Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w99 3/1 bf. 24-29
  • Komunistbii Kɛ Nɔ Ni Fa Fe Afii 40 Gu Wɔ Nitsumɔ Lɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Komunistbii Kɛ Nɔ Ni Fa Fe Afii 40 Gu Wɔ Nitsumɔ Lɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Wɔnine Shɛ Biblia Mli Anɔkwale Nɔ
  • Nɔ ni Mikaseɔ lɛ Kɛ Nitsumɔ
  • Miklɛŋklɛŋ Kaa lɛ Ba Trukaa
  • Tsuŋwoo kɛ Nomŋɔɔ
  • Mumɔŋ Nitsumɔ ni Tee Nɔ yɛ Tsuŋwoo Mli
  • Mibafata Miweku lɛ He Ekoŋŋ
  • Nsarai lɛ Amli ni Miyaa
  • He Kroko ni Akɛ Wɔ Tee kɛ Osharai
  • Wɔweku lɛ Gbɛ Eshwã Maŋsɛɛ
  • Jɔɔmɔi yɛ Tsuishiŋmɛɛ Hewɔ
  • Yehowa Jɔɔ Mɛi Ni Fiɔ Shi Yɛ Kai Amli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2017
  • Nɔ ni Fe Afii 50 ni ‘Mikɛtee Hei’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
w99 3/1 bf. 24-29

Komunistbii Kɛ Nɔ Ni Fa Fe Afii 40 Gu Wɔ Nitsumɔ Lɛ

TAAKƐ MIKHAIL VASILEVICH SAVITSKII GBA

April 1, 1956 The Watchtower lɛ bɔ amaniɛ akɛ atsu Yehowa Odasefoi “babaoo ashwiemɔ” he nii yɛ April 1, 7, kɛ 8, afi 1951. The Watchtower lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Gbii nɛɛ ji gbii ni Yehowa odasefoi ahiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ yɛ Russia. Yɛ nɛkɛ gbii etɛ nɛɛ amli lɛ, abua Yehowa odasefoi fɛɛ ni abaanyɛ ana amɛ yɛ Western Ukraine, White Russia [Belarus], Bessarabia, Moldavia, Latvia, Lithuania kɛ Estonia—ni ji hii kɛ yei ni fa fe akpei kpawo . . . lɛ anaa awo shwiilii amli, ni akɛ amɛ tee oketekei ashimaamɔhei, ni akɛ amɛ wo tsɔnei ni akɛlooɔ tsinai amli yɛ jɛmɛ, ni akɛ amɛ tee he ko shɔŋŋ.”

YƐ April 8, 1951 lɛ, akɛ miŋa, mibinuu ni eye nyɔji kpaanyɔ lɛ, mifɔlɔi, minyɛminuu fioo, kɛ Odasefoi krokomɛi babaoo shi amɛshiai amli yɛ Ternopol’ kɛ Ukraine maŋ lɛ mli, kɛ hei ni bɛŋkɛ jɛmɛ. Beni abua amɛnaa awo tsɔnei ni akɛlooɔ tsinai amli lɛ, akɛ amɛ fã gbɛ aaafee otsii enyɔ. Yɛ naagbee lɛ, ayayimɔ amɛ shi yɛ Siberia taiga (koo ni mli jɔɔ ŋanii) ni yɔɔ Lake Baikal anaigbɛ lɛ.

Mɛni hewɔ ashwieee mi afataaa mɛi nɛɛ ahe? Dani magba he ni miyɔɔ yɛ nakai beaŋ kɛ nɔ ni ba wɔ fɛɛ wɔnɔ yɛ no sɛɛ lɛ, ha magba bo bɔ ni fee ni mibatsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ he sane.

Wɔnine Shɛ Biblia Mli Anɔkwale Nɔ

Yɛ September 1947, beni miye afii 15 pɛ lɛ, Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi enyɔ ba wɔshia lɛ yɛ Slaviatin akrowa bibioo lɛ mli, aaafee kilomitai 50 kɛjɛ Ternopol’. Beni mi kɛ Awo ta shi ni wɔboɔ oblayei bibii nɛɛ toi—ní amɛteŋ mɔ kome gbɛi ji Maria—lɛ, no mli lɛ mile akɛ enɛ jeee jamɔ folo kroko kɛkɛ. Amɛtsɔɔ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli, ni amɛha Biblia mli saji ni wɔbi lɛ ahetoo jogbaŋŋ.

Mihe miye akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ, shi sɔlemɔ lɛ eje minijiaŋ wui. Minii fɔɔ kɛɛmɔ akɛ: “Osɔfoi lɛ kɛ hɛl la mli piŋmɔ he wiemɔ woɔ mɛi ahe gbeyei, shi osɔfoi lɛ diɛŋtsɛ sheee nɔ ko nɔ ko gbeyei. Ohiafoi lɛ kɛkɛ amɛjuɔ ni amɛlakaa.” Mikaiɔ yiwalɛ nii ni afee ashi Polandbii ni yɔɔ wɔ akrowa lɛ kɛ amɛnibii ni ashã kɛye awui yɛ Jeŋ Ta II shishijee mli lɛ. Naakpɛɛ sane ji akɛ, Hela Katolik osɔfo lɛ ji mɔ ni to mɛi atutuamɔi nɛɛ ahe gbɛjianɔ. No sɛɛ lɛ mina mɛi nyɔŋmai abɔ ni ágbe amɛ, ni mishwe waa koni male yiŋtoi ahewɔ ni afee niseniianii ni tamɔ nɛkɛ.

Beni Odasefoi lɛ kɛ mi kaseɔ Biblia lɛ, mibabɔi shishinumɔ. Mikase Biblia mli shishitoo anɔkwalei lɛ, ni nɔ ni fata he ji anɔkwale ni eji akɛ hɛl la girigiri ko bɛ, ni ákɛ Satan Abonsam kɛ apasa jamɔ tsuɔ nii koni ekɛtee ta kɛ láshishwiemɔ shi. Yɛ be kɛ bei amli lɛ, mimɛɔ fioo beni mifeɔ mi teemɔŋ nikasemɔ lɛ ni mijɛɔ mitsuiŋ mikɛ shidaa sɔlemɔ haa Yehowa yɛ nɔ ni mikaseɔ hewɔ. Mibɔi minyɛminuu fioo Stakh Biblia mli anɔkwalei nɛɛ gbaa, ni miná miishɛɛ waa beni ekpɛlɛ nɔ lɛ.

Nɔ ni Mikaseɔ lɛ Kɛ Nitsumɔ

Miyɔse bɔ ni ehe hiaa ni mi diɛŋtsɛ mafee tsakemɔi, ni mikpa tawa shɛremɔ amrɔ nɔŋŋ. Minu shishi hu akɛ ehe miihia ni mikɛ mɛi krokomɛi akpe daa kɛha Biblia mli nikasemɔ ni ato he gbɛjianɔ lɛ. Bɔni afee ni mafee enɛ lɛ, minyiɛɔ kɛtsɔɔ koo lɛ mli aaafee kilomitai 10 koni mashɛ teemɔŋ he ko ni afeɔ kpeei yɛ lɛ. Bei komɛi lɛ, yei fioo pɛ nyɛɔ amɛbaa kpee lɛ, ni eyɛ mli akɛ no mli lɛ abaptisiko mi moŋ, shi abiɔ koni makwɛ nɔ.

Biblia he woji ni aaahiɛ lɛ yɛ oshara, ni kɛ́ amɔ mɔ ko ni hiɛ eko lɛ, abaanyɛ awo lɛ tsuŋ kɛyashi afii 25. Ni kɛlɛ, mishwe akɛ maná mi diɛŋtsɛ miwojiatoohe. Yehowa Odasefoi kɛ mikutsoŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekase nii, shi akɛni eeshe gbeyei hewɔ lɛ, efɔ̃ɔ ni efũ ewoji lɛ yɛ abɔɔ ni eyɔɔ lɛ mli. Kwɛ bɔ ni mida Yehowa shi, beni nuu lɛ tsa woji lɛ kɛ ewoji tɛtrɛbii lɛ fɛɛ kɛjɛ shikpɔŋ, ní ekpɛlɛ akɛ ekɛbaaha mi lɛ! Mikɛto Ataa wobii atsũi lɛ amli, he ni ebaŋ mɔ ko jwɛŋmɔŋ akɛ eeeyatao nɔ ko yɛ jɛmɛ lɛ.

Yɛ July afi 1949 lɛ, mijɔɔ miwala nɔ miha Yehowa ni abaptisi mi kɛfee mihenɔjɔɔmɔ lɛ he okadi. No ji be ni miná miishɛɛ fe fɛɛ yɛ mishihilɛ mli. Odasefonyo ni to teemɔŋ baptisimɔ lɛ he gbɛjianɔ lɛ ma nɔ mi akɛ, ebɛ mlɛo akɛ aaafee anɔkwa Kristofonyo, ni ákɛ kaai babaoo jwere wɔhiɛ. Etsɛɛɛ ni mina bɔ ni ewiemɔi lɛ ji anɔkwale ha! Ni kɛlɛ, mishihilɛ akɛ Odasefonyo ni abaptisi lɛ lɛ je shishi kɛ miishɛɛ. Mibaptisimɔ lɛ sɛɛ nyɔji enyɔ lɛ, mikɛ Maria, mɛi enyɔ ní tsɔɔ Awo kɛ mi anɔkwale lɛ ateŋ mɔ kome lɛ bote gbalashihilɛ mli.

Miklɛŋklɛŋ Kaa lɛ Ba Trukaa

Yɛ April 16, 1950 lɛ, no mli lɛ mijɛ Podgaitsi akrowa bibioo lɛ mli kɛmiiba shia beni asraafoi kɛ mi kpe trukaa ni amɛna Biblia woji komɛi ni mikɛyaa wɔ kuu mli nikasemɔ lɛ. Amɔ mi. Yɛ klɛŋklɛŋ gbii fioo ni akɛwo mi tsuŋ dani aye misane lɛ, akɛ tso yi mi, ni ahaaa maye nii loo ni mawɔ. Akɛ fãmɔ ha mi hu koni masɔ̃ shi ni miwo mihe nɔ shii oha, ní miniji jwere miyiteŋ, ni etɔ mi waa aahu akɛ minyɛɛɛ mafee magbe naa. Enɛ sɛɛ lɛ, atsirɛ miyisɛi gidigidi awo tsũ shishi fɔlɔ ko ni mli ejɔ ni emli efɔ lɛ mli, ni mihi jɛmɛ ŋmɛlɛtswai 24.

Yiŋtoo ni akɛfeɔ mi niseniianii lɛ ji, koni akaha miye mihe nɔ tsɔ̃ koni eha efee mlɛo akɛ nine aaashɛ saji anɔ kɛjɛ midɛŋ. Amɛbi akɛ: “Nɛgbɛ oná woji lɛ kɛjɛ, ni namɔ okɛyaaha?” Misumɔɔɔ akɛ mijieɔ sane ko kpo mitsɔɔ. Kɛkɛ ni akane mla ni akɛbaatsu nii akɛkojo mi lɛ fã ko atsɔɔ mi. Mla lɛ kɛɛ akɛ woji ni teɔ shi eshiɔ Soviet, ní aaagbɛ ashwã ni akɛto hu lɛ he toigbalamɔ ji gbe ni aaagbe mɔ lɛ loo tsuŋwoo afii 25.

Amɛbi akɛ: “Toigbalamɔ lɛ mli te nɔ ni obaasumɔ?”

Miha hetoo akɛ: “Misumɔɔɔ emli eko kwraa, shi Yehowa ji mihekɛnɔfɔɔ, ni yɛ eyelikɛbuamɔ naa lɛ makpɛlɛ nɔ fɛɛ nɔ ni eeeŋmɛ gbɛ lɛ nɔ.”

Nɔ ni fee mi naakpɛɛ ji akɛ, gbii kpawo sɛɛ lɛ amɛŋmɛɛ mihe. Nakai niiashikpamɔ lɛ ye ebua mi koni mihiɛ asɔ anɔkwale ni Yehowa shiwoo nɛɛ ji: “Mishiŋo ni misaa mikwaŋo gbi ko gbi ko.”—Hebribii 13:5.

Beni miku sɛɛ kɛtee shia lɛ, mihe yaye waa, shi Ataa kɛ mi tee datrɛfonyo ko ŋɔɔ, etsɛɛɛ ni miná hewalɛ ekoŋŋ. Eyɛ mli akɛ Ataa kɛ ehe wooo weku mli bii ni eshwɛ lɛ ajamɔŋ hemɔkɛyelii lɛ amli moŋ, shi efi wɔ sɛɛ yɛ wɔ jamɔ lɛ mli.

Tsuŋwoo kɛ Nomŋɔɔ

Nyɔji komɛi asɛɛ lɛ, ahala mi koni miyasɔmɔ yɛ Soviet asraafoi anitsumɔ lɛ mli. Mitsɔɔ mihenilee ni mikɛkpoɔ lɛ mli. (Yesaia 2:4) Fɛɛ sɛɛ lɛ, yɛ February 1951 lɛ, aye misane, ni awo mi tsuŋ afii ejwɛ yɛ Ternopol’. Sɛɛ mli lɛ, akɛ mi tee ekome ko ni yɔɔ L’viv lɛ mli, maŋtiase wulu ko aaafee kilomitai 120 kɛyaa. Beni miyɔɔ tsuŋ yɛ jɛmɛ lɛ, mina akɛ ashwie Odasefoi pii kɛtee Siberia.

Yɛ hulutsoo be mli yɛ afi 1951 lɛ, akɛ wɔteŋ kuu ko fo mli kɛjɛ Siberia aahu kɛtee Far East. Wɔfã gbɛ nyɔŋ kome—aaafee kilomitai 11,000—kɛtsɔ hei 11 ní amɛbe kɛ wɔbe yeɔ egbɔ lɛ! Beni wɔye fe otsii enyɔ yɛ oketeke lɛ mli lɛ, shikome pɛ wɔyawa he ko ni aha wɔyaju wɔhe. Maŋbii ahejuuhe wulu ni yɔɔ Novosibirsk yɛ Siberia lɛ ni.

Jɛmɛ ji he ni minu ni nuu ko miikɛɛ kɛ gbee ni wa yɛ gboklɛfoi asafo babaoo ko mli akɛ: “Namɛi yɔɔ biɛ ni amɛjɛ Yonadab weku lɛ mli?” Akɛ wiemɔ “Yonadab” lɛ tsu nii nakai beaŋ koni akɛyɔse mɛi ni yɔɔ naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ he hiɛnɔkamɔ lɛ. (2 Maŋtsɛmɛi 10:15-17; Lala 37:11, 29) Amrɔ nɔŋŋ ni gboklɛfoi pii kɛ amɛhe tsɔɔ akɛ amɛji Odasefoi. Kwɛ miishɛɛ ni wɔkɛ ŋaŋaa wɔhe!

Mumɔŋ Nitsumɔ ni Tee Nɔ yɛ Tsuŋwoo Mli

Beni wɔyɔɔ Novosibirsk lɛ, wɔkpɛlɛ nɔ akɛ wɔkɛ wiemɔ ko baatsu nii ni wɔbaanyɛ wɔkɛyɔseyɔsee wɔhe kɛ́ wɔyashɛ he ni wɔyaa lɛ. Yɛ naagbee lɛ, akɛ wɔ fɛɛ yawo tsuŋwoo nsra kome mli yɛ Japan Ŋshɔ lɛ nɔ, he ni kɛ Vladivostok jɛkɛɛɛ lɛ. Wɔto daa kpeei ahe gbɛjianɔ yɛ jɛmɛ kɛha Biblia mli nikasemɔ. Nyɛmimɛi nɛɛ ni edara yɛ mumɔŋ ni amɛkɛ be kakadaŋŋ ehi tsuŋwoo mli ni mikɛ amɛ yɔɔ lɛ wo mi hewalɛ yɛ mumɔŋ waa diɛŋtsɛ. Kɛ shɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ lɛ, ekwɛɔ wɔ kpeei lɛ anɔ, ni ekɛ Biblia mli ŋmalɛi kɛ saji otii ni kɔɔ he, ní amɛkaiɔ kɛjɛɔ Buu-Mɔɔ woji tɛtrɛbii lɛ amli lɛ tsuɔ nii.

Abiɔ saji, ni nyɛmimɛi lɛ haa hetoo. Wɔteŋ mɛi pii folɔ woji bibii kɛjɛ sɛmɛnti kotokui foji ahe ni wɔŋmala hetoohamɔi lɛ yɛ nɔ. Wɔbua woji bibii lɛ anaa, ni wɔfimɔ fɛɛ ekome ni wɔkɛtsu nii akɛ wɔ wojiatoohe koni wɔtao saji kɛjɛ mli. Yɛ nyɔji fioo komɛi asɛɛ lɛ, akɛ mɛi ni awo amɛ tsuŋ be kakadaŋŋ lɛ tee Siberia kooyigbɛ shɔŋŋ nsrai lɛ amli. Akɛ wɔyi etɛ ni wɔji nyɛmimɛi ni darako lɛ tee Nakhodka, maŋtiase ko ni bɛŋkɛ ni kɛjɛ Japan kɛyaa jɛmɛ lɛ, eshɛɛɛ kilomitai 650. Miye afii enyɔ yɛ tsuŋwoo mli yɛ jɛmɛ.

Bei komɛi lɛ, wɔnáa The Watchtower lɛ eko. Efee mumɔŋ niyenii kɛha wɔ nyɔji abɔ. Etsɛɛɛ ni wɔnine shɛ woji ni aŋmala hu nɔ. Klɛŋklɛŋ nɔ̃ ni minine shɛ nɔ kɛjɛ miweku (ni yɔɔ nomŋɔɔ mli amrɔ nɛɛ) lɛ dɛŋ lɛ ha yaafonui ba mihiŋmɛii amli. Etsɔɔ akɛ, taakɛ atsɔɔ yɛ The Watchtower ní atsɛ yisɛɛ kɛjɛ shishijee lɛ mli lɛ, atutua Odasefoi ashiai ni áha wekui ŋmɛlɛtswai enyɔ pɛ koni amɛshi kɛya.

Mibafata Miweku lɛ He Ekoŋŋ

Ajie mi kɛjɛ tsuŋwoo mli yɛ December 1952, beni misɔmɔ afii enyɔ kɛjɛ afii ejwɛ ni akɛfɔ̃ mihiɛ lɛ mli lɛ. Miyafata miweku lɛ he yɛ Gadaley akrowa bibioo ni bɛŋkɛ Tulun, Siberia he ni ashwie amɛ kɛtee lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji naakpɛɛ sane akɛ miyafata amɛhe ekoŋŋ—eshwɛ fioo ni mibinuu Ivan baaye afii etɛ, ni mibiyoo Anna eye nɔ ni miishɛ afii enyɔ. Shi kɛlɛ, miheyeli lɛ sɛɛ etsɛɛɛ. Nɔyeli hegbɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ shɔ̃ migbɛfãa he woji lɛ yɛ midɛŋ, ni akɛ mi ha koni akwɛ minɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Minyɛɛɛ mafã gbɛ ni kɛ shia jɛkɛmɔ baafa fe kilomitai etɛ. Sɛɛ mli lɛ, aha mi hegbɛ koni matá okpɔŋɔ nɔ kɛya jarayelihe ko yɛ Tulun. Beni mikwɛɔ mihe nɔ jogbaŋŋ lɛ, mikɛ nanemɛi Odasefoi kpe yɛ jɛmɛ.

No mli lɛ wɔyɛ biyei enyɔ, Anna kɛ Nadia, kɛ bihii enyɔ, Ivan kɛ Kolya. Yɛ afi 1958 lɛ, wɔfɔ́ binuu kroko hu, Volodya. Ni sɛɛ mli yɛ afi 1961 lɛ, wɔfɔ́ biyoo kroko hu, Galia.

Bei pii lɛ, KGB (tsutsu maŋ hebuu nitsumɔhe) lɛ tsĩɔ minaa ni amɛbiɔ mi saji. Jeee akɛ amɛyiŋtoo pɛ ji koni amɛha majie asafo lɛ teemɔŋ sane kpo kɛkɛ, shi koni amɛha asusu hu akɛ mikɛ amɛ miifee ekome. No hewɔ lɛ, amɛkɛ mi yaa niyelihe kpakpa ko, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛsha mi mfonirii ni mikɛ amɛ miiŋmɔ ni mikɛ amɛ miiná miishɛɛ. Shi miyɔse amɛyiŋtoo lɛ, ni mibɔ mɔdɛŋ waa koni be fɛɛ be nɛɛ matũ mihiɛ. Be fɛɛ be ni abaatsĩ minaa lɛ, mikɛɔ nyɛmimɛi lɛ nɔ̃ diɛŋtsɛ ni ba. No hewɔ lɛ, amɛ́jeee minɔkwayeli lɛ he ŋwane kɔkɔɔkɔ.

Nsarai lɛ Amli ni Miyaa

Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, akɛ Odasefoi ohai abɔ tee tsuŋwoo nsrai amli. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, wɔkɛ wɔnyɛmimɛi ni awo amɛ tsuŋ lɛ náa sharamɔ daa, ni wɔyahaa amɛ woji. Te afeɔ enɛ ahaa tɛŋŋ? Kɛ ajie nyɛmimɛi hii loo nyɛmimɛi yei kɛjɛ nsara ko mli lɛ, wɔtsɔɔ amɛnɔ wɔleɔ bɔ ni wɔɔfee wɔtsɔ gbɛ nigii nɔ koni wɔkɛ woji lɛ abote mli, yɛ hebuu ni mli wa ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ fɛɛ sɛɛ. Wɔnyɛ wɔkɛ aaafee afii nyɔŋma ha wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ nsrai nɛɛ amli lɛ woji tɛtrɛbii kɛ woji wuji ni wɔnine shɛɔ nɔ kɛjɛɔ Poland kɛ maji krokomɛi anɔ lɛ.

Wɔnyɛmimɛi yei Kristofoi lɛ babaoo kɛ ŋmɛlɛtswai babaoo tsu nii dɛŋdɛŋ kɛŋma woji amli nii amɛwo woji bibii anɔ bɔ ni abaanyɛ atsĩ wolo tɛtrɛɛ kome mli saji anaa awo nɔ ko bibioo ni dalɛ shɛɔ maŋtsɛsi adeka mli! Yɛ afi 1991, beni wɔnitsumɔ lɛ bɛ naatsĩi shishi dɔŋŋ, ní no mli lɛ wɔnine shɛɔ woji tɛtrɛbii kɛ emli mfonirii fɛfɛji anɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi yei lɛ ekome kɛɛ: “Agbɛnɛ hiɛ baakpa wɔnɔ.” Esane lɛ ejaaa. Eyɛ mli akɛ adesai ahiɛ baanyɛ akpa nii anɔ moŋ, shi Yehowa hiɛ kpaŋ anɔkwafoi ni tamɔ nɛkɛ lɛ anitsumɔ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ!—Hebribii 6:10.

He Kroko ni Akɛ Wɔ Tee kɛ Osharai

Yɛ afi 1967 naagbee gbɛ lɛ, agbɛlɛ nibii amli yɛ minyɛminuu lɛ shia ni yɔɔ Irkutsk lɛ. Ana sini kpãa kɛ Bibliai komɛi. Abu lɛ fɔ́ ni awo amɛ tsuŋ afii etɛ. Shi kɛlɛ, beni akwɛ nibii amli yɛ wɔshia lɛ, anáaa nɔ ko nɔ ko. Fɛɛ sɛɛ lɛ, awo nɔyeli hegbɛi lɛ ayiŋ akɛ wɔfata he, no hewɔ lɛ ehe bahia ni miweku lɛ ashi akutso lɛ mli. Wɔfã gbɛ aaafee kilomitai 5,000 kɛtee Nevinnomyssk maŋtiase lɛ ni yɔɔ Caucasus lɛ anaigbɛ. Wɔkɛ wɔhe wo trukaa odaseyeli mli waa yɛ jɛmɛ.

Oshara ko ba yɛ skulbii aklɛŋklɛŋ gbɛhamɔ lɛ mli yɛ June 1969. Be mli ni Kolya, wɔbinuu ni eye afii 12 lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni ejie bɔɔlu ko yɛ ilɛtrik tsɔne ni naa wa waa ni tsakeɔ enaawalɛ mli lɛ masɛi lɛ, ilɛtrik lɛ shí lɛ waa diɛŋtsɛ. Aaafee egbɔmɔtso lɛ oha mlijaa 70 shã. Beni eyɔɔ helatsamɔhe lɛ, etsɔ ehe kɛha mi ni ebi akɛ: “Ani wɔbaanyɛ wɔfee ekome kɛya ŋshɔkpɔ lɛ nɔ ekoŋŋ?” (Eewie ŋshɔkpɔ ko ni no mli lɛ wɔyajieɔ wɔhiɛtserɛ yɛ jɛmɛ lɛ he.) Mikɛɛ akɛ: “Hɛɛ, Kolya, wɔbaaya nakai ŋshɔkpɔ lɛ nɔ ekoŋŋ. Kɛ Yesu Kristo tée bo shi kɛba wala mli lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ wɔbaaya nakai ŋshɔkpɔ lɛ nɔ.” Ehiɛ bɛ ehe nɔ tsɔ, ni elá Maŋtsɛyeli lalai ni esumɔɔ waa lɛ eko aahu, emli nɔ ni esumɔɔ koni ekɛ etɛtɛrɛmantɛrɛ lɛ akpã kɛla yɛ asafoŋ lalɔi akuu lɛ mli lɛ. Egbó gbii etɛ sɛɛ, ni eyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ mli.

Yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, ahala wɔbinuu Ivan ni eye afii 20 lɛ kɛtee koni eyatsu asraafoi anitsumɔ. Beni ekpoo nitsumɔ lɛ, amɔ lɛ, ni eye afii etɛ yɛ tsuŋwoo mli. Yɛ afi 1971 lɛ, ahala mi ni akɛ tsuŋwoo wo mihe gbeyei ekoŋŋ akɛni mitsuuu hewɔ. Akɛ nyɔji abɔ ye misane lɛ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ kansa bamɔ miŋa ni ehe bahia ni akwɛ lɛ jogbaŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ amɛŋmɛɛ misane lɛ he. Maria gbo yɛ afi 1972. Eji hefatalɔ anɔkwafo, ni eye Yehowa anɔkwa kɛtee gbele mli.

Wɔweku lɛ Gbɛ Eshwã Maŋsɛɛ

Mikɛ Nina bote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1973. Etsɛ eshwie lɛ yɛ eshia yɛ afi 1960 akɛni ebatsɔ Odasefonyo lɛ hewɔ. No mli lɛ eji shiɛlɔ ni yɔɔ ekãa ni efata nakai nyɛmimɛi yei ni tsu nii waa kɛŋmala woji tɛtrɛbii lɛ amli saji amɛha mɛi ni yɔɔ nsarai lɛ amli lɛ ahe. Mibii lɛ hu basumɔ esane waa.

Nii ni wɔtsuɔ yɛ Nevinnomyssk lɛ bagba nɔyeli hegbɛi lɛ anaa waa, ni amɛnyɛ wɔnɔ koni wɔshi kɛya. No hewɔ lɛ, yɛ afi 1975 mli lɛ, miŋa, mibiyei, kɛ mi fɛɛ fã kɛtee Caucasus wuoyigbɛ kpokpaa lɛ nɔ yɛ Georgia. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, mibihii Ivan kɛ Volodya fã kɛtee Dzhambul yɛ Kazakstan wuoyigbɛ husu lɛ naa.

No mli lɛ kpaako Yehowa Odasefoi anitsumɔ ni yaa nɔ yɛ Georgia lɛ jeɔ shishi. Wɔye trukaa odase yɛ Gagra kɛ Sukhumi masɛi kɛ emli fɛɛ yɛ Black Sea Coast, ni yɛ afi kome sɛɛ lɛ, abaptisi Odasefoi heei nyɔŋma yɛ faa ko ni yɔɔ gɔŋ ko nɔ lɛ mli. Etsɛɛɛ ni nɔyeli hegbɛi lɛ ma nɔ mi koni wɔshi akutso lɛ mli, ni wɔfã kɛtee Georgia bokagbɛ. Wɔbɔ mɔdɛŋ waa diɛŋtsɛ yɛ jɛmɛ koni wɔtao mɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ, ni Yehowa jɔɔ wɔ.

Wɔ fɛɛ wɔkpe yɛ kui bibii amli. Wiemɔ bafee naagba, akɛni wɔleee Georgia wiemɔ ni Georgiabii lɛ ekomɛi ewieee Russia wiemɔ jogbaŋŋ lɛ hewɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔkɛ Russiabii pɛ kase nii. Shi etsɛɛɛ ni shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ yɛ Georgia wiemɔ mli lɛ tee hiɛ, ni amrɔ nɛɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi akpei abɔ yɔɔ Georgia.

Yɛ afi 1979 lɛ, KGB lɛ nyɛ minitsumɔtsɛ lɛ nɔ koni ekɛɛ mi akɛ asumɔɔɔ ni mahi emaŋ lɛ mli dɔŋŋ. Nakai beaŋ ji beni mibiyoo Nadia yaná tsɔne mli oshara ni lɛ kɛ ebiyoo fioo lɛ hu gboi lɛ. Minyɛ egbo yɛ anɔkwayeli mli eha Yehowa yɛ Nevinnomyssk yɛ afi ni ho lɛ mli, ni eshi mitsɛ kɛ minyɛminuu. No hewɔ lɛ, wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaaku wɔsɛɛ kɛya jɛmɛ.

Jɔɔmɔi yɛ Tsuishiŋmɛɛ Hewɔ

Wɔtee nɔ wɔfee Biblia he woji yɛ teemɔŋ yɛ Nevinnomyssk. Be ko yɛ afi 1980 afii lɛ teŋgbɛ beni nɔyeli hegbɛi lɛ tsɛ mi lɛ, mikɛɛ amɛ akɛ mila ni mikɛ wɔ woji tɛtrɛbii lɛ miitee. Amɛŋmɔ. Beni mishiɔ kɛyaa lɛ, amɛteŋ mɔ kome kɛɛ akɛ: “Ekaba akɛ ooola lamɔi dɔŋŋ ni tsɔɔ bɔ ni okɛ owoji lɛ toɔ ohaa.” Emu sane naa akɛ: “Etsɛŋ ni akɛ woji lɛ baashwie nyɛwojiatoohei lɛ, ni okɛ oŋa lɛ baaya kpeei lɛ yɛ be mli ni nyɛhiɛ nyɛniji amli ni nyɛhiɛ nyɛ Biblia lɛ.”

Yɛ afi 1989 lɛ, wɔye awerɛho beni ansɔ mli fãji ni lá yiɔ mli obɔ tsɔ lɛ gbe mibiyoo Anna lɛ. Eye afii 38 pɛ. Yɛ nakai afi lɛ mli yɛ August mli lɛ, Odasefoi ni yɔɔ Nevinnomyssk lɛ hai oketeke, ni amɛfã gbɛ kɛtee Warsaw yɛ Poland koni amɛya majimaji ateŋ kpee ko. Mɛi 60,366 ba, ni mɛi ni fata he ji mɛi akpekpei abɔ ni jɛ Soviet Union. Wɔsusu lɛɛlɛŋ akɛ wɔmiila! Sɛɛ mli nɔ ni shɛɛɛ afii enyɔ, yɛ March 27, 1991 lɛ, miná hegbɛ akɛ miji asafoŋ onukpai enumɔ ni esɔmɔ aahu yɛ Soviet Union ni kɛ amɛwaonaa gbɛi wo wolo ni fee yinɔsane shishi yɛ Moscow ni ha akpɛlɛ Yehowa Odasefoi ajamɔŋ gbɛjianɔtoo lɛ nɔ yɛ mla naa lɛ ateŋ mɔ kome!

Mimii eshɛ mihe akɛ mibii ni yɔɔ wala mli lɛ miisɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli. Ni miikwɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ gbɛ beni mana Anna, Nadia kɛ ebiyoo, kɛ Kolya hu ekoŋŋ lɛ. Kɛ atée lɛ shi lɛ, maye mishiwoo akɛ mikɛ lɛ baaya nakai ŋshɔkpɔ ni wɔnáa jɛmɛ he miishɛɛ waa afii babaoo ni eho lɛ nɔ.

Shi amrɔ nɛɛ, mɛɛ miishɛɛ eji akɛ aaana Biblia mli anɔkwale lɛ nɔyaa ni baa oyayaayai yɛ shikpɔŋ agbo nɛɛ nɔ! Mimii eshɛ nibii ni miyɔɔ yɛ shihilɛ mli lɛ he waa diɛŋtsɛ, ni miida Yehowa shi akɛ eŋmɛ mi gbɛ ni mitsɔ e-Dasefoi lɛ ateŋ mɔ kome. Miyɛ anɔkwale ni Lala 34:9 lɛ ji lɛ mli hekɛnɔfɔɔ: “Nyɛsaa nyɛnaa nyɛkwɛa, ni nyɛaana akɛ Yehowa hi; ajɔɔ gbɔmɔ ni baa lɛ abo lɛ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Afi mli ni miyafata miweku lɛ he yɛ Tulun

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

Yiteŋgbɛ: Mitsɛ kɛ mibii yɛ wɔ shia sɛɛ yɛ Tulun, Siberia

Ninejurɔgbɛ yɛ yiteŋgbɛ: Mibiyoo Nadia kɛ ebiyoo, ní amɛ fɛɛ amɛgboi yɛ tsɔne mli oshara mli lɛ

Ninejurɔgbɛ: Weku he mfoniri yɛ afi 1968 mli

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje