Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
Yesu wo hewalɛ akɛ: “Nyɛpelea agbo fintɔŋŋ lɛ mlibotemɔ he, ejaakɛ miikɛɛ nyɛ akɛ, mɛi pii aaatao mli abote, shi amɛnyɛŋ.” (Luka 13:24) Te etsɔɔ tɛŋŋ, ni ekɔɔ wɔhe ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
Wɔbaanyɛ wɔnu sane ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ shishi jogbaŋŋ kɛ́ wɔsusu nɔ ni tsɔ hiɛ ba lɛ he. Aaafee nyɔji ekpaa dani Yesu gbele lɛ, eyɛ Yerusalem beni ayeɔ sɔlemɔtsu lɛ ni asaa ajɔɔ nɔ ekoŋŋ lɛ he afi gbi jurɔ lɛ. Ewie Nyɔŋmɔ tooku lɛ tookwɛlɔ ni eji lɛ he, ni etsĩ tã akɛ Yudafoi lɛ titri fataaa nakai tooi lɛ ahe ejaakɛ amɛbooo lɛ toi. Beni ekɛɛ amɛ akɛ ekɛ e-Tsɛ lɛ “ekomeŋ” lɛ, Yudafoi lɛ kɔlɔ tɛi ni amɛkɛbaatswia lɛ. Ejo foi kɛtee Perea yɛ Yordan sɛɛ.—Yohane 10:1-40.
Nuu ko bi lɛ yɛ jɛmɛ akɛ: “Nuntsɔ, ani mɛi fioo kɛkɛ yiwala abaahere?” (Luka 13:23) Sanebimɔ ni ja ni esa akɛ ebiɔ nɛ, akɛni Yudafoi ni yɔɔ yɛ nakai beaŋ lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ yibɔ fioo ko pɛ baaná yiwalaheremɔ lɛ hewɔ. Yɛ amɛsubaŋ hewɔ lɛ, ewaaa akɛ aaasusu mɛi ni amɛsusuɔ akɛ amɛbaafee mɛi fioo lɛ he. Shi kwɛ bɔ ni amɛtɔ̃, taakɛ nibii ni tee nɔ yɛ sɛɛ mli lɛ baatsɔɔ lɛ!
Yesu kɛ aaafee afii enyɔ ehi amɛteŋ, eetsɔɔ amɛ nii, eefee naakpɛɛ nii, ni ekɛ hegbɛ ni amɛkɛaatsɔmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛŋ gboshiniyelɔi miiha. Mɛni jɛ mli ba? Amɛ kɛ amɛhiɛnyiɛlɔi lɛ titri hole amɛhe nɔ yɛ Abraham seshibii ni amɛji kɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ. (Mateo 23:2; Yohane 8:31-44) Shi amɛyɔseee, ni amɛhereee Tokwɛlɔ Kpakpa lɛ wiemɔ lɛ nɔ. Etamɔ nɔ ni agbele shinaa ko naa yɛ amɛhiɛ, akɛ amɛtsɔmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli bii ni ji jɔɔmɔ ni fe fɛɛ, shi amɛboteee mli. Amɛteŋ mɛi fioo ko pɛ, titri lɛ, mɛi ni abuuu ji mɛi ni bo Yesu anɔkwa shɛɛ sane lɛ toi, ni amɛhere nɔ, ni amɛkpɛtɛ ehe gbagbalii.—Luka 22:28-30; Yohane 7:47-49.
Yɛ Pentekoste 33 Ŋ.B. lɛ, mɛnɛɛmɛi ná hegbɛ akɛ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ aaafɔ amɛ mu. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-38) Amɛfataaa mɛi ni feɔ nibii fɔji ni Yesu tsĩ tã akɛ amɛbaafo, ni amɛbaakpe amɛnyanyɔji ashi ejaakɛ amɛkɛ hegbɛ ni akɛha amɛ lɛ tsuuu nii lɛ ahe.—Luka 13:27, 28.
Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ “mɛi pii” ni akɛtsu nii lɛ titri ji Yudafoi lɛ, ni titri lɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ. Mɛnɛɛmɛi kɛɔ akɛ amɛtaoɔ Nyɔŋmɔ hiɛduromɔ—shi amɛfeɔ enɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛ̀i kɛ amɛsusumɔi anɔ, jeee Nyɔŋmɔ nɔ̃ nɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, mɛi ni kɛ́ akɛaato he lɛ, amɛji “mɛi fioo” lɛ ni here nɔ yɛ anɔkwale suɔmɔ ni amɛyɔɔ akɛ amɛbatsɔmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli bii lɛ batsɔmɔ Kristofoi asafo lɛ mli bii ni afɔ amɛ mu lɛ.
Agbɛnɛ susumɔ bɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni lɛɛ nɔ yɛ wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ he okwɛ. Atsɔɔ aŋkroaŋkroi pii ni anyɛɛɛ akane ni yaa Kristendom sɔlemɔi lɛ akɛ amɛbaaya ŋwɛi. Shi kɛlɛ, nɛkɛ nii ni ashweɔ waa nɛɛ damɔɔɔ anɔkwale tsɔɔmɔi ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ nɔ. Taakɛ mra be mli Yudafoi lɛ ji lɛ, mɛnɛɛmɛi sumɔɔ koni amɛna Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ gbɛi anɔ.
Kɛlɛ, kɛ akɛaato he lɛ, gbɔmɛi fioo ko yɛ yɛ wɔ bei nɛɛ amli ni amɛkɛ heshibaa ebo Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ toi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa, ni amɛbafata mɛi ni eduro amɛ lɛ ahe. Enɛ eha amɛbatsɔmɔ “Maŋtsɛyeli lɛŋ bii.” (Mateo 13:38) Aje “bii” ni afɔ amɛ mu nɛɛ aninefɔɔ shishi kɛjɛ Pentekoste 33 Ŋ.B. Jeeŋmɔ beebe Yehowa Odasefoi ná le akɛ nii ni Nyɔŋmɔ kɛ ewebii lɛ tsuɔ lɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ aje shishi aatsɛ ŋwɛi kuu lɛ mli bii lɛ. No hewɔ lɛ, gbɔmɛi ni ekase Biblia mli anɔkwalei nyɛsɛɛ afii nɛɛ, enu shishi akɛ bianɛ lɛ, aakpã naanɔ wala hiɛnɔkamɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ mli lɛ aaha. Mɛnɛɛmɛi ayi ebafa fe Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaaya ŋwɛi lɛɛlɛŋ ni eshwɛ, ni amɛyifalɛ baa shi lɛ. Luka 13:24 lɛ kɔɔɔ mɛi ni kpaaa gbɛ akɛ amɛbaaya ŋwɛi lɛ ahe titri, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli yɛ mli kɛha amɛ.
Kɛ Yesu miiwo wɔ hewalɛ koni wɔpele lɛ, etsɔɔɔ akɛ lɛ aloo e-Tsɛ lɛ kɛ gbɛtsii nii baashwie wɔgbɛ nɔ, ni etsi wɔnaa. Shi wɔnuɔ Luka 13:24 lɛ shishi akɛ nakai ji bɔ ni Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ yɔɔ, koni ajie mɛi ni esaaa lɛ kɛjɛ mli. “Nyɛpelea” tsɔɔ akɛ wɔbaapele, ni wɔlɛɛ wɔmli. No hewɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani miilɛɛ mimli?’ Abaanyɛ akɛ wiemɔ kroko atsɔɔ Luka 13:24 lɛ shishi akɛ, ‘esa akɛ mamia mihiɛ waa ni mabote agbo fintɔŋŋ lɛ mli, ejaakɛ mɛi pii baatao mli abote, shi amɛnyɛŋ. No hewɔ lɛ ani miimia mihiɛ waa lɛɛlɛŋ? Ani mitamɔ akaŋshilɔ ko yɛ blema shwɛmɔhe ko, ni miifee bɔ fɛɛ bɔ ni ebaanyɛ ni enine ashɛ jweremɔ nɔ lɛ nɔ? Akaŋshilɔ ni tamɔ nakai lɛ ehiɛŋ tsui fa-kɛ-fa, ni ebaafee nii kɛkɛ ni ejɔɔ ehe. Ani nakai mi ji?’
Yesu wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ, mɛi komɛi baatao ‘agbo lɛ mlibotemɔ gbɛ’ yɛ be ni sa kɛha amɛ pɛ mli, loo yɛ be mli ni amɛhe ejɔ amɛ, ni nibii efee mlɛo bɔ ni amɛsumɔɔ. Subaŋ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ asa Odasefoi ahe akɛ aŋkroaŋkro. Mɛi komɛi baasusu akɛ, ‘Mile Kristofoi komɛi ni etuu amɛhe amɛha ni amɛkɛ afii abɔ lɛɛ amɛmli, ni amɛkɛ nibii pii sha afɔle; kɛlɛ, amɛgbo yɛ be mli ni nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ bako naagbee lolo. No hewɔ lɛ ekolɛ esa akɛ magbɔjɔ minifeemɔ mli, ni mahi shi bɔ ni sa.’
Ewaaa akɛ aaasusu nii ahe nɛkɛ, shi ani nilee yɛ mli lɛɛlɛŋ? Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani bɔfoi lɛ susu nii ahe yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ? Dabi kwraa. Amɛtuu amɛhe fɛɛ amɛha anɔkwa jamɔ—aahu kɛtee amɛgbele mli tɔŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo nyɛ ekɛɛ akɛ: “[Kristo] he sane ní wɔjajeɔ, . . . no he deŋme migboɔ ni mipeleɔ yɛ nitsumɔ ni akɛ hewalɛ tsuɔ yɛ mimli lɛ naa.” Sɛɛ mli lɛ eŋma akɛ: “Enɛ hewɔ wɔgboɔ deŋme ni wɔhaa ajɛɔ wɔ lɛ, ejaakɛ wɔŋɔ wɔhiɛ wɔfɔ Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ nɔ, mɔ ni ji gbɔmɛi fɛɛ ayiwalaherelɔ, titri lɛ mɛi ni heɔ yeɔ lɛ.”—Kolosebii 1:28, 29; 1 Timoteo 4:10.
Wɔle akɛ Paulo fee nɔ ni ja pɛpɛɛpɛ yɛ deŋme ni egbo lɛ mli. Kwɛ bɔ ni wɔ fɛɛ wɔtsui aaanyɔ wɔmli kɛ wɔnyɛ wɔkɛɛ taakɛ Paulo kɛɛ lɛ akɛ: “Ta kpakpa lɛ, miwuu; foidamɔ lɛ, mida migbe naa; hemɔkɛyeli lɛ, mihiɛ mli tswɛ.” (2 Timoteo 4:7) No hewɔ lɛ yɛ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Luka 13:24 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani miibɔ mɔdɛŋ ni miitsu nii waa? Hɛɛ, ani mikɛ odaseyeli ni fa saŋŋ tsɔɔ daa akɛ mikɛ Yesu ŋaawoo akɛ: “Nyɛpelea agbo fiŋtɔŋŋ lɛ mlibotemɔ he” lɛ miitsu nii?’