Ani Mɔ Ko Yɛ ni Susuɔ Mɔ He Lɛɛlɛŋ?
“Mɛi ni afeɔ amɛ niseniianii lɛ ayaafonui” lɛ etsɔ faa ni hoɔ yòo. Mɛi ni afeɔ amɛ “niseniianii” babaoo yɛ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ ji mɛi ni foɔ lɛ. Bei pii lɛ, mɛi ni afeɔ amɛ niseniianii lɛ nuɔ he akɛ “amɛbɛ miishɛjelɔ ko” —ákɛ mɔ ko mɔ ko susuuu amɛhe kwraa.—Jajelɔ 4:1.
YƐ YAAFONUI ni tamɔ faa nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi komɛi yɛ ni piŋmɔ ni baa amɛnanemɛi adesai anɔ lɛ jeee amɛhe sane ko kwraa. Amɛjeɔ gbɛ amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ mɛi krokomɛi apiŋmɔ nɔ, taakɛ osɔfo kɛ Levinyo ni yɔɔ Yesu Kristo abɛbua ni kɔɔ nuu ni atutua lɛ lɛ he, ní aju enibii, ní ashi lɛ ní égbo fã-kɛ-fã yɛ gbɛjegbɛ lɛ he lɛ fee lɛ. (Luka 10:30-32) Shii abɔ ni nibii yaa nɔ jogbaŋŋ bɔ ni sa kɛha amɛ kɛ amɛwekui lɛ, mɛi krokomɛi ahe sane kɔɔɔ amɛhe eko. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, amɛkɛɔ akɛ, “Namɔ he sane ni?”
Esaaa akɛ enɛ feɔ wɔ naakpɛɛ. Bɔfo Paulo gba efɔ̃ shi akɛ, yɛ “naagbee gbii lɛ anɔ lɛ,” gbɔmɛi babaoo naŋ ‘hedɔɔ amɛhaŋ mɛi.’ (2 Timoteo 3:1, 3) Mɔ ko ni yɔse enɛ lɛ ye subaŋi ni etsɔɔɔ mɔhesusumɔ ni ete shi lɛ he awerɛho. Ekɛɛ: “Pɛsɛmkunya nifeemɔ he gbɛjianɔtoo hee miiye Ireland blema jeŋ nilee kɛ blema sane mli nifeemɔ ni ji mɔhesusumɔ kɛ ekomefeemɔ lɛ najiaŋ.” Yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ, gbɔmɛi ŋɔɔ nii amɛhaa amɛhe, ni etamɔ nɔ ni mɛi krokomɛi apiŋmɔ jeee amɛhe sane ko kwraa.
Bɔ ni Ehe Hiaa ni Aná Mɔ Ko ni Susuɔ Mɔ He
Ehe miihia lɛɛlɛŋ koni aná mɔ ko ni susuɔ mɔ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nuu ni ehe efee shoo ni yɔɔ Germany ni “ana lɛ akɛ eta etɛlivishiŋ sɛɛ—beni egbo yɛ Blonya mli afii enumɔ sɛɛ lɛ he okwɛ.” Nɛkɛ “kpajelɔ ni átse lɛ gbala ni ekome too eyɔɔ” nɛɛ shihilɛ mli niiashikpamɔ ni yɔɔ dɔlɛ lɛ ejeee kpo aahu kɛyashi beni shika ni akɛwoɔ etsũ nyɔmɔ lɛ tã yɛ shikatoohe he ni ajɛɔ awoɔ lɛ nyɔmɔ lɛ. Mɔ ko mɔ ko susuuu ehe kwraa.
Agbɛnɛ hu susumɔ mɛi ni amɛbɛ yelikɛbualɔ ko ni nɔyelɔi ni he wa, kɛ hiɛjoomɔ yeɔ amɛnɔ lɛ he okwɛ. Yɛ akutso ko mli lɛ, aaafee gbɔmɛi 200,000 (maŋbii lɛ ayifalɛ lɛ mlijaa ejwɛ mli ekome) “gboi yɛ yiwaa kɛ hɔmɔ hewɔ” beni akɛ yiwalɛ shɔ̃ amɛshikpɔŋ kɛjɛ amɛdɛŋ lɛ. Aloo susumɔ gbekɛbii ni aha amɛ piŋ waa diɛŋtsɛ lɛ he okwɛ. Amaniɛbɔɔ ko tsɔɔ mli akɛ: “Gbekɛbii ayifalɛ ni yɔɔ [shikpɔŋ ko nɔ] ni na bɔ ni aye mɛi awui waa—gbɔmɔgbee, yii, kabonaatoo, ni bei komɛi lɛ gbekɛbii krokomɛi ni miidara kɛmiitsɔmɔ onukpai ji mɛi ni feɔ nakai lɛ, yɛ gbeyei waa diɛŋtsɛ.” Obaanyɛ onu nɔ hewɔ ni mɔ ko ni ayeee lɛ jalɛ sane yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ baanyɛ ekɛ yaafo abi akɛ, “Ani mɔ ko yɛ ni susuɔ mihe lɛɛlɛŋ?”
Taakɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ amaniɛbɔɔ ko tsɔɔ lɛ, ehe miihia ni gbɔmɛi akpekpei toi akpe 1.3 ni yɔɔ maji ni kpaako amɛnáa nɔyaa lɛ amli lɛ akwɛ koni gbi fɛɛ gbi lɛ, amɛkɛ nɔ ni shɛɛɛ U.S. dɔla kome ahe nii amɛye. Ekolɛ amɛbaasusu kɛji mɔ ko yɛ ni susuɔ amɛhe. Amaniɛbɔɔ ko ni yɔɔ The Irish Times lɛ mli lɛ kɛɔ akɛ, nakai nɔŋŋ abobalɔi akpei abɔ “kɛ nihalamɔ ni mli wa ni anyaaa he kwraa ni tsɔɔ nsra ni emli shihilɛ ehiii kwraa aloo maŋ ni sumɔɔɔ gbɔfeemɔ aloo mɔdɛŋ ni aaabɔ akɛ aaaku sɛɛ aya maŋ ni ta loo weku mligbalamɔ yɔɔ mli lɛ kpeɔ.” Nakai amaniɛbɔɔ lɛ nɔŋŋ kɛɛ kɛfata nifeemɔ ni haoɔ mɔ waa nɛɛ he akɛ: “Ŋa ohiŋmɛii, kanemɔ ekome kɛyashi etɛ, gbekɛ ko egbo amrɔ nɔŋŋ. Lɛ ji gbekɛbii 35,000 ni baagbo ŋmɛnɛ yɛ niyenii kpakpa ni amɛnáaa amɛye loo tsɛŋemɔ hela ni abaanyɛ atsĩ naa lɛ hewɔ lɛ ateŋ mɔ kome.” Ebɛ naakpɛɛ akɛ mɛi babaoo bolɔɔ kɛ piŋmɔ kɛ awerɛho!—Okɛto Hiob 7:11 he.
Ani nakai ji bɔ ni asumɔɔ koni enɛɛmɛi fɛɛ aba lɛ aha? Yɛ anɔkwale mli lɛ, ani mɔ ko yɛ ni susuɔ mɔ he lɛɛlɛŋ ni yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ eyɛ hewalɛ ni ekɛaatsĩ amanehulu naa koni ejie piŋmɔ ni baa gbɔmɛi anɔ lɛ kɛya?
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 2 lɛ Jɛ]
Cover and page 32: Reuters/Nikola Solic/Archive Photos
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 3 lɛ Jɛ]
A. Boulat/Sipa Press