Okɛ Sanesɛɛkɔmɔ Kɛ Yiŋtsɔmɔ Atsɔɔ Nii
“Nilelɔ tsui haa edaa jieɔ sanesɛɛkɔmɔ kpo, ni ekɛ nitsɔɔmɔ ni tsɔ̃ɔ mɔ yiŋ fataa enaabu he.”—ABƐI 16:23, NW.
1. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔmɔ biɔ babaoo fe ni aaaha mɔ ko ale saji kɛkɛ?
OTI ni ma wɔhiɛ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔlɔi lɛ jeee ni wɔha wɔ nikaselɔi lɛ ajwɛŋmɔ ayoo mumɔŋ nibii asɛɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ amɛtsuii hu fata he. (Efesobii 1:18) No hewɔ lɛ, nitsɔɔmɔ biɔ babaoo fe ni aaaha mɔ ko ale saji kɛkɛ. Abɛi 16:23, NW kɛɔ akɛ: “Nilelɔ tsui haa edaa jieɔ sanesɛɛkɔmɔ kpo, ni ekɛ nitsɔɔmɔ ni tsɔ̃ɔ mɔ yiŋ fataa enaabu he.”
2. (a) Ni aaatsɔ̃ mɔ ko yiŋ lɛ tsɔɔ mɛni? (b) Kristofoi fɛɛ baanyɛ afee tsɔɔlɔi ni tsɔ̃ɔ mɛi ayiŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
2 Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔfo Paulo kɛ shishitoo mla nɛɛ tsu nii yɛ enitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Beni eyɔɔ Korinto lɛ, “daa hejɔɔmɔgbi nɔ lɛ eyawieɔ etsɔɔ mɛi yɛ kpeehe lɛ, ni etsɔ̃ɔ Yudafoi kɛ Helabii lɛ ayiŋ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 18:4) Taakɛ wolo ko tsɔɔ mli lɛ, Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “yiŋtsɔ̃mɔ” lɛ shishi ji, “ní aaatsake jwɛŋmɔ kɛtsɔ hewalɛ ni niiahesusumɔ aloo jeŋba he susumɔi náa lɛ anɔ.” Kɛtsɔ nitsɔɔmɔi ni tsɔ̃ɔ mɔ yiŋ kɛ nitsumɔ nɔ lɛ, Paulo nyɛ ekanya gbɔmɛi koni amɛtsake bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhaa diɛŋtsɛ lɛ kwraa. Nyɛmɔ ni eyɔɔ ni ekɛtsɔ̃ɔ mɔ yiŋ lɛ yɛ naakpɛɛ aahu akɛ ehenyɛlɔi sheɔ lɛ gbeyei. (Bɔfoi lɛ Asaji 19:24-27) Shi kɛlɛ, Paulo nitsɔɔmɔ lɛ ejieee adesa nyɛmɔ kpo etsɔɔɔ. Ekɛɛ Korintobii lɛ akɛ: “Miwiemɔ kɛ misaneshiɛmɔ lɛ hu jɛɛɛ gbɔmɛi anilee wiemɔi ni kɔneɔ mɔ yiŋ mli, shi moŋ ejɛ mumɔ kɛ hewalɛ tsɔɔmɔ mli, beni afee ni nyɛhemɔkɛyeli lɛ akadamɔ gbɔmɛi anilee nɔ, shi moŋ edamɔ Nyɔŋmɔ hewalɛ nɔ.” (1 Korintobii 2:4, 5) Akɛni Kristofoi fɛɛ anine eshɛ Yehowa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yelikɛbuamɔ nɔ hewɔ lɛ, amɛ fɛɛ amɛbaanyɛ amɛtsɔmɔ tsɔɔlɔi ni tsɔ̃ɔ mɔ yiŋ. Shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Nyɛhaa wɔkwɛa nitsɔɔmɔ gbɛ̀i ni mɔɔ shi lɛ ekomɛi.
Feemɔ Toibolɔ Kpakpa
3. Mɛni hewɔ sanesɛɛkɔmɔ he hiaa yɛ be mli ni atsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, ni wɔbaanyɛ wɔshɛ Biblia kaselɔ lɛ tsui he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
3 Klɛŋklɛŋ nitsɔɔmɔ gbɛ lɛ kɔɔɔ wiemɔ he, shi moŋ toiboo. Taakɛ atsĩ tã yɛ Abɛi 16:23 lɛ, dani wɔbaanyɛ wɔtsɔ̃ mɔ ko yiŋ lɛ, ja wɔná sanesɛɛkɔmɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu yɛ sanesɛɛkɔmɔ yɛ gbɔmɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ agbɛfaŋ. Yohane 2:25 kɛɔ akɛ: “Lɛ diɛŋtsɛ ele nɔ ni yɔɔ gbɔmɔ mli.” Shi te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle nɔ ni yɔɔ mɛi ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ atsuii amli hu? Gbɛ kome ji, ni wɔfee toibolɔi kpakpai. Yakobo 1:19 kɛɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ he afe oya kɛ ninumɔ, ehumi shi kɛ wiemɔ, ehumi shi kɛ mlifu.” Eji anɔkwale akɛ, jeee mɛi fɛɛ jieɔ amɛsusumɔi akpo amɛtsɔɔ amrɔ nɔŋŋ. Yɛ be mli ni wɔ Biblia kaselɔi lɛ ayiŋ tsɔɔ yɛ amɛhe anɔkwa miishɛɛ ni wɔyɔɔ lɛ he lɛ, ekolɛ no baaha amɛsumɔ akɛ amɛaajie amɛhenumɔi diɛŋtsɛ kpo amɛtsɔɔ wɔ. Bei pii lɛ, sanebimɔi ni taa mɔ mli shi mlihilɛ yɔɔ mli nyɛɔ eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔshɛɔ tsui lɛ he, ni “egbalaa” wiemɔi ni tamɔ enɛɛmɛi “kɛjeɔ kpo.”—Abɛi 20:5.
4. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni Kristofoi onukpai afee toibolɔi kpakpai?
4 Ehe hiaa waa ni Kristofoi onukpai afee toibolɔi kpakpai. No dani amɛbaanyɛ ‘amɛle bɔ ni sa akɛ amɛhaa mɔ fɛɛ mɔ heetoo’ yɛ anɔkwale mli. (Kolosebii 4:6) Abɛi 18:13 bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ ni nuuu sane ni ehereɔ nɔ lɛ eji buuluufeemɔ kɛ hiɛgbele ha lɛ.” Be ko lɛ, nyɛmimɛi enyɔ komɛi ni hiɛ yiŋtoo kpakpa waa kɛ je lɛŋ nibii asɛɛtiumɔ he ŋaawoo ha nyɛmiyoo ko, akɛni ebaaa kpeei komɛi lɛ ahewɔ. Edɔ nyɛmiyoo lɛ waa diɛŋtsɛ akɛ amɛbiii lɛ nɔ hewɔ ni ebaaa lɛ he sane. No mli lɛ eetsa ehe kɛmiijɛ opireshɛn ni afee lɛ etsɛko lɛ mli. Belɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔboɔ sane toi dani wɔkɛ ŋaawoo aha!
5. Mɛɛ gbɛ nɔ onukpai baanyɛ atsu béi ni teɔ shi yɛ nyɛmimɛi ateŋ lɛ ahe nii yɛ?
5 Kɛha onukpai lɛ, bei pii lɛ ŋaawoo ni akɛaaha mɛi krokomɛi lɛ fata nii ni amɛtsɔɔ lɛ he. Ehe hiaa ni afee toibolɔ kpakpa yɛ biɛ hu. Toiboo he hiaa titri kɛ́ béi bakã Kristofoi nanemɛi ateŋ. Ja onukpai lɛ efee toiboo dani amɛbaanyɛ amɛkase ‘Tsɛ ni kwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ ekojooo lɛ.’ (1 Petro 1:17) Henumɔi amli waa yɛ shihilɛi ni tamɔ enɛɛmɛi amli, ni onukpai baafee jogbaŋŋ akɛ amɛaaha Abɛi 18:17 lɛ ahi amɛjwɛŋmɔ mli: “Mɔ klɛŋklɛŋ ni bajajeɔ esane lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni esane ja; shi kɛ enaanyo lɛ ba lɛ, ebakpaa lɛ shi.” Tsɔɔlɔ ni he esa lɛ baabo mɛi enyɔ lɛ fɛɛ toi. Kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ lɛ, eyeɔ ebuaa ni hejɔlɛ baa shihilɛ lɛ mli. (Yakobo 3:18) Kɛ henumɔi lɛ amli wa waa lɛ, ekolɛ ebaaha nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ agba lɛ sane lɛ tɛ̃ɛ moŋ fe ni amɛ kɛ amɛhe aaataa saji anaa. Ekolɛ, kɛtsɔ sanebimɔi ni sa nɔ lɛ, onukpa lɛ baanyɛ ajaje naagba ni atsuɔ he nii lɛ. Yɛ shihilɛi pii amli lɛ, jeee hetsɛ̃ ji nɔ ni kɛ béi lɛ baa, shi moŋ sanegbaa kpakpa ni bɛ ni. Shi kɛ atɔ̃ Biblia shishitoo mlai anɔ lɛ, belɛ agbɛnɛ nitsɔɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ baanyɛ ekɛ sanesɛɛkɔmɔ atsɔɔ nii, yɛ be mli ni ebo mɛi enyɔ lɛ fɛɛ toi lɛ.
Bɔ ni Shishinumɔ ni Mli Kã Shi He Hiaa
6. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo kɛ Yesu fee nitsɔɔmɔ ni mli kãa shi faŋŋ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ?
6 Nitsɔɔmɔ he ŋaa kroko ni he hiaa ji ni aaaha nibii afee faŋŋ. Eji anɔkwale akɛ wɔmiisumɔ ni wɔha Biblia kaselɔi lɛ ‘kɛ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ fɛɛ ayoo nɔ ni ji anɔkwale lɛ lɛɛmɔ kɛ kɛlɛ kɛ mlikwɔlɛ kɛ nɔkwɔlɛ lɛ.’ (Efesobii 3:18) Bei pii lɛ Biblia mli saji komɛi yɛ ni mɔɔ mɔ tsui, ni emli wa. (Romabii 11:33) Kɛlɛ beni Paulo shiɛɔ etsɔɔ Helabii lɛ, egbala ejwɛŋmɔ kɛba shɛɛ sane ni waaa ni kɔɔ ‘Kristo ní asɛŋ lɛ’ lɛ he lɛ nɔ. (1 Korintobii 2:1, 2) Nakai nɔŋŋ Yesu hu shiɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ, ni yɔɔ miishɛɛ hu nɔ. Ekɛ wiemɔ ni shishinumɔ waaa tsu nii yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli. Ni kɛlɛ anɔkwalei ni mli kwɔlɔ ni awieko he dã lɛ ateŋ ekomɛi yɛ mli.—Mateo, yitsei 5-7.
7. Wɔbaanyɛ wɔha nibii amli afee faŋŋ yɛ be mli ni wɔfeɔ Biblia mli nikasemɔi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔha nibii afee mlɛo nakai nɔŋŋ yɛ be mli ni wɔtsɔɔ nii yɛ Biblia nikasemɔi amli lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ wɔjwɛŋmɔ ni wɔɔgbala kɛya “nii ni hi titri” lɛ anɔ lɛ nɔ. (Filipibii 1:10) Kɛ́ wɔmiigbala saji ni mli wawai amli wɔmiitsɔɔ lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ wiemɔ ni mli kã shi faŋŋ atsɔɔ mli. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔbɔ mɔdɛŋ koni wɔkane ni wɔgbala Biblia ŋmalɛi fɛɛ ni atsɛ yɛ wolo lɛ mli lɛ mli moŋ lɛ, esa akɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya ŋmalɛi ni he hiaa titri lɛ anɔ. Enɛ biɔ ni wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ. Ehe miihia ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ sanemlitsɔɔmɔ babaoo ni wɔkɛaaha nikaselɔ lɛ he, ni wɔkaha saji bibii ni he ehiaaa lɛ miiha wɔkplaŋ kɛjɛ sane lɛ he. Kɛ́ nikaselɔ lɛ bi sane ni kɛ nikasemɔ lɛ bɛ tsakpaa ko lɛ, wɔbaanyɛ wɔjɛ nilee mli wɔkɛɛ lɛ akɛ wɔbaasusu he beni wɔgbe nikasemɔ lɛ naa.
Sanebimɔi ni Mɔɔ Shi ni Akɛaatsu Nii
8. Yesu kɛ sanebimɔi tsu nii jogbaŋŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Nitsɔɔmɔ he ŋaa kroko hu ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ji sanebimɔi ni mɔɔ shi ni akɛaatsu nii. Yesu Kristo kɛ sanebimɔi babaoo diɛŋtsɛ tsu nii yɛ enitsɔɔmɔ lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu bi Petro akɛ: “Te osusuɔ tɛŋŋ, Simon? shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ, namɛi adɛŋ amɛheɔ ntoo loo onia yɛ? yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛbii adɛŋ aloo mɛi kpɔji adɛŋ? Petro kɛɛ lɛ akɛ: Yɛ mɛi kpɔji adɛŋ. Yesu kɛɛ lɛ akɛ: Belɛ bii lɛ yeɔ amɛhe mɔ.” (Mateo 17:24-26) Akɛni Yesu ji Mɔ ni ajaa lɛ yɛ sɔlemɔwe lɛ Bi koome hewɔ lɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɛnaa nii ko kãaa enɔ akɛ ewo sɔlemɔwe lɛ he too ko. Shi Yesu tsɔ sanebimɔi ni mɔɔ shi nɔ ekɛtsɔɔ anɔkwale nɛɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ, Yesu ye ebua Petro ni edamɔ saji ni ele momo lɛ nɔ emu sane naa yɛ gbɛ ni ja nɔ.
9. Wɔbaanyɛ wɔkɛ sanebimɔi atsu nii yɛ Biblia mli nikasemɔi afeemɔi amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
9 Wɔbaanyɛ wɔkɛ sanebimɔi ni mɔɔ shi atsu nii yɛ be mli ni wɔkɛ mɛi kaseɔ Biblia lɛ. Kɛ́ nikaselɔ ko ha hetoo ni ejaaa lɛ, wɔnuɔ he akɛ wɔtsɔɔ lɛ nɔ ni ja lɛ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, ani no baaha ekai sane lɛ? Bei pii lɛ, ehi waa akɛ aaabɔ mɔdɛŋ ni akudɔ nikaselɔ lɛ koni emu sane naa jogbaŋŋ kɛtsɔ sanebimɔi anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ nɔ hewɔ ni esa akɛ ekɛ Nyɔŋmɔ gbɛi atsu nii lɛ shishinumɔ wa kɛha lɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi akɛ, ‘Ani ogbɛi he hiaa kɛha bo? . . . Mɛni hewɔ? . . . Te obaanu he oha tɛŋŋ kɛ mɔ ko kɛ ogbɛi tsuuu nii? . . . Ani nilee bɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ aaabi ní wɔkɛ egbɛi diɛŋtsɛ atsu nii?’
10. Mɛɛ gbɛ nɔ onukpai baanyɛ amɛkɛ sanebimɔi atsu nii koni amɛye amɛbua mɔ ko ni miipiŋ yɛ henumɔŋ yɛ?
10 Onukpai hu baanyɛ amɛkɛ sanebimɔi atsu nii yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ be mli ni amɛkwɛɔ tooku lɛ nɔ lɛ. Mɛi pii yɛ asafo lɛ mli ni Satan je lɛ miiye amɛ awui yɛ henumɔ mli ni eetutua amɛ, ni amɛnuɔ he akɛ amɛhe tseee ni asumɔɔɔ amɛ. Ekolɛ, onukpa kɛ gbɔmɛi ni tamɔ nakai lɛ baasusu nii ahe, ni ebaakɛɛ akɛ: ‘Eyɛ mli akɛ ookɛɛ akɛ ohe tseee moŋ, shi te Yehowa nuɔ he yɛ ohe tɛŋŋ? Kɛ wɔ-ŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ ŋmɛ gbɛ ni e-Bi lɛ gbo ni ekɛkpɔ̃ bo lɛ, ani no etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ bo?’—Yohane 3:16.
11. Mɛɛ yiŋtoo he nii sanebimɔi ni akpaaa hetoohamɔ gbɛ lɛ tsuɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii yɛ maŋshiɛmɔ mli?
11 Saji ni abiɔ ni akpaaa ehetoo hamɔ gbɛ lɛ ji nitsɔɔmɔ gbɛ kroko ni he hiaa. Akpaaa toibolɔi agbɛ ákɛ amɛha enɛɛmɛi ahetoo ni anu, shi moŋ eyeɔ ebuaa koni amɛsusu saji ahe. Blema gbalɔi lɛ fɔɔ saji ni tamɔ enɛɛmɛi bimɔ, koni amɛkɛha amɛtoibolɔi lɛ ajwɛŋ waa. (Yeremia 18:14, 15) Yesu kɛ sanebimɔi ni akpaaa ehetoo hamɔ gbɛ tsu nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ. (Mateo 11:7-11) Sanebimɔi ni tamɔ enɛɛmɛi ahe baa sɛɛnamɔ waa yɛ maŋshiɛmɔ mli. Yɛ nɔ najiaŋ ni aaakɛɛ toibolɔi akɛ esa akɛ amɛjɛ amɛsusuma fɛɛ mli koni amɛsa Yehowa hiɛ lɛ, ebaafee nɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ kɛ abi akɛ, ‘Kɛ yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔjɛɛɛ wɔsusuma muu fɛɛ mli wɔsɔmɔɔɔ lɛ, ani Yehowa baaná he miishɛɛ?’
12. Mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ sanebimɔi ni haa asusuɔ nii ahe lɛ mli?
12 Sanebimɔi ni haa asusuɔ saji ahe lɛ he hiaa ni akɛnaa akɛ Biblia kaselɔ lɛ nuɔ nɔ ni ekaseɔ lɛ shishi lɛɛlɛŋ. (Mateo 16:13-16) Nikaselɔ ko baaha hetoo yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ ajwamaŋbɔɔ ehiii. Shi mɛni hewɔ okɛ sanebimɔi ni tamɔ enɛɛmɛi enyiɛɛɛ sɛɛ, Te bo diɛŋtsɛ onuɔ Nyɔŋmɔ tɛi ni kɔɔ jeŋba he lɛ ahe ohaa tɛŋŋ? Ani osusuɔ akɛ eyɛ kpɛŋŋ tsɔ̃? Ani obaanyɛ okɛɛ lɛɛlɛŋ akɛ Nyɔŋmɔ tɛi lɛ ni aaanyiɛ sɛɛ lɛ he hiaa aloo ehe ehiaaa?
Abɛbuai ni Shɛɔ Tsui He
13, 14. (a) Mɛni abɛbua ní akɛaatsɔɔ sane ko mli lɛ tsɔɔ? (b) Mɛni hewɔ abɛbuai ni hi lɛ he yɔɔ sɛɛnamɔ?
13 Abɛbuai ni mɔɔ shi ji gbɛ kroko ni atsɔɔ nɔ ashɛɔ toibolɔi kɛ Biblia kaselɔi atsui he. Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “abɛbua” lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ ji, “ni akɛ nɔ ko aaato nɔ ko he aloo afee amɛ ekome.” Kɛ obu abɛ lɛ, belɛ, otsɔɔ nɔ ko shishi kɛtsɔ nɔ ko ni tamɔ no ‘ni okɛtoɔ he’ lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu bi akɛ: “Mɛni he wɔɔŋɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ wɔto, aloo mɛɛ abɛ wɔɔbu yɛ he?” Yɛ hetoo hamɔ mli lɛ, Yesu tsĩ sinapiwu ni ale jogbaŋŋ lɛ tã.—Marko 4:30-32.
14 Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ kɛ abɛbuai pii ni náa mɔ nɔ hewalɛ tsu nii. Beni Ashurbii ní tsu nii akɛ Nyɔŋmɔ dɛŋdade ní ekɛgbala Israelbii lɛ atoi lɛ kɛ yiwalɛ ní mɔbɔnalɛ bɛ mli bɔi nitsumɔ lɛ, Yesaia kɛ abɛbua nɛɛ kpa amɛhenɔwomɔ lɛ he mama: “Aso lema shwãa woɔ mɔ ni hiɛ lɛ kɛfoɔ nii lɛ? aloo sao woɔ ehe nɔ yɛ mɔ ni gblaa lɛ lɛ nɔ?” (Yesaia 10:15) Yesu hu kɛ abɛbuai babaoo tsu nii nakai nɔŋŋ kɛtsɔɔ mɛi nii. Abɔ amaniɛ akɛ, “abɛbuai amli sɔŋŋ kɛkɛ ekɛ amɛ wieɔ” yɛ. (Marko 4:34) Abɛbuai kpakpai mɔɔ shi ejaakɛ emɔɔ jwɛŋmɔ kɛ tsui lɛ fɛɛ. Ehaa toibolɔi lɛ nyɛɔ amɛnuɔ saji heei ashishi amrɔ nɔŋŋ kɛtsɔ nibii ni amɛle jogbaŋŋ momo lɛ ni amɛkɛaato he lɛ nɔ.
15, 16. Mɛni haa abɛbua feɔ nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he? Feemɔ he nɔkwɛmɔnɔ.
15 Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ abɛbuai ni shɛɔ tsui lɛ he lɛɛlɛŋ lɛ atsu nii yɛ? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, esa akɛ abɛbua lɛ afee nɔ ni kɛ nibii ni atsɔɔ lɛ kpãa gbee yɛ nilee mli. Kɛ́ sane ní akɛtoɔ he lɛ kɛ lɛ kpãaa gbee kwraa lɛ, no lɛ, abɛbua lɛ baafutu toibolɔi lɛ moŋ fe ni eeeha amɛle nii. Be ko lɛ, wielɔ ko ni hiɛ jwɛŋmɔ kpakpa lɛ bɔ mɔdɛŋ ní etsɔɔ heshibaa ni shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ yɔɔ kɛha Yesu Kristo lɛ mli, kɛtsɔ shia gbee ni feɔ toiboo ní ekɛto he lɛ nɔ. Shi ani mfonirifeemɔ ní baa mɔ shi nɛɛ sa lɛɛlɛŋ? Biblia lɛ kɛ jwɛŋmɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ ha yɛ gbɛ ni sa kwraa ni bulɛ yɔɔ mli nɔ. Ekɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi 144,000 ni afɔ amɛ mu lɛ to “ayemforo ni awula lɛ aha ewu” he.—Kpojiemɔ 21:2.
16 Abɛbuai mɔɔ shi jogbaŋŋ kɛ́ amɛkɔɔ gbɔmɛi ashihilɛi ahe. Natan abɛbua ni kɔɔ toobi ni agbe lɛ lɛ he lɛ sa Maŋtsɛ David tsui he, ejaakɛ esumɔɔ tooi asane, akɛni etsu nii akɛ tookwɛlɔ yɛ egbekɛbiiashi lɛ hewɔ. (1 Samuel 16:11-13; 2 Samuel 12:1-7) Eji abɛbua lɛ yakɔ tsina he kulɛ, ekolɛ emɔŋ shi taakɛ efee lɛ. Yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, ekolɛ abɛbuai ni damɔ jeŋ nilee ni yɔɔ hwanyaŋŋ aloo yinɔsaji ni aleee jogbaŋŋ nɔ lɛ baafee nɔ ni he ehiaaa tsɔ̃ kɛha toibolɔi lɛ. Yesu hala ebɛbuai lɛ kɛjɛ daa gbi shihilɛ mli nifeemɔi amli. Ewie nibii ni ale jogbaŋŋ tamɔ kane, ŋwɛi loofɔji, kɛ ŋa nɔ fɔfɔi ahe. (Mateo 5:15, 16; 6:26, 28) Yesu toibolɔi lɛ baanyɛ amɛnu nibii ni tamɔ enɛɛmɛi ashishi yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ.
17. (a) Mɛɛ nibii anɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔ abɛbuai lɛ adamɔ? (b) Wɔbaanyɛ wɔha abɛbuai ni akɛha yɛ wɔ woji lɛ amli lɛ akɔ shihilɛ ni wɔ nikaselɔ lɛ yɔɔ mli lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
17 Wɔyɛ hegbɛi babaoo yɛ wɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ni wɔkɛ abɛbuai ni shishinumɔ waaa shi emɔɔ shi aaatsu nii. Esa akɛ wɔfee mɛi ni yɔɔ sɛɛyoomɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:22, 23) Ekolɛ abaanyɛ aha abɛbua ko akɔ toibolɔ lɛ bii, shia, nitsumɔ aloo shwɛmɔ ko he. Aloo, wɔbaanyɛ wɔkɛ nilee ko ni wɔná yɛ Biblia kaselɔ ko he lɛ aha abɛbuai ni akɛha momo yɛ nikasemɔ lɛ mli lɛ mli aka shi faŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kwɛmɔ abɛbua ní mɔɔ shi jogbaŋŋ ni akɛha yɛ Nilee ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli wolo lɛ kuku 14 yɛ yitso 8 lɛ mli lɛ. Ekɔɔ fɔlɔ ko ni yɔɔ suɔmɔ ni ekutso mlinyo ko miifolɔ enaa lɛ he. Wɔbaanyɛ wɔsusu bɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛ nakai abɛbua lɛ ato Biblia kaselɔ ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ eji fɔlɔ lɛ shihilɛi ahe lɛ he jogbaŋŋ.
Ŋmalɛi lɛ Kanemɔ Jogbaŋŋ
18. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔbɔ mɔdɛŋ wɔfee nikanelɔi ni naa tse lɛ?
18 Paulo wo Timoteo ŋaa akɛ: “Hii wolo kanemɔ kɛ ŋaawoo, kɛ nitsɔɔmɔ he.” (1 Timoteo 4:13) Akɛni Biblia lɛ ji nɔ ni wɔdamɔɔ nɔ wɔtsɔɔ nii hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔnyɛ wɔkane jogbaŋŋ. Levibii lɛ ná hegbɛ akɛ amɛaakane Mose Mla lɛ amɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ. Ani amɛnaa tɛrɛ shi yɛ nakai nikanemɔ lɛ mli, aloo amɛkɛ gbee kome kane? Dabi, Biblia lɛ kɛɔ yɛ Nehemia 8:8 akɛ: “Amɛkane wolo lɛ ni ji Nyɔŋmɔ mla lɛ faŋŋ, ni amɛtsɔɔ shishi, koni anu nɔ ni akaneɔ lɛ shishi.”
19. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔha wɔ Ŋmalɛi lɛ kanemɔ aya hiɛ yɛ?
19 Kristofoi hii komɛi ni naa tse kɛ wiemɔ lɛ anaa tɛrɛɔ shi yɛ nikanemɔ mli. Te amɛaafee tɛŋŋ amɛya hiɛ? Kɛtsɔ ekasemɔ nɔ. Hɛɛ, kɛtsɔ emli kanemɔ shii abɔ aahu kɛyashi amɛnaa aaatse yɛ mli lɛ nɔ. Kɛ́ nyɛyɛ Biblia he kasɛt yɛ nyɛ wiemɔ mli lɛ, no lɛ nilee yɛ mli akɛ ooobo jwɛŋmɔ ni nikanelɔ lɛ kɛtsuɔ nii, kɛ egbee tsakemɔ lɛ toi, ni okadi bɔ ni etsɛɔ gbɛi kɛ wiemɔi ni afɔɔɔ namɔ lɛ ehaa. Mɛi hu ni yɔɔ New World Translation lɛ yɛ amɛ wiemɔ mli lɛ baanyɛ amɛkɛ yelikɛbuamɔ ni akɛha yɛ nitsɛmɔ mli lɛ atsu nii.a Kɛ akase lɛ, no lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsɛ gbɛi tamɔ Maher-shalal hash-baz yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ.—Yesaia 8:3.
20. Wɔbaanyɛ wɔha ‘wɔhiɛ ahi wɔtsɔɔmɔ lɛ nɔ’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
20 Ákɛ Yehowa webii lɛ, kwɛ hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ akɛ wɔ aaatsu nii akɛ tsɔɔlɔi! Belɛ nyɛhaa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ hiɛdɔɔ atsuɔ gbɛnaa nii nɛɛ he nii. Eba akɛ, ‘wɔhiɛ aaahi wɔhe nɔ kɛ wɔtsɔɔmɔ lɛ nɔ.’ (1 Timoteo 4:16) Wɔbaanyɛ wɔtsɔmɔ tsɔɔlɔi ni he esa kɛtsɔ toibolɔi kpakpai ni wɔɔtsɔmɔ nɔ, kɛtsɔ nibii ni wɔɔha efee faŋŋ lɛ nɔ, kɛtsɔ sanebimɔi ni nilee yɔɔ mli ni wɔɔbi lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu kɛtsɔ ŋmalɛi lɛ ni wɔɔkane lɛ jogbaŋŋ nɔ. Eba akɛ, wɔ fɛɛ wɔɔná tsɔsemɔ ni Yehowa tsɔɔ egbɛjianɔtoo lɛ nɔ ekɛhaa lɛ he sɛɛ, ejaakɛ enɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔná “nikaselɔi alilɛi.” (Yesaia 50:4) Kɛ́ wɔkɛ deŋdadei fɛɛ ni akɛha kɛha sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ tsu nii jogbaŋŋ, ni woji bibii, kasɛt, kɛ vidio kasɛt fata he lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase ni wɔkɛ sanesɛɛkɔmɔ kɛ yiŋtsɔ̃mɔ atsɔɔ nii.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Ajaraa gbɛi lɛ awoɔ shii abɔ ni egbɛɔ lɛ amli, ni akɛ kpɔ aloo gbee nɔwomɔ okadi jaa mli. Nɔ ni he hiaa ji he ni akɛ gbee nɔwomɔ okadi lɛ ekadi lɛ. Kɛ́ fã ko gbɛɛmɔ lɛ baa naagbee kɛ wiemɔ gbɛɛmɔ okadi lɛ, no lɛ agbalaa wiemɔ gbɛɛmɔ okadi lɛ mli. Kɛ́ fã ko gbɛɛmɔ lɛ baa naagbee kɛ niŋmaa okadi lɛ, agbalaaa wiemɔ gbɛɛmɔ okadi lɛ mli.
Ani Okaiɔ?
◻ Toibolɔi kpakpai ni wɔɔfee lɛ baanyɛ aye abua wɔ yɛ wɔ nitsɔɔmɔ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Wɔbaanyɛ wɔkase Paulo kɛ Yesu yɛ nitsɔɔmɔ ni yɔɔ mlɛo mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ sanebimɔi wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii yɛ be mli ni wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ?
◻ Mɛɛ abɛbuai ahe yɔɔ sɛɛnamɔ?
◻ Wɔbaanyɛ wɔha wɔ hesaa akɛ mɛi ni kaneɔ nii yɛ mɛi ahiɛ lɛ aya hiɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]
Tsɔɔlɔ kpakpa feɔ toiboo bɔni afee ni ená sanesɛɛkɔmɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Yesu hala ebɛbuai lɛ kɛjɛ daa gbi shihilɛ mli nifeemɔi amli