Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w99 7/1 bf. 23-27
  • Kɛjɛ Ohia Futaa Mli Kɛtee Ninámɔ Ni Fe Fɛɛ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Kɛjɛ Ohia Futaa Mli Kɛtee Ninámɔ Ni Fe Fɛɛ Mli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nɔ̃ ko Kpakpa Sɛɛgbɛ Taomɔ
  • Biblia Mli Hiɛnɔkamɔ lɛ Ha Mimii Shɛ Mihe
  • Gbɔfeemɔ Mli Sɛɛnamɔ
  • Tsuishiŋmɛɛ yɛ Yiwaa Mli
  • Ninamɔ ni Da Fe Fɛɛ lɛ Mli Ŋɔɔmɔ Yeli
  • Nyɔŋmɔ Jie Mlihilɛ Kpo Etsɔɔ Wɔ Yɛ Gbɛi Srɔtoi Anɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2017
  • ‘Miishɛɛ Ji Mɛi Fɛɛ Ni Yaa Nɔ Amɛkwɛɔ Yehowa Gbɛ Lɛ’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Ninefɔ̃ɔ ni Yehowa Kɛhaa lɛ Nɔkpɛlɛmɔ Kɛ Miishɛɛ Baa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
  • Shihilɛ ni kɛ Nibii ni Yɔɔ Naakpɛɛ Ba yɛ Yehowa Sɔɔmɔ lɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
w99 7/1 bf. 23-27

Kɛjɛ Ohia Futaa Mli Kɛtee Ninámɔ Ni Fe Fɛɛ Mli

Taakɛ Manuel De Jesus Almeida Gba

Afɔ́ mi October 1916, ni mi ji gbekɛ kwraa yɛ gbekɛbii 17 lɛ ateŋ. Hela kɛ hɔmɔ egbe minyɛmimɛi hii kɛ yei ateŋ mɛi nɛɛhu, no hewɔ lɛ, mileee amɛ kwraa. Wɔteŋ mɛi kpaanyo ni eshwɛ lɛ kɛ wɔfɔlɔi yɛ akrowa bibioo ko ni bɛŋkɛ Porto yɛ Portugal lɛ.

SƐƐTSŨ kɛ ehe asa bibioo ko ji wɔshia lɛ dalɛ. Wɔyayɛɔ nu ni wɔnuɔ lɛ yɛ nubu ko ni kɛ he ni wɔyɔɔ lɛ jɛkɛmɔ shɛɔ kilomita fã lɛ, ni wɔkpatashi tamɔ blemabii anɔ.

Beni minyɛmimɛi hii lɛ baná hewalɛ bɔ ni sa lɛ, amɛje nitsumɔ shishi amrɔ nɔŋŋ yɛ abele ŋmɔ ko mli. Akɛ shika ni amɛnáa lɛ yeɔ buaa ni akɛheɔ niyenii ahaa weku lɛ. Yɛ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛhaa lɛ hewɔ lɛ, mi pɛ ji gbekɛ ni tee skul fioo. Eyɛ mli akɛ wɔweku lɛ yeɔ ohia moŋ, shi wɔye Katolik Sɔlemɔ lɛ anɔkwale waa diɛŋtsɛ kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, enɛ baaye ebua wɔ yɛ shihilɛ mli.

Yɛ May nyɔŋ lɛ nɔ lɛ, sɔlemɔ lɛ fee nɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ novena lɛ. Wɔnyiɛ kɛtee sɔlemɔ daa leebi mra be mli ni duŋ ewo lolo gbii nɛɛhu kɛtsara nɔ. Wɔyasɔleɔ yɛ jɛmɛ kɛ hemɔkɛyeli akɛ, enɛ baaha wɔná Nyɔŋmɔ dɛŋ jɔɔmɔ. Agbɛnɛ hu, wɔyasusu akɛ, gbɔmɔ krɔŋkrɔŋ ji osɔfo lɛ, Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔ. Shi yɛ sɛɛ mli lɛ, wɔjwɛŋmɔ tsake.

Nɔ̃ ko Kpakpa Sɛɛgbɛ Taomɔ

Beni wɔnyɛɛɛ wɔwo sɔlemɔ lɛ too lɛ, osɔfo lɛ susuuu ohia futaa shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ he. Enɛ ha wɔnijiaŋ je wui. Ekãa ni miyɔɔ yɛ sɔlemɔ lɛ mli lɛ tsake kwraa, no hewɔ lɛ, beni miye afii 18 lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mashi miweku lɛ koni mayatao kɛji nɔ ko kpakpa ko yɛ shihilɛ mli ni hi fe okwaayeli kɛ béi ni yaa nɔ yɛ sɔlemɔ lɛ mli lɛ. Yɛ afi 1936 mli lɛ, miyashɛ Lisbon, yɛ Portugal maŋtiase wulu lɛ mli.

Mikɛ Edminia kpe yɛ jɛmɛ. Eyɛ mli akɛ minu he akɛ jamɔ eshishiu mi moŋ, shi wɔnyiɛ kusum nifeemɔ lɛ sɛɛ, ni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ Katolik Sɔlemɔ lɛ mli. Kɛkɛ ni Jeŋ Ta II lɛ je shishi yɛ afi 1939 mli, ni Portugal yafata Asraafoi ni Efee Ekome lɛ ahe kɛwuu ta lɛ. Beni tawuu lɛ yaa nɔ lɛ, no mli lɛ mi ji mɔ ni kwɛɔ nibii atoohei 18 lɛ nɔ, ni daa gbi lɛ, wɔkɛ lɔlei 125 ni ta nibii eyi mli obɔ majeɔ.

Bɔ ni ta lɛ yɔɔ gbeyei hã, kɛ bɔ ni Katolik Sɔlemɔ lɛ kɛ ehe wo mli vii lɛ sa mihe waa diɛŋtsɛ. Mibi mihe akɛ, ‘Ani Nyɔŋmɔ susuɔ gbɔmɔ adesa he lɛɛlɛŋ? Te esa akɛ wɔjá lɛ wɔha tɛŋŋ?’ Afii komɛi asɛɛ, yɛ afi 1954 mli lɛ, nuu onukpa ko ni abuɔ lɛ waa, ní ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome kɛ mi gba saji ni mibiɔ nɛɛ he sane. Nɛkɛ sanegbaa nɛɛ tsake mishihilɛ kwraa.

Biblia Mli Hiɛnɔkamɔ lɛ Ha Mimii Shɛ Mihe

Joshua ni ji nuu ni mli jɔ nɛɛ tsɔɔ mi akɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ ji nɔ ni baanyɛ atsu je lɛ naagbai lɛ ahe nii, ni ákɛ, Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ pɛ ji nɔ ni kɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ baaba. (Mateo 6:​9, 10; 24:14) Miná nɔ ni ekɛɛ mi lɛ he miishɛɛ, shi yɛ nɔ ni mina yɛ jamɔ mli hewɔ lɛ, mishashao shi akɛ makpɛlɛ nɔ. Mikpɛlɛ koni ekɛ mi akase Biblia lɛ kɛji akɛ ebiŋ mi shika, ni ewieŋ maŋkwramɔ saji ahe. Ekpɛlɛ, ni ema nɔ mi akɛ eji nifeemɔ ni aheee nɔ ko.​—⁠Kpojiemɔ 22:⁠17.

Hekɛnɔfɔɔ ni miyɔɔ yɛ Joshua mli lɛ da oyayaayai. No hewɔ lɛ, mibi lɛ nɔ ko ni nakai nii lɛ misumɔɔ waa diɛŋtsɛ kɛjɛ migbekɛbiiashi. “Ani manyɛ maná mi diɛŋtsɛ mi Biblia?” Kwɛ bɔ ni mimii shɛ mihe hã, beni minine shɛ nɔ, ni mikane nii klɛŋklɛŋ kwraa kɛjɛ wɔ Bɔlɔ lɛ diɛŋtsɛ Wiemɔ lɛ mli lɛ, shiwoi tamɔ: “Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ amɛ [adesai] aaahi shi. Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ blɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee”!​—⁠Kpojiemɔ 21:​3, 4.

Biblia mli shiwoo ni tsɔɔ akɛ abaajie ohia kɛ hela kɛya lɛ titri shɛje mimii. Nuu anɔkwafo Elihu kɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ he akɛ: ‘Ehaa niyenii babaoo.’ (Hiob 36:31) Ni yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni jalɛ hiɔ mli lɛ nɔyeli shishi lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ, “maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛŋ akɛ: migbɔjɔ!” (Yesaia 33:24) Kwɛ bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ susuɔ adesai ahe yɛ suɔmɔ mli hã! Kwɛ bɔ ni miishɛɛ ni miyɔɔ yɛ eshiwoi lɛ amli lɛ da hã!

Mitee miklɛŋklɛŋ Yehowa Odasefoi lɛ akpee yɛ April 17, 1954. No mli lɛ eji kpee krɛdɛɛ ko​—⁠Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ he gbijurɔyeli. Kɛjɛ nakai be lɛ mli kɛbaa nɛɛ, mikã he miyaa kpeei daa. Etsɛɛɛ ni mikɛ mɛi krokomɛi bɔi nibii kpakpai ni mikaseɔ lɛ ahe sanegbaa. Yɛ nakai beaŋ yɛ Portugal lɛ, wɔyajieɔ wɔhiɛtserɛ yɛ he ko ni bɛŋkɛ ŋshɔ lɛ naa daa nyɔɔŋ nɔ, kɛkɛ lɛ abaptisi mɛi. Kɛjɛ klɛŋklɛŋ gbi nɔ ni Joshua kɛ mi wie lɛ, enɔ nyɔji kpawo sɛɛ lɛ, mijɔɔ mihe nɔ miha Yehowa Nyɔŋmɔ, ni mikɛ nu mli baptisimɔ fee he okadi yɛ ŋshɔ lɛ mli.

Mra mli yɛ afi 1954 mli lɛ, no mli lɛ Odasefoi aaafee oha pɛ yɔɔ Portugal fɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, hii ahe bahia waa koni amɛnyiɛ hiɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mitee hiɛ yɛ mumɔŋ oyayaayai, ni etsɛɛɛ ni akɛ nitsumɔ wo midɛŋ yɛ asafo lɛ mli. Yɛ afi 1956 lɛ, ahala mi akɛ asafoŋ nɔkwɛlɔ, taakɛ atsɛɔ onukpai lɛ asɛinɔtalɔ lɛ yɛ nakai beaŋ lɛ, yɛ Yehowa Odasefoi asafo ni ji enyɔ ni yɔɔ Lisbon lɛ mli. Ŋmɛnɛ, ayɛ asafo ni fa fe oha yɛ nɛkɛ maŋtiase nɛɛ kɛ maji ni bɛŋkɛ lɛ amli.

Gbɔfeemɔ Mli Sɛɛnamɔ

Eyɛ mli akɛ mi kɛ Edminia miiye ohia moŋ, shi wɔhereɔ Kristofoi nyɛmimɛi ni baa wɔshia lɛ hiɛmɛɛ. Yɛ afi 1955 mli lɛ, gbɛgbalɔ ko, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi be-fɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ, ba Portugal beni ejɛ eshia yɛ Brazil ni ehoɔ kɛyaa “Maŋtsɛyeli Kunimyeli” majimaji ateŋ Kpee yɛ Germany lɛ. Yɛ tsɔne namɔ he naagbai ni yɔɔ lɛ hewɔ lɛ, ebahi wɔshia lɛ nyɔɔŋ kome, ni kwɛ bɔ ni wɔná esaramɔ lɛ he sɛɛ yɛ mumɔŋ wɔ hã!

Mɛi ni fata gbɔi krokomɛi ni bato wɔ yɛ wɔshia lɛ ahe ji Yehowa Odasefoi anitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn, New York, lɛ mli bii lɛ, tamɔ Hugo Riemer kɛ Charles Eicher ni ekɛ lɛ wɔɔ tsũ kome mli lɛ. Amɛkɛ wɔ ye nii, ni amɛha nyɛmimɛi Portuguesebii lɛ wiemɔi. Taakɛ wuɔbii ni afɛlɛ amɛ ehee ni egbɛ amɛdãaŋ ji lɛ, wɔmɛɔ mumɔŋ niyenii kpakpai ni gbɔmɛi ni tamɔ mɛnɛɛmɛi kɛhaa lɛ.

Kɛ Yehowa Odasefoi anɔkwɛlɔi gbɛfalɔi lɛ ba amɛbasara wɔ lɛ, amɛhiɔ wɔshia yɛ amɛsaramɔ be lɛ mli. Yɛ afi 1957 mli lɛ, Álvaro Berecochea, ni kwɛɔ Morocco nitsumɔhe nine lɛ nɔ ni ahala lɛ ni ebasara wɔ yɛ Portugal koni ewo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ lɛ saramɔ lɛ ji nɔ ni akaiɔ waa. Eba asafo woloŋ nikasemɔ ni afeɔ yɛ wɔshia lɛ shishi, ni wɔbi lɛ koni ekɛ ebei ni eshwɛ ni ekɛbaahi Portugal lɛ ahi wɔshia lɛ. Ajɔɔ wɔ babaoo, ni wɔshwishwii yɛ mumɔŋ yɛ enyɔɔŋ kome saramɔ lɛ mli, yɛ be mli ni Álvaro hu shwi yɛ gbɔmɔtsoŋ yɛ niyenii kpakpai ni Edminia ni misumɔɔ lɛ lɛ hoɔ haa lɛ lɛ hewɔ.

Ohia futaa ni tamɔ nɔ ni miye yɛ migbekɛbiiashi lɛ, baanyɛ aná mɔ nɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Kɛlɛ, mibayoo akɛ, shii abɔ ni wɔkɛ nibii duroɔ Yehowa kɛ etsuji anɔkwafoi lɛ, shii abɔ ni ejɔɔ wɔ ji no. Anɔkwale nɛɛ náa minɔ hewalɛ be fɛɛ be yɛ be mli ni wɔfeɔ mɛi fɛɛ ni wɔɔnyɛ lɛ gbɔ lɛ.

Yɛ kpee ni wɔfee yɛ Porto yɛ afi 1955 lɛ shishi lɛ, atswa Yehowa Odasefoi amajimaji ateŋ kpee ni abaafee yɛ Yankee Stadium yɛ New York City yɛ afi 1958 mli lɛ he adafi. Akɛ oniatsumɔ adekai mamɔ Maŋtsɛyeli Asa fɛɛ Asa ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ mli​—⁠ní yɛ nakai beaŋ lɛ efaaa lɛ​—⁠koni akɛ shika aye abua ni akɛwo Portugalbii ni baaya kpee lɛ eko lɛ gbɛ. Ani obaanyɛ osusu miishɛɛ ni mi kɛ miŋa ná lɛ he beni ahala wɔ afata mɛi ni baaya eko lɛ ahe lɛ? Kwɛ miishɛɛ ni eji beni wɔyasara Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn lɛ beni wɔyɔɔ United States kɛha kpee lɛ!

Tsuishiŋmɛɛ yɛ Yiwaa Mli

Yɛ afi 1962 mli lɛ, agu Yehowa Odasefoi ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ Portugal, ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi​—⁠ní Eric Britten, Domenick Piccone, Eric Beveridge kɛ amɛŋamɛi​—⁠ní ashwie amɛ lɛ fata he. Yɛ no sɛɛ lɛ, aŋmɛɛɛ wɔ gbɛ koni wɔfee kpee yɛ Maŋtsɛyeli Asai lɛ anɔ, no hewɔ lɛ, wɔfeɔ yɛ teemɔŋ yɛ mɛi ashiai amli; ni asaŋ anyɛɛɛ afee kpeei wuji yɛ Portugal dɔŋŋ. No hewɔ lɛ ebatsɔ nitsumɔ ni kã minɔ akɛ mato tsɔji ahe gbɛjianɔ kɛha wɔ Kristofoi nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ koni amɛya kpeei ni tamɔ nɛkɛ yɛ maji krokomɛi anɔ lɛ.

Ákɛ aaato gbɛjianɔ kɛha Odasefoi babaoo koni amɛfã gbɛ kɛya maji krokomɛi anɔ lɛ bɛ mlɛo. Kɛlɛ, mɔdɛŋbɔɔ lɛ sa jogbaŋŋ, kɛji akɛ oosusu mumɔŋ sɛɛnamɔi ni yɔɔ naakpɛɛ ni Portugal nyɛmimɛi lɛ nine shɛ nɔ lɛ he lɛ. Kwɛ bɔ ni eji niiashikpamɔ ni tswaa mɔ emaa shi, akɛ amɛfata kpee lɛ shishi bii lɛ ahe yɛ Switzerland, England, Italy, kɛ France! Kpeei ni tamɔ nɛkɛ lɛ gbele gbɛ kɛha amɛ ni amɛkɛ woji ku sɛɛ kɛba maŋ lɛ mli. Yɛ nakai afii lɛ amli lɛ, wɔtsɔ gbɛ̀i srɔtoi anɔ wɔbi koni akɛ wɔgbɛi awo woji amli akɛ jamɔ gbɛjianɔtoo yɛ Portugal, shi akpoo nɛkɛ nibimɔi nɛɛ fɛɛ.

Mra mli yɛ afi 1962 mli beni ashwie maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛtee lɛ, polisifoi ni tsuɔ nii yɛ teemɔŋ lɛ je shishi amɛwo tafãa akɛ akpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli la. Amɔmɔ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ateŋ mɛi babaoo ni akɛ amɛ tee saneyelihe. Áŋmala ehe saji babaoo ni aŋmala ashwie shi lɛ awo wolo tɛtrɛɛ nɛɛ kɛ ehefatalɔ ni ji Awake!a lɛ mli.

Gbɛgbalɔ ko ni mikɛ lɛ gba Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ he sane lɛ fata mɛi ni awo amɛ tsũŋ akɛni amɛmiishiɛ lɛ hewɔ lɛ he. Akɛni polisifoi lɛ na mi-drɛs yɛ enibii lɛ amli hewɔ lɛ, amɛmɔ mi ni amɛbibii mi saji.

Yɛ sɛɛ mli lɛ, polisifoi enyɔ ba wɔshia lɛ. Amɛŋɔ mi-Biblia kasemɔ he woji lɛ ni Biblia 13 fata he lɛ kɛtee. Amɛtee nɔ amɛhao wɔ waa, ni amɛku amɛsɛɛ shii kpawo yɛ bei srɔtoi amli ni amɛbatao nibii amli yɛ wɔshia lɛ. Be fɛɛ be ni amɛaaku amɛsɛɛ kɛaaba lɛ, amɛbabiɔ wɔ saji babaoo.

Atsɛ mi shii abɔ koni mibaye minyɛmimɛi Odasefoi lɛ ahe odase yɛ saneyelihe lɛ. Eyɛ mli akɛ miskulyaa faaa moŋ, shi Yehowa ha mi ‘nilee ní henyɛlɔi lɛ fɛɛ nyɛɛɛ naa adamɔ ni amɛnyɛɛɛ naa amɛku hu.’ (Luka 21:15) Be ko lɛ, odase ni miye lɛ ha kojolɔ lɛ naa kpɛ ehe aahu akɛ, ebi mi skul abɔ ní mitee. Mɛi ni yɔɔ saneyelihe lɛ ŋmɔ beni mikɛɛ akɛ mitee kɛyashi sɛi ejwɛ pɛ lɛ.

Shii abɔ ni yiwaa lɛ naa waa lɛ, shii abɔ ni mɛi abɔ ni hereɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ lɛ faa hu ji no. Enɛ hewɔ lɛ, Odasefoi ni shɛɛ 1,300 ni yɔɔ Portugal yɛ afi 1962 lɛ ayi fá kɛteke 13,000 yɛ afi 1974 naagbee mli! Yɛ nakai beaŋ lɛ, yɛ May 1967 mli lɛ, afɔ̃ mi nine koni miyasɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ. Yɛ nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ mli lɛ, miyasaraa Yehowa Odasefoi asafoi lɛ ni miwoɔ amɛ hewalɛ yɛ mumɔŋ.

Ninamɔ ni Da Fe Fɛɛ lɛ Mli Ŋɔɔmɔ Yeli

Yɛ December 1974 lɛ, miná hegbɛ akɛ mafata he koni akɛ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Portugal lɛ anitsumɔ lɛ awo mla shishi. Afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, mi kɛ miŋa batsɔmɔ Yehowa Odasefoi a-Betel weku ni yɔɔ Estoril lɛ mli bii. Ahala mi hu koni masɔmɔ akɛ Portugal Nitsumɔhe Nine Ajinafoi lɛ Akuu lɛ mlinyo.

Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ aaana akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eye omanye yɛ Portugal, kɛ shikpɔŋkukuji ni yɔɔ wɔ nitsumɔhe nine lɛ kwɛmɔ shishi lɛ hu! Hei ni fata he ji, Angola, Azores, Cape Verde, Madeira, kɛ São Tomé and Príncipe. Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, eyɛ miishɛɛ akɛ aaana maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni jɛ Portugal ni atsu amɛ kɛtee koni amɛyasɔmɔ yɛ shikpɔji nɛɛ anɔ, he ni ajie Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he miishɛɛ babaoo kpo yɛ lɛ. Susumɔ amrɔ nɛɛ miishɛɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔyɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni fa fe 88,000 yɛ nɛkɛ hei nɛɛ, ni mɛi ni fa fe 47,000 ni yɔɔ Portugal lɛ fata he lɛ he okwɛ! Mɛi ni ba Kaimɔ yɛ nɛkɛ maji nɛɛ amli ni fa fe fɛɛ yɛ afi 1998 mli lɛ ji 245,000, kɛ akɛto nɔ ni shɛɛɛ 200 lɛ he beni mibatsɔ Odasefonyo yɛ afi 1954 lɛ he.

Mi kɛ Edminia kɛ Biblia mli lalatsɛ lɛ kpãa gbee kɛ wɔtsui fɛɛ, mɔ ni kɛɛ akɛ, “gbi kome ni aaaye yɛ [Yehowa] kpoi lɛ anɔ lɛ hi fe gbii akpe yɛ he kroko.” (Lala 84:​10, NW) Kɛ mifo misɛɛ mikwɛ bɔ ni mije shishi fiofio lɛ, ni mikɛto mumɔŋ jɔɔmɔi ni mináa mli ŋɔɔmɔ kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ he lɛ, minuɔ he tamɔ gbalɔ Yesaia nu he lɛ akɛ: “Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ jio. Miikãfoo, miijie ogbɛi lɛ yi, ejaakɛ otsu naakpɛɛ nii. . . . Ejaakɛ otsɔ mɔ̃ɔ oha nɔnalɔ, otsɔ mɔ̃ɔ oha ohiafo.”​—⁠Yesaia 25:1, 4.

[Shishigbɛ niŋmai]

a  Kwɛmɔ May 22, 1964 Awake! baafai 8-​16, kɛ October 1, 1966 The Watchtower baafai 581-​592.

[Caption on page 24]

Yiteŋgbɛ: Nyɛminuu Almeida miitswa gbɛjianɔ ni ato koni akɛwo mɛi agbɛ kɛya afi 1958 New York kpee lɛ he adafi yɛ Lisbon

Teŋgbɛ: Aafee sɔɔlɔi akpee he nɔkwɛmɔnɔ yɛ “Toiŋjɔlɛ yɛ Shikpɔŋ lɛ Nɔ” Majimaji Ateŋ Kpee ni afee yɛ Paris lɛ

Shishigbɛ: Bɔsui ni ayahai lɛ miihe amɛfee klalo koni ameshi kɛya France kpokpaa wulu nɔ kpee ko

[Caption on page 25]

Daa gbi ŋmalɛ lɛ mlikwɛmɔ nifeemɔ lɛ ní miikwɛ nɔ yɛ Portugal nitsumɔhe nine lɛ

[Caption on page 25]

Portugal nitsumɔhe nine lɛ ni ajɔɔ nɔ yɛ afi 1988 mli lɛ

[Caption on page 26]

Mi kɛ miŋa

[Caption on page 26]

Nyɛminuu Hugo Riemer wiemɔi lɛ wo wɔ hewalɛ beni ejɛ Brooklyn Betel ebasara wɔ lɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje