Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w98 5/15 bf. 16-20
  • Bɔ ni Ohemɔkɛyeli lɛ Mli Wa Ha—Áka Akwɛ Bianɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Bɔ ni Ohemɔkɛyeli lɛ Mli Wa Ha—Áka Akwɛ Bianɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Mɛɛ Gbɛ nɔ Aaatsɔ Aka Bo Akwɛ?
  • Ha Hemɔkɛyeli ni Áka Akwɛ He Aba Sɛɛnamɔ Kɛha Bo
  • Abaaka Kristofoi Ahemɔkɛyeli Akwɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • ‘Yehowa, Kaa Mi Okwɛ’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
  • Te Esa akɛ Wɔbu Kaai Wɔha Tɛŋŋ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2002
  • “Ye Obua Mihemɔkɛyeli Ni Mibɛ Lɛ!”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
w98 5/15 bf. 16-20

Bɔ ni Ohemɔkɛyeli lɛ Mli Wa Ha—Áka Akwɛ Bianɛ

“Minyɛmimɛi, kɛji nyɛgbee kaai srɔtoi pii amli lɛ, nyɛbua lɛ miishɛɛ sɔŋŋ; ejaakɛ nyɛle akɛ nyɛhemɔkɛyeli kaa lɛ tsɛɔ tsuishiŋmɛɛ kɛbaa.”—YAKOBO 1:2, 3.

1. Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi akpa amɛhemɔkɛyeli he kaai agbɛ?

ANƆKWA Kristofoi sumɔɔɔ ni amɛnaa amanehulu, ni amɛnaaa miishɛɛ ko kɛjɛɛɛ piŋmɔ loo hiɛshishwiemɔ mli. Ni kɛlɛ amɛhaa wiemɔi ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ ni Yesu nyɛ bi Yakobo ŋma lɛ hiɔ amɛjwɛŋmɔ mli. Kristo fee lɛ faŋŋ kɛha ekaselɔi lɛ akɛ amɛbaanyɛ ni amɛkpa yiwaa kɛ haomɔi krokomɛi agbɛ yɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii ni amɛkɛ amɛhe kpɛtɛɔ he lɛ hewɔ. (Mateo 10:34; 29:9-13; Yohane 16:33) Ni kɛlɛ, miishɛɛ baanyɛ ajɛ kaai ni tamɔ nɛkɛ mli aba. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

2. (a) Miishɛɛ baanyɛ ajɛ wɔhemɔkɛyeli he kaai lɛ amli aba yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ tsuishiŋmɛɛ baanyɛ agbe enitsumɔ naa yɛ wɔ sane lɛ mli?

2 Yiŋtoo titri ni haa wɔnaa miishɛɛ yɛ hemɔkɛyeli he kaai loo amanehulu mli ji akɛ, enɛɛmɛi baanyɛ awo yibii kpakpai. Taakɛ Yakobo kɛɔ lɛ, wɔtsui shi ni wɔŋmɛɔ yɛ kaai loo haomɔi ashishi lɛ “tsɛɔ tsuishiŋmɛɛ kɛbaa.” Nakai Kristofoi asubaŋ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he lɛ ni wɔɔná lɛ he baaba sɛɛnamɔ aha wɔ. Yakobo ŋma akɛ: “Nyɛhaa tsuishiŋmɛɛ lɛ agbea enitsumɔ naa kɛwulaa shi, koni nyɛhi kɛwula shi, ni nyɛye emuu, ni nɔ ko nɔ ko akashwɛ nyɛ.” (Yakobo 1:4) Tsuishiŋmɛɛ yɛ nɔ ko ni ebaatsu, “nitsumɔ” ko. Enitsumɔ ji ni eha wɔye emuu yɛ nibii fɛɛ gbɛfaŋ, eye ebua wɔ koni wɔtsɔmɔ Kristofoi ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ. No hewɔ lɛ, kɛ wɔŋmɛ kaai lɛ gbɛ, ni wɔbɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔtsɔ gbɛi ni kɛ ŋmalɛi lɛ kpãaa gbee nɔ wɔkɛ amɛ aba naagbee oya lɛ, ekaa wɔhemɔkɛyeli ni etsuuɔ he. Kɛji akɛ wɔbɛ tsuishitoo, mɔbɔnalɛ, mlihilɛ, loo suɔmɔ yɛ bɔ ni wɔtsuɔ shihilɛi ahe nii loo wɔkɛ wɔnanemɛi gbɔmɛi yeɔ haa lɛ, tsuishiŋmɛɛ baanyɛ aha wɔye emuu babaoo. Hɛɛ, nɔ ni tsaraa nɔ baa ji: Kaai lɛ kɛ tsuishiŋmɛɛ baa; tsuishiŋmɛɛ haa Kristofoi asui kpakpai yaa hiɛ; ni enɛɛmɛi kɛ miishɛɛ baa.—1 Petro 4:14; 2 Petro 1:5-8.

3. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkɛ gbeyeishemɔ gbalaa wɔhe shi yɛ wɔhemɔkɛyeli he kaai loo amanehului ahewɔ?

3 Bɔfo Petro hu ma bɔ ni esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei loo wɔjoɔ wɔhemɔkɛyeli he kaai lɛ anaa foi lɛ nɔ mi. Eŋma akɛ: “No haa nyɛmli filiɔ nyɛ, nyɛ ni ŋmɛnɛmɛ, kɛ́ ehia lɛ, nyɛyeɔ ŋkɔmɔ fioo ko yɛ kaai srɔtoi amli lɛ, koni ana nyɛhemɔkɛyeli salɛ lɛ akɛ ejara wa aahu fe shika ni fiteɔ ni aka yɛ la mli lɛ, kɛyaha yijiemɔ kɛ woo kɛ anunyam yɛ Yesu Kristo kpojiemɔ lɛ mli.” (1 Petro 1:6, 7) Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ woɔ mɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ bianɛ ejaakɛ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ—be kɛha yijiemɔ, anunyam, woo, kɛ yibaamɔ lɛ—ebɛŋkɛ kpaakpa fe bɔ ni mɛi komɛi baanyɛ asusu, ni ebɛŋkɛ kpaakpa fe be mli ni wɔbatsɔmɔ heyelilɔi lɛ.—Mateo 24:21; Romabii 13:11, 12.

4. Te nyɛmi nuu ko nu kaai ni lɛ kɛ Kristofoi krokomɛi ni afɔ amɛ mu lɛ tsɔ̃ mli lɛ he amɛha tɛŋŋ?

4 Wɔsusu kaai ni shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ kɛkpe kɛjɛ 1914 kɛbaa lɛ he yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli. Ani enɛɛmɛi ji nɔdaamɔ nɔ kɛha miishɛɛ? A. H. Macmillan susu be ni eho lɛ he ni ekɛɛ akɛ: “Mina bɔ ni kaai pii ni naa wa ba gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ, kɛ mɛi ni yɔɔ mli lɛ ahemɔkɛyeli he kaai lɛ. Eje mli yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yelikɛbuamɔ naa, ni etee nɔ eeshwere. Mina nilee ni yɔɔ Yehowa ni akɛ tsuishitoo aaamɛ lɛ koni ejaje shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ Ŋmalɛ mli nibii ahe lɛ mli, fe ni wɔɔhao yɛ susumɔ hee ko he lɛ. . . . Bɔ fɛɛ bɔ ni tsakemɔi ni esa akɛ wɔfee yɛ be kɛ bei amli, yɛ wɔsusumɔi amli lɛ ji ha lɛ, no tsakeŋ kpɔmɔ nɔ he gbɛjianɔ ni ato yɛ duromɔ naa, kɛ Nyɔŋmɔ shiwoo ni kɔɔ naanɔ wala he lɛ. No hewɔ lɛ, ehe ehiaaa ni wɔha wɔhemɔkɛyeli agbɔjɔ yɛ gbɛkpamɔi ni baaa mli loo tsakemɔi yɛ susumɔi amli lɛ hewɔ.”—The Watchtower, August 15, 1966, baafa 504.

5. (a) Mɛɛ sɛɛnamɔi jɛ shwɛɛnii lɛ ni tsɔ̃ kaai amli lɛ mli ba? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ kaa he sane lɛ afee nɔ ni wɔnyãa he bianɛ lɛ?

5 Aha Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni je afi 1914 kɛyashi 1919 kaa be lɛ mli lɛ ye amɛhe kɛjɛ je lɛ nɔnyɛɛ shishi ni amɛyɔɔ lɛ kɛ Babilon jamɔ mli nifeemɔi babaoo mli. Shwɛɛnii lɛ tee amɛhiɛ akɛ gbɔmɛi ni he tse ni atsuu amɛhe, ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛshãa yijiemɔ afɔlei amɛhaa Nyɔŋmɔ, ni yɔɔ nɔmimaa akɛ, ákɛ gbɔmɛi lɛ, ekpɛlɛɔ amɛnɔ. (Yesaia 52:11; 2 Korintobii 6:14-18) Kojomɔ eje shishi yɛ Nyɔŋmɔ we lɛ, shi agbeŋ naa yɛ be ko ni ato ama shi mli. Kaa kɛ Nyɔŋmɔ webii ni ashaa amɛmli lɛ miiya nɔ. Aaka mɛi ni hiɛ kã nɔ akɛ amɛbaaje “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ ni baa lɛ mli akɛ “asafo babaoo” lɛ fã lɛ hu ahemɔkɛyeli aakwɛ. (Kpojiemɔ 7:9, 14) Aafee enɛ yɛ gbɛ ni tamɔ nɔ ni shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ kɛkpe lɛ nɔŋŋ nɔ kɛ agbɛnɛ yɛ gbɛi krokomɛi anɔ.

Mɛɛ Gbɛ nɔ Aaatsɔ Aka Bo Akwɛ?

6. Mɛni ji kaa kome ko ni mli wa ni mɛi pii etsɔ̃ mli?

6 Kristofoi babaoo esusu kaa ni ji shi ni amɛaadamɔ yɛ tutuamɔi ni akɛaaba amɛnɔ tɛ̃ɛ lɛ naa lɛ he. Amɛkaiɔ amaniɛbɔɔ nɛɛ: “Ni [Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ] amɛtsɛ bɔfoi lɛ kɛba, amɛyi amɛ, ni amɛwo amɛ kita akɛ amɛkawie yɛ Yesu gbɛi lɛ anɔ, ni amɛŋmɛɛ amɛhe. Kɛkɛ ni amɛjɛ akuashɔŋ lɛ hiɛ amɛtee kɛ miishɛɛ, akɛ egbɛi lɛ ahewɔ lɛ abu amɛ akɛ mɛi ni esa akɛ abɔ amɛ ahora.” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:40, 41) Ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Nyɔŋmɔ webii ayinɔsane, titri lɛ yɛ jeŋ tai lɛ amli lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ, ayi Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi pii diɛŋtsɛ kɛ nibii krokomɛi ni ehiii kwraa ni yiwalɔi fee amɛ.

7. Nɛgbɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi komɛi ejie hemɔkɛyeli kpo kɛyashɛ?

7 Yɛ nɔ ni kɔɔ Kristofoi ni awaa amɛyi lɛ agbɛfaŋ lɛ, je lɛ kɛ srɔtofeemɔ baaa shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ asafo babaoo lɛ ni ji “tooi krokomɛi” lɛ ateŋ. (Yohane 10:16) Áka kui enyɔ nɛɛ amli bii lɛ akwɛ waa yɛ afii abɔ lɛ amli fɛɛ, kɛtsɔ tsuŋwoo kɛ lá odasefonyo gbele po nɔ, yɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ emli hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ. Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ he bahia kui enyɔ lɛ fɛɛ, ni amɛ hiɛnɔkamɔ kɔɔɔ he eko. (Okɛto June 15, 1996 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 31 he.) Yɛ 1930 kɛ 1940 afii lɛ amli yɛ Nazi Germany lɛ, Yehowa tsuji ni gbekɛbii fata he jie hemɔkɛyeli ni ekaaa kpo, ni aka amɛteŋ mɛi babaoo akwɛ kɛyashɛ he ni amɛhewalɛ baaŋmɛ amɛ gbɛ ni eyashɛ. Yɛ nyɛsɛɛ bei nɛɛ amli kpaakpa lɛ, Yehowa webii kɛ yiwaa he kaa ekpe yɛ maji tamɔ Burundi, Eritrea, Ethiopia, Malawi, Mozambique, Rwanda, Singapore, kɛ Zaire mli. Ni kaai ni tamɔ nɛkɛ miiya nɔ lolo.

8. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Afrika nyɛmi nuu ko wiemɔi tsɔɔ akɛ wɔhemɔkɛyeli ni akaa akwɛɔ lɛ tsɔɔ babaoo fe ni aaaŋmɛ tsui shi yɛ yiwaa ni tamɔ yii mli kɛkɛ?

8 Shi taakɛ atsɔ hiɛ ale lɛ, aaka wɔhemɔkɛyeli yɛ gbɛi ni yɔɔ nigii hu nɔ. Kaai lɛ ekomɛi bɛ tɛ̃ɛ ni eyoomɔ bɛ mlɛo. Susumɔ bɔ ni ooofee onii yɛ saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ekomɛi ahe okwɛ. Nyɛminuu ko yɛ Angola ni yɔɔ bii nyɔŋma yɛ asafo ko ni kɛ asafo lɛ mli onukpai naaa sharamɔ lɛ mli yɛ be kpalaŋŋ ko mli. Yɛ sɛɛ mli lɛ, mɛi krokomɛi nyɛ́ amɛyasara asafo lɛ. Abi lɛ bɔ ni efeɔ ni elɛɔ eweku lɛ. Hetoo ni eeeha lɛ bɛ mlɛo, ni fɛɛ ni ekɛɛ ji akɛ shihilɛ lɛ mli wa. Kɛ hoo lɛ, ani enyɛɔ enaa shikome niyenii ehaa ebii lɛ? Eha hetoo akɛ: “Ojogbaŋŋ, enámɔ wa. Wɔkase bɔ ni wɔɔfee wɔhi shi yɛ nɔ ni wɔyɔɔ lɛ naa.” Kɛkɛ ni ekɛ gbee ni wa ni hekɛnɔfɔɔ yɔɔ mli wie akɛ: “Shi ani jeee enɛ wɔkpaa gbɛ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ?” Hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ sa kadimɔ yɛ je lɛ mli, shi ejeee nɔ ni ekaaa yɛ anɔkwa Kristofoi, ni yɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni yeɔ emuu akɛ Maŋtsɛyeli shiwoi lɛ baaba mli lɛ ateŋ.

9. Aaka wɔ yɛ 1 Korintobii 11:3 naa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Aaka asafo babaoo lɛ hu yɛ teokrase gbɛjianɔtoi ahe. Atsɔɔ ŋwɛi shishitoo mlai kɛ teokrase taomɔ nii anɔ akudɔɔ jeŋ muu fɛɛ Kristofoi asafo lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ, klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, esa akɛ ayɔse Yesu akɛ Hiɛnyiɛlɔ, mɔ ni ahala lɛ akɛ asafo lɛ Yitso. (1 Korintobii 11:3) Anaa suɔmɔ mli ni wɔjɛɔ wɔbaa wɔhe shi wɔhaa lɛ kɛ e-Tsɛ lɛ kɛtsɔɔ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ mɛi ni ahalaa amɛ yɛ teokrase gbɛ nɔ kɛ yiŋkpɛi ni kɔɔ Yehowa suɔmɔnaa nii ni wɔfeɔ yɛ ekomefeemɔ mli lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, ahala hii koni amɛnyiɛ hiɛ yɛ asafo fɛɛ asafo mli. Amɛji hii ni yeee emuu ni wɔbaana amɛtɔmɔi oya; ni kɛlɛ awoɔ wɔ hewalɛ ni wɔkɛ bulɛ aha nɔkwɛlɔi ni tamɔ nɛkɛ ni wɔba wɔhe shi wɔha amɛ. (Hebribii 13:7, 17) Ani yɛ bei komɛi amli lɛ onaa akɛ enɛ feemɔ wa kɛha bo? Ani enɛ ji kaa diɛŋtsɛ kɛha bo? Kɛji nakai ni lɛ, ani ooná ohemɔkɛyeli he kaa nɛɛ he sɛɛ?

10. Mɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he kaa kã wɔhiɛ?

10 Akaa wɔ hu yɛ hegbɛ kɛ taomɔ nii akɛ wɔkɛ wɔhe awo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli daa lɛ mli. Kɛ wɔɔye kaa nɛɛ mli omanye lɛ, belɛ esa akɛ wɔyɔse akɛ sɔɔmɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ ni wɔɔna kɛmɔ shi lɛ kɔɔ nibii babaoo he fe be fioo ko ni wɔkɛaashiɛ loo ehe okadi ko ni wɔɔjie lɛ kpo. Kaimɔ nɔkpɛlɛmɔ wiemɔ ni Yesu kɛha ni kɔɔ okulafo ohiafo lɛ nii fɛɛ ni eyɔɔ ni ekɛha lɛ he lɛ. (Marko 12:41-44) Wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani mikɛ mihe fɛɛ miiha yɛ misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli?’ Esa akɛ wɔ fɛɛ wɔfee Yehowa Odasefoi gbi fɛɛ gbi, ni wɔfee klalo akɛ wɔɔha wɔla lɛ atso yɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni wɔɔná mli.—Mateo 5:16.

11. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ tsakemɔi yɛ shishinumɔ loo ŋaawoo ni akɛhaa yɛ jeŋba he lɛ baanyɛ afee kaa lɛ?

11 Kaa kroko ni wɔkɛbaakpe lɛ kɔɔ bɔ ni wɔhiɛ sɔɔ la babaoo ni akpɛɔ ashwieɔ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ lɛ kɛ ŋaawoo ni tsulɔ anɔkwafo kuu lɛ kɛhaa lɛ he. (Mateo 24:45) Yɛ bei komɛi amli lɛ, enɛ biɔ ni wɔfee tsakemɔi yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔjeŋba mli, tamɔ beni ebafee faŋŋ akɛ esa akɛ mɛi ni kɛ tawa tsuɔ nii lɛ akpa feemɔ kɛ amɛmiisumɔ ni amɛhi asafo lɛ mli lɛ nɛkɛ.a (2 Korintobii 7:1) Aloo ekolɛ kaa lɛ baanyɛ afee bɔ ni ehe hiaa ni wɔkpɛlɛ tsakemɔ ni esa akɛ wɔfee yɛ lalai ni wɔsumɔɔ loo yɛ hiɛtserɛjiemɔ mli lɛ nɔ.b Ani wɔbaaje nilee ni yɔɔ ŋaawoo ni akɛhaa lɛ mli lɛ he ŋwane? Aloo wɔbaaha Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ akudɔ wɔsusumɔ ni eye ebua wɔ ni wɔwo Kristofoi agbɔmɔtso lɛ?—Efesobii 4:20-24; 5:3-5.

12. Mɛni he hiaa ni akɛwaje hemɔkɛyeli beni abaptisi mɔ lɛ sɛɛ?

12 Afii nyɔŋmai abɔ nɛ ni asafo babaoo lɛ ayifalɛ etee nɔ eshwere, ni yɛ amɛ baptisimɔ sɛɛ lɛ, amɛyaa nɔ amɛwoɔ wekukpaa ni kã amɛkɛ Yehowa teŋ lɛ mli hewalɛ. Enɛ kɔɔ nibii babaoo he fe Kristofoi akpee ni aaaya, kpeei ni ayaa yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, aloo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ni akɛ he woɔ yɛ bei komɛi amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Mɔ ko baanyɛ afee mɔ ni yɔɔ Babilon Kpeteŋkpele, jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ yɛ gbɔmɔtsoŋ, shi ani eshi enɛ yɛ esɛɛ lɛɛlɛŋ? Ani ekɛ ehe kpɛtɛɔ nakai nibii lɛ ni jieɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ su—su ni kuɔ ehiɛ eshwieɔ Nyɔŋmɔ jalɛ taomɔ nii anɔ lɛ he gbagbalii lolo? Ani ebuɔ jeŋba kpakpa kɛ gbalashihilɛ mli anɔkwayeli akɛ enɛɛmɛi jeee ehe sane ko? Ani enyãa lɛ diɛŋtsɛ enibii kɛ heloo gbɛfaŋ nibii ahe babaoo fe mumɔŋ nibii ni eeenyã he? Hɛɛ, ani éhi shi akɛ mɔ ni je lɛ woko ehe muji?—Yakobo 1:27.

Ha Hemɔkɛyeli ni Áka Akwɛ He Aba Sɛɛnamɔ Kɛha Bo

13, 14. Mɛni ji nɔ ni mɛi komɛi efee beni amɛje anɔkwa jamɔ gbɛ lɛ sɛɛnyiɛmɔ shishi lɛ sɛɛ?

13 Kɛji akɛ wɔjo foi kɛjɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli lɛɛlɛŋ, ni wɔshi je lɛ hu lɛ, belɛ nyɛkahaa wɔkwɛa nibii ni yɔɔ sɛɛgbɛ lɛ. Taakɛ bɔ ni ekɛ shishitoo mla ni yɔɔ Luka 9:62 kpãa gbee lɛ, wɔteŋ mɔ ko ni aaakwɛ esɛɛ lɛ baatsɔɔ akɛ ebaalaaje Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishinyo ni eeetsɔ lɛ. Yesu kɛɛ: “Mɔ ni kɛ enine yamɔɔ tsinakɔi mli ni ekuɔ ekuɛ ekwɛɔ esɛɛ lɛ, esaaa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ.”

14 Shi mɛi ni batsɔmɔ Kristofoi yɛ tsutsu lɛ ateŋ mɛi komɛi eŋmɛɛ amɛhe koni amɛhi shi tamɔ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ. Amɛteko shi amɛwoko je lɛ mumɔ lɛ. (2 Petro 2:20-22) Je lɛŋ nibii ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ éhe amɛmiishɛɛ kɛ be, ni enɛ etsĩ amɛ nɔyaa gbɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaaha amɛjwɛŋmɔi kɛ tsuii ama Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ nɔ shiŋŋ, ni amɛkɛ enɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ shihilɛ mli lɛ, ámɛgba afã koni amɛyadi heloonaa otii asɛɛ. Kɛji akɛ atsirɛɛɛ amɛ koni amɛkpɛlɛ amɛhemɔkɛyeli ni egbɔjɔ lɛ kɛ kulɔɔ shihilɛ ni amɛyɔɔ mli lɛ nɔ, ni amɛtsake amɛgbɛ kɛtsɔ ŋwɛi ŋaawoo taomɔ nɔ lɛ, belɛ oshara yɛ akɛ amɛbaalaaje wekukpaa ni jara wa ni kã amɛkɛ Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ teŋ lɛ.—Kpojiemɔ 3:15-19.

15. Mɛni he hiaa koni ahi shi akɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ enɔ?

15 Na ni aaana wɔ akɛ ákpɛlɛ wɔnɔ ni wɔbaaje amanehulu kpeteŋkpele ni baa kɛ foi lɛ mli lɛ damɔ wɔhe ni aaatse, ni wɔha ‘afɔ’ wɔ atadei lɛ ahe “yɛ Toobi lɛ lá lɛ mli” lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 7:9-14; 1 Korintobii 6:11) Kɛji akɛ wɔhiɛɛɛ hetsemɔ kɛ jalɛ shidaamɔ mli yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, akpɛlɛŋ wɔ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ayoo akɛ, hemɔkɛyeli ni áka akwɛ lɛ salɛ ji nɔ ni baaye abua wɔ ni wɔŋmɛ wɔtsui shi ni wɔkwa Nyɔŋmɔ mlifu ni aaaba wɔnɔ lɛ.

16. Mɛɛ gbɛi anɔ amalei baanyɛ aka wɔhemɔkɛyeli akwɛ?

16 Yɛ bei komɛi amli lɛ, adafitswaa woji kɛ redio nɔ saji kɛ je lɛŋ nɔyeli hegbɛi lɛ maleɔ Nyɔŋmɔ webii ahe, amɛgbeɔ wɔ Kristofoi ahemɔkɛyelii kɛ shihilɛ gbɛ lɛ he guɔ. Esaaa akɛ enɛ feɔ wɔ naakpɛɛ, ejaakɛ Yesu tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ ‘je lɛ baanyɛ wɔ akɛni wɔjeee efã lɛ hewɔ.’ (Yohane 17:14) Ani wɔbaaŋmɛ gbɛ koni mɛi ni Satan eshwila amɛ hiŋmɛi lɛ awo wɔhe gbeyei, ni amɛha wɔye awerɛho, ni amɛha wɔhiɛ agbo yɛ sanekpakpa lɛ he? Ani wɔbaaŋmɛ gbɛ koni anɔkwale lɛ he efɔŋ ni amɛwieɔ lɛ asa kpeei ni wɔyaa daa kɛ wɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he? Aloo wɔbaadamɔ shi shiŋŋ ni wɔfee ekãa, ni wɔtswa wɔfai shi waa fe bei fɛɛ akɛ wɔbaaya nɔ wɔjaje anɔkwale ni kɔɔ Yehowa kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ?

17. Mɛɛ nɔmimaa baanyɛ akanya wɔ ni wɔya nɔ wɔjie hemɔkɛyeli kpo?

17 Taakɛ Biblia gbalɛ ni eba mli lɛ tsɔɔ lɛ, naagbee be lɛ mli vii wɔyɔɔ bianɛ lɛ. Wɔ gbɛkpamɔi kɛha jalɛ jeŋ hee ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ baaba mli anɔkwale diɛŋtsɛ kɛ miishɛɛ. Kɛyashi nakai be lɛ aaaba lɛ, eba akɛ wɔ fɛɛ wɔɔná Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli hemɔkɛyeli ni hosooo, ni wɔtsɔɔ wɔhemɔkɛyeli kɛtsɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ yɛ jeŋ fɛɛ ni wɔŋmɛɛɛ he lɛ nɔ. Susumɔ kaselɔi heei akpei abɔ ni abaptisiɔ amɛ daa otsi lɛ ahe. Ani anɛ jeee yiŋtoo ni fa ni aaaha wɔna akɛ, nɔ ni baajɛ Yehowa tsuishitoo yɛ efɔbuu kojomɔ he nitsumɔ lɛ mli aba lɛ baatsɔ̃ yiwalaheremɔ aha gbɔmɛi babaoo lolo? Ani wɔmii shɛɛɛ wɔhe akɛ Nyɔŋmɔ eŋmɛ gbɛ koni Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ ni hereɔ mɔ yiwala lɛ aya nɔ? Ni ani wɔmli efiliii wɔ akɛ akpekpei abɔ ekpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ ni amɛmiijie amɛ hemɔkɛyeli kpo?

18. Mɛni ji ofaishitswaa yɛ Yehowa ni ooosɔmɔ lɛ lɛ he?

18 Wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ be sɛɛkɛlɛ ni wɔhemɔkɛyeli he kaa ni yaa nɔ ŋmɛnɛ lɛ baaya nɔ kɛyashi. Shi wɔle nɔ kome nɛɛ: Yehowa yɛ gbi pɔtɛɛ ni eto ema shi ni ekɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ baakojo. Dani be nɛɛ aaashɛ lɛ, nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaakase hemɔkɛyeli su ni nɔ bɛ ni áka akwɛ ni Yesu, wɔhemɔkɛyeli Emuufeelɔ lɛ jie lɛ kpo lɛ. Ni nyɛhaa wɔnyiɛa shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu ni gbɔɔ lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni kɛ ekãa sɔmɔɔ yɛ wɔteŋ lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ.

19. Mɛni oyɔɔ nɔmimaa yɛ he akɛ no baaye je nɛɛ nɔ kunim?

19 Esa akɛ wɔfee mɛi ni etswa wɔfai shi akɛ wɔbaajaje naanɔ sanekpakpa lɛ wɔha maŋ fɛɛ maŋ, akutso fɛɛ akutso, wiemɔ fɛɛ wiemɔ, kɛ gbɔmɛi fɛɛ yɛ ŋwɛibɔfo ni filikiɔ yɛ ŋwɛi teŋ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa. Nyɛhaa amɛnua ŋwɛibɔfo lɛ sanejajemɔ akɛ: “Nyɛshea Nyɔŋmɔ gbeyei ni nyɛkɛ anunyam ahaa lɛ, ejaakɛ ekojomɔ ŋmɛlɛtswaa lɛ eshɛ” lɛ he. (Kpojiemɔ 14:6, 7) Kɛ atsu nakai ŋwɛi kojomɔ lɛ he nii agbe naa lɛ, mɛni baajɛ mli aba yɛ wɔhemɔkɛyeli ni áka akwɛ lɛ gbɛfaŋ? Ani efeŋ anunyam kunimyeli—yiwalaheremɔ kɛmiijɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli kɛmiiya Nyɔŋmɔ jalɛ jeŋ hee lɛ mli? Kɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ wɔhemɔkɛyeli he kaai lɛ amli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ, taakɛ bɔfo Yohane kɛɛ lɛ, akɛ: “Wɔhemɔkɛyeli lɛ ji nɔ ni wɔkɛyeɔ je lɛ nɔ kunim.”—1 Yohane 5:4.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kwɛmɔ The Watchtower, June 1, 1973, baafai 336-343, kɛ July 1, 1973, baafai 409-411.

b Kwɛmɔ The Watchtower, July 15, 1983, baafai 27-31.

Ani Okaiɔ?

◻ Mɛni hewɔ ebaa lɛ akɛ wɔhemɔkɛyeli he kaai baanyɛ aha wɔna miishɛɛ lɛ?

◻ Mɛni ji wɔhemɔkɛyeli he kaai lɛ ekomɛi ni anyɛŋ ayoo yɛ gbɛ ni waaa nɔ lɛ?

◻ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ wɔhemɔkɛyeli he kaai ni wɔɔye nɔ kunim lɛ baanyɛ aha wɔná he sɛɛ kɛya naanɔ lɛ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 17]

A. H. Macmillan (hiɛgbɛ abɛku) aaafee be mli ni awo lɛ kɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ onukpai lɛ tsuŋ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ

Eji najiaŋdamɔlɔ ni miiya kpee yɛ Detroit, Michigan, yɛ afi 1928

Eyɛ enaagbee afii lɛ amli, ni kɛlɛ Nyɛminuu Macmillan miijie hemɔkɛyeli kpo lolo

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Kristofoi pii ni yɔɔ Afrika ejie hemɔkɛyeli su ni áka akwɛ lɛ kpo, tamɔ weku nɛɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje