Amɛfee Yehowa Suɔmɔnaa Nii
Yoo Nilelɔ ko Tsĩ Amanehulu Naa
YOO nilelɔ ko ni kɛ nuu yakagbɔmɔ ebote gbalashihilɛ mli—nakai ji Abigail kɛ Nabal shihilɛ lɛ. Abigail yɛ “jwɛŋmɔ jogbaŋŋ, ni ehe hu yɛ fɛo.” Esoro Nabal kwraa, ejaakɛ “yiŋshalɔ ni, ni enifeemɔ nii hu ehiii.” (1 Samuel 25:3) Sane ko ni ba yɛ nɛkɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ sui ni kɛ amɛhe kpaaa gbee nɛɛ ashihilɛ mli lɛ eha amɛgbɛi eka Biblia yinɔsane mli be fɛɛ be. Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni eba lɛ eha.
Ejurɔfeemɔ ko ni Abuuu
Afii 11 D.Ŋ.B. lɛ mli. Áfɔ David mu akɛ mɔ ni baaye Israel nɔ maŋtsɛ wɔsɛɛ, shi yɛ nɔ najiaŋ ni eeeye nɔ lɛ, eejo foi moŋ. Saul, ni yeɔ maŋtsɛ lɛ etswa efai shi akɛ ebaagbe lɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ David ahi shi akɛ kobɔfo. Yɛ naagbee lɛ, ekɛ enanemɛi aaafee mɛi 600 yaná abobaahe yɛ Paran ŋa lɛ nɔ, yɛ Yuda wuoyigbɛ, kɛmiibɛŋkɛ Sinai ŋa lɛ nɔ gbɛ.—1 Samuel 23:13; 25:1.
Beni amɛyɔɔ jɛmɛ lɛ, amɛkɛ tookwɛlɔi komɛi ni tsuɔ nii amɛhaa nuu ko ni atsɛɔ lɛ Nabal lɛ kpe. Nɛkɛ Kaleb seshinyo niiatsɛ nɛɛ yɛ too gwantɛŋi 3,000 kɛ abotiai 1,000, ni ekũɔ etooi lɛ ahetsɔi yɛ Karmel, ni ji maŋtiase ko ni yɔɔ Hebron wuoyigbɛ, ni ekolɛ ekɛ Paran jɛkɛmɔ aaashɛ kilomitai 40 pɛ lɛ mli.a David kɛ emɛi lɛ ye amɛbua Nabal tookwɛlɔi lɛ ni amɛkɛbu amɛtooi lɛ ahe kɛjɛ julɔi ni foɔ shi yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ adɛŋ.—1 Samuel 25:14-16.
Yɛ nakai beaŋ lɛ, abɔi tooi ahetsɔi kũu yɛ Karmel. Gbijurɔyeli be mli nɛ, tamɔ okwaafoi anikpamɔ be pɛpɛɛpɛ. Eji nihamɔ kɛ ejurɔfeemɔ be hu, be mli ni tooi lɛ anɔtsɛmɛi lɛ woɔ mɛi ni etsu nii eha amɛ lɛ anyɔmɔ. No hewɔ lɛ jeee akɛ David kɛ hiɛwaa miifee nɔ ni esumɔɔ, beni etsu hii nyɔŋma kɛtee Karmel maŋtiase lɛ mli akɛ amɛyabi Nabal niyenii ákɛ nitsumɔ ni amɛtsu amɛha lɛ yɛ etooi lɛ ahe lɛ he nyɔmɔwoo lɛ.—1 Samuel 25:4-9.
Mlihilɛ ko kwraa bɛ hetoo ni Nabal kɛha lɛ mli. Ekɛ hefɛoyeli bi akɛ: “Namɔ ji David?” Kɛkɛ ni, beni ewieɔ wiemɔi ni tsɔɔ akɛ David kɛ emɛi lɛ ji tsuji foji komɛi kɛkɛ ni ejo foi lɛ, ebi akɛ: “Belɛ miŋɔ miboloo kɛ minu kɛ miloo ni migbe miha mitoohetsɔi kulɔi lɛ, ni miŋɔhã hii ni mileee he ni amɛjɛ lɛ, bɛ?” Beni David nu enɛ he lɛ, ekɛɛ emɛi lɛ akɛ: “Nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ aŋmɔ eklante!” Hii aaashɛ 400 saa amɛhe kɛha ta.—1 Samuel 25:10-13.
Abigail Nilee Lɛ
Nabal ŋa, Abigail ná enu jɛmɔ wiemɔi ni ewie nɛɛ. Ekolɛ jeee enɛ ji klɛŋklɛŋ be ni ebaa lɛ akɛ esa akɛ edamɔ mli ni ekpa fai, ni etao toiŋjɔlɛ eha Nabal. Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, Abigail tsu he nii amrɔ nɔŋŋ. Ekɛɛɛ Nabal kwraa, kɛkɛ ni ebua nibii sɔrɔtoi anaa—ní too gwantɛŋi enumɔ kɛ niyenii babaoo fata he—ni eyi gbɛ koni ekɛ David ayakpe yɛ ŋa lɛ nɔ.—1 Samuel 25:18-20.
Beni Abigail na David nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni ekɛ ehiɛ bu shi yɛ ehiɛ. “Minuntsɔ akadi nɛkɛ nuu yakagbɔmɔ ni ji Nabal nɛɛ sɛɛ,” taakɛ ekpa lɛ fai ekɛɛ lɛ. “Nɛkɛ nikeenii nɛɛ ni otsulɔ yoo kɛbahã minuntsɔ nɛɛ, ha ni aŋɔhã obalahii ni nyiɛ minuntsɔ sɛɛ lɛ.” Ni ekɛfata he akɛ: “Enɛ [shihilɛ ni kɔɔ Nabal he nɛɛ] akatsɔ̃ pampi kɛ tsɔne miiha minuntsɔ.” Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “pampi” lɛ tsɔɔ henilee ni haoɔ mɔ. No hewɔ lɛ Abigail bɔ David kɔkɔ yɛ nii ni ekɛ oyaiyeli aaafee, ní eeeshwa ehe yɛ sɛɛ mli lɛ he.—1 Samuel 25:23-31.
David bo Abigail toi. Ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Aaajɔɔ onilee lɛ, ni aaajɔɔ bo diɛŋtsɛ akɛ ŋmɛnɛ otsĩ minaa ni mikaye lá ko yi sɔ̃.” “Eji ohe efeee oya ni okɛ mi abakpe kulɛ, wɔ́, beni je aaatsɛre lɛ, eshwɛŋ mɔ ko mɔ ko ni shwieɔ nu yɛ gbogbo he hãŋ Nabal.”b—1 Samuel 25:32-34, NW.
Nikasemɔi Kɛha Wɔ
Biblia mli sane nɛɛ tsɔɔ akɛ, eka shi faŋŋ akɛ ejeee tɔmɔ akɛ yoo ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ aaaŋɔ hegbɛ ko ni sa ni ekɛtsu nii kɛ́ ehe miihia. Abigail fee nii ni kɛ ewu Nabal suɔmɔnaa nii kpaaa gbee, shi Biblia lɛ ebuuu lɛ fɔ́ yɛ enɛ he. Shi moŋ, ejieɔ eyi akɛ yoo ni yɔɔ nilee kɛ hiɛshikamɔ. Abigail tsɔ̃ hegbɛ ni eŋɔ ni ekɛtsu nii yɛ jaramɔ shihilɛ nɛɛ mli lɛ nɔ ehere gbɔmɛi pii ayiwala.
Eyɛ mli akɛ esa akɛ ŋa ajie heshibaa su ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli kpo be fɛɛ be moŋ, shi ebaanyɛ etsɔɔ akɛ ekɛ ewu kpaaa gbee yɛ gbɛ ni ja nɔ, kɛ́ jalɛ shishitoo mlai ahe ebaje sane lɛ mli. Shi kɛlɛ, esa akɛ ebɔ mɔdɛŋ ni ehiɛ “mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo” mli be fɛɛ be, ni esaaa ni efeɔ nii yɛ heyeli mli, yɛ mlifu, henɔwomɔ, loo atuatsemɔ hewɔ. (1 Petro 3:4) Shi kɛlɛ, esaaa ni ŋa ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ nuɔ he akɛ aanyɛ enɔ ni efee nɔ ko ni ele akɛ nilee bɛ mli kwraa, aloo ekuɔ Biblia shishitoo mlai amli. Lɛɛlɛŋ, Abigail sane lɛ kɛ sane naataamɔ ni mli wa hãa kɛteɔ shi woɔ mɛi ni wieɔ akɛ Biblia lɛ feɔ yei ahe mfoniri akɛ nyɔji kɛkɛ lɛ.
Sane nɛɛ tsɔɔ wɔ henɔyeli hu he nii. David jie su nɛɛ kpo kɛmɔ shi, yɛ bei komɛi amli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, esumɔɔɔ ni egbe Maŋtsɛ Saul ni taoɔ ni etɔ ehe owele lɛ, eyɛ mli akɛ ená hegbɛ babaoo ni ekɛaafee nakai, ni kulɛ Saul gbele hu baaha David ana toiŋjɔlɛ. (1 Samuel 24:2-7) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, beni Nabal kɛ jɛmɔ ye ehe fɛo lɛ, David je eŋɛlɛ nɔ ni ekã kita akɛ ebaatɔ ehe owele. Enɛ feɔ kɔkɔbɔɔ ni mli kã shi faŋŋ kɛha Kristofoi, ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ‘amɛaaŋɔ efɔŋ amɛto efɔŋ najiaŋ’ lɛ. Esa akɛ amɛnyiɛ Paulo ŋaawoo nɛɛ sɛɛ, yɛ shihilɛi fɛɛ mli, akɛ: “Kɛ́ aaaho lɛ nyɛ gbɛfaŋ lɛ, nyɛkɛ gbɔmɛi fɛɛ ahia shi yɛ hejɔlɛ mli. Suɔlɔi, nyɛkatɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe owele, shi moŋ nyɛŋmɛa mlifu lɛ gbɛ.”—Romabii 12:17-19.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Anuɔ shishi akɛ Paran ŋa lɛ mli lɛɛɔ aahu kɛyaa Beer-sheba tɔ̃ɔ yɛ kooyigbɛ. Kooloi aniyeli he ni da saŋŋ fata nɛkɛ shikpɔŋ nɛɛ he.
b Wiemɔ kuku ni ji “mɔ ko ni shwieɔ nu yɛ gbogbo he” lɛ ji Hebri abɛbuaiaŋ wiemɔ kɛha hii, ni eka shi faŋŋ akɛ eji heguɔgbee wiemɔ.—Okɛto 1 Maŋtsɛmɛi 14:10 (NW) he.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Abigail kɛ nikeenii bahã David