Wolo ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ
“Gbalɛ ko bako yɛ gbɔmɔ suɔmɔnaa pɛŋ, shi moŋ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛɔ Nyɔŋmɔ gbɔmɛi krɔŋkrɔŋi lɛ ni amɛwieɔ.”—2 PETRO 1:21.
1, 2. (a) Mɛni hewɔ mɛi komɛi biɔ akɛ ani Biblia lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kɛha ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛ lo lɛ? (b) Mɛɛ odaseyeli gbɛi etɛ wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii ni wɔkɛtsɔɔ akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ?
ANI Biblia lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kɛha gbɔmɛi ni yɔɔ be ni ebɛŋkɛ afii ohai 21 lɛ mli lɛ? Mɛi komɛi susuuu nakai. “Mɔ ko kwraa bɛ ni baafĩ sɛɛ akɛ akɛ tsofai ahe nikasemɔ wolo ni afee yɛ afi 1924 lɛ atsu nii yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ tsofai ahe nikasemɔ mli—akase tsofai ahe nibii babaoo tsɔ kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa,” taakɛ Dr. Eli S. Chesen ŋma, beni etsɔɔ nɔ hewɔ ni enuɔ he akɛ Biblia lɛ be eho lɛ. Kɛ akwɛ lɛ yɛ hiɛaŋhiɛaŋ lɛ, etamɔ nɔ ni nilee yɛ sane naataamɔ nɛɛ mli. Ejaakɛ kɛ hoo lɛ, gbɔmɛi ekase nibii babaoo yɛ jeŋ nilee, jwɛŋmɔŋ hewalɛnamɔ, kɛ adesai asubaŋ he kɛjɛ Biblia beaŋ kɛbaa. No hewɔ lɛ, mɛi komɛi biɔ akɛ: ‘Te aaafee tɛŋŋ ni akɛ jeŋ nilee he saji ni ejaaa woŋ blema wolo ni tamɔ nɛkɛ mli? Te aaafee tɛŋŋ ni ŋaawoo ni he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛ aaahi mli?’
2 Biblia lɛ diɛŋtsɛ haa hetoo. Akɛɔ wɔ yɛ 2 Petro 1:21 akɛ ‘mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛɔ Biblia mli gbalɔi lɛ ni amɛwieɔ.’ Enɛ hewɔ lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ eji wolo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Shi kɛlɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔ mɛi krokomɛi ayiŋ akɛ nakai eji hu? Nyɛhaa wɔsusua odaseyelii etɛ ni tsɔɔ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ahe wɔkwɛa: (1) Eja jogbaŋŋ yɛ jeŋ nilee naa, (2) shishitoo mlai ni be hooo, ni anyɛɔ akɛtsuɔ nii yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛ mli yɛ mli, kɛ (3) gbalɛi pɔtɛɛ komɛi ni eba mli yɛ mli, taakɛ yinɔsane mli anɔkwa saji maa nɔ mi lɛ.
Wolo ni Kɛ Jeŋ Nilee Kpãa Gbee
3. Mɛni hewɔ jeŋ nilee mli nibii ni akpá shi ana lɛ wooo Biblia lɛ he gbeyei lɛ?
3 Biblia lɛ jeee wolo ni akɛkaseɔ jeŋ nilee. Shi kɛlɛ, eji wolo ni wieɔ anɔkwale, ni anɔkwale baanyɛ adamɔ afii abɔ ni hoɔ lɛ naa. (Yohane 17:17) Jeŋ nilee mli nibii ni akpá shi ana lɛ wooo Biblia lɛ he gbeyei. Kɛ́ eewie saji ni kɔɔ jeŋ nilee he lɛ ahe lɛ, anaaa blema “jeŋ nilee” mli saji ni akaa yiŋ awieɔ, ní bafee blema adesãi foji kɛkɛ lɛ eko kwraa yɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee wiemɔi ni ja yɛ jeŋ nilee naa pɛ ji nɔ ni yɔɔ mli, shi moŋ eteɔ shi ewoɔ susumɔi ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ hu kwraa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ gbeekpamɔ ni yɔɔ Biblia lɛ kɛ tsofafeemɔ he nilee teŋ lɛ he okwɛ.
4, 5. (a) Blema tsofafeelɔi nuuu mɛni shishi yɛ helai ahe? (b) Mɛni hewɔ ŋwanejee ko bɛ he akɛ Mose le Mizraim tsofafeelɔi lɛ atsofafeemɔ mli nifeemɔi lɛ?
4 Blema tsofafeelɔi nuuu bɔ ni feɔ ni helai gbɛɔ eshwãa lɛ shishi jogbaŋŋ, ni asaŋ amɛyooo bɔ ni falefalefeemɔ he hiaa yɛ helai anaatsĩi mli hu. Blema tsofafeemɔ mli nifeemɔi babaoo baafee tamɔ nɔ ni hiŋmɛigbelemɔ bɛ mli kɛji akɛto ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔ̃ he. Tsofafeemɔ he woji ni etsɛ fe fɛɛ ni yɔɔ lɛ ateŋ ekome ji Ebers Papyrus, ni ji Mizraimbii atsofafeemɔ he nilee ni abua naa, ni afee yɛ aaafee afi 1550 D.Ŋ.B. lɛ. Wolo nɛɛ hiɛ tsabaai 700 kɛha helai sɔrɔtoi, “kɛjɛ báa kɔ̃ɔ nɔ kɛyashi nane waosɛɛ lami ni waa mɔ he lɛ nɔ.” Tsabaai lɛ pii tsuuu nii kwraa, ni oshara yɛ ekomɛi ahe waa diɛŋtsɛ. Tsabaai lɛ ekome jie yi akɛ akɛ adesa wamɔ ni akɛ nibii krokomɛi efutu mli atsu nii akɛ tsofa ni akɛtoɔ pilamɔ nɔ.
5 Aŋma nɛkɛ Mizraim tsofai ni akɛtsaa helai nɛɛ afɔ̃ shi aaafee be mli ni aŋmala Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ woji, ní Mose Mla lɛ fata he lɛ nɔŋŋ. Mose, ní afɔ lɛ yɛ afi 1593 D.Ŋ.B. lɛ, da yɛ Mizraim. (2 Mose 2:1-10) Akɛni atsɔse lɛ yɛ Farao shiabii lɛ ateŋ hewɔ lɛ, “atsɔɔ Mose Mizraim nilee fɛɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 7:22) Ele Mizraim “tsofatsɛmɛi lɛ.” (1 Mose 50:1-3) Ani amɛ tsofafeemɔ mli nifeemɔi ni tsuuu nɔ ko loo eyɔɔ oshara lɛ ná eniŋmaai lɛ anɔ hewalɛ?
6. Mɛɛ falefalefeemɔ he mla ni yɔɔ Mose Mla lɛ mli ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsofafeemɔ he nilee baakpɛlɛ nɔ akɛ jwɛŋmɔ yɛ mli?
6 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, falefalefeemɔ he mlai ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsofafeemɔ he nilee baakpɛlɛ nɔ akɛ jwɛŋmɔ yɛ mli lɛ fata Mose Mla lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mla ko ni kɔɔ asraafoi ansarabɔɔ he lɛ bi ni atsa shi ni afũ wamɔ yɛ nsara lɛ sɛɛ. (5 Mose 23:13) Enɛ fee helai anaatsii ni yaa hiɛ waa yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Eye ebua koni muji akabote nu ni anuɔ lɛ mli, ni ebu amɛhe kɛjɛ wamɔ helai ni adɔdɔji kɛbaa kɛ musuŋtsɔmɔ helai krokomɛi ni yaa nɔ egbeɔ gbɔmɛi akpekpei abɔ lolo daa afi, titri lɛ yɛ shikpɔji ni kpaako amɛyaa hiɛ lɛ anɔ lɛ ahe.
7. Mɛɛ falefalefeemɔ he mlai ni yɔɔ Mose Mla lɛ mli ye ebua ni akɛtsĩ tsɛŋemɔ helai agbɛɛ-kɛ-shwãmɔ naa?
7 Falefalefeemɔ he mlai krokomɛi ni yeɔ buaa ni akɛtsĩɔ tsɛŋemɔ helai agbɛɛ-kɛ-shwãmɔ naa yɛ Mose Mla lɛ mli. Ajieɔ mɔ ko ni ana loo asusuɔ akɛ eeye tsɛŋemɔ hela ko lɛ kɛjɛɔ gbɔmɛi lɛ ateŋ kɛyaa nsara lɛ sɛɛ. (3 Mose 13:1-5) Esa akɛ afɔ́ atadei loo kpuji ni esa kooloo ko ni lɛ diɛŋtsɛ egbo he, (ekolɛ yɛ hela hewɔ) lɛ ahe dani awo loo akɛtsu nii ekoŋŋ, aloo akpata hiɛ kwraa. (3 Mose 11:27, 28, 32, 33) Abuɔ mɔ fɛɛ mɔ ni taa gbonyo he lɛ akɛ ehe tseee ni esa akɛ etsɔ hetsuumɔ nifeemɔi ní etadei ahe fɔmɔ kɛ ehejuu fata he lɛ amli. Esa akɛ ekwɛ ni ekɛ ehe akasa mɛi krokomɛi ahe yɛ gbii kpawo ni ehe tseee lɛ mli.—4 Mose 19:1-13.
8, 9. Mɛni hewɔ abaanyɛ awie akɛ falefalefeemɔ he mla ni yɔɔ Mose Mla lɛ mli lɛ jieɔ nilee ni etee hiɛ kwraa fe nakai beaŋ nilee kpo lɛ?
8 Nɛkɛ falefalefeemɔ he mla nɛɛ jieɔ nilee ni etee hiɛ kwraa fe nakai beaŋ nilee kpo. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsofafeemɔ he nilee ekase helai agbɛɛ-kɛ-shwãmɔ kɛ amɛ naatsii ahe nibii babaoo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, tsofafeemɔ mli hiɛyaa ni ba yɛ afii ohai 19 lɛ mli lɛ hã akɛ nifeemɔ ni ji muawai anaatsii—hetsemɔ ni akɛbaa tsɛŋemɔ helai ashi lɛ bɔi nitsumɔ. Enɛ hã tsɛŋemɔ helai kɛ kpatu gbele naa ba shi saŋŋ. Yɛ afi 1900 lɛ, no mli lɛ wala shihilɛ sɛɛkɛlɛ gbɛkpamɔ yɛ Europa maji pii amli kɛ United States hu, yɛ fɔmɔ be mli lɛ shɛɛɛ afii 50. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, etee hiɛ waa yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ, jeee yɛ tsofafeemɔ mli nɔyaa ni eba yɛ helai anaatsii mli lɛ pɛ kɛkɛ hewɔ, shi moŋ yɛ falefalefeemɔ kɛ shihilɛi kpakpai ni ahiɔ mli lɛ hu ahewɔ.
9 Ni kɛlɛ, afii akpei abɔ dani tsofafeemɔ he nilee bale gbɛi ni helai tsɔɔ nɔ egbɛɔ eshwãa lɛ, no mli lɛ Biblia lɛ etsɔɔ gbɛi ni nilee yɔɔ mli ni atsɔɔ nɔ abuɔ he kɛjɛɔ helai ahe. No hewɔ lɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ Mose nyɛ ewie Israelbii lɛ fɛɛ he yɛ egbii lɛ amli akɛ amɛhiɔ shi kɛyashiɔ afii 70 loo 80. (Lala 90:10) Te Mose fee tɛŋŋ ele nɛkɛ falefalefeemɔ he mlai nɛɛ hu? Biblia lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ mli akɛ: “Ŋwɛibɔfoi anɔ atsɔ” akɛ Mla gbɛjianɔtoo lɛ ha. (Galatabii 3:19) Hɛɛ, Biblia lɛ jeee wolo ni jɛ adesai anilee mli; eji wolo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.
Wolo ni He Yɔɔ Sɛɛnamɔ Kɛha Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Shihilɛ
10. Eyɛ mli akɛ aŋma Biblia lɛ agbe naa aaafee afii 2,000 sɔŋŋ nɛ moŋ, shi mɛni ji anɔkwale yɛ emli ŋaawoo lɛ he?
10 Woji ni kɛ ŋaawoo haa lɛ abe hoɔ ni etsɛɛɛ kɛkɛ lɛ áŋma lɛ ehee loo akɛ ekroko eye najiaŋ. Shi Biblia lɛ yɛ sɔrɔto kwraa lɛɛlɛŋ. Lala 93:5 kɛɔ akɛ: “Odasei lɛ anɔkwa sɔŋŋ ni.” Eyɛ mli akɛ aŋma Biblia lɛ agbe naa aaafee afii 2,000 sɔŋŋ nɛ moŋ, shi anyɛɔ akɛ emli wiemɔi lɛ tsuɔ nii lolo. Ni etsuɔ nii pɛpɛɛpɛ ní wɔ hewolo nɔ su loo maŋ ni wɔyɔɔ mli lɛ kɔɔɔ he eko. Susumɔ Biblia ŋaawoo ni ‘anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ,’ ni be hooo lɛ he nɔkwɛmɔnii komɛi ahe okwɛ.
11. Afii nyɔŋmai abɔ ni eho nɛ lɛ, mɛni aha fɔlɔi babaoo he amɛye yɛ gbekɛbii atsɔsemɔ he?
11 Afii nyɔŋmai abɔ ni eho nɛ lɛ, fɔlɔi babaoo—ní “susumɔ heei” ni kɔɔ gbekɛ tsɔsemɔ he lɛ kanyaa amɛ lɛ—susu akɛ “agu gbekɛ tsɔsemɔ.” Amɛmiishe gbeyei akɛ, kɛ́ ato husui aha gbekɛbii lɛ, ekɛ henumɔŋ piŋmɔ kɛ nijiaŋwujee baaba. Gbekɛbii atsɔsemɔ he ŋaawolɔi ni hiɛ yiŋtoo kpakpa lɛ mã nɔ mi akɛ fɔlɔi atsi amɛhe kɛjɛ nɔ fɛɛ nɔ ni naa wa fe jajemɔ fioo ni amɛkɛaaha amɛbii lɛ he. Shi amrɔ nɛɛ, nɛkɛ mɛi ni he esa nɛɛ ateŋ mɛi pii “miiwo fɔlɔi lɛ hewalɛ ni amɛfee veveeve fioo, ni amɛkɛ tsɔsemɔ aha amɛbii lɛ ekoŋŋ,” taakɛ The New York Times lɛ bɔɔ amaniɛ lɛ.
12. Mɛni Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “tsɔsemɔ” lɛ tsɔɔ, ni mɛni hewɔ tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ he hiaa gbekɛbii lɛ?
12 Shi, Biblia lɛ ejɛ jeeŋmɔ beebe ekɛ gbekɛbii atsɔsemɔ he ŋaawoo pɔtɛɛ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ehã. Ewoɔ ŋaa akɛ: “Tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ nyɛlɛa amɛ yɛ [Yehowa, NW] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.” (Efesobii 6:4) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “tsɔsemɔ” lɛ shishi ji “ní alɛ, atsɔse, atsɔɔ nii.” Biblia lɛ kɛɔ akɛ tsɔsemɔ, loo nitsɔɔmɔ ji fɔlɔi asuɔmɔ he odaseyeli. (Abɛi 13:24) Gbekɛbii yaa nɔ jogbaŋŋ kɛ́ aha amɛ jeŋba he gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ faŋŋ ni baaye abua amɛ ni amɛná ekpakpa kɛ efɔŋ henumɔ. Tsɔsemɔ ni akɛhaa yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ yeɔ ebuaa amɛ ni amɛnuɔ he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe; ekɛɔ amɛ akɛ amɛfɔlɔi susuɔ amɛhe kɛ nɔ̃ gbɔmɛi ni amɛaatsɔmɔ lɛ hu he.—Okɛto Abɛi 4:10-13 he.
13. (a) Mɛɛ ŋaawoo Biblia lɛ kɛhaa fɔlɔi yɛ tsɔsemɔ gbɛfaŋ? (b) Mɛɛ tsɔsemɔ Biblia lɛ jieɔ yi akɛ akɛhã?
13 Shi Biblia lɛ woɔ fɔlɔi aŋaa yɛ tsɔsemɔ he sane nɛɛ mli. Esaaa akɛ akɛ fɔlɔi ahegbɛ lɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ kɔkɔɔkɔ. (Abɛi 22:15) Esaaa akɛ akɛ yiwalɛ gbalaa gbekɛ ko toi. Gbɔmɔtsoŋ yiwalɛ nifeemɔ bɛ gbɛfaŋnɔ ko kwraa yɛ weku ni kɛ Biblia lɛ tsuɔ nii lɛ mli. (Lala 11:5) Nakai nɔŋŋ hu ji henumɔŋ yiwalɛ nifeemɔ—mlifu wiemɔi, wiemɔ-kɛ-shimɔ be fɛɛ be, kɛ fɛoyeli wiemɔi ni yɔɔ dɔlɛ, ni fɛɛ baanyɛ aha gbekɛ lɛ mumɔ werɛ aho ehe lɛ. (Okɛto Abɛi 12:18 he.) Biblia lɛ kɛ nilee bɔɔ fɔlɔi kɔkɔ akɛ: “Nyɛkawoa nyɛbii amli la, koni amɛtsui akafã [loo, “nyɛbaajie ekãa ni amɛyɔɔ lɛ fɛɛ kɛjɛ amɛmli,” Phillips].” (Kolosebii 3:21) Biblia lɛ jieɔ tsɔsemɔ ni akɛtsĩɔ nii anaa lɛ yi ehaa. Yɛ 5 Mose 11:19 lɛ, awoɔ fɔlɔi lɛ hewalɛ ni amɛkɛ bei fioo ni amɛkɛnáa dekã lɛ atsu nii ni amɛkɛdu jeŋba kɛ mumɔŋ sui kpakpai amɛwo amɛbii lɛ amli. Bii atsɔsemɔ he ŋaawoo ni yɔɔ faŋŋ, ni nilee yɔɔ mli nɛɛ he yɛ sɛɛnamɔ ŋmɛnɛ taakɛ eji yɛ Biblia bei amli lɛ hu.
14, 15. (a) Biblia lɛ kɛ nɔ ni fe ŋaawoo kɛkɛ ni nilee yɔɔ mli haa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ Biblia mli tsɔɔmɔi baanyɛ aye abua hii kɛ yei ni jɛ hewolo nɔ sui kɛ maji sɔrɔtoi amli ní amɛna amɛhe akɛ amɛyeɔ egbɔ?
14 Biblia lɛ kɛ nɔ ni fe ŋaawoo kɛkɛ ni nilee yɔɔ mli haa. Eshɛɛ sane lɛ ŋɔɔ tsui lɛ naa. Hebribii 4:12 kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ ni enaa ba fe klante kɛ enaa ŋta fɛɛ, ni egbuɔ kɛboteɔ mli kɛyashi beyinɔ ni egbalaa susuma kɛ mumɔ lɛ kɛ talɔi kɛ wuiaŋfɔi lɛ amli, ni eji tsuiiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi lɛ akojolɔ.” Susumɔ Biblia lɛ hewalɛ ni ekɛkanyaa mɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ he okwɛ.
15 Hewolo nɔ su, maŋ, kɛ wiemɔ mli gbɛtsii nii egbála gbɔmɛi ateŋ ŋmɛnɛ. Gbɛtsii nii ni adesai kɛba nɛɛ kɛ adesai babaoo ni efeko nɔ ko ni agbeɔ amɛ yɛ tai amli yɛ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ eba. Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, tsɔɔmɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ yeɔ ebuaa hii kɛ yei ni esoro amɛ hewolo nɔ su kɛ amɛmaji, ni amɛbuɔ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ amɛyeɔ egbɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Bɔfoi lɛ Asaji 17:26 kɛɔ akɛ ‘lá kome Nyɔŋmɔ ŋɔfee gbɔmɛi adesai fɛɛ.’ Enɛ tsɔɔ akɛ, weku kome pɛ yɔɔ lɛɛlɛŋ—adesai aweku lɛ! Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ lolo koni ‘wɔfee Nyɔŋmɔ,’ mɔ ni ewie yɛ ehe akɛ: “[Ejeee] mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ; shi moŋ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ” lɛ “kaselɔi.” (Efesobii 5:1; Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35) Nɛkɛ nilee nɛɛ yɛ hewalɛ ni feɔ mɛi ni sumɔɔ ni amɛhi shi yɛ Biblia lɛ tsɔɔmɔi anaa lɛɛlɛŋ lɛ ekome. Etsuɔ nii kɛshɛɔ shɔŋŋ—yɛ tsui lɛ mli—efiteɔ adesai agbɛtsii nii ni gbálaa gbɔmɛi ateŋ lɛ. Ani etsuɔ nii diɛŋtsɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je lɛŋ?
16. Gbaa niiashikpamɔ ko ni tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi ji anɔkwa majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ lɛɛlɛŋ.
16 Eka shi faŋŋ akɛ etsuɔ nii nakai! Ale Yehowa Odasefoi waa yɛ amɛ majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ ni feɔ gbɔmɛi ni jɛ akutsei kɛ shihilɛi sɔrɔtoi amli, ní kulɛ amɛkɛ amɛhe ehiŋ shi yɛ toiŋjɔlɛ mli kɔkɔɔkɔ lɛ ekome lɛ hewɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni akutsei ateŋ nɔmɔi yaa nɔ yɛ Rwanda lɛ, Yehowa Odasefoi ni jɛ akutsei enyɔ lɛ fɛɛ mli bu amɛnyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi ni jɛ akutso kroko lɛ mli lɛ ahe, ni amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwala wo oshara mli yɛ nakai feemɔ mli. Yɛ shihilɛ ko mli lɛ, Odasefonyo Hutunyo ko kɛ weku ko ni mɛi ekpaa yɔɔ mli, ni amɛji Tutsibii ni jɛ esafo lɛ mli lɛ to eshia mli. Shi dɔlɛ sane ji akɛ, yɛ naagbee lɛ aná ale akɛ Tutsibii aweku nɛɛ yɛ jɛmɛ, ni ayagbe amɛ. Agbɛnɛ gbɔmɔgbelɔi lɛ kɛ mlila tsɔ amɛhe kɛba nyɛmi nuu Hutunyo nɛɛ nɔ ni eba lɛ akɛ esa akɛ ejo foi kɛya Tanzania. Abɔ niiashikpamɔi babaoo ni tamɔ nakai ahe amaniɛ. Yehowa Odasefoi kpɛlɛɔ nɔ amrɔ nɔŋŋ akɛ abaanyɛ aná ekomefeemɔ ni tamɔ nɛkɛ ejaakɛ Biblia mli shɛɛ sane lɛ hewalɛ ni kanyaa mɔ lɛ esa amɛtsuii ahe waa. Ákɛ Biblia lɛ baanyɛ efee mɛi ekome yɛ jeŋ ni nyɛ̃ɛ eyi mli obɔ nɛɛ mli lɛ ji odaseyeli ni mli wa ni tsɔɔ akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.
Anɔkwa Gbalɛ Wolo
17. Biblia gbalɛi tamɔɔɔ nibii ni adesai gbaa akɛ ebaaba lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
17 “Ŋmalɛ lɛŋ gbalɛ fɛɛ gbalɛ lɛ ejɛɛɛ gbɔmɔ ko shishitsɔɔmɔ mli,” taakɛ 2 Petro 1:20 lɛ kɛɔ lɛ. Biblia gbalɔi lɛ taooo bɔ ni je lɛŋ nifeemɔi yaa nɔ lɛ mli koni no sɛɛ lɛ amɛdamɔ bɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛnuɔ nibii ni yaa nɔ lɛ shishi amɛhaa lɛ nɔ amɛkɛ ŋaalee agba nɔ ni baaba wɔsɛɛ. Nakai nɔŋŋ hu amɛgbaaa gbalɛi ni bɛ faŋŋ, ní baanyɛ ekɛ nɔ fɛɛ nɔ kɛkɛ ni baaba mli wɔsɛɛ lɛ anyiɛ pɛpɛɛpɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua Biblia gbalɛ ko ni kɔɔ nɔ ko pɔtɛɛ he yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ, ni gba nɔ ni ekolɛ gbɔmɛi ni yɔɔ wala mli yɛ nakai beaŋ lɛ susu akɛ ebaaba lɛ sɛɛsɛɛ lɛ he wɔkwɛa.
18. Mɛni hewɔ ŋwanejee ko bɛ he akɛ blema Babilon maŋ lɛ mli bii lɛ nu he akɛ amɛye shweshweeshwe jogbaŋŋ lɛ, ni kɛlɛ, mɛni Yesaia egba efɔ̃ shi yɛ Babilon he?
18 Beni shɛɔ afii ohai kpawo D.Ŋ.B. lɛ, Babilon ji Babilonia Maŋtsɛyeli lɛ maŋtiase ni etamɔ nɔ ni anyɛɛɛ aye nɔ kunim. Eufrate Faa lɛ jaa maŋ lɛ mli, ni akɛ faa lɛ mli nui lɛ fee bu ni mli kwɔ ní mli lɛɛ, ni akɛgbala nujɔɔi babaoo. Agbɛnɛ hu gbogboi wuji, ní akɛ mɔji ni mli wa waa ewaje amɛ buɔ maŋtiase lɛ he. Ebɛ naakpɛɛ akɛ Babilon maŋ lɛ mli bii lɛ nu he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe. Ni kɛlɛ, yɛ afii ohai kpaanyɔ D.Ŋ.B., dani Babilon aaashɛ he ni kwɔ fe fɛɛ yɛ enunyam mli lɛ, gbalɔ Yesaia gba efɔ̃ shi akɛ: “Babel . . . aaatsɔ tamɔ Sodom kɛ Gomora beni Nyɔŋmɔ butu amɛ lɛ. Mɔ ko ehiŋ jɛi gbi ko gbi ko, ni asaŋ akɛ jɛi efeŋ shihilɛhe yɛ yinɔ ko yinɔ ko nɔ; ni Arabianyo tete eshiŋ ebuu yɛ jɛi, ni tookwɛlɔi lɛ hu haŋ amɛtooi abumɔ shi yɛ jɛi.” (Yesaia 13:19, 20) Kadimɔ akɛ jeee akɛ gbalɛ lɛ gba akɛ abaakpata Babilon hiɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ ákɛ ahiŋ mli dɔŋŋ hu. Mɛɛ gbalɛ ni akɛ ekãa diɛŋtsɛ gba nɛ! Ani kulɛ Yesaia baanyɛ aŋma egbalɛ lɛ efɔ̃ shi beni ena Babilon ni akpata ehiɛ lɛ sɛɛ? Yinɔsane haa hetoo akɛ dabi!
19. Mɛni hewɔ Yesaia gbalɛ lɛ baaa mli kɛmɔɔɔ shi yɛ October 5, 539 D.Ŋ.B. lɛ?
19 Yɛ October 5, 539 D.Ŋ.B. gbɛkɛ lɛ, Medo-Persia asraafoi ni yɔɔ Koresh Kpeteŋkpele lɛ shishi lɛ butu Babilon. Shi kɛlɛ, Yesaia gbalɛ lɛ fɛɛ baaa mli yɛ nakai beaŋ. Beni Koresh ye enɔ kunim sɛɛ lɛ, Babilon ni mɛi yɔɔ mli—ní eyɛ mli akɛ ehe waaa dɔŋŋ lɛ—tee nɔ ehi shi afii ohai abɔ. Yɛ afii ohai enyɔ D.Ŋ.B., aaafee be mli ni akwɛ Yesaia Ŋshɔ ni Egbo Wolokpo lɛ nɔ aŋma ekroko lɛ, no mli lɛ Babilon, ní abu akɛ eji juromɔnɔ̃, ní maji ni ebɔle lɛ kɛkpe lɛ wuuɔ ta yɛ he lɛ, eyaje Partiabii anɔyeli shishi. Yudafoi ayinɔsaneŋmalɔ Josephus bɔ amaniɛ akɛ Yudafoi “babaoo” hi shi yɛ jɛmɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha D.Ŋ.B. lɛ mli. Taakɛ The Cambridge Ancient History wolo lɛ tsɔɔ lɛ, Palmyra jarayelɔi yato jarayeli shihemɔhe ko ni shwere waa shishi yɛ Babilon yɛ afi 24 Ŋ.B. No hewɔ lɛ, kɛbashi Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli fɛɛ lɛ, akpatako Babilon hiɛ kwraa lolo; ni kɛlɛ, agbe Yesaia wolo lɛ ŋmaa naa jeeŋmɔ dani nakai be lɛ shɛ.—1 Petro 5:13.
20. Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ yɛ naagbee lɛ Babilon batsɔ “kóikói” kɛkɛ?
20 Yesaia ehiii shi ni eeena Babilon ni etsɔ maŋ ni ahiii mli. Shi taakɛ gbalɛ lɛ tsɔɔ lɛ, yɛ naagbee lɛ Babilon batsɔ “kóikói” kɛkɛ. (Yeremia 51:37) Taakɛ Hebri woloŋlelɔ Jerome (ni afɔ lɛ yɛ afii ohai ejwɛ Ŋ.B.) lɛ tsɔɔ lɛ, beni shɛɔ egbii amli lɛ, no mli lɛ Babilon etsɔ shikpɔŋ ni agbɔbiɔ “kooloi sɔrɔtoi fɛɛ” ni yaa kɛbaa lɛ yɛ nɔ, ni étee nɔ éfee amaŋfɔ̃ kɛbashi ŋmɛnɛ. Ekolɛ Babilon ni aaatswa ama shi ekoŋŋ yɛ gbɛ ko nɔ ákɛ nɔ ni shisharalɔi yakwɛɔ lɛ baanyɛ agbala gbɔi ajwɛŋmɔ, shi Babilon “bi kɛ nãbi” etee kɛmiiya naanɔ, taakɛ Yesaia gba efɔ̃ shi lɛ.—Yesaia 14:22.
21. Mɛni hewɔ gbalɔi anɔkwafoi lɛ nyɛ amɛgba nɔ ni baaba wɔsɛɛ ni ja pɛpɛɛpɛ lɛ?
21 Gbalɔ Yesaia kɛ ŋaalee ekaaa eyiŋ akɛ eeegba nɔ ni baaba. Nakai nɔŋŋ hu eŋmaaa yinɔsane ekoŋŋ koni eha efee tamɔ gbalɛ. Yesaia ji anɔkwa gbalɔ. Nakai nɔŋŋ ji Biblia gbalɔi anɔkwafoi krokomɛi lɛ fɛɛ hu. Mɛni hewɔ hii nɛɛ nyɛ amɛfee nɔ ni adesa kroko ko nyɛɛɛ afee—ni amɛgba wɔsɛɛ be shihilɛ ni ja pɛpɛɛpɛ amɛfɔ̃ shi lɛ? Hetoo lɛ yɛ faŋŋ. Gbalɛi lɛ ná amɛ shishijee kɛjɛ Gbalɛ Nyɔŋmɔ, Yehowa, ‘Mɔ ni jɛɔ shishijee ejajeɔ naagbee nii lɛ’ ŋɔɔ.—Yesaia 46:10.
22. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔnyɛ ni wɔwo mɛi ni yɔɔ jalɛ tsui lɛ hewalɛ ni amɛpɛi Biblia lɛ mli amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ?
22 No hewɔ lɛ, ani Biblia lɛ sa mlipɛimɔ? Wɔle akɛ esa nakai feemɔ! Shi mɛi pii ayiŋ tsɔko yɛ he. Amɛ diɛŋtsɛ amɛná yiŋsusumɔi komɛi yɛ Biblia lɛ he, eyɛ mli akɛ ekolɛ amɛkaneko pɛŋ. Kaimɔ nilelɔ ni atsĩ etã yɛ nikasemɔ ni tsɔ enɛ hiɛ lɛ shishijee gbɛ lɛ. Ekpɛlɛ Biblia mli nikasemɔ nɔ, ni beni epɛi Biblia lɛ mli jogbaŋŋ ekwɛ sɛɛ lɛ, ebamu sane naa akɛ eji wolo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Yɛ naagbee lɛ abaptisi lɛ akɛ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome, ni amrɔ nɛɛ eesɔmɔ akɛ onukpa! Nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔnyɛ ni wɔwo mɛi ni yɔɔ jalɛ tsui lɛ hewalɛ ni amɛpɛi Biblia lɛ mli amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe koni no sɛɛ lɛ amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ he. Wɔyɛ nɔmimaa akɛ kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛ anɔkwayeli pɛi mli amɛkwɛ lɛ, amɛbaayɔse akɛ nɛkɛ wolo ni yɔɔ sɔrɔto nɛɛ, ni ji Biblia lɛ ji wolo kɛha gbɔmɛi fɛɛ lɛɛlɛŋ!
Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ obaatsɔ okɛ Mose Mla lɛ atsu nii ni okɛtsɔɔ akɛ Biblia lɛ shishijee jɛɛɛ adesai aŋɔɔ?
◻ Mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai ni be hooo anyɛɔ akɛtsuɔ nii yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛ mli?
◻ Mɛni hewɔ enyɛŋ efee akɛ aŋma gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 13:19, 20 lɛ yɛ be mli ni sane lɛ eba mli sɛɛ lɛ?
◻ Mɛni esa akɛ wɔwo mɛi ni yɔɔ jalɛ tsuii lɛ hewalɛ ni amɛfee, ni mɛni hewɔ?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 19]
Nɔ ni Anyɛŋ Amã Nɔ Mi lɛ Hu?
Saji babaoo yɛ Biblia lɛ mli ní ehe odaseyeli ni hiɛ ehe, ní anyɛɔ anàa bɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, anyɛŋ amã nɔ ni ewieɔ yɛ shihilɛhe ni akɛ hiŋmɛii enaaa, ní mumɔŋ bɔɔ nii yɔɔ jɛmɛ lɛ nɔ mi—aloo atsɔɔ akɛ ebɛ mli—yɛ jeŋ nilee naa. Ani nɛkɛ wiemɔi ni anyɛŋ amã nɔ mi nɛɛ tsɔɔ doo akɛ Biblia lɛ teɔ shi eshiɔ jeŋ nilee?
Enɛ ji sanebimɔ ni nilelɔ ko ni kaseɔ shibɔlemɔ ŋulamii anɔ tɛi ahe nii ni kɛ Yehowa Odasefoi bɔi Biblia lɛ kasemɔ afii komɛi ni eho nɛ lɛ kɛkpe. Ekaiɔ akɛ: “Esa akɛ makpɛlɛ nɔ akɛ klɛŋklɛŋ lɛ, kulɛ ewa kɛha mi akɛ makpɛlɛ Biblia lɛ nɔ ejaakɛ minyɛɛɛ mamã Biblia mli wiemɔi komɛi anɔ mi yɛ jeŋ nilee naa.” Nɛkɛ nuu anɔkwafo nɛɛ tee nɔ ekase Biblia lɛ, ni yɛ naagbee lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ odaseyeli ni yɔɔ lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ eji Nyɔŋmɔ Wiemɔ. Etsɔɔ mli akɛ: “Enɛ hã bɔ ni mishweɔ ni manyɛ mamã Biblia mli anɔkwa sane fɛɛ sane nɔ mi, ní sane kroko bɛ mli lɛ, naa ba shi. Esa akɛ mɔ ko ni hiɛ jeŋ nilee mli susumɔi lɛ asumɔ akɛ ebaapɛi Biblia lɛ mli yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa, kɛ jeee nakai lɛ, ekpɛlɛŋ anɔkwale lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Anyɛŋ akpa gbɛ akɛ jeŋ nilee baanyɛ amã wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ nɔ mi. Shi anɔkwale ni eji akɛ anyɛŋ amã wiemɔi komɛi anɔ mi lɛ etsɔɔɔ akɛ amɛjeee anɔkwale. Nɔ ni he hiaa ji akɛ, he fɛɛ he ni ebaahi nɔmimaa lɛ, ayeɔ bɔ ni Biblia lɛ ja pɛpɛɛpɛ lɛ he odase.”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Mose ŋmala falefalefeemɔ he mlai ni yaa hiɛ kwraa fe nakai beaŋ nɔ̃ eshwie shi