Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
Wɔná miishɛɛ yɛ wɔ nikasemɔ ni wie Yesu abɛbua ni kɔɔ gwantɛŋi kɛ abotiai ahe lɛ he. Yɛ shishinumɔ hee ni akɛha yɛ October 15, 1995 “Buu-Mɔɔ” lɛ mli lɛ hewɔ lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔkɛɛ lolo akɛ Yehowa Odasefoi miiná mligbalamɔ nitsumɔ ko mli gbɛfaŋnɔ ŋmɛnɛ?
Hɛɛ. Anuɔ shishi akɛ mɛi pii esusu enɛ he ejaakɛ Mateo 25:31, 32 kɛɔ akɛ: “Shi beni gbɔmɔ bi lɛ aaaba yɛ enunyam lɛ mli, ni bɔfoi krɔŋkrɔŋi lɛ fɛɛ aaafata ehe lɛ, no mli lɛ eeeta enunyam sɛi lɛ nɔ. Ni aaabua jeŋmaji lɛ fɛɛ naa yɛ ehiɛ, ni eeegbala amɛmli, taakɛ bɔ ni tookwɛlɔ gbalaa gwantɛŋi kɛ abotiai amli lɛ.” October 15, 1995 Buu-Mɔɔ lɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni nɛkɛ kukuji nɛɛ baa mli yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ shishijee sɛɛ lɛ. Yesu baaba yɛ enunyam lɛ mli, ni ebɔfoi lɛ baafata ehe, ni ebaata ekojomɔ sɛi lɛ nɔ. Ni no sɛɛ lɛ, ebaagbala gbɔmɛi amli. Yɛ mɛɛ shishinumɔ naa? Ekɛ kojomɔ yiŋkpɛi ni damɔ nɔ ni gbɔmɛi fee loo amɛfeee dani nakai be lɛ shɛ lɛ nɔ baaha.
Wɔbaanyɛ wɔkɛ enɛ ato mla naa saneyeli ni yaa nɔ fiofio kɛyashiɔ be mli ni akojoɔ sane yɛ saneyelihe lɛ he. Abuaa odaseyelii lɛ anaa yɛ be kpalaŋŋ mli dani saneyelihe lɛ buaa sane lɛ, ni ekɛ toigbalamɔ haa. Abua odaseyelii ni tsɔɔ kɛji akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ wala mli bianɛ lɛ baatsɔɔ akɛ amɛji gwantɛŋi loo abotiai lɛ naa yɛ be kakadaŋŋ mli. Ni odaseyelii lɛ miiba lolo. Shi kɛ Yesu ta esɛi lɛ nɔ lɛ, sane ni ayeɔ lɛ baaba naagbee. Ebaafee klalo akɛ ekɛ kojomɔ baahã. Abaagbala gbɔmɛi amli kɛya naanɔ hiɛkpatamɔ loo naanɔ wala mli.
Shi kɛlɛ, anɔkwale ni eji akɛ gbɔmɛi amli ni agbalaa kɛhaa wala loo gbele, ni atsĩ tã yɛ Mateo 25:32 lɛ yɔɔ wɔsɛɛ be lolo lɛ etsɔɔɔ akɛ mligbalamɔ ko kwraa eyaaa nɔ kɛtsɔɔɔ no hiɛ. Biblia lɛ tsĩɔ mligbalamɔ nitsumɔ kome ko ni baa kɛtsɔɔ hiɛ lɛ tã, yɛ Mateo yitso 13 lɛ. Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, Ekome ni Afee Kɛmiija Anɔkwa Nyɔŋmɔ Kome Lɛ wolo lɛ, baafai 179-80, wieɔ sane nɛɛ he yɛ yitso ni ji “Gbɔmɛi Amligbalamɔ” shishi.a Wolo lɛ kɛɔ akɛ: “Nibii krokomɛi ni sa kadimɔ yɛ ni Yesu tsĩ tã waa kɛfata nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ he. Enɛɛmɛi ateŋ ekome ji ‘maŋtsɛyeli lɛŋ bii lɛ’ ni aaajie amɛ kɛaajɛ ‘mɔ fɔŋ lɛ bii lɛ’ ateŋ lɛ. Yesu wie enɛ he yɛ ebɛbua ko ni kɔɔ abɔɔ ko ni adu ŋmaa yɛ mli ni henyɛlɔ ko hu yadu jwɛi ewo mli lɛ he.”
Wolo lɛ miiwie Yesu abɛbua ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Mateo 13:24-30, ni atsɔɔ shishi yɛ kukuji 36-43 lɛ he. Kadimɔ yɛ kuku 38 lɛ akɛ dumɔnii kpakpai ni ji ŋmaa lɛ damɔ shi kɛha Maŋtsɛyeli lɛŋ bii lɛ, shi jwɛi lɛ damɔ shi kɛha mɔ fɔŋ lɛ bii lɛ. Kukuji 39 kɛ 40 lɛ tsɔɔ akɛ, aabua jwɛi lɛ anaa yɛ ‘nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ’—ni ji be ni wɔyɔɔ mli amrɔ nɛɛ—lɛ mli. Abaabua amɛnaa kɛjɛ mli ni naagbee lɛ akɛ la baashã, abaakpata amɛhiɛ.
Abɛbua lɛ kɔɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu (ni atsɛɔ amɛ akɛ Yesu nyɛmimɛi, yɛ gwantɛŋi kɛ abotiai ahe abɛbua lɛ mli) lɛ ahe. Shi kɛlɛ, oti lɛ mli kã shi faŋŋ akɛ mligbalamɔ ko ni he hiaa miiya nɔ yɛ wɔbe nɛɛ mli, ni aayoo mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ faŋŋ kɛmiijɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi, shi amɛjieɔ amɛhe kpo faŋŋ akɛ amɛji “mɔ fɔŋ lɛ bii lɛ” ahe.
Yesu kɛ bɔ ni agbalaa gbɔmɛi amli lɛ he nɔkwɛmɔ nii krokomɛi hu ha. Kaimɔ akɛ ekɛɛ yɛ gbɛ tɛtrɛɛ ni kɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli lɛ he akɛ: “Mɛi ni boteɔ mli lɛ fá pii.” (Mateo 7:13; wɔma efã ko nɔ mi.) Enɛ jeee wiemɔ ni kɔɔ nɔ ni baajɛ mli aba yɛ naagbee lɛ he kɛkɛ. Eji wiemɔ ni kɔɔ nifeemɔ ko ni miiya nɔ lolo he, taakɛ bɔ ni eji anɔkwale bianɛ yɛ mɛi fioo ni naa gbɛ ni etsa ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ ahe lɛ. Kaimɔ hu akɛ, beni etsuɔ bɔfoi lɛ kɛyaa lɛ, Yesu kɛɛ akɛ amɛbaana mɛi komɛi ni sa. Mɛi krokomɛi baafee mɛi ni esaaa, ni esa akɛ bɔfoi lɛ akpala amɛnaji ahe mulu lɛ amɛshwie shi ‘ni amɛkɛye odase amɛshi’ nakai gbɔmɛi lɛ. (Luka 9:5) Ani ejeee anɔkwale akɛ nɔ ko ni tamɔ nakai baa mli, beni Kristofoi yaa nɔ amɛtsuɔ amɛ maŋ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ŋmɛnɛ lɛ? Mɛi komɛi hereɔ nɔ jogbaŋŋ, yɛ be mli ni mɛi krokomɛi kpooɔ ŋwɛi shɛɛ sane ni wɔkɛbaa lɛ.
Nikasemɔi ni je kpo yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli, ni kɔɔ gwantɛŋi kɛ abotiai ahe lɛ kɛɛ: “Yɛ be mli ni kojomɔ ni atsɔɔ mli yɛ abɛbua lɛ mli lɛ yɔɔ wɔsɛɛ be ni ebɛŋkɛ lɛ mli lɛ, nɔ ko ni he hiaa miiya nɔ amrɔ nɛɛ po. Wɔ ni ji Kristofoi lɛ kɛ wɔhe ewo yiwalaheremɔ nitsumɔ ko ni ji sane ko ni kɛ mligbalamɔ baa gbɔmɛi ateŋ lɛ jajemɔ mli. (Mateo 10:32-39).” Wɔkaneɔ yɛ nakai ŋmalɛ ni yɔɔ Mateo yitso 10 lɛ mli akɛ, Yesu wie akɛ esɛɛnyiɛmɔ baafee nɔ ni kɛ mligbalamɔ baa—tsɛ baate shi awo binuu, biyoo baate shi awo nyɛ̃.
Yɛ naagbee lɛ, Kristo nyɛmimɛi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ enyiɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane ni ashiɛɔ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ hiɛ. Yɛ be mli ni gbɔmɛi nuɔ enɛ he, ni amɛfeɔ nɔ ko yɛ he, ákɛ amɛsumɔɔ loo amɛsumɔɔɔ lɛ, amɛkɛmiijie amɛhe kpo amɛmiitsɔɔ nɔ̃ gbɔmɛi ni amɛji. Ákɛ adesai lɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛɛ, ni esaaa akɛ wɔkɛɔ akɛ, ‘Gbɔmɔ nɛɛ gwantɛŋ ni; mɔ nɛɛ abotia ni,’ yɛ shishinumɔ ni yɔɔ Mateo yitso 25 lɛ naa. Shi kɛlɛ, sanekpakpa lɛ ni wɔhaa gbɔmɛi nuɔ lɛ ŋmɛɔ amɛ gbɛ ní amɛtsɔɔ he ni amɛdamɔ—nɔ̃ gbɔmɛi ni amɛji, kɛ bɔ ni amɛfeɔ Yesu nyɛmimɛi lɛ. No hewɔ lɛ, mligbalamɔ ni akɛbaa mɛi ni fiɔ Yesu nyɛmimɛi lɛ asɛɛ kɛ mɛi ni ekpɛlɛɛɛ ni amɛfiɔ amɛsɛɛ lɛ ateŋ lɛ miifee faŋŋ, tamɔ odaseyeli ni miiya nɔ eefá kɛha kojomɔ yɛ saneyelihe. (Maleaki 3:18) Taakɛ Buu-Mɔɔ lɛ tsɔɔ mli lɛ, etsɛŋ ni Yesu baata emaŋtsɛsɛi lɛ nɔ ní ebua sane, ni ebaagbála gbɔmɛi amli yɛ kojomɔ naa, yɛ naagbee shishinumɔ naa kɛha wala loo hiɛkpatamɔ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Mɛi ni fee, yɛ 1992 mli ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.