“Sanekpakpa” Ní Yɔɔ Apokalips Lɛ Mli
“Mina bɔfo kroko miifiliki yɛ ŋwɛi teŋ, ni ehiɛ naanɔ sanekpakpa ni eyaajaje etsɔɔ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ.”—KPOJIEMƆ 14:6.
1. Eyɛ mli akɛ Yehowa Odasefoi heɔ Apokalips wolo ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ amɛyeɔ moŋ, shi mɛni hewɔ amɛjeee “hiɛkpatamɔ gbi kuu” lɛ?
ÁKƐ nɔ ni kɛ naafolɔmɔ wiemɔi ni akɛbaa Yehowa Odasefoi anɔ lɛ kpãaa gbee lɛ, amɛjeee “apokalips teemɔŋ jamɔ kuu” loo “hiɛkpatamɔ gbi jamɔ gbɛjianɔtoo.” Shi kɛlɛ, amɛkpɛlɛɔ Apokalips, loo Kpojiemɔ wolo lɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ fã. Eji anɔkwale akɛ, efɔŋfeelɔi akojomɔ he shɛɛ saji yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli. Shi, Nyɔŋmɔ tsuji gbalaa jwɛŋmɔ kɛbaa hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli, ní Apokalips, loo Kpojiemɔ wolo lɛ mli nɔ̃ lɛ fata he lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, amɛkɛ nɔ ko fataaa gbalɛ wiemɔi ni anaa yɛ mli lɛ he loo amɛjieee nɔ ko yɛ mli. —Kpojiemɔ 22:18, 19.
Sanekpakpa lɛ Jajelɔi
2. Mɛni ji ŋmalɛi komɛi ni Yehowa Odasefoi kɛfɔɔ nitsumɔ yɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?
2 Ŋmalɛ ni Yehowa Odasefoi fɔɔ tsɛmɔ akɛ no nɔ amɛdamɔɔ amɛtsuɔ amɛmaŋ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji Yesu wiemɔi nɛɛ: “Abaatswa maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ he adafi atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ baaba.” (Mateo 24:14, NW shishigbɛ niŋmaa) Ni mɛni ji “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ”? Odasefoi babaoo baatsɛ Kpojiemɔ yitsei 20 kɛ 21 lɛ mli saji ni wieɔ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ kɛ e-Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ kɛ adesai aweku ni gbele, ŋkɔmɔyeli, kɛ nɔnaa “bɛ” mli “dɔŋŋ” lɛ ayisɛɛ ni amɛkɛha hetoo.—Kpojiemɔ 20:6; 21:1, 4.
3. Mɛɛ nitsumɔ he akɛ Yehowa Odasefoi amaŋ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ toɔ?
3 Ákɛ sanekpakpa nɛɛ jajelɔi lɛ, Yehowa Odasefoi ji mfonirifeemɔŋ ŋwɛi bɔfo ni awie enitsumɔ hu he yɛ Kpojiemɔ lɛ mli lɛ naawielɔ diɛŋtsɛ. “Mina bɔfo kroko miifiliki yɛ ŋwɛi teŋ, ni ehiɛ naanɔ sanekpakpa ni eyaajaje etsɔɔ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutso fɛɛ akutso kɛ majianɔ wiemɔi fɛɛ kɛ maŋ fɛɛ maŋ.” (Kpojiemɔ 14:6) Nɔ ni fata “naanɔ sanekpakpa” lɛ he ji adafitswaa ní tsɔɔ akɛ “je nɛŋ maŋtsɛyeli [loo nɔyeli][1]” lɛ “etsɔ̃ wɔ-Nuntsɔ lɛ kɛ e-Kristo (mɔ ni efɔ lɛ mu) lɛ nɔ̃” ni ákɛ Yehowa “be” ni eto ni ‘ekɛbaafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ’ eshɛ. (Kpojiemɔ 11:15, 17, 18) Ani enɛ jeee sanekpakpa lɛɛlɛŋ?
Nɔ ni Kpojiemɔ lɛ Yɔɔ Kɛha Wɔ
4. (a) Mɛɛ shishijee anɔkwalei ajie lɛ kpo yɛ Kpojiemɔ yitso 1 lɛ mli? (b) Mɛni ataoɔ yɛ mɛi ni sumɔɔ ni amɛná sanekpakpai lɛ ahe sɛɛ lɛ adɛŋ?
4 Kpojiemɔ wolo lɛ klɛŋklɛŋ yitso lɛ wieɔ Yehowa he akɛ, “Alfa lɛ kɛ Omega lɛ, . . . mɔ ni yɔɔ lɛ kɛ mɔ ni yɛ lɛ kɛ mɔ ni baaba lɛ, (ni ji) Ofe lɛ.” Ni ewieɔ e-Bi, Yesu Kristo he akɛ, “odasefonyo anɔkwafo,” “gbohii ateŋ kromɔbi,” kɛ “shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ anɔyelɔ.” Ewieɔ Yesu he hu akɛ, “mɔ ni sumɔɔ wɔ, ni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ elá etsuu wɔhe kɛjɛ wɔhe eshai lɛ amli.” (Kpojiemɔ 1:5, 8) Enɛ hewɔ lɛ, kɛjɛ shishijee tɔ̃ɔ lɛ Kpojiemɔ wolo lɛ wieɔ shishijee anɔkwalei ní hereɔ mɔ yiwala lɛ ahe. “Mɛi ni hiɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ” naŋ sanekpakpa ni akɛbahaa amɛ lɛ he sɛɛ ja amɛkpɛlɛ Yehowa maŋtsɛyeli lɛ nɔ, ní amɛná Yesu lá ni efɔse eshwie shi lɛ mli hemɔkɛyeli, ni amɛhe amɛye akɛ Yehowa tee lɛ shi, ni akɛ, amrɔ nɛɛ Kristo ji Nɔyelɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ.—Lala 2:6-8.
5. Mɛɛ nitsumɔ afee Kristo he mfoniri yɛ Kpojiemɔ yitsei 2 kɛ 3 lɛ mli akɛ etsuɔ?
5 Yitsei enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ feɔ Kristo Yesu he mfoniri akɛ ekaselɔi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ asafoi lɛ ŋwɛi Nɔkwɛlɔ ni yɔɔ suɔmɔ. Hewalɛwoo wiemɔi kɛ ŋaawoo ni ekãa yɔɔ mli ni wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii ŋmɛnɛ ji nɔ ni yɔɔ wolokpo ni akɛyaha Kristofoi asafoi kpawo ni ahala yɛ Asia Bibioo lɛ mli yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ mli. Akɛ wiemɔi tamɔ “mile onitsumɔi lɛ” loo “omanehulu lɛ” fɔɔ shɛɛ saji ni akɛyaha asafoi lɛ ashishijee. (Kpojiemɔ 2:2, 9) Hɛɛ, Kristo le nɔ ni yaa nɔ diɛŋtsɛ yɛ ekaselɔi lɛ asafoi lɛ amli. Ejie mɛi komɛi ayi yɛ amɛsuɔmɔ, hemɔkɛyeli, deŋmegbomɔ yɛ sɔɔmɔ lɛ mli, tsuishiŋmɛɛ, kɛ anɔkwa ni amɛyeɔ egbɛi lɛ kɛ ewiemɔ lɛ hewɔ. Ekã mɛi krokomɛi ahiɛ ejaakɛ amɛha suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Yehowa kɛ e-Bi lɛ he ejɔ, loo amɛŋmɛɛ amɛhe amɛha bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara, wɔŋjamɔ, loo hemɔkɛyeli kwamɔ kui.
6. Ninaa ni aŋma afɔ̃ shi yɛ yitso 4 lɛ yeɔ ebuaa mɛi ni amɛnuɔ mɛni shishi?
6 Yitso 4 lɛ wieɔ Yehowa Nyɔŋmɔ maŋtsɛsɛi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ he ninaa ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ he. Ehaa wɔnaa Yehowa anunyam kɛ ŋwɛi nɔyeli gbɛjianɔtoo ni ekɛbaatsu nii lɛ he okadi. Nɔyelɔi ni fimɔ akekrei, ní amɛmaŋtsɛsɛii ebɔle jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛsɛi lɛ he kɛkpe lɛ, kotoɔ Yehowa ni amɛjajeɔ akɛ: “[Yehowa, NW], bo ji mɔ ni sa akɛ oŋɔ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ, ejaakɛ bo obɔ nii fɛɛ, ni osuɔmɔ naa amɛyɔɔ ni abɔ amɛ.”—Kpojiemɔ 4:11.
7. (a) Mɛni bɔfo lɛ kɛɛ shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ akɛ amɛfee? (b) Mɛni ji wɔtsɔsemɔ nitsumɔ lɛ fã ni he hiaa lɛ?
7 Ani enɛ tsɔɔ nɔ ko kɛhaa gbɔmɛi ŋmɛnɛ? Eka shi faŋŋ akɛ etsɔɔ nɔ ko. Kɛ amɛmiisumɔ ni amɛná wala yɛ Afii Akpe Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ, no lɛ esa akɛ amɛbo nɔ ni ‘bɔfo ni filikiɔ yɛ ŋwɛi teŋ lɛ’ jajeɔ lɛ toi, akɛ: “Nyɛshea Nyɔŋmɔ gbeyei ni nyɛkɛ anunyam ahaa lɛ, ejaakɛ ekojomɔ ŋmɛlɛtswaa lɛ eshɛ.” (Kpojiemɔ 14:6, 7) Yiŋtoi titrii ahewɔ ni Yehowa Odasefoi tsuɔ Biblia tsɔsemɔ he nii lɛ ateŋ ekome ji ni amɛye amɛbua “mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ” lɛ, ni amɛle Yehowa ni amɛsɔmɔ lɛ, amɛkpɛlɛ Bɔlɔ ni eji lɛ nɔ, ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛba amɛhe shi amɛha emaŋtsɛyeli ni ja lɛ.
Toobi lɛ Sa Woo
8. (a) Te afee Kristo he mfoniri yɛ yitsei 5 kɛ 6 lɛ mli aha tɛŋŋ? (b) Mɛni mɛi fɛɛ ni boɔ sanekpakpa lɛ toi baanyɛ akase kɛjɛ ninaa nɛɛ mli?
8 Yitsei enyɔ ni nyiɛ sɛɛ, 5 kɛ 6 lɛ wieɔ Yesu Kristo he akɛ Toobi ni sa akɛ egbeleɔ wolokpo kɛ enaasɔomɔi kpawo lɛ naa, koni ejie nibii ni baaba yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ akpo etsɔɔ yɛ mfonirifeemɔ wiemɔ mli. (Okɛto Yohane 1:29 he.) Ŋwɛi gbeei komɛi kɛ mfonirifeemɔŋ Toobi nɛɛ wie akɛ: “Sa osa akɛ oheɔ wolo lɛ ní otsɛrɛɔ enaasɔomɔi lɛ, ejaakɛ agbeo, ni okɛ olá lɛ ekpɔ̃ wɔ oha Nyɔŋmɔ kɛjɛ akutso fɛɛ akutso kɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ kɛ maŋ fɛɛ maŋ kɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ mli, ni oŋɔ wɔ ofee maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi oha wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, ni wɔɔye maŋtsɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” (Kpojiemɔ 5:9, 10) Ninaa nɛɛ tsɔɔ akɛ kɛtsɔ Kristo lá ni afɔse ashwie shi lɛ nɔ lɛ, atsɛ́ adesai komɛi kɛjɛ maŋ fɛɛ maŋ akɛ amɛyafata ehe yɛ ŋwɛi ni amɛye “maŋtsɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” (Okɛto Kpojiemɔ 1:5, 6 he.) Sɛɛ mli dani atsɔɔ amɛyibɔ ní husu yɔɔ he lɛ yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli.
9. Mɛɛ gbɛ nɔ awie Kristo he yɛ yitso 6 lɛ mli yɛ?
9 Yɛ ninaa nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ, awie Kristo he hu akɛ mɔ ko ni afĩ lɛ akekre ni ta okpɔŋɔ yɛŋ nɔ, ni eje kpo “eeye kunim, koni esaa eye kunim.” Miishɛɛ sane ji akɛ, ebaaye nibii fɔji ni Apokalips lɛ mli okpɔŋɔnɔtaralɔi krokomɛi etɛ lɛ feɔ he mfoniri, ni amɛfoijee ni mli wa lɛ kɛ ta, hɔmɔ, kɛ gbele eba adesai aweku lɛ nɔ kɛjɛ afi 1914 ni sa kadimɔ waa lɛ nɔ kunim. (Kpojiemɔ 6:1-8) Gbɛfaŋnɔ ní yɔɔ srɔto kwraa ni Kristo, Nyɔŋmɔ Toobi lɛ yɔɔ yɛ adesai aweku lɛ yiwalaheremɔ kɛ Yehowa yiŋtoi ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ ahe nitsumɔ mli lɛ ji Yehowa Odasefoi a-Biblia mli tsɔsemɔ nitsumɔ lɛ saneyitso titri.
10. (a) Mɛɛ saji ni he hiaa akɛha yɛ yitso 7 lɛ mli? (b) Te Kristo wie mɛi ni nine shɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ ahe eha tɛŋŋ?
10 Sanekpakpa diɛŋtsɛ yɛ yitso 7 lɛ mli. Kpojiemɔ wolo lɛ mli pɛ wɔnaa mɛi ní Yesu tsɛ amɛ “asafoku bibioo” lɛ, ni Toobi lɛ Tsɛ lɛ kɛ Maŋtsɛyeli lɛ ha amɛ lɛ ayibɔ. (Luka 12:32; 22:28-30) Yehowa Nyɔŋmɔ etsɔ emumɔ lɛ nɔ esɔo amɛnaa. (2 Korintobii 1:21, 22) Bɔfo Yohane, ni nine shɛ Kpojiemɔ lɛ nɔ lɛ ye odase akɛ: “Minu mɛi ní akɛ naasɔomɔ nɔ̃ lɛ ekadi lɛ ayibɔ: mɛi akpei oha kɛ nyɔŋmai ejwɛ kɛ ejwɛ.” (Kpojiemɔ 7:4) Ama yibɔ pɔtɛɛ nɛɛ nɔ mi yɛ yitso ko mli yɛ sɛɛ mli akɛ amɛji mɛi ni “ahé kɛjɛ gbɔmɛi ateŋ” koni amɛkɛ Toobi lɛ aye nɔ yɛ ŋwɛi Zion Gɔŋ lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 14:1-4) Beni Kristendom sɔlemɔi lɛ kɛ yibɔ nɛɛ mli tsɔɔmɔi ni bɛ faŋŋ, ní kɔneee mɔ yiŋ hu haa lɛ, miishɛɛ sane ji akɛ, Biblia mli saji ahe nilelɔ E. W. Bullinger kɛɛ akɛ: “Eji anɔkwa sane kuku: eji yifalɛ ni ale eyibɔ, kɛ́ akɛmiito yifalɛ ni aleee eyibɔ ní yɔɔ yitso nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ he.”[2]
11. (a) Mɛɛ sanekpakpai anaa yɛ yitso 7 lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛkpamɔi anaa gbeleɔ kɛhaa “asafo babaoo” lɛ mli bii lɛ?
11 Mɛɛ yifalɛ ni aleee eyibɔ Bullinger wieɔ he lɛ? Bɔfo Yohane ŋma yɛ kuku 9 lɛ akɛ: “Nii nɛɛ asɛɛ lɛ mikwɛ, ni naa, asafo babaoo ni mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akane ni jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ majianɔ wiemɔi amli.” (Kpojiemɔ 7:9) Namɛi feɔ asafo babaoo nɛɛ, mɛɛ shidaamɔ amɛyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ bianɛ, ni mɛni amɛnine baashɛ nɔ wɔsɛɛ? Hetoo ni apokalips lɛ kɛha lɛ ji sanekpakpa kɛha mɛi ni hiɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Wɔkaneɔ akɛ: “Mɛnɛɛmɛi ji mɛi ni jɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ, ni amɛfɔ amɛtadei lɛ ahe, ni amɛha eyɛ futaa yɛ toobi lɛ lá lɛ mli.” Kɛtsɔ Kristo lá ni efɔse eshwie shi lɛ mli hemɔkɛyeli nɔ lɛ, abaabu amɛhe yɛ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli. Kristo ‘baatsɔɔ amɛ gbɛ kɛaatee wala nubui ahe, ni Nyɔŋmɔ baatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ.’ (Kpojiemɔ 7:14-17) Hɛɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ wala mli bianɛ lɛ baanyɛ afata asafo ni anyɛɛɛ akane amɛyibɔ ni baafo ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ lɛ naagbee lɛ he. Ákɛ Maŋtsɛ Yesu Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ shishi bii lɛ, ebaatsɔɔ amɛ gbɛ kɛya naanɔ wala mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Ani enɛ jeee sanekpakpa?
“Anɔkwa kɛ Jalɛ Ji Ekojomɔi Lɛ”
12, 13. (a) Mɛni yɔɔ yitsei 8 kɛyashi 19 lɛ mli? (b) Mɛni hewɔ esaaa akɛ gbalɛi nɛɛ haoɔ mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ?
12 Yitsei 8 kɛyashi 19 lɛ titri eha Apokalips, loo Kpojiemɔ wolo lɛ ehe gbɛi akɛ wolo ni gbaa nibii ni yɔɔ gbeyei lɛ. Kojomɔ shɛɛ saji ni mli wa (ni akɛ tɛtrɛmaŋtrɛ kpamɔi, haomɔi, kɛ ŋwɛi mlifu tɔi fee he mfoniri) ni akɛshi Satan nibii agbɛjianɔtoo lɛ mli nibii srɔtoi fɛɛ lɛ yɔɔ mli.[3] Klɛŋklɛŋ lɛ, akɛ kojomɔi nɛɛ baaba apasa jamɔ (“Babilon kpeteŋkpele lɛ”) nɔ, no sɛɛ lɛ, akɛbaaba maŋkwramɔ gbɛjianɔtoi ní bɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ, ni akɛ kooloi awuiyelɔi fee amɛhe mfoniri lɛ anɔ.—Kpojiemɔ 13:1, 2; 17:5-7, 15, 16.a
13 Nɛkɛ yitsei nɛɛ wieɔ bɔ ni atsuu ŋwɛi he, ní ashɛrɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ ashwie shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he. Enɛ haa wɔleɔ nɔ pɔtɛɛ hewɔ ni kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ, haomɔi ni baa lɛ eko bako dã lɛ. (Kpojiemɔ 12:7-12) Amɛwieɔ Satan nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hiɛkpatamɔ hu he yɛ mfonirifeemɔ wiemɔ mli. (Kpojiemɔ 19:19-21) Ani esa akɛ nibii ni yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ aha mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ ashe gbeyei? Dabi, ejaakɛ yɛ Nyɔŋmɔ kojomɔ be lɛ mli lɛ, ŋwɛi asafo lɛ bolɔ akɛ: “Haleluya! yiwalaheremɔ kɛ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ ji Nuntsɔ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ nɔ! Ejaakɛ anɔkwa kɛ jalɛ ji ekojomɔi lɛ.”—Kpojiemɔ 19:1, 2.
14, 15. (a) Akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ gbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ baaba naagbee yɛ jalɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ Apokalips lɛ fã nɛɛ aha mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ aná miishɛɛ lɛ?
14 Yehowa kɛ nibii agbɛjianɔtoo ni jalɛ yɔɔ mli lɛ baŋ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ be mli ni ejieko mɛi ni fiteɔ nɔ lɛ kɛyako lɛ. (Kpojiemɔ 11:17, 18; 19:11-16; 20:1, 2) Adesa loo maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo ko bɛ hegbɛ loo hewalɛ ni ekɛaatsu enɛ he nii. Yehowa kɛ e-Maŋtsɛ kɛ Kojolɔ ni ehala lɛ, Kristo Yesu pɛ baanyɛ amɛfee enɛ yɛ jalɛ mli.—2 Tesalonikabii 1:6-9.
15 Taakɛ Apokalips lɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli lɛ, eji Yehowa yiŋtoo akɛ ekɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ aba naagbee. Esa akɛ anɔkwale nɛɛ aha hii kɛ yei ni “dɔmɔɔ ŋtsɔi ni amɛyeɔ ŋkɔmɔ yɛ nihiinii fɛɛ ni afeɔ” lɛ hewɔ lɛ aná miishɛɛ. (Ezekiel 9:4) Esa akɛ enɛ aha amɛna bɔ ni ehe ehia ní amɛbo tsɛmɔ ni bɔfo ni jajeɔ sanekpakpa lɛ jajeɔ akɛ: “Nyɛshea Nyɔŋmɔ gbeyei . . . ejaakɛ ekojomɔ ŋmɛlɛtswaa lɛ eshɛ; ni nyɛjáa mɔ ni fee ŋwɛi kɛ shikpɔŋ” lɛ toi. (Kpojiemɔ 14:7) Eba akɛ gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ kɛ e-Dasefoi, “ni yeɔ Nyɔŋmɔ kitai lɛ anɔ ni amɛhiɛ Yesu Kristo odase lɛ” mli lɛ baafee ekome kɛsɔmɔ Yehowa.—Kpojiemɔ 12:17.
Afii Akpe Nɔyeli ni Yɔɔ Nyam
16. (a) Mɛni hewɔ Kristendom sɔlemɔi lɛ ekpoo Afii Akpe hiɛnɔkamɔ lɛ? (b) Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ abaaha sɔlemɔ nɔkwɛmɔnɔ lɛ hetoo lɛ?
16 Afii Akpe lɛ he hiɛnɔkamɔ ni damɔ Ŋmalɛ lɛ nɔ lɛ yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ yitsei 20 kɛyashi 22 lɛ mli. Biblia lɛ fã nɛɛ pɛ ji he ni wieɔ afii akpe ni baatsɔ miishɛɛ ni baaba ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ lɛ hiɛ lɛ he sane diɛŋtsɛ. Kristendom sɔlemɔi lɛ ekpoo Afii Akpe hiɛnɔkamɔ lɛ. Akɛni sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔ lɛ tsɔɔ akɛ jalɔi lɛ yaa ŋwɛi ni mɛi fɔji lɛ yaa hɛl hewɔ lɛ, ewieee paradeiso shikpɔŋ ko he sane. Sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni kɛɛ akɛ, “afee” Nyɔŋmɔ “suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ” etsɔɔɔ nɔ ko nɔ ko kɛhaaa Kristendom sɔlemɔi lɛ amli bii. (Mateo 6:10, New International Version)[6] Shi jeee nakai eji yɛ Yehowa Odasefoi agbɛfaŋ. Amɛheɔ amɛyeɔ diɛŋtsɛ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ efeee shikpɔŋ lɛ “efolo,” shi moŋ efee “ni ahi nɔ.” (Yesaia 45:12, 18) Enɛ hewɔ lɛ, blema gbalɛ, sɔlemɔ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ Afii Akpe lɛ he hiɛnɔkamɔ lɛ fɛɛ kpãa gbee. Yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, ebaakwɛ ni afee Yehowa suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.
17. Mɛni tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔnu “afii akpe lɛ” shishi akɛ nakai eji diɛŋtsɛ lɛ?
17 Wiemɔ “afii akpe” lɛ jeɔ kpo shii ekpaa yɛ Kpojiemɔ yitso 20, klɛŋklɛŋ kukuji kpawo lɛ amli. Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, akɛ wiemɔ ni tsɔɔ nɔ̃ pɔtɛɛ “lɛ” tsu nii shii ejwɛ ni akɛtsɔɔ akɛ eji afii akpe diɛŋtsɛ, shi jeee be kakadaŋŋ ko ni aleee taakɛ Kristendom Biblia he wielɔi babaoo baasumɔ ni wɔhe wɔye lɛ.[7] Mɛni baaya nɔ yɛ Afii Akpe lɛ mli? Klɛŋklɛŋ lɛ, abaaba Satan shi yɛ nakai be lɛ mli fɛɛ. (Kpojiemɔ 20:1-3; okɛto Hebribii 2:14 he.) Mɛɛ sanekpakpa po nɛ!
18. (a) Mɛni hewɔ abaanyɛ atsɛ Afii Akpe lɛ akɛ kojomɔ “gbi” lɛ? (b) Mɛni baaba yɛ afii akpe lɛ naagbee?
18 Akɛni “aŋɔ kojomɔ” aha mɛi ni kɛ “lɛ [Kristo] aaaye maŋtsɛ afii akpe” hewɔ lɛ, eji anɔkwale akɛ, nɛkɛ be nɛɛ ji afii akpe kojomɔ “gbi” lɛɛlɛŋ. (Kpojiemɔ 20:4, 6; okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 17:31; 2 Petro 3:8 he.) Abaatee gbohii ashi, ni abaakojo amɛ kɛ mɛi ni baafo “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ fɛɛ yɛ jalɛ mli yɛ amɛnitsumɔi, loo amɛnifeemɔi anaa yɛ nakai be lɛ mli. (Kpojiemɔ 20:12, 13) Yɛ afii akpe lɛ naagbee mli lɛ, abaaŋmɛɛ Satan he be fioo koni ekɛ naagbee kaa aba adesai anɔ, ni no sɛɛ lɛ, abaakpata lɛ, edaimonioi, kɛ atuatselɔi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ni nyiɛɔ esɛɛ lɛ ahiɛ kɛya naanɔ. (Kpojiemɔ 20:7-10) Abaaŋmala adesai ni baaye kaa lɛ mli kunim lɛ agbɛi yɛ “wala wolo lɛ” mli ni agbeŋ, ni amɛbaabote naanɔ wala shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ mli, ni amɛbaasɔmɔ Yehowa yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso lɛ mli.—Kpojiemɔ 20:14, 15; Lala 37:9, 29; Yesaia 66:22, 23.
19. (a) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ shiwoi ni yɔɔ naakpɛɛ ni yɔɔ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ baaba mli lɛɛlɛŋ lɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?
19 Enɛɛmɛi ji sanekpakpai ni yɔɔ Apokalips lɛ mli. Amɛjeee shiwoi foji ni adesai ewo ní baŋ mli. Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Mɔ ni ta maŋtsɛsɛi lɛ nɔ lɛ kɛɛ: Naa, miifee nii fɛɛ ehee. Ni ekɛɛ mi akɛ: Ŋmaa, ejaakɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ anɔkwa wiemɔi ni ma shi shiŋŋ ni.” (Kpojiemɔ 21:5) Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔná sanekpakpai nɛɛ amlibaa lɛ mli gbɛfaŋnɔ? Ŋaawoo babaoo yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli kɛha mɛi ni miisumɔ ni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ. Ŋaawoo ni tamɔ nɛkɛ sɛɛ ni wɔɔnyiɛ lɛ baaha wɔná miishɛɛ ni bɛ naagbee bianɛ kɛ agbɛnɛ kɛmiiya naanɔ, taakɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsɔɔ lɛ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛ ootao Kpojiemɔ wolo lɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee yɛ 1988 mli lɛ mli.
Saji Otii Kɛha Emlitii
◻ Mɛɛ shishijee anɔkwalei anaa yɛ Kpojiemɔ yitsei 4 kɛyashi 6 lɛ mli ni feɔ sanekpakpa lɛ fã ni he hiaa?
◻ Mɛɛ sanekpakpai anaa yɛ Kpojiemɔ yitso 7 lɛ mli?
◻ Mɛni hewɔ esaaa akɛ kojomɔ he shɛɛ saji ni anaa yɛ Kpojiemɔ lɛ mli lɛ haoɔ mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ?
◻ Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Afii Akpe lɛ baafee kojomɔ “gbi” yɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]
Maŋtsɛ Yesu Kristo baajie ta, hɔmɔ, kɛ gbele kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kwraa