Ani Onitsumɔ Baanyɛ Adamɔ La lɛ Naa?
“Hã mɔ fɛɛ mɔ akwɛ bɔ ni etswaa [emaa shishitoo lɛ] nɔ ehãa lɛ ni ahi.”—1 KORINTOBII 3:10.
1. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ Kristofoi anɔkwafoi náa yɛ mɛi ni baanyɛ atsɔmɔ kaselɔi wɔsɛɛ lɛ ahe?
KRISTOFOI gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi miikwɛ amɛbi ni afɔ lɛ lɛ gãa. Maŋtsɛyeli shiɛlɔ ko miina mɔdɛŋbɔɔ kɛ miishɛɛ henumɔ yɛ Biblia kaselɔ ko hiɛ. Kristofonyo onukpa ko ni miitsɔɔ nii kɛmiijɛ wiemɔ kpoku lɛ nɔ lɛ miina akɛ mɔ hee ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ, ní yɔɔ toibolɔi lɛ ateŋ lɛ kɛ ekãa miikane ŋmalɛi lɛ yɛ lɛ diɛŋtsɛ e-Biblia lɛ mli. Yehowa tsuji anɔkwafoi nɛɛ yɛ tsuii ni eyimɔ obɔ̃bɔ̃ kɛ hiɛnɔkamɔ. Eja gbɛ jogbaŋŋ akɛ amɛaasusu he akɛ, ‘Ani wɔsɛɛ lɛ gbɔmɔ nɛɛ baasumɔ Yehowa ní esɔmɔ lɛ—ní eya nɔ eye anɔkwa?’ Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ni jɛɔ mli baa nɛɛ diɛŋtsɛ baaa lɛ nakai. Ebiɔ ehe nitsumɔ diɛŋtsɛ.
2. Te bɔfo Paulo kai Hebri Kristofoi lɛ yɛ bɔ ni nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he hiaa ha lɛ he eha tɛŋŋ, ni mɛɛ he kaa-kɛ-kwɛmɔ ekolɛ enɛ baatsirɛ wɔ ni wɔfee?
2 Ákɛ nitsɔɔlɔ ni he esa waa lɛ, bɔfo Paulo ma bɔ ni nitsɔɔmɔ kɛ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ he hiaa waa lɛ nɔ mi beni eŋma akɛ: “Esa akɛ nyɛtsɔmɔ tsɔɔlɔi moŋ yɛ be lɛ naa.” (Hebribii 5:12) Kristofoi ni eŋma amɛ wolo lɛ etee hiɛ bibioo pɛ, kɛ́ aasusu bei abɔ ni amɛbatsɔmɔ heyelilɔi lɛ he. Jeee akɛ amɛfeko klalo akɛ amɛaatsɔɔ mɛi krokomɛi anii kɛkɛ, shi moŋ ehe miihia ni akai amɛ yɛ anɔkwale lɛ he shishijee nibii komɛi ahe. Ŋmɛnɛ, wɔ fɛɛ wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔsusu wɔnyɛmɔi akɛ tsɔɔlɔi lɛ he wɔkwɛ yɛ be kɛ bei amli, koni wɔkwɛ akɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔɔtsɔ ní wɔya hiɛ yɛ mli. Wala he eba oshara. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee?
3. (a) Bɔfo Paulo kɛ Kristofoi akaselɔ-feemɔ nitsumɔ lɛ to mɛni he? (b) Ákɛ Kristofoi tsũtswalɔi lɛ, mɛɛ hegbɛ kpele ko wɔyɔɔ?
3 Paulo kɛ kaselɔ-feemɔ nitsumɔ lɛ to gbɛ ni atsɔɔ nɔ amãa tsũ lɛ he yɛ ehe mfonirifeemɔ ni mli lɛɛ mli. Ekɛɛ kɛje shishi akɛ: “Nyɔŋmɔ hefatalɔi nitsulɔi ji wɔ; Nyɔŋmɔ ŋmɔ, Nyɔŋmɔ tsũ ji nyɛ.” (1 Korintobii 3:9) No hewɔ lɛ wɔnáa tsũmaa nitsumɔ ko ni kɔɔ gbɔmɛi ahe lɛ mli gbɛfaŋnɔ; wɔyeɔ wɔbuaa kɛtswaa amɛ kɛbatsɔmɔɔ Kristo kaselɔi. Wɔfeɔ nakai ákɛ Mɔ ni “saa nii fiaa to” lɛ nanemɛi nitsulɔi. (Hebribii 3:4) Mɛɛ hegbɛ eji nɛkɛ! Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni Paulo ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ, ni ekɛha Korintobii lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔhe asa jogbaŋŋ yɛ wɔnitsumɔ lɛ mli. Wɔbaagbala wɔjwɛŋmɔ kɛya wɔ ‘nitsɔɔmɔ he ŋaa’ lɛ nɔ titri.—2 Timoteo 4:2.
Shishitoo Kpakpa Tswaa
4. (a) Mɛɛ gbɛfaŋnɔ Paulo ná yɛ Kristofoi atsũtswaa nitsumɔ lɛ mli? (b) Mɛni hewɔ abaanyɛ awie akɛ Yesu kɛ etoibolɔi lɛ fɛɛ le bɔ ni shishitoo kpakpa he hiaa ha lɛ?
4 Kɛ́ tsũ ko baanyɛ ama shi shiŋŋ ni etsɛ lɛ, no lɛ ehe miihia ni ená shishitoo kpakpa. Enɛ hewɔ lɛ, Paulo ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ duromɔ ni akɛduro mi lɛ naa lɛ mito tsũ shishi tamɔ tsũtswalɔ ŋaalɔ ko.” (1 Korintobii 3:10) Beni ekɛ nɔkwɛmɔnɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ tsuɔ nii lɛ, Yesu Kristo wie tsũ ko ni nyɛ edamɔ ahum naa, akɛni mɔ ni mã lɛ hala shishitoo nɔ̃ ni ma shi shiŋŋ hewɔ lɛ he. (Luka 6:47-49) Yesu le bɔ ni shishitoo nii ahe hiaa waa. Beni Yehowa to shikpɔŋ lɛ shishi lɛ, no mli lɛ eyɛ jɛmɛ.a (Abɛi 8:29-31) Yesu toibolɔi lɛ hu buɔ shishitoo kpakpa akɛ nɔ ko ni he hiaa waa. Tsũi ni yɔɔ shishitooi kpakpa pɛ nyɛɔ amɛdamɔɔ nu afuai kɛ shikpɔŋhosomɔi ni baa bei komɛi yɛ Palestina shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anaa. Shi, mɛni ji shishitoo nɔ̃ ni yɔɔ Paulo jwɛŋmɔ mli lɛ?
5. Namɔ ji Kristofoi asafo lɛ shishitoo nɔ̃, ni agba enɛ afɔ̃ shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
5 Paulo ŋma akɛ: “Mɔ ko nyɛŋ shishi kroko ato fe nɔ ni ato momo ni ji Yesu Kristo lɛ.” (1 Korintobii 3:11) Jeee enɛ ji klɛŋklɛŋ ní akɛ Yesu toɔ shishitoo nɔ̃ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesaia 28:16 lɛ gba fɔ̃ shi akɛ: “Bɔ ni Nuntsɔ Yehowa kɛɛ nɛ: Naa, mikɛ shishitoo tɛ ko ema shi yɛ Zion, tɛ ni aka akwɛ, koŋtɛ ni jara wa ni ma shi shiŋŋ.” Yehowa eto eyiŋ kɛjɛ jeeŋmɔ beebe akɛ e-Bi lɛ baatsɔ Kristofoi asafo lɛ shishitoo nɔ̃.—Lala 118:22; Efesobii 2:19-22; 1 Petro 2:4-6.
6. Paulo tswa shishitoo nɔ̃ kpakpa ema shi yɛ Korinto Kristofoi lɛ amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
6 Mɛni ji shishitoo nɔ̃ kɛha Kristofoi aŋkroaŋkroi? Taakɛ Paulo kɛɛ lɛ, shishitoo nɔ̃ ko bɛ kɛha anɔkwa Kristofonyo, ákɛ ja nɔ ni ato yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ—Yesu Kristo. Eka shi faŋŋ akɛ Paulo to shishitoo ni tamɔ nɛkɛ. Beni eyɔɔ Korinto, he ni abuɔ jeŋ nilee waa yɛ lɛ, etaooo akɛ eeesa gbɔmɛi ahiɛ kɛtsɔ je lɛŋ nilee nɔ. Shi moŋ, Paulo shiɛ “Kristo ni asɛŋ lɛ lɛ,” ní jeŋmaji lɛ tswa amɛfɔ̃ afã akɛ “kwashiai asane” kwraa lɛ etsɔɔ. (1 Korintobii 1:23) Paulo tsɔɔ akɛ Yesu ji mɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ Yehowa yiŋtoi amli.—2 Korintobii 1:20; Kolosebii 2:2, 3.
7. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ wiemɔ ni Paulo wie lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ “tsũtswalɔ ŋaalɔ” lɛ mli?
7 Paulo wie akɛ etsu nɛkɛ nitsɔɔmɔ nɛɛ “tamɔ tsũtswalɔ ŋaalɔ.” Ewiemɔ nɛɛ etsɔɔɔ henɔwomɔ. Eji nikeenii ni yɔɔ naakpɛɛ ni Yehowa kɛha lɛ—ni ji nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔtoo loo ekudɔmɔ lɛ nɔkpɛlɛmɔ kɛkɛ. (1 Korintobii 12:28) Eji anɔkwale akɛ, wɔbɛ nikeenii ni yɔɔ naakpɛɛ ni akɛha klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ eko ŋmɛnɛ. Ni ekolɛ wɔsusuŋ wɔhe akɛ wɔji mɛi ni yɔɔ nikeenii ákɛ tsɔɔlɔi. Shi yɛ shishinumɔ ni he hiaa naa lɛ, nakai wɔji. Susumɔ enɛ he okwɛ: Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haa wɔ koni eye ebua wɔ. (Okɛto Luka 12:11, 12 he.) Ni wɔyɛ suɔmɔ kɛha Yehowa, kɛ e-Wiemɔ lɛ mli shishijee tsɔɔmɔi lɛ ahe nilee. Enɛɛmɛi ji nikeenii ni yɔɔ naakpɛɛ lɛɛlɛŋ ní wɔkɛtsuɔ nii kɛtsɔɔ mɛi krokomɛi anii. Nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔkɛbaatsu nii ni wɔkɛtswa shishitoo kpakpa.
8. Wɔtswaa Kristo ákɛ shishitoo nɔ̃ yɛ mɛi ni baanyɛ atsɔmɔ kaselɔi wɔsɛɛ lɛ amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Kɛ́ wɔtswa Kristo wɔma shi ákɛ shishitoo nɔ̃ lɛ, wɔkɛ lɛ etsɔɔɔ ákɛ abifao ni nyɛɛɛ nɔ ko afee, ní kã kooloi aniyenii anɔ̃ mli, aloo ákɛ mɔ ni kɛ Yehowa yeɔ egbɔ yɛ Triniti ko mli. Dabi, nɛkɛ susumɔi ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ nɛɛ feɔ shishitoo nɔ̃ kɛhaa amale Kristofoi. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔtsɔɔ akɛ lɛ ji gbɔmɔ ni fe mɔ fɛɛ mɔ ni ehi shi pɛŋ, ákɛ ekɛ ewala ni eye emuu lɛ fɔ̃ shi yɛ wɔ hewɔ, ni ákɛ eji mɔ ni Yehowa ehala lɛ akɛ Maŋtsɛ ni miiye nɔ yɛ ŋwɛi ŋmɛnɛ. (Romabii 5:8; Kpojiemɔ 11:15) Wɔbɔɔ mɔdɛŋ hu akɛ wɔɔkanya wɔ nikaselɔi lɛ koni amɛnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ ní amɛkase esui lɛ. (1 Petro 2:21) Wɔmiitao ni hiɛdɔɔ ni Yesu yɔɔ kɛha sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, musuŋtsɔlɛ ni ená kɛha ohiafoi kɛ mɛi ni anaanaa amɛnɔ lɛ, mɔbɔnalɛ ni ejie lɛ kpo etsɔɔ eshafeelɔi ni amɛ diɛŋtsɛ amɛfɔyeli eha amɛtsuii ekumɔ lɛ, kɛ ekãa ni yɔɔ shiŋŋ ni ekɛkpee kaai anaa lɛ atsirɛ amɛ waa. Lɛɛlɛŋ, Yesu ji shishitoo nɔ̃ ni yɔɔ nyam waa. Shi mɛni nyiɛɔ sɛɛ kɛbaa?
Nibii ni Sa ní Akɛaatswa Tsũ Lɛ
9. Eyɛ mli akɛ Paulo ji shishitoo nɔ̃ tswalɔ titri moŋ, shi te esusu mɛi ni kpɛlɛ anɔkwale ni etsɔɔ amɛ lɛ nɔ lɛ ahe eha tɛŋŋ?
9 Paulo ŋma akɛ: “Shi kɛ́ mɔ ko kɛ shika, jwiɛtɛi, tɛi ni jara wa, tsei, jwɛi loo ntoo tswa shishitoo nɛɛ nɔ lɛ: abaana mɔ fɛɛ mɔ nitsumɔ lɛ faŋŋ; ejaakɛ gbi lɛ aaajie lɛ kpo, ejaakɛ la mli eeeje kpo yɛ, ni bɔ fɛɛ bɔ ni mɔ nitsumɔ yɔɔ lɛ, la lɛ nɔŋŋ baaka.” (1 Korintobii 3:12, 13) Mɛni Paulo tsɔɔ lɛ? Susumɔ shihilɛi ni tsɔ hiɛ lɛ he okwɛ. Paulo ji shishitoo nɔ̃ tswalɔ titri. Efã gbɛ kɛjɛ maŋtiase mli kɛtee maŋtiase mli yɛ emaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ gbɛfaai lɛ amli, ni eshiɛ etsɔɔ mɛi babaoo ni nuko Kristo he sane dã. (Romabii 15:20) Beni gbɔmɛi lɛ kpɛlɛ anɔkwale ni etsɔɔ amɛ lɛ nɔ lɛ, eto asafoi ashishi. Paulo susuɔ nɛkɛ gbɔmɛi anɔkwafoi nɛɛ ahe waa. (2 Korintobii 11:28, 29) Shi kɛlɛ, enitsumɔ lɛ biɔ ni efã gbɛ be fɛɛ be. No hewɔ lɛ, beni eye nyɔji 18 ni ekɛtswa shishitoo nɔ̃ yɛ Korinto sɛɛ lɛ, eshi jɛmɛ ni eyashiɛ yɛ maŋtiasei krokomɛi amli. Shi kɛlɛ, etee nɔ esusu bɔ ni mɛi krokomɛi tsá nii ni eyatsu yɛ jɛmɛ lɛ nɔ amɛha lɛ he waa.—Bɔfoi lɛ Asaji 18:8-11; 1 Korintobii 3:6.
10, 11. (a) Paulo kɛ tsũmaa nibii srɔtoi to amɛhe koni ana srɔtofeemɔ ni yɔɔ mli lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ tsũi diɛŋtsɛ ekolɛ ehi shi yɛ blema Korinto? (d) Mɛɛ tsũi nɛkɛ eeenyɛ eba akɛ amɛbaanyɛ amɛdamɔ la naa, ni mɛɛ nikasemɔ ni he hiaa enɛ kɛhaa Kristofoi ni feɔ mɛi krokomɛi kaselɔi lɛ?
10 Etamɔ nɔ ni mɛi ni tswaa shishitoo nɔ̃ ni Paulo tswa ema shi yɛ Korinto lɛ nɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi miitsu nitsumɔ gbonyo. Bɔni afee ni ejie naagba lɛ kpo faŋŋ lɛ, Paulo kɛ tsũmaa nibii srɔtoi enyɔ to amɛhe koni ana srɔtofeemɔ ni yɔɔ mli: shika, jwiɛtɛi, kɛ tɛi ni jara wa yɛ kuu kome mli; tsei, jwɛi, kɛ ntoo yɛ kuu kroko lɛ mli. Abaanyɛ akɛ nibii kpakpai, nibii ni tsɛɔ, nibii ni la nyɛɛɛ ashã amã tsũ; loo abaanyɛ akɛ nibii ni fiteɔ, nibii ni etsɛɛɛ, kɛ nibii ni la nyɛɔ eshãa amã tsũ lɛ oyayaayai. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ tsũi srɔtoi enyɔ nɛɛ fɛɛ fa babaoo yɛ Korinto maŋtiase wulu lɛ mli. Sɔlemɔtsui agboi ní akɛ tɛi wuji ni jara wa ma, yɛ maŋ lɛ mli, ní ekolɛ akɛ shika kɛ jwiɛtɛi ehà hiɛ loo akɛsaa amɛmli hei komɛi fɛfɛo.b Ekolɛ nɛkɛ tsũi kakadaji ni tsɛɔ waa nɛɛ mamɔ shi kɛ agbojee yɛ asesei, gbatsui, kɛ jara nɔ agbai ní akɛ tsei komɛi kɛkɛ ekala, ní akɛ jwɛi ewo lɛ ayiteaŋ.
11 Mɛni baaba tsũi nɛɛ anɔ yɛ la mli? Hetoo lɛ yɛ faŋŋ yɛ Paulo gbii lɛ amli tamɔ bɔ ni eji yɛ wɔgbii nɛɛ amli hu lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mra mli yɛ afi 146 D.Ŋ.B. lɛ, Romabii a-Tatsɛ Mummius ye Korinto maŋtiase lɛ nɔ kunim ni ewo mli la ni eshã. Eka shi faŋŋ akɛ tsũi ni akɛ tsei, jwɛi, loo ntoo ma lɛ ahiɛ kpata kwraa. Shi tɛ tsũi ni mamɔ shi shiŋŋ, ní akɛ jwiɛtɛi kɛ shika ewula amɛ lɛ hu? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nomɛi mamɔ shi. Ekolɛ Paulo nikaselɔi ni yɔɔ Korinto lɛ hoɔ kɛtsɔɔ tsũi nɛɛ—ni ji tɛ tsũi fɛfɛji ní damɔ amanehului ni ba jeeŋmɔ, ni bakumɔ tsũi krokomɛi ni he waaa lɛ eshwie shi lɛ anaa lɛ ahe daa gbi. Belɛ, kwɛ bɔ ni Paulo ma oti ni ewieɔ he lɛ nɔ mi jogbaŋŋ eha! Kɛ́ wɔmiitsɔɔ nii lɛ, esa akɛ wɔbu wɔhe akɛ tsũtswalɔi. Wɔbaasumɔ ni wɔkɛ tsũmaa nibii kpakpai fe fɛɛ, ní tsɛɔ fe fɛɛ ni wɔɔná lɛ atsu nii. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ wɔnitsumɔ lɛ sɛɛ baatsɛ. Mɛni ji nakai tsũmaa nibii ni sɛɛ tsɛɔ lɛ, ni mɛni hewɔ ehe hiaa ní akɛtsu nii lɛ?
Ani Onitsumɔ Baanyɛ Adamɔ La lɛ Naa?
12. Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ ateŋ mɛi komɛi miitswa tsũi ni ehiii yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?
12 Eyɛ faŋŋ akɛ, Paulo nu he akɛ Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ ateŋ mɛi komɛi miitswa tsũi ni ehiii. Mɛni ji nɔ ni ejaaa lɛ? Taakɛ emli sane lɛ tsɔɔ lɛ, naagbai komɛi miihao asafo lɛ, tamɔ mligbalamɔi, kɛ gbɔmɛi pɔtɛɛ komɛi ni abuɔ amɛ waa, yɛ oshara ni nakai feemɔ kɛaaba asafo lɛ ekomefeemɔ nɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ nɛkɛ. Mɛi komɛi miikɛɛ akɛ, “Mi lɛ, Paulo nɔ̃ ji mi,” yɛ be mli ni mɛi krokomɛi hu miikɛɛ kɛ nɔmimaa akɛ, “Mi lɛ, Apolo nɔ̃ ji mi.” Etamɔ nɔ ni mɛi komɛi hu susu akɛ amɛnilee nɔ kwɔ waa fe bɔ ni esa akɛ amɛsusu. Ebɛ naakpɛɛ akɛ nɔ ni jɛ mli ba ji shihilɛ ni tsɔɔ heloonaa jwɛŋmɔ, daramɔ ní adarako yɛ mumɔŋ, kɛ “awuŋayeli kɛ béi” ni egbɛ eshwã babaoo. (1 Korintobii 1:12; 3:1-4, 18) Eka shi faŋŋ akɛ nɛkɛ sui nɛɛ je kpo yɛ nii ni atsɔɔ yɛ asafo lɛ kɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ fɛɛ mli. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, amɛ kaselɔ-feemɔ nitsumɔ lɛ bafee jabejabe, tamɔ tsũ ni akɛ tsũmaa nibii ni ehiii etswa. Enyɛŋ etsɔ̃ “la” lɛ mli. Mɛɛ la Paulo wieɔ he lɛ?
13. Mɛni la ni yɔɔ Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ damɔ shi kɛha, ni esa akɛ Kristofoi fɛɛ ahiɛ ahi amɛhe nɔ yɛ mɛni he?
13 La ko yɛ ní wɔ fɛɛ wɔkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli—wɔhemɔkɛyeli he kaai. (Yohane 15:20; Yakobo 1:2, 3) Ehe bahia ni Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ ale, tamɔ bɔ ni ehe hiaa ni wɔ hu wɔle ŋmɛnɛ lɛ, ákɛ abaaka mɔ fɛɛ mɔ ni wɔtsɔɔ lɛ anɔkwale lɛ akwɛ. Kɛ́ wɔtsɔɔɔ amɛ nii jogbaŋŋ lɛ, no lɛ ekolɛ nibii ni yɔɔ awerɛho baajɛ mli aba. Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Kɛ́ mɔ ko nitsumɔ ni etswa ema nɔ lɛ aaadamɔ shi lɛ, eeená nyɔmɔwoo; shi kɛ́ mɔ ko nitsumɔ aaashã lɛ, enine baanyɛ shi; shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ, aaahere eyiwala, shi kɛlɛ tamɔ mɔ ko ni tsɔ̃ la mli.”c—1 Korintobii 3:14, 15.
14. (a) Kristofoi ni feɔ mɛi kaselɔi lɛ ‘anine baanyɛ anyɛ shi’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni kɛlɛ aaahere amɛyiwala tamɔ mɔ ko ni etsɔ la mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔba nibii ni hiɛ baanyɛ akpata lɛ he oshara lɛ shi kwraa?
14 Wiemɔi ni hãa mɔ he jɔ̃ɔ ehe diɛŋtsɛ nɛ! Ebaanyɛ efee dɔlɛ sane waa akɛ mɔ ko aaagbo deŋme ni ekɛye ebua mɔ ko ní ebatsɔ kaselɔ, kɛkɛ lɛ nakai mɔ aŋkro lɛ eŋmɛɛ ehe eha kaa loo yiwaa, kɛkɛ lɛ, yɛ naagbee lɛ eje anɔkwale gbɛ lɛ nɔ kwraa. Paulo kpɛlɛ nɔ nakai beni ekɛɛ akɛ wɔlaajeɔ nii yɛ shihilɛi ni tamɔ nakai mli lɛ. Ekolɛ niiashikpamɔ nɛɛ baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ dɔlɛ aahu akɛ awieɔ wɔyiwalaheremɔ he akɛ etamɔ nɔ ni “etsɔ̃ la mli”—tamɔ mɔ ko ni la eshã enɔ fɛɛ nɔ, ní lɛ diɛŋtsɛ lɛ, ekpakpa ko dani anyɛ ahere eyiwala. Yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔba nibii ni hiɛ baanyɛ akpata lɛ he oshara lɛ shi kwraa? No ji, ní wɔkɛ nibii ni tsɛɔ atswa tsũ lɛ! Kɛ́ wɔtsɔɔ wɔnikaselɔi lɛ anii ní eshɛ amɛtsuii amli, ní etsirɛ amɛ ní amɛbu Kristofoi asui ni jara wa, tamɔ nilee, sɛɛyoomɔ, Yehowa gbeyeishemɔ, kɛ anɔkwa hemɔkɛyeli ákɛ nibii ni he hiaa waa lɛ, no lɛ wɔkɛ nibii ni tsɛɔ, nibii ni la nyɛɛɛ ashã miitswa tsũ lɛ. (Lala 19:10, 11; Abɛi 3:13-15; 1 Petro 1:6, 7) Mɛi ni náa nɛkɛ sui nɛɛ baaya nɔ amɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii; hiɛnɔkamɔ ni amɛyɔɔ akɛ amɛaahi wala mli kɛya naanɔ lɛ ma shi shiŋŋ. (1 Yohane 2:17) Shi, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ni wɔkɛ Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ atsu nii diɛŋtsɛ? Susumɔ nɔkwɛmɔnii komɛi ahe okwɛ.
15. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔɔtsɔ ní wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkatswa tsũ ni ehiii yɛ wɔ Biblia kaselɔi lɛ agbɛfaŋ?
15 Kɛ́ wɔmiitsɔɔ Biblia kaselɔi anii lɛ, esaaa ni wɔwóɔ adesai anɔ kɛtekeɔ Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ kɔkɔɔkɔ. Oti ni ma wɔhiɛ lɛ jeee ni wɔmiitsɔɔ amɛ nii ní amɛbu wɔ akɛ nilee shishijee jɛɛhe. Wɔmiitao ni amɛkɛ amɛhe afɔ̃ Yehowa, e-Wiemɔ lɛ, kɛ egbɛjianɔtoo lɛ nɔ kɛha gbɛtsɔɔmɔ. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, wɔtsɔɔɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔjwɛŋmɔi kɛkɛ kɛji wɔmiiha amɛsanebimɔi ahetoo. Shi moŋ, wɔtsɔɔ amɛ ní amɛtao hetooi lɛ kɛtsɔ Biblia lɛ kɛ woji ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ efee lɛ kɛ nitsumɔ nɔ. (Mateo 24:45-47) Yɛ yiŋtoi ni tamɔ nakai nɔŋŋ ahewɔ lɛ, wɔkwɛɔ jogbaŋŋ koni wɔkaŋɔ wɔ Biblia kaselɔi lɛ akɛ wɔ pɛ wɔgbɔmɛi. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔmli aaafu kɛji mɛi krokomɛi jie miishɛɛ kpo yɛ amɛhe lɛ, esa akɛ wɔwo wɔnikaselɔi lɛ hewalɛ ní ‘amɛmli alɛɛ’ yɛ amɛ mɔ-hedɔɔ mli, koni amɛle ní amɛbu mɛi babaoo yɛ asafo lɛ mli bɔ ni amɛaanyɛ.—2 Korintobii 6:12, 13.
16. Mɛɛ gbɛ nɔ onukpai lɛ baatsɔ amɛkɛ nibii ni la nyɛɛɛ ashã atswa mɛi ama shi?
16 Kristofoi onukpai hu tsuɔ gbɛfaŋnɔ ni he hiaa he nii yɛ kaselɔi ni atswaa amɛ amaa shi lɛ mli. Kɛ́ amɛdamɔ asafo lɛ hiɛ amɛmiitsɔɔ nii lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ nibii ni la nyɛɛɛ ashã atswa amɛ ama shi. Ekolɛ amɛ nitsɔɔmɔ mli nyɛmɔ, niiashikpamɔ, kɛ amɛsui aŋkroaŋkroi lɛ yɛ srɔtoi babaoo, shi amɛkɛ srɔtofeemɔi nɛɛ tsuuu nii ni amɛkɛaagbala sɛɛnyiɛlɔi kɛnyiɛ amɛsɛɛ. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30 he.) Wɔleee nɔ pɔtɛɛ ni ha mɛi ni hi Korinto lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛɛ akɛ, “Mi lɛ, Paulo nɔ̃ ji mi” loo, “Mi lɛ, Apolo nɔ̃ ji mi” lɛ. Shi wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ onukpai anɔkwafoi enyɔ nɛɛ ateŋ mɔ ko kwraa wooo mligbalamɔ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ he hewalɛ. Paulo eŋmɛɛɛ gbɛ ni henumɔi nɛɛ alaka lɛ; ekɛ ekãa diɛŋtsɛ ku naa. (1 Korintobii 3:5-7) Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ onukpai lɛ haa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli akɛ “Nyɔŋmɔ asafoku” amɛkwɛɔ lɛ. (1 Petro 5:2; wɔma efã ko nɔ mi.) Jeee gbɔmɔ adesa ko nɔ̃ ni. No hewɔ lɛ onukpai lɛ damɔɔ shi shiŋŋ amɛshiɔ ka ní gbɔmɔ kome baaka akɛ eeeye asafoku lɛ loo onukpai akuu lɛ nɔ lɛ. Bei abɔ ni heshibaa suɔmɔ ni amɛyɔɔ akɛ amɛaasɔmɔ asafo lɛ, ní amɛshɛ tsuii ahe, ní amɛye amɛbua tooi lɛ ní amɛkɛ amɛsusuma muu fɛɛ asɔmɔ Yehowa lɛ ji nɔ ni kanyaa onukpai lɛ, belɛ amɛkɛ nibii ni la nyɛɛɛ ashã miitswa amɛtsũ lɛ.
17. Fɔlɔi Kristofoi bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ nibii ni la nyɛɛɛ ashã baatswa amɛbii lɛ amɛma shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
17 Fɔlɔi Kristofoi hu susuɔ nɛkɛ sane nɛɛ he waa diɛŋtsɛ. Kwɛ bɔ ni amɛkɛ hedɔɔ shweɔ waa akɛ amɛaana amɛbii lɛ akɛ amɛmiihi shi kɛmiiya naanɔ! No hewɔ ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ waa koni ‘amɛdũ’ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli shishitoo mlai lɛ amɛwo amɛbii lɛ atsuii amli lɛ. (5 Mose 6:6, 7) Amɛmiitao ni amɛbii lɛ ale anɔkwale lɛ, jeee ákɛ mlai komɛi ni awo loo jamɔ mli anɔkwalei komɛi ni atsɔɔ amɛ kɛkɛ, shi moŋ ákɛ shihilɛ gbɛ ni eye emuu, ní nyɔmɔwoo kɛ miishɛɛ yɔɔ mli. (1 Timoteo 1:11) Fɔlɔi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ nibii ni la nyɛɛɛ ashã baatsu nii, koni amɛkɛtswa amɛbii lɛ amɛma shi ní amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi anɔkwafoi. Amɛtoɔ amɛtsui shi ni amɛkɛ amɛbii lɛ tsuɔ nii, ni amɛyeɔ amɛbuaa amɛ koni amɛjie sui ni Yehowa nyɛɔ lɛ, ní amɛwo sui ni esumɔɔ.—Galatabii 5:22, 23.
Namɔ nɔ Sɔ̃ lɛ Kã?
18. Kɛ́ kaselɔ ko kpoo tsamɔ tsɔɔmɔ lɛ, mɛni hewɔ ekolɛ ebafeŋ mɛi ni bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsɔɔ lɛ nii ni amɛtsɔse lɛ lɛ atɔmɔ doo lɛ?
18 Sanegbaa nɛɛ teeɔ sanebimɔ ko ni he hiaa shi. Kɛji mɔ ko ni wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔye wɔbua lɛ lɛ tsi ehe kɛjɛ anɔkwale lɛ he lɛ, ani no tsɔɔ akɛ wɔyeee omanye akɛ tsɔɔlɔi—ákɛ benɛ ekolɛ wɔkɛ nibii ni ehiii tswa lɛ wɔma shi? Etsɔɔɔ nakai doo. Eka shi faŋŋ akɛ Paulo wiemɔi lɛ kaiɔ wɔ akɛ eji sɔ̃ kpele diɛŋtsɛ ni kã wɔnɔ akɛ wɔɔná kaselɔi ni atswaa amɛ amaa shi lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Wɔmiisumɔ ni wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔhewalɛ baanyɛ ni wɔkɛtswa amɛ wɔma shi jogbaŋŋ. Shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ekɛɛɛ wɔ akɛ wɔkɛ sɔ̃ lɛ fɛɛ afɔ̃ wɔnɔ koni fɔyeli lɛ atsɔ tamɔ jatsu ko ni kã wɔnɔ kɛji mɛi ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ní wɔye wɔbua amɛ lɛ shi anɔkwale lɛ. Otii krokomɛi hu yɛ ni he baa sane lɛ mli, kɛfataa wɔ diɛŋtsɛ wɔgbɛfaŋnɔ ákɛ tsutswalɔi lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kadimɔ nɔ ni Paulo wie yɛ nitsɔɔlɔ ni etsu nitsumɔ ni ehiii yɛ tsũtswaa nitsumɔ nɛɛ mli lɛ po he lɛ, akɛ: “Enine baanyɛ shi; shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ, aaahere eyiwala.” (1 Korintobii 3:15) Kɛji yɛ naagbee lɛ, nɛkɛ mɔ aŋkro nɛɛ baaná yiwalaheremɔ—yɛ be mli ni afeɔ Kristofoi asu kɛ baŋ ní ebɔ mɔdɛŋ akɛ eeetswa ema shi yɛ enikaselɔ lɛ mli lɛ he mfoniri akɛ ‘eshã,’ yɛ kaa ni tamɔ la lɛ mli lɛ—no lɛ, te esa akɛ wɔmu sane naa wɔha tɛŋŋ? Eka shi faŋŋ akɛ, esa akɛ wɔmu sane naa akɛ Yehowa kɛ nikaselɔ lɛ diɛŋtsɛ yiŋkpɛi ni efee ákɛ ebaakɔ anɔkwayeli gbɛ loo ekɔŋ lɛ he sɔ̃ lɛ tereɔ lɛ klɛŋklɛŋ.
19. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?
19 Wɔ diɛŋtsɛ wɔsɔ̃ ni kã wɔnɔ ákɛ aŋkroaŋkro lɛ ji sane ko ni he hiaa waa diɛŋtsɛ. Esaa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ he. Mɛni pɔtɛɛ Biblia lɛ tsɔɔ yɛ sane lɛ he? Wɔ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baasusu enɛ he?
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ekolɛ ‘shikpɔŋ lɛ shishitoo’ lɛ kɔɔ adebɔɔ mli hewalɛi ni hiɛ mli kɛtsotsoro shi—kɛ nɔ ni hiɛ ŋwɛi shibɔlemɔ ŋulamii lɛ fɛɛ hu amli kɛtsotsoro shi—kpɛŋŋ lɛ ahe. Kɛfata he lɛ, afee shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ yɛ gbɛ ko nɔ akɛ ‘ehosoŋ,’ loo ehiɛ kpataŋ kɔkɔɔkɔ.—Lala 104:5.
b “Tɛi ni jara wa” ni Paulo wie he lɛ etsɔɔɔ doo akɛ amɛji jwinei, tamɔ diamentei kɛ ojarawatɛi krokomɛi. Amɛbaanyɛ amɛfee tɛi ni jara wa ni akɛmaa tsũ, tamɔ marmaratɛ, alabastro tɛi yɛji, loo tɛi ni tamɔ afaseo su.
c Paulo kɛ tsũtswalɔ lɛ “nitsumɔ” lɛ yiwalaheremɔ miiwo yiŋkɔshikɔshifeemɔ mli, shi jeee tsũtswalɔ lɛ. The New English Bible lɛ tsɔɔ kuku nɛɛ shishi akɛ: “Kɛ́ mɔ ko tsũ damɔ shi lɛ, abaawo lɛ nyɔmɔ; kɛ eshã lɛ, no lɛ akɛ efitemɔ lɛ he sɔ̃ baafɔ̃ enɔ; ni kɛlɛ eyi baaná wala kɛtsɔ mli, tamɔ mɔ ko ni yi ená wala kɛtsɔ la mli.”
Te Obaaha Hetoo Tɛŋŋ?
◻ Mɛni ji “shishitoo nɔ̃” lɛ yɛ anɔkwa Kristofonyo mli, ni atswaa amaa shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ tsũmaa nibii srɔtoi lɛ amli?
◻ Mɛni “la” lɛ damɔ shi kɛha, ni ebaanyɛ eha mɛi komɛi ‘anine anyɛ shi’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Biblia tsɔɔlɔi, onukpai kɛ fɔlɔi baanyɛ amɛkɛ nibii ni la nyɛɛɛ ashã atswa mɛi ama shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]
Tɛ-tsũi ni la nyɛɛɛ ashã kɛ tsũi ni bɛ hewalɛ fɛɛ hi shi yɛ be kome mli, yɛ blema maŋtiasei pii amli