Ani Nikpamɔ Gbii Juji Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ?
ADUAWAI ni jeɔ ŋma, nihoomɔ he nibii ni ŋɔɔ, kɛ abeletsei kpakpai ni abua naa babaoo lɛ yɛ fɛo waa. Yɛ nikpamɔ be mli yɛ Ŋleshi Ablotsiri fɛɛ lɛ, akɛ nibii ni tamɔ nakai wulaa afɔleshaa latɛi lɛ, kɛ shiɛmɔ adekai ni yɔɔ sɔlemɔi lɛ amli lɛ fɛɛ. Yɛ Europa lɛ, taakɛ eji yɛ hei krokomɛi lɛ, gbii juji babaoo kadiɔ nikpamɔ be lɛ shishijee kɛ enaagbee fɛɛ.
Gbɔmɛi ni amɛ daaŋmaa damɔ kwɛ̃ɛnii anɔ lɛ titri daa shi yɛ shikpɔŋ lɛ nibaa nii lɛ hewɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ no hewɔ ni Nyɔŋmɔ bi ni blema Israel maŋ lɛ aye afi gbii juji etɛ ni kɔɔ nikpamɔ lɛ he diɛŋtsɛ lɛ. Yɛ agbiɛnaa be shishijee mli, yɛ Akpiti Gbi Jurɔ lɛ mli lɛ, Israelbii lɛ kɛ akoko ni amɛkpa lɛ mli klɛŋklɛŋ yibii lɛ ke kome bahaa Nyɔŋmɔ. Yɛ Otsii Agbi Jurɔ (loo, Pentekoste) lɛ mli yɛ agbiɛnaa be lɛ naagbee mli lɛ, amɛkɛ aboloo ni akɛ klɛŋklɛŋ ŋmaa ni akpa lɛ fee lɛ bahaa. Kɛ agbe naa lɛ, kɛkɛ lɛ Naabuamɔ Gbi Jurɔ ni kadiɔ Israel okwaayeli afi lɛ naagbee lɛ eje shishi. (2 Mose 23:14-17) Nɛkɛ gbii juji nɛɛ ji ‘kpeei krɔŋkrɔŋi’ kɛ be ni anaa miishɛɛ.—3 Mose 23:2; 5 Mose 16:16.
Ni wɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nikpamɔ gbijurɔyelii lɛ hu? Ani amɛsaa Nyɔŋmɔ hiɛ?
Wɔŋjamɔ Nifeemɔi ni Yɔɔ Mli
Akɛni je lɛŋ nifeemɔi fataa nikpamɔ beaŋ niyeli lɛ he, kɛ daatɔɔ hewɔ lɛ, Anglican osɔfo ko ni yɔɔ Cornwall, Ŋleshi Ablotsiri, ni enɛ gba enaa lɛ kpɛ eyiŋ yɛ 1843 mli akɛ ebaatee teŋgbɛ afii lɛ mli nikpamɔ nifeemɔ ko shi. Eloo klɛŋklɛŋ ŋmaa ni akpa lɛ eko, ni ekɛfee aboloo kɛha nuntsɔ lɛ niyeli lɛ he gbijurɔyeli yɛ esɔlemɔ lɛ mli. Yɛ enɛ feemɔ mli lɛ, ebaa Lammas gbi jurɔ lɛ—ni ji “Kristofoi” agbijurɔyeli ni mɛi komɛi kɛɔ akɛ ena eshishifã kɛjɛ blema Celtic nyɔŋmɔ Lugh lɛ jamɔ mli lɛ yi.a Enɛ hewɔ lɛ, aheɔ ayeɔ akɛ wɔŋjamɔ mli nifeemɔi fata ŋmɛnɛŋmɛnɛ Anglican nikpamɔ gbi jurɔ lɛ he.
Ni gbijurɔyelii krokomɛi ni ayeɔ yɛ nikpamɔ be lɛ naagbee mli lɛ hu? Taakɛ Encyclopædia Britannica lɛ tsɔɔ lɛ, nifeemɔi ni kadiɔ nɛkɛ gbii juji nɛɛ lɛ ná amɛ shishifã kɛjɛ “hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ nɔ fɛɛ nɔ sa jamɔ ni ayɔɔ yɛ abele [ŋmaa] mumɔ loo abele nyɛ lɛ mli.” Yɛ kpokpai komɛi anɔ lɛ okwaafoi lɛ heɔ yeɔ akɛ mumɔ ko hiɔ shi yɛ naagbee abele ni abaakpa lɛ mli. Bɔni afee ni ashwie mumɔ lɛ, amɛkɛ tso tswiaa abele lɛ yɛ shikpɔŋ aahu kɛyashiɔ abele lɛ fɛɛ jeɔ tso lɛ he. Yɛ hei komɛi lɛ, amɛloɔ abele baai lɛ ekomɛi amɛkɛfeɔ “abeletso”, ni amɛkɛtoɔ jogbaŋŋ ákɛ “shade” aahu kɛyashiɔ nidumɔ be yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ aaaba. Kɛkɛ lɛ, amɛfo wu lɛ yitso lɛ amɛwo sũ lɛ mli ekoŋŋ kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ enɛ baajɔɔ tsei heei lɛ.
Blema adesãi komɛi kɛ nikpamɔ be lɛ toɔ Babilonia nyɔŋmɔ Tamuz lɛ jamɔ he, ni ekɛ Ishtar nyɔŋmɔyoo lɛ kpaa gbee. Ŋmaa lɛ yitso ni afoɔ lɛ kɔɔ Tamuz gbele ni baa trukaa lɛ he. Blema adesãi lɛ ekomɛi po kɛ nikpamɔ be toɔ gbɔmɔ ni akɛ lɛ shaa afɔle he—ni ji nifeemɔ ko ni Yehowa Nyɔŋmɔ hiɔ.—3 Mose 20:2; Yeremia 7:30, 31.
Mɛni Ji Nyɔŋmɔ Susumɔ yɛ He?
Bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ blema Israel ye ha lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, Yehowa, Bɔlɔ, kɛ wala Jɛɛhe lɛ, biɔ ni ejálɔi aja lɛ pɛ. (Lala 36:10; Nahum 1:2) Yɛ Ezekiel gbii lɛ amli lɛ, no mli lɛ nifeemɔ ni ji, fo ni afoɔ Tamuz nyɔŋmɔ lɛ ji ‘nihii nii wuji’ yɛ Yehowa hiɛ. Enɛ, kɛ apasa jamɔŋ kusum nifeemɔi komɛi ahewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ tsimɔ etoi yɛ nakai apasa jálɔi lɛ asɔlemɔi ahe.—Ezekiel 8:6, 13, 14, 18.
Okɛto famɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛha Israel ni kɔɔ bɔ ni esa akɛ amɛyeɔ nikpamɔ gbii juji lɛ ahe lɛ he okwɛ. Yɛ Naabuamɔ Gbi Jurɔ lɛ shishi lɛ, Israelbii feɔ kpee krɔŋkrɔŋ, yɛ be mli ni gbekɛbii kɛ onukpai, niiatsɛmɛi kɛ ohiafoi, kɛ be kuku hiɔ buui ni akɛ tsei fɛfɛji kɛ amɛyibaai kusuu fee lɛ amli lɛ. Nɛkɛ be nɛɛ ji miishɛɛ babaoo be kɛha amɛ, shi eji be ni amɛkɛsusuɔ kpɔmɔ ni Nyɔŋmɔ kpɔ̃ amɛ blematsɛmɛi lɛ yɛ be mli ni amɛ-Shiɔ Mizraim lɛ he lɛ hu.—3 Mose 23:40-43.
Yɛ be mli ni Israelbii lɛ yeɔ gbii juji lɛ, amɛkɛ nikeenii bahaa Yehowa, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ pɛ. (5 Mose 8:10-20) Taakɛ atsi ta kɛtsɔ hiɛ lɛ, yɛ nɔ ni kɔɔ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ mumɔ ko yɛ ŋmaa mli lɛ he lɛ, Biblia lɛ ewieee yɛ he ko he ko akɛ nibaa nii, tamɔ ŋmaa kei-kei lɛ yɛ susuma ko yɛ amɛmli.b Ni Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ amagai tsiii amɛhe, amɛnyɛɛɛ amɛwie, amɛnaaa nii, amɛnuuu nii, amɛfuuu nii, amɛnuuu nii ahe, loo ni amɛkɛ yelikɛbuamɔ ko aaaha amɛjálɔi lɛ.—Lala 115:5-8; Romabii 1:23-25.
Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ bɛ Mla kpaŋmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha blema Israel maŋ lɛ shishi. Lɛɛlɛŋ, Nyɔŋmɔ ‘jie yɛ teŋ kɛtee, ni ekala yɛ Yesu sɛŋmɔtso lɛ nɔ.’ (Kolosebii 2:13, 14) Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Yehowa tsuji hiɔ shi yɛ “Kristo mla lɛ” naa, ni amɛtsuɔ nibii fɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa amɛ lɛ ahe nii.—Galatabii 6:2.
Bɔfo Paulo jaje yɛ faŋŋ mli akɛ, Yudafoi lɛ agbii juji lɛ ji “nii ni baaba lɛ ahe susuma,” ni ekɛfata he akɛ, “shi gbɔmɔtso lɛ ji Kristo nɔ̃ lɛ.” (Kolosebii 2:16, 17) No hewɔ lɛ, anɔkwa Kristofoi kpɛlɛɔ Ŋmalɛ mli susumɔ ni ji: “Afɔle ni wɔŋjalɔi lɛ shaa lɛ, daimonioi amɛshaa amɛhaa, shi jeee Nyɔŋmɔ . . . Nyɛnyɛŋ Nuntsɔ [Yehowa, NW] kpulu lɛ kɛ daimonioi akpulu nyɛnu shikome” lɛ nɔ. (1 Korintobii 10:20, 21) Kɛfata he lɛ, Kristofoi kɛ gbɛtsɔɔmɔ akɛ ‘akata muji nɔ ko he’ lɛ tsuɔ nii. Ani nikpamɔ he gbii juji ni ayeɔ yɛ okutsoŋ lɛ hiɛ wɔŋjamɔ loo apasa jamɔŋ nifeemɔi komɛi ni he tseee yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ? Kɛji nakai ni lɛ, anɔkwa Kristofoi baatsi amɛhe kɛjɛ Yehowa hiɛ ni amɛsaŋ lɛ he, kɛtsɔ amɛhe ni amɛkɛwoŋ nifeemɔ ko ni baawo amɛ jamɔ lɛ he muji lɛ mli lɛ nɔ.—2 Korintobii 6:17.
Kɛ gbekɛ ko ni hiɛ sɔɔ nii ná nikeenii kɛjɛ etsɛ ŋɔɔ lɛ, namɔ shi edaa? Ani gbɔ ko kɛkɛ ni eleee kwraa aloo efɔlɔi? Nyɔŋmɔ jálɔi tsɔɔ sɔlemɔ ni jɛ tsuiŋ nɔ amɛdaa Yehowa, amɛ ŋwɛi Tsɛ lɛ shi daa yɛ mlihilɛ mli ni ejɛɔ ehaa amɛ nibii babaoo lɛ hewɔ.—2 Korintobii 6:18; 1 Tesalonikabii 5:17, 18.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ajie wiemɔ “Lammas” lɛ kɛjɛ Blema Ŋleshi wiemɔ ni shishi ji “loaf-mass” lɛ mli.
b Insight on the Scriptures kɛɔ akɛ: “Akɛni lá bɛ dumɔnii amli hewɔ lɛ, akɛ Neʹphesh (susuma) tsuuu nii kɛkɔɔɔ dumɔnii awala ni abɔ yɛ adebɔɔ “gbi” ni ji etɛ lɛ mli lɛ he (1 Mose 1:11-13) loo no sɛɛ.”—Mɛi ni fee ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. lɛ.