. Amɛkɛ afii babaoo baawo wolo-kasemɔ mli koni amɛshihilɛ nɔ akwɔ, yɛ be mli ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛnu shihilɛ shishi babaoo. Aloo ekolɛ amɛbaagbala amɛjwɛŋmɔ kɛya gbɔmɔtsoŋ gbɔlemɔ loo niyenii kpakpai komɛi ayeli nɔ koni amɛna gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni amɛ wala sɛɛ atsɛ fioo. Ni ekolɛ nɛkɛ mɔdɛŋbɔi nɛɛ kɛ sɛɛnamɔi komɛi baaba. Shi namɔ baanyɛ ana nɔmimaa akɛ mɔdɛŋbɔi nɛɛ baaye omanye? Kɛji akɛ amɛye omanye po lɛ, amɛsɛɛ baatsɛ kɛyashi mɛɛ be?
15. Mɛɛ gbɔmɛi pii ashihilɛ mlipɛimɔ ni akɛ anɔkwayeli feɔ sa?
15 Salomo bi akɛ: “Shi wiemɔi pii yɛ ni haa yakayakanii faa pii, ni mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ mli ha gbɔmɔ? Shi namɔ le nɔ ni hi ha gbɔmɔ yɛ ewala mli, ewala ni jeee nɔ ko lɛ mli gbii fɛɛ ni eyeɔ tamɔ hɔɔŋ lɛ? Aloo namɔ baagba gbɔmɔ nɔ ni baaba yɛ esɛɛ?” (Jajelɔ 6:11, 12) Akɛni gbele haa gbɔmɔ mɔdɛŋbɔi baa naagbee oya hewɔ lɛ, ani sɛɛnamɔ yɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni ana heloo gbɛfaŋ nibii babaoo, loo skulyaa ni akɛ afii pii diɔ sɛɛ koni ana heloonaa nibii babaoo lɛ mli diɛŋtsɛ? Ni akɛni wala sɛɛ etsɛɛɛ kwraa, ni ehoɔ tamɔ hɔɔŋ hewɔ lɛ, mɛi pii nuɔ shishi akɛ be bɛ ni baaha akɛ he awo adesa mɔdɛŋbɔɔ kroko mli beni amɛnaa akɛ eyeŋ omanye lɛ; ni asaŋ gbɔmɔ nyɛŋ ana nɔmimaa yɛ nɔ ni baaba ebii anɔ “yɛ esɛɛ” lɛ he.
Be Eshɛ ni Akɛaafee Gbɛi Kpakpa
16. (a) Mɛni esa akɛ wɔfee ni kooloi nyɛŋ? (b) Mɛɛ anɔkwale kroko esa akɛ ená hewalɛ yɛ wɔsusumɔ nɔ?
16 Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ kooloi lɛ, wɔ adesai lɛ yɛ nyɛmɔ ni wɔkɛaajwɛŋ akɛ, ‘Mɛni ji shihilɛ mli ni miyɔɔ lɛ shishi? Ani eji shibɔlemɔ ko ni ma hekome, kɛ be ni akɛfɔɔ mɔ kɛ be ni akɛgboɔ?’ Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, kaimɔ Salomo wiemɔi ni kɔɔ gbɔmɔ kɛ kooloo he lɛ: “Amɛ fɛɛ amɛtsɔ̃ɔ sũ ekoŋŋ.” Ani enɛ tsɔɔ akɛ gbele kɛ mɔ ko shihilɛ baa naagbee kwraa lo? Ojogbaŋŋ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ adesai bɛ susuma ni gbooo ni hiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ sɛɛ. Susumai ji adesai, ni susuma ni feɔ esha lɛ gboɔ. (Ezekiel 18:4, 20) Salomo lɛɛ emlitsɔɔmɔ lɛ mli akɛ: “Shi hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko, ni amɛbɛ nyɔmɔwoo ko dɔŋŋ; ejaakɛ hiɛ eje amɛkaimɔ nɔ. Nɔ fɛɛ nɔ tsumɔ ni onine aaashɛ nɔ lɛ, okɛ ohewalɛ atsu; ejaakɛ nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje he ni oyaa lɛ.”—Jajelɔ 9:5, 10.
17. Esa akɛ Jajelɔ 7:1, 2 aha wɔjwɛŋ mɛni he?
17 Yɛ nakai anɔkwa sane ni anyɛŋ aje he ŋwane lɛ hewɔ lɛ, susumɔ wiemɔ nɛɛ he: “Gbɛi kpakpa hi fe mu kpakpa, ni gbele gbi hi fe fɔmɔ gbi. Ŋkɔmɔyeli shia yaa hi fe nɔ ni aaatee shia ni aŋmɛ okpɔ̃lɔ̃ yɛ mli; ejaakɛ no ji mɔ fɛɛ mɔ naagbee, ni hiɛkalɔi aaajwɛŋ he.” (Jajelɔ 7:1, 2) Esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ gbele efee “mɔ fɛɛ mɔ naagbee.” Gbɔmɔ ko nyɛko anu tsamɔ tsofa ko, eyeko niyenii kpakpai amli nibii ni haa hewalɛ ko, enyiɛko niyenii pɔtɛɛ komɛi ayeli sɛɛ, aloo ni ekɛ ehe aaawo kpɔiaŋgbɔlemɔ ko ni baaha ena naanɔ wala mli. Nɔ ni fɔɔ baa ji, yɛ gbele sɛɛ lɛ etsɛɛɛ kɛkɛ lɛ “hiɛ eje amɛkaimɔ nɔ.” No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ ni gbɛi kpakpa “hi fe mũ kpakpa, ni gbele gbi hi fe fɔmɔ gbi” lɛ?
18. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ Salomo he gbohiiashitee lɛ eye lɛ?
18 Taakɛ wɔkadi lɛ, Salomo miiwie shihilɛ ni yɔɔ diɛŋtsɛ he. Ele eblematsɛmɛi Abraham, Isak, kɛ Yakob ni na gbɛi kpakpa yɛ wɔ Bɔlɔ lɛ hiɛ lɛ. Akɛni Yehowa Nyɔŋmɔ le Abraham jogbaŋŋ hewɔ lɛ, ewo shi akɛ ebaajɔɔ lɛ kɛ eseshibii. (1 Mose 18:18, 19; 22:17) Hɛɛ, Abraham na gbɛi kpakpa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ebatsɔ eshieŋtsɛ. (2 Kronika 20:7; Yesaia 41:8; Yakobo 2:23) Abraham le akɛ ewala kɛ ebinuu lɛ wala jeee fɔmɔ kɛ gbele shibɔlemɔ ko kɛkɛ ni baaa naagbee lɛ fã. Yiŋtoo kpakpa ko yɛ sɛɛ fe enɛ. Amɛyɛ gbɛkpamɔ ni ama nɔ mi akɛ amɛbaahi shi ekoŋŋ, jeee yɛ susuma ni gbooo ni amɛyɔɔ hewɔ, shi moŋ abaatee amɛ shi. Abraham he ye akɛ “Nyɔŋmɔ yɛ hewalɛ ni ekɛaatee [Isak] shi kɛaajɛ gbohii ateŋ tete.”—Hebribii 11:17-19.
19. Mɛɛ sɛɛyoomɔ wɔbaanyɛ wɔna kɛjɛ Hiob ŋɔɔ yɛ Jajelɔ 7:1 shishinumɔ he?
19 No ji nɔ ni hãa anuɔ bɔ ni feɔ ni “gbɛi kpakpa hi fe mũ kpakpa, ni gbele gbi hi fe fɔmɔ gbi” lɛ shishi. Taakɛ Hiob ni tsɔ ehiɛ lɛ ji lɛ, Salomo he ye akɛ Mɔ ni bɔ adesa wala lɛ baanyɛ ekɛha ekoŋŋ. Ebaanyɛ ekɛ adesai ni egboi lɛ aba wala mli ekoŋŋ. (Hiob 14:7-14) Hiob anɔkwafo lɛ kɛɛ: “Kulɛ [Yehowa] oootsɛ, ni mi diɛŋtsɛ mahereo nɔ. Oooshwe oninenaa nitsumɔ lɛ.” (Hiob 14:15, NW) Susumɔ no he okwɛ! Wɔ Bɔlɔ lɛ ‘shweɔ’ etsuji anɔkwafoi ni egboi lɛ. (“Obaasumɔ ni ona oninenaa nitsumɔ lɛ shikome ekoŋŋ.”—The Jerusalem Bible.) Bɔlɔ lɛ baanyɛ atee adesai ashi kɛtsɔ Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshãa lɛ kɛ nitsumɔ nɔ. (Yohane 3:16; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Eyɛ faŋŋ akɛ, gbɔmɛi baanyɛ afee mɛi ni esoro amɛ yɛ kooloi kɛkɛ ni gboiɔ lɛ ahe.
20. (a) Mɛɛ be gbele gbi bafeɔ nɔ ni hi fe fɔmɔ gbi? (b) Lazaro shitee lɛ na mɛi pii anɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
20 Enɛ tsɔɔ akɛ gbele gbi lɛ baanyɛ afee nɔ ni hi fe fɔmɔ gbi lɛ, kɛji akɛ mɔ lɛ ena gbɛi kpakpa yɛ Yehowa, ni baanyɛ atee anɔkwafoi ni gboiɔ lɛ ashi lɛ hiɛ, yɛ nakai be lɛ mli. Salomo Kpeteŋkpele, Yesu Kristo, ye enɛ he odase. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, etee nuu anɔkwafo Lazaro shi kɛba wala mli ekoŋŋ. (Luka 11:31; Yohane 11:1-44) Taakɛ obaanyɛ osusu lɛ, enɛ ná mɛi ni ye wala mli ni Lazaro ba ekoŋŋ lɛ he odase lɛ ateŋ mɛi pii ashihilɛ nɔ hewalɛ kpakpa, ni amɛhe Nyɔŋmɔ Bi lɛ amɛye. (Yohane 11:45) Ani osusuɔ akɛ enɛ ná amɛnɔ hewalɛ ni yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ mli fataaa he, ni amɛbɛ mɛi ni amɛji kɛ he ni amɛyaa lɛ he nilee ko kwraa? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, amɛnyɛ amɛna akɛ ehe ehiaaa ni amɛfee kooloi kɛkɛ ni afɔɔ amɛ, ni hiɔ shi yɛ be ko mli, ni kɛkɛ lɛ amɛgboi lɛ. Amɛ yiŋtoo yɛ shihilɛ mli lɛ kɔɔ Yesu Tsɛ lɛ ni amɛaale lɛ kɛ E-suɔmɔnaa nii ni amɛaafee he tɛ̃ɛ diɛŋtsɛ. Shi bo hu? Ani saji ahesusumɔ nɛɛ eye ebua bo koni ona, loo ona bɔ ni oshihilɛ baanyɛ aná, ni esa ni ená yiŋtoo diɛŋtsɛ lɛ faŋŋ?
21. Mɛɛ nɔ kroko ni kɔɔ shishinumɔ ni wɔɔna yɛ wɔ shihilɛ mli lɛ he wɔtaoɔ ni wɔpɛi mli lolo?
21 Ni kɛlɛ, yiŋtoo diɛŋtsɛ ni shishinumɔ yɔɔ mli ni ayɔɔ yɛ shihilɛ mli lɛ tsɔɔ babaoo fe gbele kɛ wala mli ni abaa ekoŋŋ yɛ no sɛɛ lɛ hesusumɔ. Ekɔɔ nɔ ni wɔkɛ wɔ wala tsuɔ daa gbi lɛ he. Salomo fee enɛ hu faŋŋ yɛ Jajelɔ, taakɛ wɔbaana yɛ nikasemɔ ni nyiɛ enɛ sɛɛ lɛ mli lɛ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a “Saji ni kɔɔ Sheba Maŋnyɛ lɛ he lɛ maa Salomo nilee lɛ nɔ mi, ni afɔɔ sane lɛ tsɛmɔ akɛ blema yinɔsane (1 Maŋ. 10:1-13). Shi emli saji lɛ tsɔɔ akɛ Salomo ni eyasara lɛ lɛ kɔɔ jarayeli he titri, ni taakɛ eji lɛ, jwɛŋmɔ yɛ mli; esaaa akɛ ajeɔ yinɔsane ni eji lɛ he ŋwane.”—The International Standard Bible Encyclopedia (1988), Kpo IV, baafa 567.
Ani Okaiɔ?
◻ Kooloi kɛ adesai je amɛhe yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?
◻ Mɛni hewɔ gbele maa nɔ mi akɛ adesa mɔdɛŋbɔɔ kɛ nitsumɔ babaoo lɛ yakayakanii ni lɛ?
◻ Te aaafee tɛŋŋ ni gbele gbi aaafee nɔ ni hi fe fɔmɔ gbi lɛ?
◻ Shihilɛ ni shishinumɔ yɔɔ mli ni wɔɔná lɛ damɔ mɛɛ wekukpaa nɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]
Oshihilɛ yɛ sɔrɔto kwraa yɛ kooloi anɔ̃ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?